Hüperborea

Kui valetada, siis ikka väga suurelt, et enamus inimesi uskuma jääksid, on üks kuulus mees kunagi öelnud. Mõtlesin minagi, et äkki on Hüperborea ka ikka seal, kus ta vanade kaartide järgi on koguaeg olnud. Hakkasin siis internetis jälgi ajama ja tuleb välja, et ma pole ainus, kes nii mõtleb. Ametlikku arvamust Hüperborea kohta saab igaüks Wikist ise lugeda.

Kaart aastast 1570. Põhja polaarpiirkond on jäävaba, Gröönimaal pole jääd. Vahemärkusena mainiks ka ära, et Liivimaa oli sellel ammusel ajal väga suur (700 aastat orjapõlve?).

Osad inimesed arvavad, et Hüperborea võib olla kadunud Atlantis. 1770. aasta raamatust saab lugeda, et alguses oli terve maailma mandrid jagatud kolmeks: Ogygia, Atlantis ja Austraalia. Ogygia jagunes omakorda Euroopaks, Aasiaks ja Aafrikaks. Atlantis jagunes Ameerikaks, Sebastiaks ja Hüperboreaks.

Mercatori kaardi järgi (16 sajand) nägi põhjapoolus selline välja. Ma arvan, et mees, kes suutis maailma ära kaardistada, ei olnud nii loll, et ta ei oleks teadnud midagi jää ja lume olemasolust piirkonnas. Üks fakt ongi see, isegi kui see mees kaarte väga täpselt ei joonistanud, siis tollel ajal lihtsalt oli kliima soojem ja jääd ega lund ei olnud. Maailmamere veetase pidi palju kõrgem olema kui praegu ja kontinendid ja riikide rannajooned nägid hoopis teistsugused välja kui tänapäeval. Kliima on muutunud mingi sündmuse tagajärjel teistsuguseks.

Gerardo Mercator

Me teame kõik seda, et meie tehnoloogia on nii arenenud, et satelliidid on terve maailma ära kaardistanud ja ei ole maal punkti, mida pole pildistatud või üle mõõdetud. Nii vähemalt meile räägitakse, kuid siiski mõned asjaolud viitavad sellele, et asjad võivad olla natuke keerulisemad.

Kas Hüperborea on pelgalt muinasjutt või luulu tänapäeva teaduse kohaselt? Mõned tähelepanekud ja küsimused siiski on tekkinud.

1. Müüdid Hüperboreast (Atlantis, Mu jne) on vist peaaegu kõikide rahvaste muistendites. Jutud aga teatavasti ei teki tühja koha peale, sama on ka hiiglaste muistenditega.
2. Kirjalikud allikad: vanad kaardid, raamatud, artiklid Hüperboreast.
3. Sõjaväe kohalolu piirkonnas: USA, RUS, NOR, DNK jpt.
4. GPS anomaaliad (4x4 reisiseltskonnal on mitmeid kordi GPS segaseks läinud, kui nad siberis teatud meridiaani või paralleeli on ületanud).
5. Lennukid väldivad piirkonda, samuti tsiviillaevu ei sõida seal just palju.

Mõned huvitavamad kaardid antud piirkonna kohta

1587 Urbano Monte maailma kaart.

1565 Americae pars Borealis

1492 Martin of Bohemia Globe

Novaja Zemlja (Uus Maa) tundub olevat nagu trepiaste Hüperboreale. Osadel kaartidel on Novaja Zemlja kujutatud Hüperborea osana, teistel aga trepiastmeks Hüperboreani. Praegu on Novaja Zemlja peaaegu kinnine saar. Väidetavalt kasutab Venemaa seda saart kui tuuma-prügimäena. Sinna on uputatud suurtes kogustes tuumalaevu ja tuumakatlaid ning muud tuumamaterjali. Kas see pole mitte ideaalne kate, et saar lukku panna ja vältida avalikku huvi saare vastu?

Novaja Zemlja 1587.

Novaja Zemlja 1599. Kadunud tsivilsatsioon- Tartaaria on ka kaardile ära märgitud.

1676. Novaja Zemlja ja külmunud Tartaaria meri. Ei tohiks kaarte lõpuni usaldada, sest olen näinud kaarte, kus juba 1699 ja 1700-aasta kaartidele on ekslikult Peterburg peale märgitud (Peterburgi aga hakati ametliku ajaloo järgi ehitama alles 1703. aastal). Samas väidavad paljud alternatiivuurijad, et 17. sajandil läks kliima halvaks, mandrite kuju muutus mingi katastroofi tagajärjel ja võibolla tõesti oli sel ajal see meri juba jääs.

Natukene veel huvitavat pildimaterjali, 1598. aasta kaart. Sellel kaardil puudub Hüperborea, kuhu ta siis nüüd kadus nii järsku? Hea küll, see pole selle pildi mõte. Siin kaardil on näidatud ära täpne magneetilise põhjapooluse punkt (Polus Magnetis). Kuidas tolle aja inimesed küll seda teadsid?

Põhjapooluse lennu- ja laevaliiklus tänapäeval 

Lennuliikluse (Flightradar) online kaardi väljavõte piirkonna kohta. Lennukid piirkonda just kuigi tihti ei satu.

Kõige suurema poogna piirkonnas teeb vast lend Toronto-Manila, mille trajektoor ulatub isegi üle Novaja Zemlja põhjatipu, kuid kas seal lennukiaknast peale jäämütsi ja pilvede suurt näha on, seda ei tea. Huvitav oleks selge ilma korral sellel reisil ise viibida.

Laevaliikluse (Marinetraffic) online kaardi väljavõte piirkonna kohta. 

Maailmas on ikka väga palju kõvasid tegijad (alternatiivuurijaid), kes on antud teemat sügavamalt uurinud. Üks avastus, mis nad on teinud, on ajavööndi anomaalia. Piirkonnas on kaks linna: Naukan, Venemaa, Tšukotka ja Tin city, Alaska, mille kaugus üksteisest on kõigest 96 kilomeetrit, kuid ajavööndite erinevus on 4 tundi!!! Ma ei ole eriline lapikumaa pooldaja, kuid miskipärast ei osata meie maailma, palli peale korralikult ära paigutada.

Jääb ainult üks küsimus, mida nad peidavad seal Arktika jäämütsi all, kui seal üldse jäämütsi enam on?

LÕPP 

Arhitekt Friedrich August Stüler

Arhitekti teemasse ei ole vaja rohkem arhitekte sisse tuua, piisab ühest mehest, et teema üle põhjalikumalt järele mõelda. Ei tea kas on võimalik, et üks 1800. aastal sündinud mees projekteeris 49 hoonet (osad neist osaliselt), millest pooled hooned tunduvad olevat väikesed imed tolle aja tehnoloogia ja teadmiste kohta. Lisaks pidi keegi need hooned valmis ka ehitama. On ju teada fakt, et paljude vanade hoonete arhitektid on üldse teadmata ja Stüler üksi ka kõike maailma maju ei jõudnud valmis projekteerida. Mis ma ikka siin jutustan, üks pilt on väärt rohkem kui 1000 sõna.

Friedrich August Stüler (28 jaanuar 1800 - 18 märts 1865)

F.A Stüler oli Preisi mõjukas arhitekt ja ehitaja. Stüler sündis 28. jaanuaril 1800 Mühlhausenis. 18 aastasena asus ta õppima arhitektuuri ja sai Berliinis Karl Friedrich Schinkeli õpilaseks. Pärast reisimist Prantsusmaale ja Itaaliasse koos Eduard Knoblauchiga 1829.- ja 1830. aastal ning koos Heinrich Strackiga Venemaale 1831. aastal sai Stülerist Hofbauinspektor (kuninglik hoonete inspektor), Hofbaurat (kuninglik hoonete nõukogu liige) ja hoonete ehitamise komisjoni direktor. Preisi kuningas Frederick William IV andis talle tohutu hulga ülesandeid, tehes temast 1842. aastal Architekt des Königs (kuninglik arhitekt). Stüler suri Berliinis, kus ta on maetud Dorotheenstadti kalmistule (allikas wiki).

Üheks Stüleri tööks oli ka Rootsi Rahvusmuuseum Stockholmis, mida ma käisin alles hiljuti oma silmaga kaemas. Hoone olevat ehitatud 1844 kuni 1866 ja see on inspireeritud Itaalia Renessaanssi arhitektuurist.

Ehitis on väga suursugune ja ilus.

Liftiga saab sõita hoone 6ndale korrusele, kuid reaalselt on hoonel pealpool maapinda 3 korrust. Maja laed ja korrused lihtsalt on nii kõrged, et tänapäeva standardite järgi on maja kuue kordne.

Vaadake, mis kõrgusel on ukse käepide. Kas see link on paigaldatud selleks, et kääbustel oleks mugav uksest siseneda? kui jah, siis me kõik oleme kääbused.

Hoone eksponaadid muidugi vääriksid omaette lugu.

See on juba nii tuttav ja tavaline vaade. Hoonel on veel vähemalt 1 korrus maa all.

Selline vana foto sellest majast. Kuidas sobivad need memmed sellesse antiikstiilis kujundatud aeda selle võimsa ehitise taustal?

Rootsi Rahvusmuuseumi kodulehelt leidsin sellised pildid (link). Need olevat ettepanekud arhitekt Fredrik Wilhelm Scholanderilt 1843 Rahvusmuuseumi hoone kujunduse kohta. Ei ole arusaada, kas see on tolleagne foto maketist või mis plaanid need sellised on? Paistab, et isegi päikese poolt tekitatud varjud on näha.

Ja järgnevatel piltidel on Friedrich August Stüleri plaanid Stockholmi Rahvusmuuseumi kohta, mille järgi siis ehitajad viskasid hopsti maja püsti. Selliste jooniste järgi on see käkitegu. Muuseumi kodulehel väidetakse, et maja ehitamiseks joonistati (Stüler?) kokku 427 joonist, 270 plaani ja 157 dekoratsiooni joonist. No jah, ei tea kas neid näha ka kuskil saab? Siit tekib veel selline küsimus, et kuidas ta jõudis? Ta konstrueeris elu jooksul 49 kirikut, lossi ja muud ehitist. Lisaks viibis ta ka osadel ehitustel erinevates riikides ise kohal. Kas meil tänapäeval oleks sellist meest vastu panna?

Nüüd lisan siia Stüleri teised imed. Ärme unustame, et kuni 1850ndateni ei olnud olemas mingit suuremat tööstust nagu seda tänapäeval teatakse ja ei kasutatud veel elektrit. Kõik suured ehituskivid ja plokid raiuti kivimurrust välja meisli ja haamriga ja toimetati kohale hobukaarikutega. Vaadake neid losse ja hooneid erinevates riikides, mis ta projekteeris ja kavandas. Vaadake kui tihe võis tema ajakava olla ja võrrelge tema töid ja tegemisi mõne tänapäevase arhitektist üksiküritajaga. Mõistus ütleb, et rohkem ei juletud talle hooneid juurde valetada, kuid paistab siiski, et keegi kuskil pingutas tublisti üle. Aga võibolla ma ekisn, mine võta kinni.

1. 1827-1831 arvatavasti osales Dorfkirche Parcheni taastamisel (osadest hoonetest ma pilte ei leidnud).

2. 1837 Kavandas Peterburi Talvepalee taastamist.

3. 1834-1837 St. Peter ja St Pauli kiriku arhitekt Berlin-Zehlendorf.

4. 1839-1843 Alt-Autzi lossi ehk Vecauce mõisa (Läti) arhitekt.

5. 1842 Kurfürstliche lossi ümberehitamine Koblenzis.

6. 1843-1844 Jagdschloss Letzlingen.

7. 1853-55 Dorfkirche (küla kirik) Basedowis (Mecklenburg).

8. 1843-1855 Uus muuseum Nürnbergis.

9. 1844-1845 Berliini-Kreuzbergi Püha Jacobi kirik.

10. 1844-1863 Königsbergi ülikool.

11. 1844-1846 Püha Matthäuse kirik, Berliin-Tiergarten.

12. Umbes 1845 Wroclawi kuninglik loss, (hävitatud 1945).

13. 1845-1854 Potsdami rahukirik.

14. 1845 Wiehl-Drabenderhöhe evangeeli kirik.

15. 1845 plaanid Immanueli kiriku jaoks, Schirwindt (hävitatud 1944).

16. 1846-1856 Rooma lossi rekonstrueeritud auditooriumi (nn basiilika) sisekujundus, Trier, (hävinud).

17. 1847-1853 vürst Radolini loss Jarotschinis.

18. 1847-1863 Belvedere Pfingstbergis Potsdamis.

19. 1848-1852 kirik Caputhis, Brandenburg.

20. ? Linna kirik Püha Johannis, Niemegkis.

21. 1848-1866 Stockholmi Riiklik kaunite kunstide muuseum (majast on jutt teema alguses).

22. 1850-1867 Hohenzollerni loss.

23. 1851-1864 Orangery loss Potsdamis.

24. 1851 Triumfikaar Mühlenbergis, Potsdam.

25. 1851 Schwerini loss.

26. 1853 Rietava kirik, Leedu.

27. 1851-1857 sild üle Visla jõe, Dirschau.

28. 1851-59 - kaks valvekasarmust Charlottenburgi lossi juures (East Stüler hoone ja Scharf-Gerstenbergi muuseum), Berliin.

29. 1852-1859 "Garde du Corps" kasarmud Charlottenburgi palee juures Berliinis, Charlottenburgis.

30. 1853-1856 Lutherstadt Wittenbergis asuva Lutherhausi restaureerimine.

31. 1854-1855 Bornstedteri kirik, Potsdam.

32. 1855-1861 Wallraf-Richartzi muuseum, Köln (hävitatud). Selle hoonega on väike ebakõla. Teistel andmetel ei ole selle maja arhitekt meie loo kangelane, kuid wiki väidab et on.

33. 1857 Berliini-Moabiti Püha Johannise kiriku addendum, mille algselt ehitas Schinkel (Portico, Colonnade, Vicarage ja Steeple).

34. 1857-1860 Trinitatise kirik, Köln.

35. 1858 Werderi kirik, Werder Havel.

36. 1858-1859 külakirik Stolpes, Berliin-Wannsee.

37. 1858-1874 toomkirik Berliin-Mitte (lõpule viis Stüve).

38. 1859 Prötzeli lossi ümberehitamine.

39. 1859-1866 uus sünagoog Berliini-Mitte.

40. 1859-1861 Jagdslossi lossikirik, Letzlingen.

41. 1859-1862 külakirik Pinnow (Oranienburgi lähedal).

42. 1860-1864 Sinzigi Zehnthofi klassitsistlik Orangerie.

43. 1860 Dippmannsdorfi puitraamiga kirik.

44. 1862-1865 Ungari Teaduste Akadeemia, Budapest.

45. 1862-1876 Vana rahvusgalerii Berliin-Mitte.

46. 1864-1866 Oranienburgi Püha Nicolai koguduse kirik.

47. 1864 Hermann Blankensteini 1871–74 ehitatud Berliini-Schönebergi kaheteistkümne apostli kiriku kontseptsioon.

48. Neustrelitzi lossi ümberehitamine (postuumselt).

49. 1867 linnakirik Fehrbellinis (postuumselt).

LÕPP