Neljapäev, 27. jaanuar 2022

Maailmad

Ma ei ole eriline joonistaja, kuigi mulle väga meeldiks joonistada, aga mul lihtsalt ei õnnestu see. Selleks kasutan selle loo piltlikustamiseks lihtsa joonistusprogrammi abi. See teema on tegelikult läbi selle blogi ja läbi minu mõttemaailma tegelikult kõige tähtsam. Mis maailm see selline siin on, kus me elame? Et seda mõista ja aru saada, me ei saa piirduda ainult selle maailmaga. Tuleb pilti vaadata laiemalt, muidu ei ole võimalik seda maailma siin kirjeldada ega aru saada. Paljud inimesed küsivad endalt pidevalt, et mis on elu eesmärk? Tuleb välja, et paljud inimesed seda küsimust endalt ega ka teistelt kunagi ei küsi. Neid lihtsalt ei huvita see teema. Psühholoogid võibolla oskavad vastata sellele küsimusele, et miks ühed inimesed tahavad teada ja teised ei taha. See on jällegi väga huvitav teema, et proovida uurida neid inimesi ja nende mõttemaailma, tegutsemismustreid ja proovida saada nende inimestega väiksemgi kontakt ning proovida saada neid kaasa mõtlema mõnes mittemaises teemas ja kuulda nende inimeste filosoofiat. Kas neilt üldse on võimalik mingit infot kätte saada või kas neil üldse on mingit infot? Siin loos ma proovin kirjeldada oma maailma ja nägemust sellest maailmast. Ma arvan, et enamus inimesi pole maailma proovinud kirjeldada sellepärast, et nad ei tea, mis maailm see selline on, või teavad omast arust päris hästi, kuid ei ole viitsinud seda infot korrapärastada. Ma arvan, et me keegi ei tea täpselt, et mis maailm see selline on, kuid siiski proovin edasi anda oma maailma nägemuse oma kogemuste põhjal.

Pilt 1.

Esimesel pildil kujutasin kõige lihtsamal viisil näivat maailma. Inimene sünnib, elab ja sureb. Elamise hetkel jääb tema selja taha tema minevik ja samuti ka kogu maailma minevik, kuid seda niinimetatud kogu maailma minevikku ma siin ei vaata. Ma toon näiteks enda. See on minu maailm. Oletame, et see punane triip seal pildil olen mina. Kas see ongi kogu minu maailm?

Pilt 2.

Unede maailmas viibin ma tavaliselt 6-10 tundi ööpäevas. See maailm on paras müstika. Ma näen iga kord und kui ma magan, teinekord lihtsalt ei jää unenäod nii hästi meelde. Vanasti kirjutasin unenägusid ülesse. Lugesin migiaeg üle oma üles kirjutatud unenägusid ja avastasin, et enamus unenäod on täielikult ununenud. Ma ei suuda neid unenägusid kirjelduse järgi meenutada. Samas on ka palju unenägusid, mis on meeles ja vist ei ununegi. Ägedaid unenägusid on mul õnneks ka olnud. Need on need unenäod, kus ma taipan korraga, et ma viibin unenäos ja siis võin teha seal mis tahan. Palju olen unenägudes ka oma kehaga lennanud. kuidas see on toimunud, ei oska kirjeldada. Lihtsalt lendan. Mõnikord on lendamisega probleeme, ei saa justkui hoogu sisse ja ei saa lendu. Osad unenäod on  õudusunenäod või lihtsalt vastikud olukorrad, kust tahan kiiresti pääseda. Võin ühte asja oma kogemuste põhjal suht kindlalt öelda, see on see, et unenägudes pannakse meid proovile, vaadatakse, kuhu me oleme jõudnud ja kuidas me mingis olukorras oleksime käitunud. Reaal-maailmas ei jõuaks kõiki situatsioone, olukordi läbi mängida ja siis tulevad osad proovile panemised unenägudes. See on iseenesest kaval lüke, sest ma olen selliseid unenäo olukordi teadvustanud ja peale pisikest analüüsi tuleb mats kohale ja saan teada, kuidas ma käitusin ühes või teises "proovikivi" unenäos. Enamasti on need unenäod õpetlikud ja ma olen katsunud neist omad järeldused teha. Unenäos on meie (no vähemalt minu) olemus sama mis reaal-maailmas. Kaks korda olen ka luupainajat kogenud. Esimene võis olla umbes 20-aastat tagasi. Ärkasin, kuid silmi ei suutnud avada, liigutada ei saanud, olin täie teadvuse juures. Silmad olid ju kinni ja silme ees oli must, kuid läks veel mustemaks, täiesti mustaks. Kõrvad kaotasid kuulmise, seda ei ole võimalik tegelikult kirjeldada ja valitses hirm, suur hirm. Kahjuks ei mäleta, kuidas sellest painajast välja sain. Teine kord oli umbes 12-aastat tagasi. Tundsin, kui see tunne hakkas tulema. Liigutada ei saanud, aga ma hakkasin kohe julmalt vastu. Võtsin kogu oma jõu kokku ja lausa üliinimliku pingutusega proovisin ennast voodist maha keerata. Õnnestus, olin üleni higine, painaja kadus ja rohkem pole mind kimbutama tulnud. Ma ei tea, kas ma panen väga mööda, kui ma ütlen, et uni tuleb sõnast unistus? Ladina keeles tähendab unenägu somnium (somnia, somniorum tähendab unistusi). Kas võib olla, et unenäo-maailma kaudu saaks oma unistusi täide viima hakata? Mina seda teha ei oska, aga üks on kindel, unenägudes saab rännata nii minevikku kui tulevikku (räägin vaid oma kogemustest). Unenäomaailmas rännates võib maailm olla tugevalt moonutatud, teistsugune, kuid unes olles tundub see normaalne. Mina olen mõned korrad oma unenägudes näinud oma tulevikku ette. Kindlasti olen tulevikus rohkem käinud, kuid ma ei ole osanud pilti kokku panna. Kui reaal-maailmas mõni sündmus juhtus, siis meenus ka kohe mõni kindel unenägu. Minevikus nähtud unenäol ja reaal-maailma vahel on seos. Unenäo taust või sündmuse üldine kava on unenäos teine. Pimesoole operatsiooni nägin 7-päeva ette. Muidugi ma ei osanud seda kohe seostada, vaid siis kui laual olin. Operatsioon oli talvel, unenägu väga lühidalt edasi antuna oli selline. Oli suvi, olin välikohvikus või õllekas, kuidas keegi tahab, ja mul oli skalpell käes ja ma kogemata tegin sellega endale viga (ma ei täpsustaks kuidas) ja verd oli päris palju. Uni jäi väga hästi meelde ja küll ma mõtlesin, mida see tähendab ning kaua ei olnudki tarvis mõelda. Miks ma ise hoidsin skalpelli, tähendab tõenäoliselt seda, et oma toitumisega ja stressirohke olukorraga ma selle põletiku põhjustasin. Ja pealegi, see juhtus kõik välisriigis olles. Mida selle eelneva jutuga öelda tahan?

Pilt 3.

Tahan öelda seda, et unenägude-maailma kaudu on võimalik ringi liikuda ajas. Saab minna tulevikku, olevikku, minevikku. Seal justkui oleks ka aeg, kuid see kulgeb hoopis teistmoodi ja seda saab väänata või oma kasuks ära kaustada.

Pilt 4.

Ei tasu vaadata sedasi, et justkui meelega joonistasin surma kasti alla. Ma oleks võinud teha ka joonise nii, et surm on näiteks paremal või üleval. See ongi minu arvates see maailm, kus on minu päris kodu. Siin maailmas me oleme külalised ja meid on visatud külma vette kogemusi saama ja õppima. Seda pean muidugi tunnistama, et päris pea ees meid külma vette pole visatud, eks sedasi tasaksesi, aga külm on ta algul siiski, pärast võibolla läheb soojemaks. Kas "päris kodu" jaguneb veel mingiteks maailmadeks, seda ma ei tea. Sellest maailmast on üldse vähe teada, aga elades siin reaalsuses ei tasugi kodu-maailma poole vaadata, mõtelda aga küll. 

Pilt 5.

On olemas veel paralleel unenäomaailm, milles ma olen paar korda viibinud. Unenäomaailma ja paralleelunenäomaailma vahel on tugevam side kui reaalmaailma ja unenäomaailma vahel. Ma olen paralleel unenäomaailmas paar korda viibinud ja olen ikka ägeda peteka alati saanud. Ja need mõned korrad, millal ma olen ära tundnud, et ma viibisin ja nägin und just paralleel unenäomaailmas oli see, et ma ärkasin paralleel unenäomaailmast unenäomaailma. Üks paralleelunenäos viibimise kogemus oli selline: Tähendab, ma otseselt paralleelmaailma unenägu ei mäleta, kuid tean seda, et äratuskell helises ja ma ärkasin. Hakkasin oma igapäeva toimetusi tegema (panin riidesse jne) ja siis ärkasin uuesti ja sedakorda juba reaal-maailma. Vat see on imelik tunne. Ma juba ju ärkasin, tegin täpselt neid toimetusi, mida ma reaal-maailmas oleksin teinud ja siis ärkan uuesti. Järelikult ma sain kaudse tõendi paralleel-unenäomaailma olemasolust. Midagi sellist võib näha ka Hollywoodi filmis Inception (Algus). Seal on neid paralleel-unenäomaailmu veelgi rohkem ja ka ära seletatud aja kulgemine erinevates unenäo-maailmades. Ma ei räägi selles loos esoteerikute poolt välja pakutavatest maailmadest, katsun jääda oma kogetu juurde. Kuid üks maailmadest, mida esoteerikud välja on pakkunud on astraalmaailm. Ma ei tea kas selle maailma kohta peaks olema joonisel eraldi kast või liigitub see kuskile unenägude maailmade vahele. Ma ei tea, kas ma olen astraalis käinud nagu mõni väidab, et tema on käinud. Võibolla need kaks unenäomaailma ongi astraalmaailmad? Ma ei tea seda ega juurdle selle üle siin hetkel. Üks aga on kindel, et surma-maailma ja reaal-maailma vahel jookseb läbi punane joon. Kui siit maailmast langeda surma maailma, siis tagasitulekut sealt ei saa olla, vähemalt samasse kehasse. Kas on veel olemas varjusurma maailm? Kui on, siis see kast tuleks joonistada reaal-maailma alla enne surma-maailma, kuid siin on üks aga. Mina pole selles maailmas viibinud ja kes ütleb, et tegu ei või hoopis olla unenäo-maailmadega, kuhu ollakse mingil viisil kinni jäädud. Eino Baskin ütles kunagi, kui ta koomast ärkas, et surnuist on üles ärganud vaid kaks inimest, üks oli Jeesus Kristus ja teine oli tema ise.

Pilt 6.

Pilt nr 6-l on minu kogemuste põhjal kogu minu tajutav maailm. Surma ma pole kogenud, aga sellegipoolest ma tean, et see on olemas. Puudu on ainult üks nool. Ma ei tea kust kohast ma tulin, millisest maailmast? Või loodi mind alles sündides? Enne seda ma polnudki kuskil maailmas? See aga ei lähe kokku minu tunnetuse ja arvamisega, et meie päris kodu on surma-maailmas. Järelikult kui see nii on, siis on asi täpselt nii nagu teatud seltskond meile on rääkinud juba iidamast-aadamast ajast saati. Me elame suletud süsteemis. Siit ei saagi välja ja selline vangla moodi asutuse moodi asi vist ei meeldi kellegile. Kuidagi peab ju välja saama. Erinevates usundites öeldakse elu kohta erinevalt. Piibli järgi me elame vaid ühe korra ja see maailm ongi meie tõeline proovikivi. Siin aga küsiks näiteks sellise küsimuse: laps, kes sündis ja suri, mis tema arengust sai? Budismi järgi meil võib olla miljoneid elutsükleid, kuni jõuame valgustumiseni. Aga kui me oleme valgustunud, mis saab edasi? Need on küsimused, millele mina ei oska vastata. Arvan, et on olemas veel üks maailm, mis on tihedalt seotud reaal-maailmaga. See on maailm, kui tarvitatakse hallutsinogeene ja satutakse sinna maailma ekslema. Kuid, mina taolisi seeni pole söönud ega muid aineid kasutanud, mis tripile viiksid. Lugenud olen vastavat kirjandust aga küll. Kuid, ma hetkel selle maailma kasti siia ei joonistaks. Olen siin blogis kunagi kokku pannud jutu inimese elutsüklist, kuid see on samamoodi poolik või õigemini lõppeb uroborosega. Selle jutu ma tuletasin ühest pildist, mida ma nägin ühel vanal kaardil. Kes tahab, saab lugu lugeda siit

Pilt 7. Uroboros (ouroboros) - vabamüürlik, igavese tagasituleku sümbol.

Kreeka keeles tähendab ouro - saba ja boro tähendab - sööt. Ma arvan, et ma siin kohal hetkel selle teema lõpetan, sest selle looga ma tahtsin edasi anda mulle tajutavat pilti maailmast, kus mina elan. Ma arvan, et see nägemus on igal ühel individuaalne. Soovitan proovida panna igal ühel oma maailmatunnetuse pilt kokku, lähtuvalt oma kogemustest. Joonistage ja kirjutage see üles. Mulle väga meeldiks, kui keegi oma maailmapildi jutustuse koos piltidega mulle ka lugemiseks saadaks. Võib pildi joonistada tavalisele paberile ja siis saata, paar rida ka ikka juurde, et mis mida tähendab. Esoteeriline kirjandus ja usunditest, legendidest saadud lood mind selle teema juures ei huvita. Oma kogemus on see, mis päriselt huvitab.

LÕPP


Pühapäev, 23. jaanuar 2022

Veel kord Triumfikaartest

Selline variant, mida allpool kohe kirjeldama hakkan, turgatas mulle pähe ühel ilusal tormisel ja tuulisel ööl voodis enne magama jäämist. Kuna tuhlan palju vanades lektüürides ringi, siis juhtusin sealt lugema Peeter 1 Narva ära võtmise kohta ja võiduvärava püstitamist Narva linna. Küsimus ei olegi Peeter 1 võidus, vaid selles, et olen ammu arvanud, et Triumfikaar pidi asuma ka kindlasti Narvas. Narva oli vaat, et tähtsam linn kui Tallinn omal ajal. Triumfikaartest on siin blogis mitu lugu olemas ja nagu oletada võib, oli nende näol tegemist sildadega teiste kohtade vahel. Kuid, mille peale ma tol ööl just mõtlesin, oli see, et need sillad ei töötanud universaalsete väravatena, s. t. et siis ei olnud võimalik nende väravate kaudu minna suvalisse teise väravasse üle laia maailma. Olen arvamusel, et ühe värava kaudu sai minna kas ühte või kahte kohta ehk lähima võidukaareni ja sealt tagasi samadesse väravatesse. Miks see nii oli, võis olla puhtalt ettevaatusest või mingist korrast tingituna. Samuti võis olla ka selle põhjus tehnoloogiline, s. t et üks värav ehitati ja programmeeriti sedasi, et see toimiski ainult reisisihtkohana lähimasse kahte võidukaarde. Näiteks, Narva võidukaarest sai minna nii Stockholmi kui ka Peterburi. See võis olla tingitud ka ehituse tehnoloogilisest iseärasusest, ohutusest ja energia tarbimisest. Näiteks mobiiltelefoni levi on tänapäeval kuni paarkümmend kilomeetrit ühest mastist, kuid vanad head NMT telefonide levi oli 3-4 korda parem tänapäeva mobiilidest. Kogu tehnoloogiline staff paigutati värava sisse ja neid ei olnud otstarbekas enam ümber programmeerida. Kas triumfivärava ehitusel mängis ka selle asukoht mingit rolli (energeetilised punktid), seda ei tea. Tehnoloogilises mõttes võis siin veel takistuseks olla triumfikaarte kaugus ja võimsus üksteisest. Kindlasti, kui oli olemas taoline tehnoloogia, oli ka võimekus saata „pakk“ kaugemasse triumfikaarde või täheväravasse, aga ühendus võis teatud juhul olla ebakindel ja ei pruukinud sel momendil olla piisavalt energiat, et näiteks pakk saata kohe otse Stockholmist Pariisi, sest kui see oleks ebaõnnestunud, siis "pakk" poleks kohale jõudnud ja tõenäoliselt oleks hävinud. Seetõttu ehitati need kindlateks ja tõhusateks ning neisse oli programmeeritud vaid üks kindel aadress. Triumfikaared olid mõeldud suurtemate „pakkide“ ja inimhulkade transpordiks. Väiksemaid, siseriiklike otsi tehti „kirikute“ kaudu. Siin tekib muidugi kohe küsimus, et miks kasutati siis vanal ajal transpordiks laevasid? Sellele pean vastama nii, et laevasid kasutati nendel ajaperioodidel, kui triumfikaarte tehnoloogiat veel polnud. Samuti võeti laevad jälle kasutusse siis kui neid enam ei osatud kasutada ja paljud triumfikaared olid hävinenud. Kordan veel kord üle, et info, mida siin jagan, tuleb liigitada täielikuks ulmeks. Homme võib ulme olla juba hoopis teine, sest kogu info, mis nende aegade kohta on saada, on äärmiselt puudulik ja vastuoluline. Uue info valguses võivad ühed teooriad kaduda ja teised asemele tulla ja teinekord võib ulme reaalsuseks osutuda.

Alustuseks toon siia väljavõtte 1904. aasta ajalehest, mille üldine sisu kirjeldab Narva ära võtmist 1704. aastal Rootslaste käest. Kuid sinna on ka infot jäetud, et võidu tähistamiseks pandi Narva linna püsti võidukaar. Siin tuleks proovida vaadata seda infot nii nagu ikka võltsitud ajaloo puhul, et see oligi seal juba ammu olemas. Sõjad tõenäoliselt küll toimusid, aga juba siis kui endine kõrgtsivilisatsioon oli maha võetud. Ka Peterburi Narva värav olla esialgu puidust tehtud, milles ma muidugi kahtlen, kuid sellest juba edaspidi.

Järgmise väljavõtte 1902. aasta ajalehe artiklis on kirjas, et Narvas asus ka "Pärsia maja", mille kaudu läksid Pärsia kaubad välismaale. Lugege terve see lõik läbi, siis saate aimu, kui heal järjel kogu Narva oli. Oot, aga milline pilt meile on selle aja kohta või veel varasema aja kohta maalitud? Inimesed käisid tänavatel paksu pori sees, paljud inimesed ei saanud kunagi oma küladestki kaugemale. Ma ei hakka seda vaesust ja eluolu kirjeldama, mida ajaloost olen koolis õppinud. Ausalt, mida rohkem ma ajalugu uurin, seda segasemaks kõik läheb. Paljud asjad ei klapi ajaloos, paljud asjad aga jälle justkui klapikisid. Ma siiski arvan, et kaubavahetus ja inimtransport kauge maa taha toimus kuidagi läbi nende väravate. Inimtransport väiksema maa taha (teise linna või külla) toimus läbi kirikutes olevate "võidukaarte."  

Ma ise Narvas ei ela, kuid kunagi ammu töötasin seal. Kui ma seal töötasin, polnud mul õrna aimugi, et töökoht asus mul tähelinnas ja tol ajal ma eriti ajaloo vastu huvi ei tundnud. Kui ma Narvas hetkel tihedalt peaks viibima, siis ma kaevaks selle linna kohta nii palju infot välja kui võimalik ja mis peamine, ma saaksin kohapeal info paikapidavust kontrollida. Ülaloleval ajalehe väljavõttest saab teada seda, et auväravad (võiduvärav, võidukaar, triumfikaar, tähevärav on kõik üks ja see sama) asusid Menshikovi maja juures. Kui keegi selle blogi lugejatest on kohanud informatsiooni, et kus täpselt selle kindrali maja asus, siis andku sellest kommentaarides teada.

Nagu juba öeldud, selles loos katsun pilti kokku panna Stockholm-Narva-Peterburi triumfikaartest. Säilinud on neist ainult Peterburis asuv Narva värav. Stockholmis asus kuninganna Christina triumfikaar kuningalossi kõrval. Esialgse guugeldamise tulemusel on suht raske leida infot, et kuidas see triumfikaar hävis, aga see polegi tähtis. Narva tähtsust vanas Rootsis näitab ka see, et Stockholmis asub Narva tänav. Ma ei hakka jutustama siia ametlikku ajalugu juurde, et miks see tänav seal on? Minu arvates on aga see sellepärast nii, et Narva oli starteegiliselt väga tähtis koht ja ühenduslüliks Peterburi ja Stockholmi vahel. Kahjuks Stockholmi värava kohta ei ole eriti infot enam saada.

Pilt 1. Kuninganna Kristina triumfikaar

Narva värav Peterburis

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli Eestis ja ka mujal komme püstitada ajutisi "auväravaid" linnadesse ja küladesse, kuhu mõni tähtis tegelane pidi saabuma (näiteks tsaar). Vikipeedia andmetel olla Peterburis asuv võidukaar püstitatud 1814. aastal keiser Aleksander I käsul Peterburi linnapiirile Narva kordoni juurde. Värav oli mõeldud austamaks 1812. aasta sõjas Napoleoni võitnud Vene vägesid, kes saabusid tagasi Euroopast pärast sõja lõppu 1814. aastal. Esimene Triumfivärav ehitati 1814. aastal itaalia päritolu arhitekti Giacomo Quarenghi kavandi kohaselt. Ajanappuse tõttu valmistati värav puidust ja alabastrist. Ajutistest materjalidest värav aga olla kiiresti lagunema hakanud.

Pilt 2. 

Mis infot me Vikipeedia kaudu siis saime? 

 -Värav püstitati 1814. aastal ja oli ehitatud puidust ja kipsist.

- Uus, tõeline värav valmis 1834. aastal.

- Värav püstitati tähistamaks võitu Napoleoni üle.

- Puidust värav ehitati Itaalia päritolu arhitekti Giacomo Quarenghi kavandi kohaselt (õige värava autor aga olla venelane).

Mitu loogikaviga selles infos on? Esiteks see, et ehitati puidust ja kipsist. See ei tundugi nii imelik, sest meile on teada see nn "vene värk." Tehti kähku mingi jama valmis ja pärast vaadaku igaüks ise kuidas saab. Siin peab aga välja tooma selle, et see "vene värk" ja taoline suhtumine tuli Venemaale koos Lenini ja tema kolhoosidega. Miks see ehitus aga puidust ei saanud olla, seda saab ära näidata gravüüride ja joonistega, mis on tehtud sel samal võidukaare ehitamise aastal. Kuigi nendel piltidel on väga suured vastuolud ja mis aastatest tegelikult jutt nende puhul käib, võib-olla jääbki meile teadmata. Sellegipoolest pean ma need ametlikud, korrektse ajaloo joonistused aluseks võtma, sest muud meil ju ei ole. Teiseks, värav püstitati tähistamaks vene vägede võitu Napoleoni üle. Olgu, ja siis on ju kõigiti loogiline panna monumendile nimeks Narva väravad? Ja kolmandaks - välismaine arhitekt puidust ajutise nikerdise autoriks? Kas toodi see mees Itaaliast kohale ja siis löödi laudadest võidukaar kokku ja visati krohv peale? No ei tundu usutav. Enamus "suurteoseid" venemaal olla projekteerinud itaalased ja prantsalsed. Selle info juures meenub mulle kohe üks naljakas juhtumine Oleviste kirikuga. 19. sajandi algul lõi äike Oleviste kirikutorni ja see süttis põlema. Torni taastamise käigus pandi tellingud ümber kirikutorni aga puht tehnilistel asjaoludel ei olnud võimalik paigaldada tellinguid piisavalt kõrgele, et  rist turvaliselt kõige tippu kinnitada. Enne oli seal risti asemel kukk olnud. Tsaar olla käskinud nüüd risti panna. See selleks (kuigi kirikute kuke teema vajaks samuti lähemat uurimist) kuid nüüd ei leidunud ei Eestimaal, Liivimaal ega ka Venemaal ühtegi tegijat ja julget meest, kes turniks sinna tippu ja paneks risti paika. Saate aru, tehnoloogiliselt ei olnud 19. sajandi esimesel poolel enam võimekust, et rist panna üle 100 meetrise kirikutorni tippu. Ja lõpuks leiti julge mees Saksamaalt, kes mitmeid päevi rippus maa ja taeva vahel ja pani risti paika. See eelnev jutt oli väike vahepala ühest vanast ajalehest. See pole võetud ametlikust ajaloost. Ma õigupoolest ei teagi, kuidas ametlik ajalugu seda sündmust kirjeldab ega tahagi teada. 

