Kõik on kord juba olnud. See lause ei vaja täpsemat tutvustamist ja ilmselt on seda paljud ka kuulnud. Võtsin ja sirvisin ühte ägedat raamatut ja päris paljudes lugudes on kirjeldatud tehnoloogiaid, mis on tänapäeval olemas, aga veel rohkem on neid, millele ei suuda senini seletust anda. Näiteks, osa lugusid räägivad esemetest, kust iialgi toit ega jook ei lõppe, kui neid kurjasti ei kasutata. Eks vana-kreeka jumalatelgi voolasid piimajõed ja ise sõid nad ainult salapärast ambroosiat. Muide, ambroosiast on samuti blogis jutt olemas ja see taim kasvab meil Eestiski. Kui vaid keegi oskaks ja viitsiks selle taimega katsetada, siis mine tea, mis kõik veel välja võib tulla.
Kui aga muinasjuttudes räägitakse seadeldistest, mis on äratuntavad kui elektrimootorid ja muud masinad, mis saavad oma toite elektrist või räägitakse seadeldistest, mida tänapäeval tuntakse lühendi AI (artificial intelligence) ehk tehisintellekt, siis tollel ajal võisid need seadmed olla oluliselt teistmoodi konstrueeritud, kui me neid tänapäeval tunneme. Elekter ei pruukinud tulla pistikust ja ei olnud olemas taolisi arvuteid ja serveriparke ning internetti, nagu me seda tänapäeval tunneme, kuid olid olemas analoogid, mille ülesehitus oli väheke teistsugune. Töö aga tegid need samamoodi ära nagu tänapäevalgi.
Raamatust toon välja kolm lugu, aga enne veel üks hoiatus kah, mis on samuti pärit sellest samast raamatust, pealkirjaga "Kuuvalgel vihtlejad neitsid." Kes on enamusi blogi lugusid lugenud, siis see peaks ka teadma, et ka mina olen sellise hoiatuse saanud ja maksnud mõningast hinda, ent ma pole hoiatust kuigi tõsiselt võtnud. Tont seda teab, kuidas sellega on, kuid nii ka päris elada ei saa, et ei uuriks üldse mitte midagi. Huvitav on veel see, et loos on öeldud, et saladuste uurimine tähendab "tühja tarkuse taga ajamist", mis on ilmselt vägagi õige, kuid selle lause mõtte seletan lahti hoopiski järgmises blogi postituses. Paradoks on veel see, et kui inimene hakkab maailma saladustele jälile jõudma, siis see lõpetaks hoopiski südame rahu, mitte ei viiks eesmärgile lähemale. Teistpidi jälle, süda pole kunagi rahul, kui ei teata maailma saladusi. Mine võta kinni, mis on õige või kuhu peaks pidama jääma.
Hoiatus maailmasaladuste uurijatele.
Ära hakka mitte tühja tarkust taga ajama, mis sulle õnne ei või tuua, küll aga õnnetust. Palju asju on inimeste silma eest varjule pandud, sest et nende tundmine südamerahu lõpetaks. Kes kõik salajased oma silmaga tundma õpib, see ei leia enam sellest rõõmu, mis igapäevasel kombel avalikult ta silma ette tuleks. Mõtle seda enne, kui hiljemini hakkad kahetsema. Siiski, kui sa minu (vana Soome tark) keelust hoolimata õnnetust soovid, tahan sulle õpetada, kuidas öö varjul sündinud asju võid näha saada. Aga sul peab enam kui mehe julgus olema, muidu ei või sa iial salatarkuse otsust kätte saada. (Fr. R. Kreutzwald, Kuuvalgel vihtlejad neitsid. Eesti Rahva Ennemuistsed jutud, Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, neljas, keeleliselt parandatud trükk, 1924, lk 22.)
Vaeslapse käsikivi.
