Sõitsin ühel õhtul autoga ja juhtusin raadiost kuulama mingit saadet, kus räägiti põgusalt Universum 25 eksperimendist. Ma olin sellest eksperimendist ennemat kuulnud ja meenus kohe meie rohepööre koos oma 15-minuti linnade ja kastiratastega. Raadiosaates saatekülalised otsisid paralleele katses korraldatud rottide ühiskonna ja inimühiskonna vahel. Nad leidsid, et me oleme kiire allakäigu poole teel, sest ühiskondlikud ilmingud on ilmselged, mis vastavad rottidega tehtud katse tulemustele - mehelikud naised ja naiselikud mehed. Kahjuks, seal saates väga pikalt sellest eksperimendist ei räägitud ja pidin ise eksperimendi kohta materjale juurde otsima. Kui lugesin eksperimendist lähemalt, siis sai mulle selgeks, et meie maailm on mõnevõrra teistsugune. Meie maailm on mingi järgmine, uus katse - next level ja seega ei saa rottide eksperimendi tulemusi meie ühiskonna peal täpselt prognoosida, kuigi tulemused võivad olla lõpuks umbes samasugused. Mis aga on huvitav ja minul tulukese põlema lõi, siis meenus mulle alternatiivajaloo Vana-Rooma langus, mis vastab täpselt eksperimendi kirjeldusele.
Universum 25
Universum 25 eksperiment on üks kuulsamaid sotsiaal- ja loomade käitumise alaseid katseid, mida viis läbi Ameerika teadlane John B. Calhoun 1968. aastal. Eksperiment oli kavandatud selleks, et uurida ülerahvastatuse ja sotsiaalse dünaamika mõju populatsioonile.
Eksperimendi kirjeldus:
Calhoun lõi hiirte kolooniale ideaalse elukeskkonna:
* Piiramatu toit ja vesi.
* Turvalised elupaigad.
* Puudus kiskjatest ja haigustest.
* Kontrollitud temperatuur ja valgustus.
Kommentaar: Siin ongi point, miks ei saa seda katset võrrelda 1:1-le tänapäeva inimühiskonnaga. Meie tänapäeva ühiskond ei vasta mitte ühelegi eelpool nimetatud tingimusele ega pole kunagi ka vastanud ei läänes ega idas.
Katse algas kaheksa hiirega (4 isast ja 4 emast), kes asustati suletud eluruumi, mida nimetati "universum 25". Ruumi pindala võimaldas majutada kuni 3840 hiirt, ja tingimused olid pealtnäha täiuslikud.
Kommentaar: Noa laevas oli samuti kaheksa inimest, kes lõid uue maailma. Lähen korraks teemast välja ja kirjutan just seoses üleilmse veeuputusega mõne rea, mis tegelikult sobitub kaudselt ka selle eksperimendiga. Nn. Noa-aegsest veeuputusest annavad tunnistust kõik hooned, mille esimesed korrused on maa all. Vaatasin mingist kanalist ajaloolist dokumentaali, kus Rooma-aegses Inglismaal, mingi kindluse juures, toimus lahing ja nüüd arheoloogid otsisid sealt sõjaväljalt artefakte, mis selle sõja tulemusena maha jäid ja mulla alla sattusid. Leiud tulid välja umbes 30-40 cm sügavuselt. See aga ei saa olla loogiline, sest Rooma võim ja linnad said ametliku ajaloo järgi seal olla umbes 2000 aastat tagasi. Mattunud majad üle ilme aga pole üldjuhul vanemad kui paarsada aastat. Keegi kuskil ajab meile käojaani? Olin ise kunagi hobidetektorist ja asjad, mis olid umbes 100 aastat vanad, kaevasin välja 10 cm sügavuselt. Kui seda loogikat kasutada, siis lahing Inglismaal toimus max. 400-500 aastat tagasi, mitte paartuhat. Mattunud majad peavad selle loogika järgi olema veelgi vanemad, aga kindlasti mitte nii vanad, mida meile Noa-aegseks veeuputuse ajaks pakutakse.
Käitumise etapid
1) Asustamise etapp: Hiired harjusid uue keskkonnaga ja hakkasid paljunema.