Panen nüüd siia mõned pildid esialgsest Narva väravast ja proovin sobitada teadaolevat infot omavahel kokku.

Pilt 3. 

Ülemisel pildil olev 1814. aasta võidukaare autor on kurikuulus itaallane Giacomo Quarenghi. Kümmekond aastat hiljem puitkonstruktsioon lagunes ja ei vastanud enam Peterburi pidulikule ilmele. Tsaar Aleksander I käskis samasse kohta püstitada kivivärava (teistel andmetel ehitati uus värav sinna lähedusse Narva maanteel). Projekti elluviimine usaldati arhitekt Vassili Stasovile, kes põhijoontes säilitas Quarenghi väravate välimuse. Triumfikaare aluskivi pandi 1827. aasta augustis. Stasov pakkus välja ainulaadse disaini - vasklehtedega kaetud telliskivihoone. Vasest valati ka Narva väravaid kaunistavad skulptuurid - kuue hobusega vanker ja Au sümboliseeriv naine. Kiviväravatelt võeti tellingud maha 1834. aasta suvel. Monumendi kõrgus ulatus 23 meetrini ja koos kujudega 30 meetrit.

Pilt 4. 

Suurendasin seda niinimetatud 1814. aasta puidust Narva väravat ja see erineb kõikidel teistel piltidel olevate Narva "puuväravatest" nagu siga ja kägu.

Pilt 5. 

Ülal oleval pildil on järgmise pilt samast 1814. aasta "puidust" väravast. Siinjuures võib täie kindlusega öelda, et tegu ei saa olla selle sama väravaga, mida on kujutatud pilt 4 peal. Kas vahepeal on juba Mandela oma töö ära teinud?

Pilt 6. 

Suurendasin pilt 5-te ja tegin sinna mõned punased jooned. Meelde peaks jätma, et kirjad kujude kohal on kolmerealised. Parem kuju hoiab pärga, käsi välja sirutatud, vasakul kujul on käsi rippu lastud, ei ole aru saada, mida see kuju hoiab.

Pilt 7.

Järgmine pilt aastast 1814. Siin pildil hoiab vasak kuju pärga ja kujude kohal olevad kirjad on viierealised. Selle pildiga kangastus veel selline mõte, et kõik need "sõdurid," kes sellest väravast läbi marsivad, satuvad hoopis mõnda kaugemasse riiki ja need "sõjamehed" polnudki sõjamehed vaid olid näiteks uhketes rõivastes karnevalile minejad :)

Pilt 8.

Järgmine pilt (ülemine) kujutab Narva "puidust" väravat 1820. aastal. See pilt tundub olevat olnud algselt foto, millest on läbi mingi hookus-pookuse saanud joonistus. Vaadake ja uurige seda pilti lähemalt. On olemas selged detailid, varjud jne. Kuid eelneva pildiga võrreldes, saab öelda seda, et nüüd on Mandela olnud täielik. Isegi loodus on muutunud, vähe sellest, et vanast võidukaarest pole enam midagi järele jäänud. Pange tähele veel pildil vasakul olevat valveputkat, kus konutab sõdur. Mida ta seal valvab? Anomaaliad süvenevad iga pildiga, mida siia üles riputan. Uus kivist Narva värav oli ehitatud kas samasse kohta või sealt natukene eemale, ja see valmis 1834. aastal. Kas te näete selle värava ees kuskil jõge? Meile on teada, et osad endisaegsed jõed on kokku kuivanud ja hiljem üldse kinni aetud. Kuid siin sellel (ja ka eelnevatel vanadel piltidel) peab võiduvärava juurest jõgi läbi jooksma. Ma justkui lähen selle infoga natukene põhiteemast välja, kuid, et asju paremini mõista, tuleb kogu saadaolev info läbi nämmutada.

Pilt 9.

Pilt 8 ja pilt 9 on enam-vähem ühesugused. Ja ei saagi eeldada, et pildi nr 9 kunstnik kõik samasugused detailid on viitsinud maha joonistada, mida pilt 8 (foto) juures näha saab. Ärme unusta, et jätkuvalt on ajaloolaste väitel tegu puidust ja kipsist ehitisega, mis juba 1821. aastaks hirmsasti lagunema oli hakanud. Tõelise Narva värava ehitus algas alles 1827. aastal ja valmis sai see 1834. Ma parem ei hakka siia välja tooma, mis ajaloolilsi monumente ja hiigla projekte veel samal ajal Peterburis ehitati. No olgu, ühe pähkli ikka panen teile siia. Samal ajal ehitati Peterburis ka Aleksandria sammast (ehitati 1830-1834) ja just samadel põhjustel, mis Narva väravatki. Ja see pole veel kõik, nad ehitasid seal nagu väsimatud masinad, kes raha numbreid ei tundnud. See kõik on täielik jaburdus. Ma siin kohal mõtlesin juba, et ei viitsigi enam edasi uurida, sest kõik on üks suur vale ja ahastus tuleb peale, aga lugu on ikka vaja ära lõpetada. Meile valetatkse nii julmalt ja neil häbi ka ei ole. Üldpilt, mida meile jutustakse, kui ei viitsi süveneda, võibolla tundubki enam-vähem vastuvõetav, aga kui hakkad aastaarve ja sündmusi kokku sobitama, uurid kirjandust ja pilte lisaks, siis kukub kõik ajalugu niisuguse matsuga kokku, et ükski Mandela ka enam siin ei aita.

Pilt 10. 1900-1910 Narva värav.

