Esmaspäev, 26. november 2018

Mis asub küngastes?



See jutt valmis tegelikult juba ammu ja oli lihtsalt sahtli põhjas ootel, seda hetkeni kuni nägin pilte ühest vanast Rootsi raamatust. Sellest aga natuke hiljem. Nüüd siis asja kallale.


Muraste küngas?

Tundub, et see küngas ei ole loodustekkeline vaid on inimtekkeline. Künka läheduses on tasane maastik. Murastes on selliseid kahtlaseid künkaid veel, aga võibolla teinekord teen loo nendest. Tasub ära märkida, et Murastes on ajaloolaste arvates inimesed elanud juba mitu tuhat aastat.





Küngas asub punase ringi juures ning künkast vasakule jäävad kivikalmed.





Loeme mis muinasregister mälestise kohta ütleb:


Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.


Mälestise kirjeldus

Kalme või õigemini kivikalmed asuvad 130 m pikkusel ja paarikümne meetri laiusel söödiribal keset kõrget põlluseljandikku. Loodusliku astangu kõrgus on kuni 2 m, astangu all on veel ligi 100 m põllumaad, mis edelasuunas langeb ning muutub lehtpuumetsaks. Astangu serv on 8-10 m laiuselt kivikalmete all. Esimene ning kõige laiem kivistik algab juba enne suurelt teelt alajaama kohale jõudmist (autori märkus- alajaama seal enam ei ole). Seda kivistikku on piki astanguveert ligi 27 m ulatuses. Kalme kirdepoolset piiri ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Esimesele kivistikule järgneb teine, mida eraldab umbes 8 m laiune kivideta vaheriba. Selle kalme laius on 12 m. Edasi järgneb 3-4 m laiune tühi vahe ja uus, ligi 15 m pikkune kivistik. Kahest viimasest on leitud põletamata luid. Muld kivide vahel on tume. Söödiserva ühes otsas on tihedasti kamardunud 5,5 x 7 m suurune kühm, millest paistab välja suuremaid raudkive. Tõenäoliselt on see üks sööditükil asuvatest kalmetest.


Mälestise asukoha kirjeldus

Mälestis asub Muraste küla maadel, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee (A 11390) lõunapoolses veeres. Endisest Muraste mõisast jääb mälestis umbes 350 meetrit kagu poole, võsastunud söödialale.


Mälestise ajalugu

Kalme leiti 1968. aastal. Esimesed leiud luude näol saadi kalmest 1971. aastal. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1971. aastal, kui koostati ka Vello Lõugase juhendamisel mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 2249. Kalme rajati I aastatuhande esimesel poolel eKr.


Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.




Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.


Pildid kalmest (muinasregister)








Vaadates allpool olevat kaarti siis näeme, et kaitse alla võetud objekte on Murastes päris palju. See tähendab, et nendes piirkondadesei tohi mitte mingisuguseid kaevamisi ega töid teha ilma Muinsuskaitse loata.




Järgmisel kaardil on näha, et igal pool jääb maapinna kõrgus merepinnast 34 kuni 36 meetri vahele, ehk suhteliselt lauge. Künka kõrgus on aga 42,3 meetrit, see on 6 kuni 8 meetrit kõrgem kui muu ümbritsev maastik. Kaardilt on veel näha, et läbi kalme ja künka läheb väike teerada ja vist ka elektriliin. Edelasse jääb Muraste raba ja vanad turbavõtu kohad.




Nüüd vaatame järgmist kaarti (19. sajandi lõpp). Siin kaardil jookseb samamoodi tee Muraste mõisast läbi kalme ja kõrgendiku tagant teisele poole külla. Kõrgendiku lähedal on vene keelne kiri “Rasv.” Tähendus jääb selgusetuks. Kõrgendik on tingmärgina kaardil näha punase ringi all.





Siin kaardil on näha, et künka kõrgus on 42,3 meetrit üle merepinna ja see kõrgendik on tegelikult palju kaugemale ulatuv- ulatub üle sõidutee elumajadeni.






Kõige vanem kaart, mis internetist võimalik leida oli. Väidetavalt on kaart aastast 1693. Kaardil on näha Muraste mõis (Muraste mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel) ja paistab et künka kohal on mingisugune tingmärk, kuid kuna kaart asub arhiivis ja digitaalne suurendus ei võimalda täpsemalt midagi näha.





Aga miks siis sellised künkad? On üks teooria, et peale veeuputust, kas siis 17. sajandil või 19. sajandi algusel, uhusid lained siin olnud ehitised minema ja järgi jäid ainult tugevamate hoonete varemed, mille muda enda alla mattis. Kuid on ka teine võimalus, et künkastesse on maetud artefaktid, mida ei saa seostada meile räägitud ajaloo kohta.






Minu kirjutatud lugusid võib võtta ulme- või muinaslugudena, sest ma tegelikult ise ka kõike päriselt ei suuda uskuda, et meie ajalugu on otsast otsani täis valet. Ära alati usu kõike mida näed, jäta omale võimalus, et äkki ei ole asi päris nii nagu meile räägitakse. Kahtle natukene igas asjas. Esita küsimusi eelkõige iseendale.
 

LÕPP

Kui tahad toetada mu tegemisi ja ise mõnusalt puhata, siis tule meile puhkama ja sauna nii suvel kui talvel. Saunamajakesega saad tutvuda siin. Parema hinna saan alati teha kontaktivormi kaudu. Olete oodatud ja aitäh teile sõbrad, kes Te sedasi toetate. Ainult koos on meil jõudu!