esmaspäev, detsember 31, 2018

Tallinna Dominiiklaste klooster

Vanades nõukaaegsetes raamatutes on palju igasugust informatsiooni ja ka muidugi sellist infot, mida tänapäeval enam ei tunnistata või arusaamad on muutunud. Ajaloolaste jutt vast pole eriti palju muutunud, sest igast raamatust võib seda lugeda, stiilis umbes et "täpselt ei teata," ""ürikud pole säilinud," "on palju arvamusi," jne jne. 





Siin siis näide, et proovitakse tegelikku ajalugu ametliku ajalooga klappima saada. Eks ajalugu olegi selline teadusharu, kus on palju oletusi ja ei midagi kindlat. "On kummutatud vanu ja püstitatud uusi oletusi."



Paistbki nii, et kogu meile teadaolev ajalugu kirjutati kokku 19. sajandi teisel poolel.







Siin siis ajaloolaste tõestus, et kultuurikihid on matnud keldrid kuni esimese korruse akendeni. Samuti on kuulda olnud ka väiteid, et lisaks kultuurikihile on majad vajunud ja sellest ka majade vundamendid nii sügaval maa sees. Kultuurikiht on tõepoolest olemas, sest olen ise ka Tallinnas ühel objektil kaevetöödel olnud, kus sellist loomade kondikihti võis olla nii 30-40cm, st et tõepoolest oli mingi ajajärk, kus kõiksugune sodi visati jalge alla. "Aknaavad, mida viimati kasutati ustena, said tagasi aknafunktsiooni." Ja nii ongi vanalinnas paljude majadega. Sellest seal need akende ja uste mittekorrapärased tasapinnad, et miskil põhjusel on tohutu pinnasemassiiv sinna tekkinud. Aga kas just kõik on kultuurikiht, seda tegelikult teavad inimesed, kes kaevamistega vanalinnas on tegelenud. Ise olen kaevanud ühte objekti kesklinnas. Sellel objektil oli 17-19. sajandi kultuurikihti 30-50cm. Ja edasine kultuurikiht avaldus kohati seal sentimeetri või paari paksuse kihina. Aga mis mulle silma jäi kaevamistelt oli see, et seda 17-19 sajandi kultuurikihti kätte saada, eemaldati asfalt, kruus ja selle alt tugevasti üle meetri pinnast koppadega ja veoautod vedasid kõik selle pinnase ilma uurimata minema ja siis jõudsime väidetavalt 19. sajandini. Võin julgelt väita, et asfaldist kuni nn kondikihini oli antud objektil üle 2 meetri. Ja kui ma vaatasin, et veoautod muudkui viivad pinnast minema, siis mul oli väga kahju, sest seal oli minu jaoks just kõige huvitavmat materjali, tsaariaegseid münte jne. Aga sain kellegilt sealt objektilt vastuse, et see kiht ajaloolasi ei huvita. Kui siin on keegi, kes on ajaloolistel väljakaevamistel osalenud, võiks kommenteerida antud teemal. Minu eesmärk selle blogiga pole kedagi segadusse ajada, ma tahan ise selgusele jõuda, et mis on kunagi olnud ja toimunud. Aga nagu klassikud ütlevad, tõde pole olemas või tõde teavad vaid vähesed.







Tegelikult pole vist suurt mitte midagi kuskil säilinud, on säilinud ainult suurte muinasjutuvestjate ürikud.







Väga paljudel vanadel ehitistel on mingid uksed ja aknad ja mingid muud seletamatud avad kinnimüüritud.










Siin selgelt öeldud, et oleks nagu kelder, aga tegelikult ei ole tegemist mingi keldriga.













Valubetoon?




Mingisugune katastroof 1844. aastal. Veeuputus?













Mitme tonnised hauaplaadid, milleks ja kes neid vaesel ajal ehitas ja paigaldas?









LÕPP

reede, detsember 28, 2018

Rootsi 18. sajandi algusel

See jutt on pühendatud ühele vanale Rootsi raamatule. Internetis võib tutvuda raamatuga "Vana ja tänapäevane Rootsi." Raamatus on üle 350 lehekülje gravüüre, mis kujutavad Rootsi elu aastatel 1693-1713. Kui need gravüürid pole fantaasia, siis on need gravüürid otsast otsani täis informatsiooni, mis paneb kukalt kratsima. Gravüürid ise olekid justkui masstoodang ja paistab, et tollel ajal oli tsivilisatsioon kõrgesti arenenud ja need gravüürid kujutavad katastroofi (üleujutse) järgset Rootsit, kui veel hiiglased olid kuningad. Sõber Arne on antud raamatust teinud loo oma blogisse ja soovitan väga lugeda tema postitust, sest tema pöörab tähelepanu ka tehnilisele poolele ja proovib sobitada seda kauget aega ametliku informatsiooniga. Ja miks on igal pool ladina keeles kirjutatud mitte rootsi? 


Paljudel piltidel on sellised tornide moodi moodustised, kuid miks neid tehti jääb selgusetuks.




Katkised artefaktid kuhjatud ühte kohta. Kas meie küngastesse võib olla ka kuhjatud selliseid esemeid? Proovisin ka seda ladinakeelset teksti googliga ja sain midagi taolist: iidne koht rootslased ja goodid.