Üleval oleval fotol on korraga Narva värava ette ilmunud jõgi. See sama Tarakanova jõgi, mida tänaseks päevaks enam pole olemas. Kummaline ongi see, et vahepealseid joonistusi, pilte ja gravüüre Narva värava kohta ei ole võimalik internetist leida. 1820-1900 oleks justkui tühi. Kui panna natukene suuremat pilti kokku, siis võib arvata, et nende aastate vahel pidigi juhtuma suur üleilmne "üleujutus." Mulle teadaolevalt ei ehitatud Narva väravat peale selle valmimist 1834. aastal enam ringi vaid restaureeriti 1870-1877, kui väravat kattev vaskplekk vahetati raudplaatide vastu, mis aga olevat olnud vale otsus, sest värav oli hakanud veel rohkem oksüdeeruma. 1917. aastal sai monument kõvasti kannatada, sest sellele olla tuli otsa pistetud (miks peab keegi tahtma seda väravat hävitada? Kas sellepärast, et kustutada jälgi, varajata tõelist ajalugu?). Ma küll ei tea kuidas saab raudplaatidega kaetud kivijurakat põlema panna, aga las see olla praegu. Selle tulekahju järel põles "mingi" arhiiv täielikult ära (miks ma ei imesta) ning väravate välimus ja dekoratiivsed elemendid said kannatada. 1924. aastal otsustati monument taas korda teha. Ent taastamist ei jõutud täielikult lõpule viia, kuna algas uus sõda nende mail.  II-ilmasõja ajal sai värav jälle kannatada ja seda on hiljem korduvalt restaureeritud. Palju on üldse originaali selles väravas tänapäeval? Kes teab vastata? 

Pilt 11. Tänapäev versus 20. sajandi algus.

Pilt 12. 

Nüüd tasuks võrrelda ülemist pilti, pilt nr 6-ga. Muidugi nad väidavad, et pilt 6 puhul oli tegemist eelmise "puidust" Narva väravaga, aga miks on tekst vahepeal selle värava peal muutunud. Sündmus oli ju sama, võit Napoleoni üle. 
 
Pilt 13. Narva triumfikaare avamise puhul välja antud medal 1834a.

Pildil 13 ja 14 on Narva värava avamise puhul välja antud ka vastav medal, mis oli antud 70 inimesle, kellest 55 olid kindralid. Kõnekas on muidugi medali revers, millelt vaatab vastu püramiid ja kõikenägev silm.
 
Pilt 14.

Pilt 15.

Suurendasin vanal medalil olevaid kirjasid ja nagu arvata oligi, need ei kattu tänapäeval sama värava peal olevate kirjadega. Seda, miks oli vaja neid kirju muuta, võib vaid aimata. Samuti on väiksemaid muudatusi märgata nii ornamentikas kui ka kujudes. Võrdle näiteks hobuseid.

Pilt 16. Praegusel hetkel olevad kirjad Narva Triumfikaarel.
 
Pilt 17.  1929a.

Ülemisel pildil valitseb totaalne segadus ja korralagedus terves linnas. Ju siis punased märatsesid ja lõhkusid kõike, millest jõud üle käis.

Pilt 18.

Nüüd hakkan selle postitusega tagasi jõudma loo algusesse. Vaadake ülemist pilti. Tegu on ilmselgelt tehnoloogilise ehitisega, mitte mingi suvalise kivikuhjatisega. Sellesse väravasse lähevad mõlemalt poolt käigud. Mina oma silmaga ei ole kahjuks taolisi väravaid näinud. Münchenis olles tahtsin ühte neist 1000-st väravast vaatma minna, millest ainult paarsada on alles, kuid kahjuks aeg kiirustas takka ja nii ta minust sinna maha jäi. Miks peavad olema sellisel ehitisel uksed? Seda mulle ei ole vaja rääkida, et siis on lihtsam ehitada. Kui selle värava eesmärk oleks olnud lihtsalt läbikäiguvärav, auvärav, nagu mõnel pool vanasti seda nimetati, siis oleks seda jurakat (koos dekoratsioonidega 30meetri kõrgune) hulga lihtsam ja odavam ehitada olnud ilma siseruumideta.
 
Nüüd katsun lahti seletada selle, et miks ma arvan, et nende väravate kaudu sai reisida ja/või kaupa transportida teistesse riikidesse (kas sel ajal üldse teisi riike oligi?). Näiteks on osades teistes riikides säilinud veel mitmeid väravaid, mis kannvad mingi koha nime:
1. Makedoonia värav, mis asub Skopjes.
2. Sajandite värav (Arch of the centuries), Manila, Filipiinid. Ma kogu aeg olen mõtelnud, et kas osade väravate puhul võis tegu olla ajaväravatega? Väravatega, milles sai ajas tagasi reisida. Ma ei tahaks uskuda, et ajaväravaga võiks ka tulevikku reisida. Kui siis ainult äärmiselt kontrollitud tingimustes, sama on ka tegelikult minevikku minemisega. 
3. Brandenburgi värav Berliinis.
7. Desille värav, mis asub Prantsusmaal Nancy linnas Désilles, de Metz ja de la Craffe tänavate ristmikul.
8. Britannia värav, mis asub Tšiilis Valparaiso linnas Brasiilia väljakul.
9. Napoli värav, mis asub Itaalias Lecce linnas.
 
Paljude riikide suuremates linnades asub korraga mitu väravat, näiteks Moskvas. Nendest tähtsamatest linnades sai ilma "ümberistumiseta" minna mõnda teise tähtsamasse linna. Selleks arvangi, et igal väraval oli võimekus saata "kaup" ühte kindlasse väravasse teises riigis või teise kaugemasse linna ja samamoodi sealt tagasi. Süsteem toimis kahte pidi. 
 
Pilt 19.
 
Reisimine ja kaupade saatmine kaugemate linnade vahel võis välja näha nii nagu ülemisel kaardil on kujutatud. Näiteks, kui taheti Stockholmist Moskvasse minna, siis ei saanud sinna otse vaid pidi läbima veel Helsing-Narva-Peterburi värava, et sihtpunkti jõuda. Kõik suuremad keskused üle ilma olid selliste väravatega kaetud, et oleks võimalik minna igasse maailmapunkti, kahjuks küll ümberistumistega, sest need väravad kasutasid kohutava hulga energiat ja ei oleks olnud kuigi stabiilsed väga pikkade vahemaade tõttu. Lühemate distantside korral kasutati reisimiseks "kirikutes" olevaid "võidukaari." Mida tähtsam linn oli, seda rohkem kirikuid (ühenduskohti) linnas oli, ehk sai mugavamalt ilma "ümberistumiseta" teise linna liikuda.

Pilt 20. Waba Maa, nr. 194, 20 august 1933

Lugege ise läbi punasega kriipsutatud kohad. Jutt käib Tallinnas asuvast Pühavaimu kirikust. Niinimetatud võidukaared (väravad) asusid ka kirikutes. Nagu on oletatud, täitsid "kirikud" ka elektrijaamade rolli. 

Pilt 21.

Sellel kaardil on näide, et kuidas oli võimalik reisida näiteks Kundast Tallinnasse. Mis see meie aja bussitransportki teistsugune on. Kui tahad näiteks Tallinnast Põltsamaale bussiga sõita, siis teekonna jooksul teeb buss päris mitmeid peatusi, et rahvast maha panna või peale võtta. Siin on ainult see vahe, et me oleme justkui kiviajas võrreldes mulluse ajaga.

LÕPP

Pühapäev, 16. jaanuar 2022

Eeter (aether)

Eetri mõiste ja olemus oli kasutusel vanadel aegadel ja siis tuli Einstein oma relatiivsusteooria ja kvantfüüsikaga ning eeter visati füüsikast teadlikult välja. Einstein ei olnud loll, koguni geeniuseks nimetati teda, kuid teooria, mille ta lõi, tundub olevat eksitav (jälgi segav). Vägisi tundub nii, et Einstein oli kellegi tööriist ja läbi lillede andis ta seda ka teistele mõista. Lugege Eisteini tarkuseterasid. Näiteks ütles ta: "Kaks asja on lõpmatud: inimlik rumalus ja universum; ja ma pole teise osas täiesti kindel. Ehk ta ütles läbi lillede, et mingit universumi pole olemas! Järelikult on ka tema erirelatiivsusteooria suures osas fantaasia. Eetrist on meile alles jäänud vaid legendid ning tänapäeva teadus ei kasuta enam "eetri" mõistet. See teema on tõenäoliselt kogu inimese olemuse, maailma toimimise ja meie ajaloo mõistmisel kõige olulisem. Võib vist sedasi öelda, et kõik on eeter, nii isa kui poeg, nii Jumal kui saatan. Tao õpetuses on "eetri" olemust minu meelest kõige paremini ära tabatud. Lao Tse (Laozi), kes oli tõenäoliselt eetrifüüsik, kui nii võib öelda. Meie tuumafüüsikud on tema kõrval nagu äsja sündinud kassipojad, täiesti pimedad. Selles loos ma ei viita materjalide päritolule, mida siin kasutan, sest tegu pole teadusliku tööga. 

Mis on eeter?

Kreeka mütoloogias on Aether või Eeter - heledus. Heleda ülemise taeva kehastus. Hesiodose järgi oli ta Erebuse (pimedus) ja Nyxi (öö) poeg ning Hemera (päev) vend. Orfilises kosmogoonias oli Aether Chronose (aeg) järglane ning Kaose ja Erebus vend.

Aether - ülemise taeva kehastus. Pildil on kujutatud Aetrit võitlemas lõvipealise hiiglasega.


Vanade kreeklaste jaoks viitas sõna eeter atmosfääri ülaosale, kosmose materiaalsele elemendile. Philodemus teatab oma teoses De Pietate (vagaduse kohta), et kõik tuleb Aetherilt. Eeter on vanakreeka loodusfilosoofias viies element, millest koosnevad taevasfäärid.

Teise legendi järgi tekkis eeter siis, kui virmalised (Aurora Borealis) tabas püha mäge Meru't (Hüperboreal asunud mägi). Eeter segunes seejärel veega ja sisenes Maa sisemusse läbi mäge ümbritseva veekeerise, väljudes lõpuks lõunapoolusest. 

Eeter ümbritseb meid ja seob meid. Tunnete seda enda ümber; see on siin, see on seal, sinu, minu, puu, kivi vahel, igal pool. Eeter on tabamatu, mida on väga raske tänapäeva keeles kirjeldada. Me oleme unustanud sõnad, millega saab täpselt kirjeldada eetri olemust ja nüüd kompame pimedas, et eeter uuesti avastada ja selle omadusi ära kasutades tagasi võimsateks saada. Nii palju kui meie keel paindub ütlema, proovin lahti mõtestada eetri olemuse ja mõiste.

·         Eeter on maailma täitev raskuseta keha. 

·         Eeter on laine.

·         Eeter on igas paigas leitava valguse ja soojuse ümber olev lainesarnane liikumine.

·         Eeter on liikumine enne seda kui valgus saab valguseks.

·         Eeter on algne algaine, mis vahetpidamata kogu ilmaruumi täidab, mis ei jagune ja igalpool alati ühesugune on. Temas ei ole hõõrumist.

·         Eeter on kogu mateeria sees ja sellest väljaspool olevad alatised pöörlemised.

·         Eeter on mateeria ehituskivi ümber sees ja peal, ometi ei ole tegu ehituskiviga, kuid ilma eetrita ei ilmuks esile ka ehituskivi.

·         Eeter on iseäralik aine, mis tervet maailma täidab, ja millest kõik asjad läbi paistavad.

Valgus on isesugune võnk-liikumine meile veel seletamatus aines, mis täidab kogu maailma ja mida nimetatakse eetriks. Näiteks me näeme punast valgust siis, kui meie silma satuvad 400 miljardit eetrivõnget. 750 miljardit võnget kutsuvad esile violetse tooni. Valgus pole muud midagi, kui eetri lainetamine. Nagu tuulehoog paneb lainetama tasase veepinna ja nagu ükskõik missugune valgus paneb maailma eetrimere lainetama. Need eetrilained ongi meile tuttavad valguse, elektri ja soojusena. Nagu iga laine edasi ja tagasi võib liikuda, nõnda on ka eetrilainetega. Päikesest saadud liikumise jõuga sunnivad eetrilained ka vee algosakesi enesega kõikuma, kui nad veteni on otsaga jõudnud. Seda algosakeste liikumist kutsutakse "soojendamiseks." Seni kuni liiguvad vee algosakesed, seni seisab vees ka soojus alles, mis siis ühtlasi ka jõud on. Endisaegne vana maailm tundis ja teadis eetri saladusi, tundis eetri täpset mõistet ja valemit ning seoses sellega oli neil kasutada "igavene" jõud.

