Kolmapäev, 23. veebruar 2022

Terminaator: Sünge saatus (2019)

Siin loos on koos kaks täiesti erinevat lugu, sest tihti on nii, et üks viib teiseni. Tõelise ulmesõbrana ma katsun vaadata ära nii palju ulmefilme kui võimalik. Selline film nagu Terminaator kuulub aga kindlasti iga ulmesõbra esikümnesse. Film on saanud päris korraliku kriitikarahe. Ma olen filmi eelnevalt varem näinud, kuid kuna telekas (TV3) seda uuesti näidati, siis vaatasin üle ja pildistasin sealt mõned kohad, mida allpool näha saab. Eelmine kord jäi mul sellest filmist üks tähtis sõnum tähelepanuta. Sõnumeid Hollywoodi filmidest võib leida märksõnade abil. Tegin kunagi ka loo Salatoimikutest. Sinna oli pandud viimase hooaja esimesse ossa kohe algusesse umbes 5-minutit ägedat sõnumit. Ma ei tea millest see tuli, kuid telejaam otsustas seda hooaega rohkem telekas mitte näidata. Seriaali edastamine lõpetati ära. Terminaatoris on antud sõnum märksõna „Leegioni“ esinemisel. Kui seda sõna kuulsin, hakkasin eriti tähelepanelikult sõnumit jälgima. Missugune see sõnum oli, panen piltidena üles. Mida mina sellest sõnumist aru sain? Esiteks, on olemas ajaliinid, mis ei pruugi kunagi realiseeruda, sellest võib tulla käimasolevasse reaalsusesse mõned väikesed nihked ehk Mandela efekt. Ja teiseks, reaalsust saab muuta nii siit reaalsusest kui ka tuleviku reaalsusest. Miks aga filmitegijad tõid filmi sisse sõna „Leegion“? Filmis öeldakse et, tulevikku valitses tehisintelligent, mis kandis Leegioni nime. Leegion (ladina keeles legere, mis tähendab väljavalimist) oli Vana-Rooma armee üksus.

Vana-Rooma armee sümboolika

Mis on see salapärane Leegion – SPQR ehk Rooma senat ja rahvas. Selle info osas aitas mind jälle vana hea Korben Dallas.


Briti muuseumi teate kohaselt on pildil kujutatud õhtusööki Guildhallis 11.09.1829. Õhtusöögi korraldas William Thompson, kes oli Londoni linnapea aastatel 1828–1829. Õhtusöök toimus tema eelkäija Matthias Prime Lucase auks. Söömaajast võttis osa kogu tolleaegne eliit.


Nende näljaste inimeste kohal on ilus lagi, mis on kaunistatud erinevate lippudega. Ma praegu ei peatuks selle saali valgustamise lahendustele, kuid külgedel rippuvad helendavad valguslahendused ei ole kindlasti küünlad.


Kaks lippu on tähelepanuväärsed. 
SPQL – Senātus Populusque Londinii – Londoni senat ja rahvas. Kas sellega oli mõeldud Londoni impeeriumi? SPQL ja SPQR ehk Senātus Populusque Rōmānus - SPQR - Senat ja Rooma rahvas. Tähistab Rooma impeeriumi. Arvan, et SPQL ja SPQR-i vahel on tugev seos. Oma uurimiste järele arvan, et Rooma Impeerium sellisel kujul nagu meie teame seda antiikajaloost, lõpetati ära 19. sajandi algusel. Miks aga Leegioni püütakse meie vaenlasena näidata ja Rooma riik tuli hävitada? Kuid kas see on tegelikult ikka hävinud või ajab praegu juba tasapisi uuesti oma kombitsaid välja? Kes võitlevad katteloori taga omavahel, kas lohe ja madu või hoopis midagi muud?

Piiblis on samuti toodud ära Leegioni mõiste. 


Leegion on suur hulk deemone, kelle koodnimetus on Leegion. Uues Testamendis on lugu juhtumist, kus Jeesus sooritas eksortsismi, ajades Leegioni inimesest välja ja Leegion küsis luba sigadesse minna, mida Jeesus lubas. Leegioni kurjad vaimud tormasid seejärel sigadesse, misjärel sead tormasid järsakust järve ja uppusid (Markuse 5:1-13).

Nüüd aga loo teise ehk põhiosa juurde. Panen siia mõned pildid, millel on eesti keelsete subtiitrite näol kogu info olemas. On vaja natukene kaasa mõelda. Kas meid on tahetud hoiatada millegi eest või läheb see ajaliin meist mööda nagu paljud teised?




Rev-9. Mida see võiks tähendada? Kui nad on piiblist filmi sisse toonud Leegioni mõiste, siis äkki ka Rev-9? Book of Revelation ehk Johannese ilmutuse raamat 9 peatükk. Kui nii, siis filmi tegijad teavad päris täpselt, kuhu ajajärku me oleme sisenemas selle raamatu järgi. Tasub see kirjatükk piiblist läbi lugeda.



























LÕPP

Esmaspäev, 21. veebruar 2022

2030–31 Lähtestamine

Selle ulmelise teema püstitaja ja kirjutise autor on Korben Dallas, USA. 

Kas järgmine lähtestamine toimub 2030-2031. aasta paiku. Kui mäletate, siis see oli aastal 2006, kui ilmus dokumentaalfilm "Inconvenient Truth" (Ebamugav tõde) Al Gore'iga peaosas. Selle eesmärk oli teavitada inimesi globaalse soojenemise ohust. Praegu teadlased väidavad, et kliima muutubki tänu inimeste poolt tekitatud CO2 saastele soojemaks. Mingil hetkel 2019. aastal oli periood, mil massimeedia kaudu edastati infot, et meil on kliimamuutuste peatamiseks aega vaid 12 aastat ja kell tiksub. Mida 12 aastat kliimamuutuste vastu tegutsemiseks (nüüd 8-9 aastat) tegelikult tähendab? Kas meil on tõesti aeg kliimamuutuste peatamiseks otsa saamas? Kas meil on tõesti vaid 12 aastat aega, et kliimakatastroofi ära hoida? Meil on 12 aastat aega kliimamuutuste katastroofi peatamiseks, hoiatab ÜRO. Kui kuulsin seda "12-aastase" ajaraami mainimist, pani see mind mõtlema, et mis selle taga võib peituda? 12 aastat on liiga täpne ajaraam, et sellist asja ennustada, neil peab olema mingi muu plaan. Ja isegi kui allolev sisu ei ole kuidagi seotud selle 2006. aasta "globaalse soojenemise" liikumisega, arvan ma siiski, et nende poolt 2019. aastal pakutud 12-aastane ajakava tähistab midagi väga olulist. Selle teemaga võib ka seotud olla ülemaailmne seemnehoidla Svalbard Global Seed Vault, mis on turvatud seemnepank Norras asuval Teravmägedel, kauges Arktika Svalbardi saarestikus. 


Ma ei tea, võib-olla olen ma liiga kahtlustav, kuid see on ainus viis, kuidas need punktid minu jaoks ühenduvad: 

2006. aastal tutvustatakse "globaalset soojenemist ehk kliimamuutust" ja maailmas tekivad sügavad lahkarvamused. Selles aga kahtlevad massid, sealhulgas paljud teadlased. Väidetavalt on sellel üsna küsitav teaduslik alus. Sealt alates hakkasid kliimamuutustega seotud poliitikad arenema kogu maailmas. 

Aastal 2020, 14 aastat pärast kliimapaanika nupule vajutamist, on kliimamuutuste kontseptsioon elav ja hoogne. Ma arvan, et kliimamuutus võib olla eelseisva katastroofi võimalikuks maskeeringuks, mille põhjuseks on lähtestamine. Võib juhtuda, et "meil on vaid 12 (nüüd juba 8) aastat aega kliimamuutuste peatamiseks ja kell tiksub." 

Nende avaldatud avaldusest saab välja lugeda, et umbes aastatel 2030–2031 muutuvad asjad drastiliselt. Kui on olemas hüpoteetiline võimalus, et meie Maa on tehisobjekt, kas siis võib lähtestamise käivitada mõni oletuslik hüpotees? Mis siis, kui nad üritavad seda lähtestamist edasi lükata, võttes kasutusele väga küsitava kliimamuutuse poliitika. USA taganes Pariisi kokkuleppest 2017. aastal. USA sisepoliitika aga nii palju ei muutunud. 

Aastatel 2006–2008 ehitatakse Svalbard Global Seed Vault. Kes on selle varahoidla mõeldud kasutajad? Ma arvan, et kavandatud ellujääjad on. Jumalale omistatakse austust selle eest, et ta on õpetanud inimesi kasvatama, säilitama ja valmistama teravilja, maisi jne... 

2017. aastal ehitatakse Arctic World Archive. Kes on selle varahoidla mõeldud kasutajad? Ma arvan, et kavandatud ellujääjad on. Kust mujalt tulevad tööstusrevolutsioonid? Kas niinimetatud tööstusrevolutsioon oli pelgalt olemasoleva tehnoloogia juurutamise protsess? 

2019. aastal öeldi meile, et meil on jäänud vaid 12 aastat ja kell tiksub. 

LÕPP

Maailma sündmuste kronoloogia 1686. aasta raamatu järgi

Tõenäoliselt on maailmas olnud erinevaid ajaarvamise etappe ja mis ajal tegelikult mingisugune sündmus aset leidis, ei ole päris täpselt teada. Toon välja ajaloo sündmused 1686. aastal välja antud raamatu järgi. Selles blogis on maailma kronoloogia teema teistsuguse käsitluse osas juba olemas, kuid see on samuti omamoodi huvitav. Raamatu allikas.




Toora tekstide järgi oli Noa aegse üleujutuse ja Maailma loomise vahe 1656 aastat. 4316+1656=5972. Nende kahe raamatu algandmete kokku panemisel selgub, et maailm loodi 5972 aastat tagasi. See number erineb mõnevõrra vabamüürlaste poolt välja pakutud maailma loomise ajast. Nende järgi on hetkel 6022 aasta ja mul puudub teadmine, mille järele see aasta on tuletatud. 6022-5972=50. Vahe on täpselt 50 aastat, mis ei ole iseenesest suur number, kui arvestada 6000 aastat segaseid ja teadmatuid aegu. Teadus räägib meile aga, et maailm või õigemini maakera on miljardeid aastaid vana. Vähem kui pool aastat tagasi toimus Eesti vabamüürlaste ajaloo konverents (inglise keelne) ja see on leitav siit. Üle 4-tunni kuulamist. Ma ei ole hetkel saanud seda videot ise ära vaadata, kuid äkki mõnda huvilist huvitab see video.

LÕPP

Neljapäev, 17. veebruar 2022

Programmid

Katsun kujundlikult, arvutitermineid kasutades, mõne sõnaga seda lugu lahti seletada. Maailm koosneb lugematul hulgal erinevast rauast ehk raudvarast. Loomariik on üks raudvara, linnuriik teine. Eluta asjadest näiteks kivid on üks raudvara, mullastik teine, ilmastik kolmas jne. Sügavamale minnes moodustavad ühte liiki loomad ühe raudvara grupi, ühte liiki linnud teise grupi ja kõige lõpuks moodustab iga üksik isend veel eraldi raudvara, mis kuulub kindlasse gruppi. Kogu seda raudvara jooksutavad programmid. Iga valdkonna jaoks on oma pealisprogramm ja selle sees alamprogrammid. Meie maailm on raudvara, mis toimib ainult tänu emaprogrammile. Kogu seda süsteemi saab piltlikult võrrelda nutitelefoniga. Telefon on maailm, mis koosneb raudvarast ehk paljudest füüsilistest objektidest ja tarkvarast (näiteks Android või IOS). See emaprogramm teeb tegelikult telefonist telefoni, sest see paneb selle toimima, annab telefonile eesmärgi. Sama on ka maailmaga, raud ei tööta ilma programmita. Emaprogrammi hoiavad toimimas teised tähtsad pea nähtamatud ja kaitstud programmid. Kaitstud sellepärast, et kogemata ei saaks emaprogrammile kahju tekitada, mis võib lõppeda emaprogrammi töö lõppemisega ehk telefon (maailm) lõpetab töötamise. Telefoni emaprogrammis saab jooksutada lugematul hulgal teisi programme, need kõik on alamprogrammid. Ma hetkel ei oska lahterdada inimkonda õigesse programmi. Kas inimkond on emaprogrammi kaitstud programm, mille rikkumisel lakkab töötamast emaprogramm või on inimkond tavaline alamprogramm, mille kustutamisel toimib emaprogramm vaevata edasi või isegi kiiremini ja paremini, sest tekkis juurde uut ruumi ja vabanes mälu, mis laseb emaprogrammil kiiremini toimetada. Ma siiski julgeks oletada, vaatamata kõigele, et inimkond on kaitstud programm. Kui siit oletades edasi minna, siis ma julgeks arvata, et inimkond on täiesti eraldiseisev kaitstud pealisprogramm. Iga üksik inimene moodustab selle programmi sees alamprogrammi, mida tugevalt mõjutab või püüab mõjutada pealisprogramm. Iga programm töötab lubatud veapiirides erinevalt. Inimeste alamprogrammid on erinevad, kuid kõige levinum programm jookseb suurema osa inimeste peal ja see programm on vähemalt viimasel 100 aastal olnud peaaegu ühesugune. On olemas mõningad väiksemad nihked ehk uuendused, kuid üldjoontes programm toimetab samamoodi kui varem.

Sajand tagasi nägi inimese jooksutamise programm välja sedasi:

Sellel joonisel on näha tolle aja inimese päevaprogramm. Tollel ajal vast erilisi puhkepäevi ega puhkust ei olnudki, välja arvatud mõned kindlad tähtpäevad. Haigevoodis lebamine kuulub programmi sisse, kuid ei rakendu kõigile. Programm võis erineda mõneti aastaaegadest. Tänapäeva inimese massprogramm (nimetan seda siis nii) on saanud mõned uuendused, millega on tekitatud programmi rohkem vaba aega. Nädalavahetused on vabad, aasta jooksul on umbes üks kuu puhkust. Muid suuri erisusi ei ole. Programmis on korrigeeritud unetsükli aega, aga üldjoontes ei määra see suurt midagi. Joonisel on püütud kujutada suhteliselt ideaalset programmi. Esimene tsükkel kestis 2 tundi ja see algas ärkamisega kell 5 hommikul. Selle aja sisse mahtus enese kasimine, söömine, palve, mõtisklus päevaks. Töö tegemise tsükkel on massprogrammis võrreldes meie ajaga suhteliselt samaks jäänud. Õhtu sisustamine on mõnevõrra erinev võrreldes meie ajaga, sest seoses tehnoloogia arenguga on see mõnevõrra teistsugune. 

Siinkohal ma hetkel edasi ei jutustaks seda lugu. Vaid esitan küsimusi, kuid näib, et mu küsimuste esitamised ei kanna eriti vilja. Tavaliselt mitte keegi ei vasta nagunii nendele küsimustele ja sellest tulenevalt otsustasin raamatut kirjutama hakata, mis võib mõnevõrra segada mu ajaloo uurimist. Raamatu läbivateks küsimusteks on: mis maailm see selline on ja kuidas see maailm toimib läbi inimese vaatevinkli. Mis sellest projektist saab või kas sellest üldse midagi saab, seda näitab tulevik. Selle raamatu valmimine sõltub sellest samast massprogrammi poolt tekitatud vabast ajast. Ma muidugi ise olen meelevaldselt seda programmi juba uuendanud, ma oskan ise tekitada omale märkimisväärse hulga vaba aega. Katsun programmi edasi lõhkuda seni, kuni ma enam ei sobi või ei ühildu massprogrammiga. On ka selline võimalus, et kui me kõik prooviksime sellest massprogrammi poolt tekitatud korrast välja rabeleda, siis see programm tõenäoliselt sellisel kujul lakkab toimimast ja vajab uuendust või hoopis uut programmi.

Esmaspäev, 14. veebruar 2022

Peterburi Aleksandri ausamba võltsitud ajalugu

Aleksandri samba lugu vähekese teise nurga alt, on siin blogis juba olemas, samuti Elukulg blogis. Otsustasin siiski selle loo nendele lugudele lisaks siia üles riputada, sest selles loos on minu arust mõned väga olulised detailid, mis tuleks lisada teistele lugudele otsa. Loo üheks autoriks on Korben Dallas, osad pildid leidsin mujalt internetiavarusest.

Meil on veel üks ajalooline vastuolu. Ilmselt pole seda ajaloo ühte silmapaistvamat arhitektuurilist elementi, mis määras Venemaa linna Peterburi näo, ehitanud need isikud, ega ehitatud sedasi nagu ajaloolased väidavad. Nagu üks maal viitab, oli samba asemel struktuur ja sammas ise võis olla vanema aja, võimalik, et Tartaaria megaehitise allesjäänud sammas. 

Aleksandri sammas
Kaal: 661 tonni
Töölised, kes tõid samba kohale. 

Aleksandri ausammas, tuntud ka kui Aleksandria sammas, asub Paleeväljaku keskpunktis Peterburis, Venemaal. Monument püstitati pärast Venemaa võitu 1812. aastal sõjas Napoleoni Prantsusmaaga. Sammas on saanud nime Venemaa keisri Aleksander I järgi, kes valitses aastatel 1801–25. 


Aleksandri samba projekteeris prantsuse päritolu arhitekt Auguste de Montferrand. Sammas ehitati aastatel 1830–1834 koos Šveitsi päritolu arhitekti Antonio Adamini abil ja avati 30. augustil 1834. Monumendi tipus on risti hoidva ingli kuju. Kaevandatud, teisaldatud ja püstitatud monoliidina on see kõige raskem dokumenteeritud ehitis. Ingli kuju kujundas vene skulptor Boriss Orlovski


Nimetatud Venemaa keisri Aleksander I järgi 


Ametlik lugu: Ingli nägu on väga sarnane keiser Aleksander I näoga. Muidugi on :) 


Prints Grigory Gagarin (1810-1893)

Prints Grigori Gagarin oli vene maalikunstnik, kindralmajor ja administraator. Ta sündis Peterburis üllas Rjurikute soost Gagarini perekonnas. Tema isa prints Grigori Ivanovitš Gagarin oli Venemaa diplomaat Prantsusmaal ja hiljem suursaadik Itaalias. Nii oli poiss kuni 13. eluaastani koos perega Pariisis ja Roomas. Grigory ei saanud ametlikku kunstiharidust, vaid võttis eratunde kuulsalt vene maalikunstnikult Karl Brüllovilt, kes elas sel ajal Itaalias. 

 

1832. aastal naasis ta Peterburi, tutvus Aleksander Puškiniga ning illustreeris tema teoseid „Padaemand“ ja „Jutustus Tsaar Saltaanist“.

Aastal 1858 sai Gagarin kindralmajori sõjaväelise auastme. 1859. aastal sai temast Keiserliku Kunstiakadeemia asepresident ja ta jäi sinna kuni 1872. aastani. Mõned allikad nimetavad teda akadeemia presidendiks, pidades tõenäoliselt suurhertsoginnat asutuse formaalseks juhiks. Akadeemia asepresidendina toetas Gagarin "bütsantsi stiili" (Vene uusrenessanss). Ta ehitas akadeemia juurde "varakristliku kunsti muuseumi". 

Kaks Küsimust

Ametlik versioon väidab, et sammas tõsteti püsti 30. augustil 1832 ja kõik "ilustamistööd" lõpetati 30. augustiks 1834. Siin tulevad mängu prints Gagarin ja üks vana saksa entsüklopeedia. 

#1

Millalgi aastatel 1832–1834 (väidetavalt muidugi) olla valminud hr Gagarini maal pealkirjaga "Aleksandri sammas tellingutes". 


Nagu näeme, sellel ühest vähestest maalidest, mis pole otseselt seotud Aleksandri samba ehitusprotsessi dokumenteerimisega, hoopis teistsugust pilti. Tulevast Aleksandri sammast on kujutatud ehitamas ühe tohutu hävitatud ehitise alusele. Me võiksime spekuleerida, et miks selline maal meile vaatamiseks alles jäeti. Reaalsus on aga see, et me ei saa seda kunagi teada. 

#2

Teine ametlikule versioonile vasturääkiv küsimus on Saksa lasteentsüklopeedia 12. köide. See ilmus 1830. aastal.

Millegipärast, 1830. aastal, kaks aastat enne samba ametlikku püsti ajamist, on Bertuchi Bilderbuchi 12. köite 184. leheküljel näha, et Aleksandri sammas on täielikult püsti, ilma tellingute jms. 


Allpool pildil oleval saksa keelses tekstis selles samas lasteentsüklopeedias on viimases lõigus samba kohta öeldud üks väga kummaline lause - sammas asub suurel triumfikaarel. 


Tänapäeval kroonib sammast Ingel ristiga. Ametliku versiooni järgi ei olnud seal enne ingli paigaldamist midagi. 


Kes on kursis erinevate ristide tähendustega, võiks meile selgitada patriarhaalse ja ladina risti erinevust.



Allpool on mõned Aleksandri samba kujutised ajaloost sellisel kujul, nagu seda kunagi ametlikult ei eksisteerinud. 




Paistab veel sedasi, et ilmselt ei ole sammast tehtud ühest graniiditükist. Tundub, et see koosneb mitmest osast, mis on kaetud polümeergraniitkrohviga. 


Karl Beggrovi (1799-1875) joonistus Aleksandria sambast. Mis aasta joonistusega on tegu, jääb teadmata, sest, sellel joonistusel on Aleksandri sammas juba valmis (valmis aastal 1834), kuid kindralstaabi hoonet ei ole.


Kindralstaabi hoone, mis olla ametliku ajaloo järele ehitatud 1819-1829.  


Paleeväljaku panoraam. Joonistus näib rohkem foto moodi, kuid seda enam tuleb küsida, et kuidas oli võimalik sellist pilti nii kõrgelt teha? Seal pool, kus joonistaja on olnud, olla mets olnud. Istus hiidsekvoia otsas?


Kõige lõpetuseks pilt samba pjedestaalist. Eks see pilt ise kõnele enda eest.


 LÕPP