Pühapäev, 12. juuni 2022

San Francisco algusaegadel

Sattusin sirvima ühte fotoalbumit San Fraciscost (San Fracisco Early Days). Mõtlesin, et uurin siis neid fotosid natuke tähelepanelikumalt. Paljud alternatiivuurijad (ka Eestis) on uurinud vanu pilte ja avastavad neis piltides igasuguseid kummalisusi. Selle looga ma Matrixi teooriat ei tahaks puudutada, sest pildid on oma detailidelt suht kehvakesed, et uurida väiksemaid detaile. Nimelt, on teooria, et kui maailm pole reaalne, siis on kõik vanad pildid siia reaalsusesse joonistanud programm. Sellel programmil aga olevat see viga, et see on halba tööd teinud ja pole viitsinud vanadel piltidel välja joonistada kõiki detaile. Näiteks, inimestel pole sõrmi jne. 

Kõigepealt tahaksin selle looga juhtida tähelepanu aastale 1865. Kõige vanemad fotod selles albumis hakkavad just sellest aastast. Fotograafia tehnilisest tasemest selle aja kohta ma räägin all pool. Nüüd aga teema juurde, vaadake esimest viite pilti, mida olen siia üles laadinud. Esimene pilt on ühest vanast Eesti ajalehest ja ülejäänud pildid on San Francisco albumist.

1867. aastal raporteeritakse suurest veeuputusest Tallinnas, aga artiklis mainitakse ära veel üks väikene pisidetail, et sellel samal aastal tabas tervet Euroopat suur uputus. Aga Ameerika? Ameerikast on olemas mingid pildid, mis näitavad 1868. aasta "maavärina" tagajärgi San Franciscos. Kes veel niite kokku ei oska punuda ja ütleb, et polnud see asi nii hull ühti, siis sellelt lehelt leiate infot ja fotosid, et just enne 1870. aastat oli suur katastroof toimunud ka teistes USA linnades. Kas selle õnnetuse tagajärjel tehti ära ka nõndanimetatud suur lähtestamine, pole veel päris kindel, kuid kahtlus jääb, et paljud vanad tehnoloogiad pandi just siis peitu, kuigi ajaloo varjamine võis olla seeriate jada ja enne seda aega oli veel paar lähtestamist, et asi ikka lõplikult kinni mätsida. Päris kõike muidugi ei saa kinni mätsida, sest midagi jääb alati alles. Meie ajastul on näiteks säilinud enne lähtestamise aegsed hooned. Varsti on tulemas järjekordne lähtestamine ja seda isegi ei varjata enam inimeste eest. Kuidas ajalugu ümber kirjutatakse ja kas seda meie silmad üldse näevad, kuid internetiajastul ei tohiks see eriliselt keeruline olla. No näiteks mingil imelikul asjaolul kustub internetiarhiiv ja saidid ei hakka enam kunagi toimima. Kaovad kõik digitaalsed jäljed. Füüsilist kirjandust saab hävitada nagu seda ennegi on tehtud, kas läbi sõdade või õnnetuste. Inimeste mälu kustub paari põlve pärast iseenesest ja jäävad heal juhul vaid legendid.



Järgmisel kahel pildil on kujutatud keiser Nortonit. Muidu keiser nagu keiser ikka, aga vot kui mina keiser oleksin, siis ma ei tahaks sellise koitanud rõivastusega isegi sealauta mitte minna. Jalutuskepp on ka täpselt keisrile kohane :) Nüüd aga kui mõelda, et just oldi üle elatud suur katastroof ja oldi palju füüsilist tööd tehtud, et päästa veel, mis päästa annab, siis sobib selline rõivastus isegi keisrile.


Panen siia võrdluseks pildi Vene keisrist Aleksander II ja tema rõivastusest, kes valitses aastatel 1855-1881.

Ma ei ole fotograaf ja ei tea fotondusest kuigi palju, kuid uurinud üht-teist siiski olen. Ametlikku fotograafia ajalugu saab uurida siit, kuid öelge mulle, kuidas tehti kollaaži 19. sajandi keskpaigas, kui polnud arvuteid ja fotograafia oli lapsekingades. Fotosid lähemalt uurides võib näha, et tegu pole üksikutest isikute piltidest välja lõigatud ja üksteise peale kleebitud fotoga. See tundub olevat tõsine meistri töö.



Nüüd aga võtan luubi alla mõned kummalisused fotodel. Alumisel fotol on all vasakus nurgas tänavalatern. Laterna vari on aga läinud tublisti nihkesse. Ma võin seda pilti vaadates sedasi öelda, et see polegi originaalfoto, seda pilti on töödeldud või pole kunagi olnudki sellist tänavat ega kõike, mis sealt paistab? Kas võib olla nii, et terve pilt on kokku pandud ja sellel pildil pole tõelisusega midagi pistmist? Kui oleks pildi ilmutamisel mingisugune viga tekkinud, siis oleks terve pildi vasak alumine nurk nihkesse läinud.


Järgmisel pildil olev daam paistab läbi. Siin polekski midagi kummalist, sest võin ise ka sellise pildi mistahes inimesest pildistada, aga kui võtta arvesse meile räägitu fotograafia ajaloost, siis peaksid kõikidel piltidel olevad inimesed olema pikki minuteid liikumatult, aga vaadates kõiki neid pilte sealt albumist, siis see ei saa olla võimalik.

Järgmisetel piltidel on hea näide või õigemini tõend, et neid pilte on muudetud. Võite ju öelda, et internetis saabki kõike muuta ja nii ongi, aga kui võtate nüüd uuesti lahti fotode originaalallika, mis asub kuskil USA arhiivis, siis näete, et need pildid on kopeeritud reaalsest vanast albumist, ehk internetis toime pandud võltsingu või muutmisega pole siin midagi tegemist. Need pildid on mingil X-aastal eelnevalt töödeldud ja albumisse pandud. 

Pilt mehega.

Pilt ahvidega.

Nende kahe pildi taust on identne, kõik esemed ja asjad on samadel kohtadel. On muudetud ainult piltide mõnda üksikut detaili. Esiteks on muudetud pildi formaati. Teiseks on ülemisel pildil ära koristatud tool koos torukübarat kandva mehega ja on proovitud ära kaotada ühte linnupuuri. Mis aga on tähelepanuta võltsijal jäänud ja paljastab võltsingu, on see, et kahes linnupuuris olevad linnud on täpselt samadel kohtadel, kuigi mehega pilti on niivõrd palju muudetud, et linnupuure on halvasti märgata. Sellisel puhul aitas mind pilditöötlustarkvara ja linnud sai uuesti esile toodud. Miks aga oli vaja pilte muuta ja palju on üldse neis piltides tõtt, seda vist ei tea enam keegi täpselt.


Selle loo lõpetab pilt ühest kummalisest mastist (esiplaanil vasakul). Terves linnas paistavad püstitatud olevat sama tüüpi mastid. Piksevardad? Selle teooria saab sellega ümber lükata, et piksevarraste tipud on alati teravad, seda teadis vist juba isegi Benjamin Franklin. Lipuvardad? Ei tundu ka olevat lipuvardad, sest paremal keskel oleval hoonel on neid vardaid koguni kaks. Jah, võib küll mitu lippu mitme erineva masti otsa tõmmata, aga vaadake seda maja uuesti. Üks mast on maja servas väga ebaloogilise koha peal ja see ei sobiks mitte. Isegi võhik näeb selle ära, ammugi siis need inimesed, kes selliseid fantastilisi hooneid projekteerisid. Mis need siis on? Vastust teate te muidugi ise...