Pikki jutte ümber ei hakka vestma, vaid teen lühidalt. Soome targal oli vaeslapsest kahju, kes iga päev pidi leivajahu tegema viisil, mis oli väga kurnav. Ta pidi rasket käsikivi ringi ajama, et viljast jahu saada. Soome tark andis tüdrukule rätiku, mille käskis magama heites pea ümber siduda ja soovida omale veskikivi, mis ta töö kergemaks teeb. Tüdruk tegi nagu kästud ja unenäomaailmas olles hankiski omale kirstu, mis ise jahu jahvatas. Kirst oli aga raske. Tüdruk ei jõudnud teist liigutadagi ja ta võttis omale hobuse appi, kes aitas tal selle kirstu läbi unenäomaailma reaalsesse maailma toimetada. Tüdruk ei uskunud oma silmi. Kallas aga terad kirstu ja sedamaid kostis kirstust hirmus mürin ja alt tuli jahu välja. Soome tark andis ka hoiatuse, et ta mitte kunagi ei prooviks kirstu kaant avada ja sinna sisse piiluda. Sellest ajast peale oli tüdruku elu väga kerge. Sellest sai aga haisu ninna kuri perenaine. Ta tahtis seda imekirstu lähemalt uurida ja käskis vaeslapsel kodust ära minna. Nagu ta aga kirstu kaane avas, nii kargas sellest välja elav tuluke ja sütitas perenaise põlema, nagu oleks ta takuküünal olnud. Ei jäänud tast suuremat järgi, kui kamalutäis tuhka (lk 55-56).
Tegu oli arvatavalt elektritehnoloogilise aparaadiga, milles oli elektrimootor. Paraku õnnetusi ikka juhtub ja vanaeit sai sellest hirmsa siraka, mis ta eluküünla kustutas.
Kakteistkümmend tütart.
Selles loos kirjeldatakse kahteteist kirstu, mis tuli kehvemal järjel pererahval tütardele kaasavaraks anda. Kirstu pandi üks hõberubla ja riidehilbud. Hiljem kirstu lahti tehes oli seal aga 100 hõberubla ja uued rõivad. (lk 61).
Tegu oli 3D printeri moodi asjandusega, mis on suuteline kopeerima praktiliselt igasugust elutut mateeriat.
Samas muinasjutus räägitakse veel raudkangist, millega tuli korraks kivi puutuda ja kivi veeres ise vankrile. (lk 70). Selle looga meenus kiitsuke lätlane Edward Leedskalnins, kellel olevat olnud tehnoloogia, millega sai gravitatsiooni kaotada ja seda tehnoloogiat kasutades, ehitas ta ihuüksi valmis korallilossi. Seda ja taolisi tehnoloogiaid, mida ei oska tänapäeval millegagi seostada, on kõik muinasjutud täis. Veel meenus kalevipoja vikat, millega pidi tõmbama ainult ühe korra läbi muru ja sinnani, kuhu vikati heli kostus, oli kõik muru niidetud. Samasuguse tööpõhimõttega kirves oli samuti Kalevipojal.
Puulane ja Tohtlane.
Selles loos oli taluperemees hirmus hädas, et ükski sulane tema juures ei püsinud. Ta läks oma murega kaugele Alutaha (Alutaga), kus elas tark ja tema tehtud näpunäidete järgi sai ta omale kaks abilist, kes iial süüa ei küsinud. Mees-sulase nimi oli Puulane ja nais-sulase nimi Tohtlane. Nad olid tehtud nõiduse abil, vastavalt siis puust ja tohust. (lk 73-74). Seda, mida nimetatakse nõiduseks, kirjeldas tabavalt A. C. Clark: Iga piisavalt arenenud tehnoloogia on nõidusest eristamatu.
Neist aparaatidest tunneb igaüks ära robotid. Ja mitte mingid lihtsad masinad, vaid AI-ga varustatud masinad, mis said inimkeelest aru ja oskasid enamus töid ära teha, mida taluperemees vaid andis neile teha. Huvitav on veel kirjeldus, et need sulased "närtsisid" aeg-ajalt ära ja nad tuli ööseks likku panna, siis olid nad hommikul jälle nagu uued. Oma teadmiste baasilt võib arvata, et see võis tähendada kahte asja või õigemini emba-kumba neist. Esiteks, elektriga laadimine, kuna akud olid tühjaks saanud või teine variant: Kui masin pidevalt töötab, siis vajab see aeg-ajalt taaskäivitust, kuna vahemälu jookseb lõpuks umbe. Terminaatori filmist oli teada, et tema aku kestis sajandeid, kuna tehnoloogia oli nii arenenud ja mingit lisalaadimist see ei vajanud. Restarti pidi see põrguline sellegipoolest mõnel korral tegema, et taastada oma algne "värskus".
Pooleli (Mul on neid vanaegseid muinasjuttude raamatuid veel. Kui kunagi mõne kätte haaran ja miskit silma jääb, siis tuleb siia täiendust. Vihjeks võib öelda, et AI tehnoloogiat on muinasjuttude raamatus väga palju. Näiteks sõrmus, mis annab nõu või meenutage kasvõi "Tark mees taskus" muinasjuttu).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar