Laupäev, 24. juuli 2021

Väljakaevamata kirik Tallinna Kalamajas

Kunagi ammu jalutasin Tallinna Kalamaja piirkonnas ringi ja sattusin Kalamaja parki, mis oli vanasti surnuaed ja nägin üsna pargi servas ühte imelikku hoonet ja kohe taipasin, et see on ju kirikutorn. Tundus väga imelik, et miks kirikutorn on ehitatud maapinnale. Nüüd siis käisin piirkonna uuesti läbi ja tegin fotosid piirkonnast. Minu arvamine on, et ülejäänud kirik on lihtsalt maapinnast väljakaevamata. Nüüd siis panen siia pildid mis ma seal piirkonnas klõpsisin ja mida avastasin, et lugeja saaks ise teha omad järeldused. Enne aga soovitan lugejal läbi lugeda selle loo - Väljakaevatud tööstushooned Tallinna sadamate alal, siis tekib piirkonnast parem ettekujutus.

                       Pilt 1. Vanem pilt mattunud kirikust, mida pole jõutud üle kaevata.
 
Nüüd natukene ametlikku ajalugu, et tekiks selgem arusaam, et miks see hoone, mida kellatorniks kutsutakse, on hoopis väljakaevamata kirik.
 
Kalamaja arveraamtus on korduvalt juttu kohalikust pastormajast. Võimalik, et see asus Kalamaja kalmistu lähikonnas. Kalamaja kalmistut, kus kellatorn asub, nimetati tolleaegsetes allikates kirikuhooviks (Kirchhoff). 1730. aastast pärineb eesti ja rootsi koguduste ühisavaldus raele, et ehitataks tara ümber Kalamaja kalmistu ja seataks üles kellad. Selle kohta, kas 18. sajandi I poolel oli kalmistul mõni sakraalehitis, puuduvad andmed. Torni näeme juba 1780. aasta kaardil.
 
                  Pilt 2. Vanem pilt mattunud kirikust.
 
 Pilt 3. Vanem pilt mattunud kirikust. Põõrake vanade piltide puhul tähelepanu pinnasele. Pinnasel on ebatasased mulla- või mudavallid ja muud ebatasasused igal pool.

                 Pilt 4. Vanem pilt mattunud kirikust, mis kuskilt võpsikust vaevalt välja paistab.
 
 Pilt 5. Vanem kaart piirkonnast, kus on selgelt näha, et tegu on kirikuhooviga.

 Pilt 6. Tänapäevane vaade mattunud kirikule, mida kellatorniks kutsutakse.

Hoones asuvad praegu mõned vanemad ja katkised hauaplaadid, millest kõige vanem jääb umbes 19. sajandi keskpaika. Hoonet on umbes meetri jagu välja kaevatud võrreldes ümbrusega ning väljakaevatud osa on tänavakiviplaatidega sillutatud.
 
 Pilt 7. Vana kaart. Kalamaja asub punase ringi sees, all paremal on aga võimas Tallinna tähelinn.
 
Nagu sellelt vanalt kaardilt näete, asub Kalamajas ilus kirik, kuigi ametlikust ajaloost saab välja lugeda infot, et osadel vanadel plaanidel kujutati kiriku asemel vaid kellatorni. Ma ei hakka uutele lugejatele pikalt üle kordama, et miks on kirik mattunud. Lühidalt, oli suur üleilmne katastroof, veeuputus alles mõned sajandid tagasi, mille tõttu mattusid enamuse maailma linnade esimesed/teised korrused muda alla, seepärast ka on osadel kaartidel märgitud Kalamajja kirik ja teistele vaid kellatorn.
 
                   Pilt 8. Vana kaart Kalamaja kellatornist.
 
Peale Kalamaja pargiga tutvumist asusin ümbruskonnaga tutvuma. 

                     Pilt 9. Maa-ameti reljeefkaardi väljavõte piirkonna kohta.
 
Ülemiselt pildilt on näha piirkond, mida ma uudistamas käisin. Paremal punase ringi sees asub Kalamaja mattunud kirik ja vasakul pool on väljakaevatud majad Noblessneri piirkonnas. Kunstlik, väljakaevatud süvend on ilusti kaardile jäänud.

                  Pilt 10. Pilt on võetud astangu pealt suunaga merele. Astang aga on senini väljakaevamata ning on koduks paljudele hoonetele ja varemetele, millest meil aimugi ei ole.
 
Ülemine pilt annab võibolla natukene aimu, kui palju oleks vaja veel kaevata, et jõuda samale tasemele kui all pool olevas parklas asuvad autod asuvad. Panen neid pilte siia hulgim, et saaksite vähekese aimu kõrguste erinevusest ja üleujutusel tekkinud mudakihi paksusest.
 
 Pilt 11.
 
 Pilt 12. Mõni uusehitus on kaevatud poolenisti mäe sisse.

                    Pilt 13. Uusehitis mis on kaevatud läbi mudauputuse järgse mäe.
 
 Pilt 14. Väljakaevamata hooned mäe sees. Vasakul pool on vana paekivist ehitis, paremal nõukaaegne käkk, mis tõenäoliselt oli ennevanasti tõenäoliselt samuti vana ehitis.

 Pilt 15. Samad ehitised teise nurga alt.

 Pilt 16. Mäe sees asuv väljakaevamata hoone.
 
 Pilt 17. Mäe seljandik, milles vedelevad kivid, mis on endisaegsete hoonete jäänukid.

                   Pilt 18. Vana kivi, mida on töödeldud ja mis oli osake mõnest mäe alla mattunud hoonest.
 
 Pilt 19. Pugesin sügavasse võpsikusse ja mida ma sealt näen? Sügavalt mäe seest pooleldi välja turritavat vana müüri.
 
 Pilt 20. Mäe jalamil oleva mulla ja tellise prahi seest turritas välja suur kont. Kelle kondiga tegu, pole mulle teada. Loodan, et mitte uputuseaegse ohvri omaga.

                Pilt 21. Nagu pildilt näha, siis nõuka ajal on teedeehitusega ja muude ehitustega pinnast kasvatatud kohati umbes meetri jagu. Seda kinnitavad ka mu teised vaatlused.
 
 Pilt 22. Väljakaevatud hoone, kuid mis kõik veel seal mäe sees võib olla?
 
 Pilt 23. Pool hoonet on mäe sees.
 
Kõige lõpetuseks lisan siia kaks fotot samast kohast Kalamajas Kungla tänavalt. Piltide uurimisel saab aru, kui palju on nõukaaegne teedeehitus tõstnud tänavate pinda.
 
 Pilt 24. Kungla tn 53, 1930ndad aastad.

 Pilt 25. Kungla tn 53, 2021. aastal.

Tegu on täieliku ulmega ja väljamõeldisega. Unustage nähtu ja ärge rohkem selliseid lugusid lugege.
 
LÕPP

Tule meile puhkama ja sauna nii suvel kui talvel, nii toetad mu tegemisi. Saunamajakesega saad tutvuda siin. Parema hinna saan alati teha kontaktivormi kaudu. Olete oodatud ja aitäh teile sõbrad, kes Te sedasi toetate. Ainult koos on meil jõudu!