LÕPP

Teisipäev, 7. juuni 2022

Ehtekunst viikingite ajal ja hiljem

Selles loos kasutan abimaterjali kahest ägedast raamatust. Esimene raamat on "Avastusretk viikingite maailma", Richard Hall, inglise keelest tõlkinud Marek Laane, kirjastus Koolibri ja teine raamat on "Eesti sõled" Kaalu Kirme, kirjastus "KUNST" 1986. Peale ehete näitan ka muid pilte juurde, et aimu saada üldisest elu-olust. Ma katsun selle loo teha nii neutraalse kui võimalik, kui kuskile tuleb mõni kibedam märkus või küsimus, siis selline asi/fakt tuli mul lihtsalt ära mainida. Panen siia üles pilte nendest kahest raamatust läbisegi, kuid ma ei otsi siin teadlikult taga mingite ajaperioodide tehnoloogilist võimekust ja vasturääkivusi erinevate ajaperioodide vahel, kuid pean siiski tõdema, et mandumine on olnud väga suur. Loogiline justkui oleks, et mida hilisem aeg, seda uuem tehnoloogia ja keerulisem ehe, aga millegipärast see nii ei ole. Siin loos tahtsin kasutada ka professionaalsete ehtekunstnike abi, kes on lõpetanud Eesti Kunsti Akadeemia ehtekunsti erialal, kuid kahjuks on kunstnikud alati hõivatud ja ootan vastuseid juba tulemusteta pikki kuid. Seepärast jääb kunst selles loos ilma professionaalse hinnanguta. Vabandan piltide kvaliteedi pärast, kuna mu telefon lõpetas töölepingu ja pidin need pildid üles võtma väga vana telefoniga. Samas, raamatust ei olegi nii lihtne pilte ümber pildistada.
Selles loos peitub ka minu jaoks ajalooline tõestus sellest, et mingil X-aastal elasid inimesed väga hästi ja tehnoloogia oli väga kõrgel tasemel. Sel ajal ehitatigi maailm täis võimsaid ja ilusaid hooneid, millest paljud on senini säilinud. Siis aga juhtus midagi, inimesed proovisid kuidagi hakkama saada, elati koobastes ja savionnides. Ehteid tehti põlve otsas, kaunistused kraabiti kuidagi peale ja täna me oleme oma arengus jälle seal kus me just parasjagu oleme ja ollakse jälle võimelised tegema keerulist kunsti ja tehnoloogilisi ehteid. 
Olen vanade ajalehtede kõrvale viimasel ajal võtnud ka lugemiseks vanad võõrkeelsed raamatud internetiarhiividest. Lihtsalt vahemärkusena mainin, mis seoseid ma olen tõmmanud kogu oma kogutud teadmiste ja loetu vahel. See hea aeg, kui ehteid valmistati kõrgtehnoloogilisel tasemel, elasid ka hiiglased maa peal. Kuid siis juhtus midagi - väikesed inimesed ja suured inimesed pöörasid omavahel tülli ja kõik maa peal elavad hiiglased tapeti maha. Kas just selle sündmuse käigus või natukene hiljem vajusid väikesed inimesed oma arengus põhimõtteliselt kiviaega. Aga mis ma siin ikka pikka juttu teen, oma silm on kuningas.

Pilt 1. Kuldbrakteaat umbes 5. sajandist. 

Kuldbrakteaat tähendab kullalehega kaetud ja ainult ühelt poolt vermitud õhukest münti. 

Pilt 2. Karbikujuline sõlg.

Taolised sõled olid iseloomulikud Gotlandi naiste viikingiaegsele kostüümile. Pildil olev sõlg on valmistatud kullast ja pronksist ning on kaunistatud kuld- ja hõbeplaatidega.

Pilt 3. Kuldne ketassõlg aastast 1000.

Pilt 4. käevõrud või kaaluhõbe?

Ma võin ka eksida ent tundub, et tegu oli kas käevõrudega või kaaluhõbedaga. Kui aga oli kaaluhõbe, siis miks neil rõngastel on ornamentika? Olgu, võib siis öelda nii, et olid sellised valuvormid savist lihtsalt tehtud, millele oli ornamentika sisse pressitud.

Pildil 4 kuni 7 on osa hõbeaardest, mis leiti Gotlandilt ja on sinna maetud umbes aastal 867. Gotlandilt on leitud kokku üle 145 000 mündi, millest 65 000 on islami maade dirhemid.

Pilt 5.

Oleksin soovinud saada kommentaari ehtekunstnikelt pilt 5-l paremal ülal oleva "keerdus" rõnga kohta. Kui lihtne on tänapäeval valmistada sellist rõngast ja mis tööriistu on selleks tarvis. Natukene tean ma ka ise tänapäeval käsitsi valmistatavatest ehete tehnoloogiatest. Olen näinud kuidas hõbedat ja kulda kangiks valatakse. Olen ise hõbetraati tõmmanud ja ka hõbeplekki valtsinud.

Pilt 6. 

Pilt 7.

Pilt 8. Araabia hõbemündi tükk.

Nalja kah. Mis asi või eseme kujutis on kraabitud selle hõbemündi sisse? Vihjeks nii palju, et tegu on jätkuvalt viikingite ajaga. Vastuse kirjutan loo lõppu.

Pilt 9. Ketasmõõk 6. sajand.

Kirvega sellist juba ei valmista :)

Pilt 10. Savist valuvormi tükid ja ovaalsõlg.

Pilt 11. Ohakasõlg.