Mingi võsastunud hoone rusud.




1713. aasta. Siin on juba näha palju puidust osmikuid, ehk mandumine on juba pihta hakanud.



1713. aasta. Kui allpool näeme, et umbes 10 aastat varem on ikka suursugused hooned ja korralikud elumajad, siis sellel pildil on peale puidust hüttide ka puidust kirik.




Rotid on kogemata aastaarvult ühe numbri ära söönud.




Sellel gravüüril aga enam rotte aastaarvu rikkumises süüdistada ei saa. Esimese arvu asemel on i





Vaene talupoeg nikerdab puuhüttide taustal losside sammastele nikerdusi. Õpipoiss on valmis vinklit ulatama.




Piltidel jälgige inimesi, kes sageli tegelevad millegi arusaamatuga. Algul arvasin, et tegu on jahiga, aga paremal pool olev vennike paugutab püssi teise inimese suunas ja pealegi on taga elumajad. Ju siis taheti ikkagi sõda kujutada. Aga miks see ratsanik siis nii uljalt pea püsti vales suunas kappab?




Arvutigraafika?




Number C- Sepulchrum Gigantis (hiiglaste hauad). 
Hiiglaste all on mõeldud inimesi, kes olid umbes 2,5 meetrit pikad.




Eespool olev musketär teeb arusaamatuid trikke ja paremal nurgas toimub inimese mahalaskmine?
Paadid on kaunistuseks murule toodud? 




Korstnata hoone, kirik?




Korstnata hoone ja mis imelik torn seal kõrval. Paistab, et justkui pole tegemist tuvilaga, kuna avasid pole.




Mis nali siin toimub? Üks inimene lebab, justkui oleks surnud ja teine kukub. Samas, mehed vasakul kõnnivad nagu teises reaalsuses. Paadid aias on kohta muutnud.




3 lühemat ja 4 pikemat inimest 




Vasakul 2 lühemat ja 2 pikemat inimest.




Pikemakasvulisi sihitakse püstoliga. Vangimajja minek?




Vaadake inimesi selle triumfikaare parema samba kõrval. Vaadake kuhu maani nende pead ulatuvad sambaga võrreldes.


Triumfikaar ja inimesed.




Nii siis jäädvustati sündmusi ja tegemist oli inimestel palju, kes maalis, kes jutustas, kes pidas jahti. Kõik ühel pildil.




Kas tegu on ikka Rootsiga 18. sajandil. Kooliõpikutest meenub Vana-Rooma aeg vms.




Lossimüürid on pihta saanud.




100 meetri peale kaks peaaegu ühesugust kirikut. 




Ristita kirik. Neid on ka teistel joonistusetel. Vabaenergia püüdmise seadme osa?





Rist hoopis mingi muu ehitise otsas. Kiriku laadsel hoonel unustati peale sarikapidu pärjad maha võtta :)




Tänavate asendiplaan või hoopis kindralite lahinguplaan seal mõõga all.





Millega seda suurt maja köeti? Korstnaid pole.




Hiiglaslik haud ja mis imelikud püramiid-tornid nurkades.




Inimesete pead ulatuvad hobuste peadest kõrgemale. Ponid?




Uhke nikerdustega hoone esimene korrus on mattunud miski pinnase alla. Või on tegu kultuurikihiga?




Imelikud mastid kõikjal.




Miski ehituspraht või plokid tänavatel.




Mis otstarbel sellised tornid hoone nurkades? Ilu on vaataja silmades.




Bonsai keset kultuse kohta.




Veetorn?




Üleujutuse järgne pinnas või kultuurkiht?




Räpakad inimesed, kes selliseid uhkeid hooned on ehitanud, on kõik majapidamise solgi tänavatele kallanud ja nüüd ühe maja elanikud peavad akna kaudu liikuma.




Paljudel piltidel paistavad miskipärast silma sellised poolikud murdunud puud. Väga paks kultuurkiht. Kõnni kasvõi katuseid mööda. 




Purskkaev. Kus eeslid on, kes pumpa ringi ajavad?




Purskkaevudest on raamatus palju pilte.







Purskkaevudega iluaed?




Kuidas see suur inimene seal paremal rootsi lipu all sellesse nukumajja poeb?




Mis vahvad mängud rootslastel.




Surnuaed. 





Surnud kuningad (hiiglased) 




Väga võimsa survega purskkaev.




Trepiastmed on natuke suurevõitu päkapikkude jaoks.




Väga viiskad oldi vanasti.




Kahurid tähelinna valvamas.





Suured aknad ja uksed.




Majad vees.




Upsalas selline maja, mida köeti elektriga? Korstnaid pole, mingi seadeldis torni tipus.




Mingid varemed, mingi teadmata otstarbega kirikulaadne ehitis ja jälle see torn (tuvimaja?)




Pool gravüürist asendatud või ümber joonistatud? Mis põhjusel?




Siin raamatus on kindlasti väga palju detaile ja infot, mis on kahe silma vahele jäänud. Huvilised, suumige ise ja vaadake neid vanu pilte. Kui keegi veel oskaks need ladinakeelsed tekstid ära tõlkida, oleks hää.

LÕPP