2) Eksponentsiaalne kasv: Populatsioon kasvas kiiresti, kuni saavutati umbes 620 isendit. Sel ajal olid ressursid piisavad, ja sotsiaalsed probleemid olid minimaalsed.
3) Stagnatsioon ja sotsiaalne kaos: Populatsioon saavutas oma haripunkti umbes 2200 hiire juures, kuid siis hakkasid ilmnema kummalised käitumismustrid:
* Domineerivad ja agressiivsed isased hakkasid väiksemaid ja nõrgemaid isaseid terroriseerima.
* Emased muutusid hoolimatuks ega hoolitsenud oma järglaste eest.
* Apateetilised isased – isased, kes vältisid konflikte ja muutusid passiivseks.
* Ilusad isased – isased, kes loobusid paljunemisest ja keskendusid ainult enda puhtusele ja hooldusele.
* Sündimus langes drastiliselt.
4) Allakäik ja väljasuremine: Kuigi ressursid olid endiselt saadaval, lakkas hiirte populatsioon paljunemast. Agressioon ja antisotsiaalne käitumine suurenesid, kuni lõpuks surid viimased hiired välja.
Võrdlus tänapäeva inimühiskonnaga.
1) Apateetiline käitumine: Calhouni "ilusate isaste" käitumine sarnaneb tänapäeva noorte seas esineva fenomeniga, kus osa inimesi loobub perekonna loomisest ja keskendub isiklikule heaolule (tuntud kui "hikikomori" Jaapanis või "boheemsed individualistid" Läänes).
2) Agressioon ja ühiskondlikud konfliktid: Ühiskonnas täheldatakse järjest enam vägivalda ja polariseerumist, mis võib sarnaneda hiirte sotsiaalse kaosega.
3) Vähenenud sündimus: Arenenud riikides langevad sündimusmäärad drastiliselt, hoolimata sellest, et ressursid (nt tervishoid ja haridus) on kättesaadavad.
4) Kultuuriline ja sotsiaalne lagunemine: Sarnaselt hiirte "hoolimatutele emadele" võib näha märke traditsioonilise perekonna ja kogukonna struktuuri lagunemisest.
Kommentaar: Palusin AI-l analüüsida, kui kaugel on inimkonna hukk arvestades Universum 25 eksperimendi tulemusi.
AI vastus:
Kuigi Universum 25 sarnaste sotsiaalsete probleemide märke võib leida, ei ole inimkonna hukk vältimatu. Kriitilised erinevused hiirte ja inimeste vahel – näiteks intelligentsus, teadlikkus ja koostöövõime – annavad lootust, et suudame oma kursi ümber suunata. Võtmeküsimuseks jääb, kas inimkond suudab õppida ja tegutseda enne, kui jõuame samasuguse pöördumatu stagnatsiooni ja kaoseni.
Lõpetuseks
Sellega olekski see äärmiselt õpetlik lugu justkui lõppenud, kuid loo alguses tõin välja paralleeli Universum 25 eksperimendi ja alternatiivajaloo vahel. Kui alljärgnevat pilti nägin...
...kus John B. Calhoun 1968. aastal lõi rottide jaoks linna, kus Universum 25 eksperimenti läbi viidi, siis meenus mulle kohe Pariis. Pariisi linna vanaaegne kujundus vastab täpselt rottide ideaal-linna kujundusele.
Enne Noad elasid inimesed täpselt samuti nagu John B. Calhoun'i rotid. Neil oli kõik vajalik olemas ja tasuta, puudusid haigused ja ka tööd ei pidanud tegema. Kõik see lõppes samasuguse katastroofiga, nagu rottide ekperimendis. Selle tunnistajaks on senini Pariisi maa-aluse linna katakombides asuvad inimeste kondid.
Praegu käimasoleva eksperimendi lõpplahendus on teadmata, kuid ilmselt seegi kuigi õnnelikult inimkonna jaoks ei lõppe. Aga mul on tunne, et see lõppeb osade üksikindiviidide heaks vägagi hästi ja seega võib kaudselt väita, et praegune eksperiment täidab lõpuks oma eesmärgi...
LÕPP
