Kunagi ammu jalutasin Tallinna Kalamaja piirkonnas ringi ja sattusin Kalamaja parki, mis oli vanasti surnuaed ja nägin üsna pargi servas ühte imelikku hoonet ja kohe taipasin, et see on ju kirikutorn. Tundus väga imelik, et miks kirikutorn on ehitatud maapinnale. Nüüd siis käisin piirkonna uuesti läbi ja tegin fotosid piirkonnast. Minu arvamine on, et ülejäänud kirik on lihtsalt maapinnast väljakaevamata. Nüüd siis panen siia pildid mis ma seal piirkonnas klõpsisin ja mida avastasin, et lugeja saaks ise teha omad järeldused. Enne aga soovitan lugejal läbi lugeda selle loo - Väljakaevatud tööstushooned Tallinna sadamate alal, siis tekib piirkonnast parem ettekujutus.
Pilt 1. Vanem pilt mattunud kirikust, mida pole jõutud üle kaevata.Nüüd natukene ametlikku ajalugu, et tekiks selgem arusaam, et miks see hoone, mida kellatorniks kutsutakse, on hoopis väljakaevamata kirik.
Kalamaja arveraamtus on korduvalt juttu kohalikust pastormajast. Võimalik, et see asus Kalamaja kalmistu lähikonnas. Kalamaja kalmistut, kus kellatorn asub, nimetati tolleaegsetes allikates kirikuhooviks (Kirchhoff). 1730. aastast pärineb eesti ja rootsi koguduste ühisavaldus raele, et ehitataks tara ümber Kalamaja kalmistu ja seataks üles kellad. Selle kohta, kas 18. sajandi I poolel oli kalmistul mõni sakraalehitis, puuduvad andmed. Torni näeme juba 1780. aasta kaardil.
Pilt 2. Vanem pilt mattunud kirikust.
Pilt 4. Vanem pilt mattunud kirikust, mis kuskilt võpsikust vaevalt välja paistab.
Hoones asuvad praegu mõned vanemad ja katkised hauaplaadid, millest kõige vanem jääb umbes 19. sajandi keskpaika. Hoonet on umbes meetri jagu välja kaevatud võrreldes ümbrusega ning väljakaevatud osa on tänavakiviplaatidega sillutatud.
Nagu sellelt vanalt kaardilt näete, asub Kalamajas ilus kirik, kuigi ametlikust ajaloost saab välja lugeda infot, et osadel vanadel plaanidel kujutati kiriku asemel vaid kellatorni. Ma ei hakka uutele lugejatele pikalt üle kordama, et miks on kirik mattunud. Lühidalt, oli suur üleilmne katastroof, veeuputus alles mõned sajandid tagasi, mille tõttu mattusid enamuse maailma linnade esimesed/teised korrused muda alla, seepärast ka on osadel kaartidel märgitud Kalamajja kirik ja teistele vaid kellatorn.
Pilt 8. Vana kaart Kalamaja kellatornist.Peale Kalamaja pargiga tutvumist asusin ümbruskonnaga tutvuma.
Pilt 9. Maa-ameti reljeefkaardi väljavõte piirkonna kohta.Ülemiselt pildilt on näha piirkond, mida ma uudistamas käisin. Paremal punase ringi sees asub Kalamaja mattunud kirik ja vasakul pool on väljakaevatud majad Noblessneri piirkonnas. Kunstlik, väljakaevatud süvend on ilusti kaardile jäänud.
Pilt 10. Pilt on võetud astangu pealt suunaga merele. Astang aga on senini väljakaevamata ning on koduks paljudele hoonetele ja varemetele, millest meil aimugi ei ole.Ülemine pilt annab võibolla natukene aimu, kui palju oleks vaja veel kaevata, et jõuda samale tasemele kui all pool olevas parklas asuvad autod asuvad. Panen neid pilte siia hulgim, et saaksite vähekese aimu kõrguste erinevusest ja üleujutusel tekkinud mudakihi paksusest.
Pilt 11.
Pilt 12. Mõni uusehitus on kaevatud poolenisti mäe sisse.
Pilt 13. Uusehitis mis on kaevatud läbi mudauputuse järgse mäe.
Pilt 18. Vana kivi, mida on töödeldud ja mis oli osake mõnest mäe alla mattunud hoonest.
Pilt 21. Nagu pildilt näha, siis nõuka ajal on teedeehitusega ja muude ehitustega pinnast kasvatatud kohati umbes meetri jagu. Seda kinnitavad ka mu teised vaatlused.
Kõige lõpetuseks lisan siia kaks fotot samast kohast Kalamajas Kungla tänavalt. Piltide uurimisel saab aru, kui palju on nõukaaegne teedeehitus tõstnud tänavate pinda.
Tegu on täieliku ulmega ja väljamõeldisega. Unustage nähtu ja ärge rohkem selliseid lugusid lugege.
LÕPP