Ilus suur sõlg. Tehnoloogiliselt küllaltki keerukas ehe. Kuid siin on hoopis teine point. Kas lugesite kirjeldust ehte suuruse kohta? See ehe väiksema inimese rinnas võis selle mehe või naise külili vedada või tiris kuue seljast. Ehte läbimõõt on ainult natukene väiksem kui jalgpall, ehtenõel oli aga üle poole meetri pikk.

Pilt 12. Hõbedast rõngassõle koopia, mis on kaunistatud kuldtraadi ja klaasnuppudega kaetud plaatidega. Ehe valmistati Iirimaal u. aastal 800.

Pilt 13. Rõngassõled u 950. aastast.

Pilt 14. Kullatud hõbedast rõngassõlg aastast u 700, läbimõõt 12,2 cm.

Vahemärkusena mainin ainult selle asja siia juurde, et mis te arvate, mis aastal leiutati elektrolüüsi meetodil kuldamine, hõbetamine jne? Leiutati on halb sõna. Vanades ajalehtedes kasutatakse sõna "leiti üles". Antiikajal kasutati kuldamist küll, kuid siis oli amalgaamkuldamine (elavhõbe aurutati kullast välja) ja kuldlehtede liimimine. See, mis just ütlesin, on ametlik ajalugu. Ise-enesest näitab see antiikaja väga kõrget taset. Mõelge kasvõi imeõhukeste kuldlehtede valmistamise tehnoloogiale.
Siin lõpetan ilusate ehete piltide üles laadimise. Tegu oli puhtalt viikingiaegsete ehetega umbes 6-12. sajandist. Teised ehted, mis siia kohe üles laen on ka ilusad, kuid need on juba sellised ehted, mille valmistamisega saab tõepoolest ka eksperimentaalarheoloog hakkama. Eelnevad ehted on tehnoloogiliselt väga kõrgel tasemel, aga enne veel kui eheteni jõuan, siis lisan siia mõned elu-olu ja ka muid nikerdiste pilte viikingite ajast. Kas Teie arvates sobib muu elu-olu kokku ülalpool välja toodud ehetega?

Pilt 15. Pildil viikingiaegsed nõud jms,

Kõrvuti oleks justkui eksisteerinud kiviaeg ja kuldne viikingite aeg? Eks arvangi, et neid aegu ei saa oma vahel võrrelda. Oli kaks täiesti erinevat ajastut.

Pilt 16. Viikingiaegne toorraud.

Pilt 17. Viikingiaegsed sepatööriistad.

Pilt 18. Viikingiteaegsed majapidamistarbed.

Pilt 19. Viikingiaegne elamu interjöör.

Pilt 20. Lugege pildi kirjeldust. Tabav.

Ei tahaks igasse loosse hiiglasi sisse tuua, aga see lugu näitab ka selle ära, et ilma nendeta ei saa ajalugu usutavalt kirjeldada. Üleval oli ka üks pilt hiiglasõlest. Siin ongi mitu varianti, et kas on segamini aetud erinevad ajastud või lihtsalt nii oligi. Päkapikud elasid koos Gulliveridega. Viikingite jumal Thor oli ju samuti hiiglane.

Pilt 21. Viikingite hauad.

Kes on selle blogi lugusid lugenud, siis see kindlasti mäletab, et üks täpselt selline gravüür haudadest, nagu ülemisel pildil, Rootsimaal on siin blogis kuskil üleval. Pildi ladina keelne pealkiri oli - hiiglaste hauad.

Järgmised pildid ehetest kujutavad nüüd tõepoolest seda aega, kui ehteid valmistati selliste tööriistadadega nagu meile ajaloost vanema aja kohta teada on, ehk haamer, meisel, naaskel, silm-sirkel ja nina-vinkel jms lihtsamad tööriistad.

Pilt 22. Ehted, mis vastavad kirjeldatud ajastule.

Pilt 23. Kuhiksõlg 19. sajand.

Pilt 24. Kaunistus kuhiksõlelt 18. sajandi lõpp.

Pilt 25. Pronksist rõngassõlg 16-17. sajand.

Pilt 26. Rõngassõlg 15-17. sajand.

Kõige viimaseks pildiks panen Vastseliinast leitud (14. sajand?) sõle. Näeb kordi parem välja kui need eelnevad 17-19 sajandi sõled. 

Pilt 27. Hoburaudsõlg 14. sajand?

Lõpusõna ei tule pikk. Tähendab üldse mingit lõppsõna seekord ei tule. Annan vaid vastuse pildi nr 8 oleva sissekraabitud kuju kohta. Väideti, et tegu olla Thori haamriga.

LÕPP