Oma igapäevases elus meil pole õrna aimugi eetri olemasolust ja me ei teadvusta seda endale. Seda eetri võnkumist, lainetust võib vast tunnetada või isegi näha läbi analoog TV pildi. Pange televiisor mängima ja tõmmake tv-antennikaabel televiisorist välja. Tänapäeval on muidugi kõik digitaalne, aga kui panna teler analoogsignaale otsima, võime me näha eetri virvendust füüsiliselt teleekraanil. Seda kutsutakse taustamüraks, inglise keeles - background noise.

Matrixi filmis on seda "müra" ehk eetrit samuti näha. Sedapuhku aga digitaalsena. Digitaalsena paistab see "müra" meile aga hoopis teistsugusena kui analoogis. Digitaalis (virtuaalis) ei ole võimalik näha eetrit sahinana. Kui veel täpsemaks minna, siis digitaalne-virtuaalne maailm koosneb ainult ühtedest ja nullidest. Eeter ei saa olla aga näiteks kaks, kolm või mingi muu number. See on hoopis midagi muud, hoopis teistsugune suurus. Ilma selle suuruseta digitaalne või virtuaalne maailm ei toimiks, me ei saaks seda näha, see ei saaks esile tulla, seda poleks olemas. Digitaalset või analoogset pilti vaadates tekib küsimus, kas keegi üldse oskab vaadata ja näha seda, millest tal aimugi ei ole? Sellegipoolest on see seal alati olemas, kuid meil puuduvad teadmised, ja me lihtsalt ei oska vaadata. Inimesele tuleb näpuga näidata, ninapidi sisse pista, puust ja punaseks teha, siis võibolla hakkab nägema. Sellest tuleb ka info tilgutamise vajadus, kelle iganes poolt, muidu me ise ei harutaks seda maailma vist kunagi lahti.

Meie maailma häda võibki olla selles, et Einsteini sugused teadlased "tahaksid" heameelega näha, et eetrit maailmas ei oleks. On üks hea ja vana ütlemine: See, et seda näha ei ole, ei tähenda seda, et seda olemas ei ole. 

Eetri (atriklis kasutatakse eetri kohta ka sõna - troon) kaal on välja arvutatud teadlaste W.Thomsoni ja L.Graezi poolt. Teadus, mis meile tuli peale Einsteini, kustutas need teadmised ära.

Miks Einstein tahtis eetri teadusest kaotada on see, et eetri olemasolu korral tõestasid teadlased enne Einsteini ära, et maailm ei ole lõpmata suur. See tähendab seda, et maailmal on looja, maailm on suletud süsteem.

Maailma mõõtmed ja massi on oma aja teadlased juba ammugi välja arvutanud. Ei olnud mingit suurt pauku, ei ole mingit universumi paisumist ega hilisemat kokkutõmbamist. Ja selles artiklis on arvutuste ja valemitega kõik see ära tõsetatud. Imestan, et selle ajalehe number pole mingi salapärasel moel ära kadunud arhiividest.

Ja nüüd kõige olulisema juurde. Maailm näib küll olevat materiaalne, kuid ei ole seda mitte. Terve artikkel on leitav siit: Postimees (1886-1944), nr. 70, 11 märts 1928.  

1887. aasta Michelson-Morley katse nullkiiruse tulemuse ja 1925. aasta Michelson-Gale'i katse positiivse kiirustulemuse kõige otsesem seletus on see, et eeter on olemas ja Maa on selle suhtes paigal! Selle katse järgi ei kehti ka Einsteini relatiivsusteooria. Videole saab panna ka eesti keelse automaattõlke.

Wallace Wattles on öelnud nii. "On mõtlemisaine, millest kõik asjad on tehtud ja mis oma algses olekus läbistab, tungib ja täidab universumi vaheruume. Mõte selles substantsis tekitab asja, mida mõte kujutab.

Kõik nähtused siin ilmas toimivad tänu eetrile: elektrit loob magnetism. Magnetism on lihtsalt pinge all (voolu) olev elekter. Magnetismi saab aines moodustada elektri abil. Rangelt võttes on magnetism loomulik aines, kogu mateerias ja see tekib eetri ja aine vastasmõjust. Eeter loob magnetelektrilise impulsi kogu aines, kaasa arvatud meis endis, ilma milleta me lakkaksime olemast. Magnetism tekitab aines tavatingimustes elektrit, mitte vastupidi, ja elekter tekib eetri nime all tuntud hüperruumilise keskkonna induktsioonil. Kumbki loob gravitatsiooni, sest kogu ainel on magnetväli ja seetõttu koondub aine kokku, moodustades mateeria.

Eeter on tänapäeval see, mida teadus nimetab "kvantfüüsikaks", ainult et taaskord on see füüsika valdkond see, mida hoolikalt kavandatakse, et muuta võimalikuks kontroll mõtte ja loovuse üle. Umbes viimased 100 aastat oleme elanud Albert Einsteini "rikutud" teadusega ja alates II-maailmasõja lõpust on see niinimetatud teadus liikunud teise atomistliku kontseptsiooni poole, mida tänapäeval õpetatakse kvantfüüsika nime all. Einstein oli sõjatööstuse nukk. Pole olemas kvantosakesi, on ainult eeter. Eeter eksisteerib kõikjal meie ümber sidusa väljana. Väli on midagi, mis on kõikjal, nagu valgus on väli, kus see eksisteerib, kuid magnetismina on eeter igal pool, igal ajal ja igas kohas nn "Jumalik mõõde". Magnet on ülim tõend eetri olemasolust. Magnetväli ei ole statsionaarne väli, see on hüperruumiline väli, mis liigub hüperkiirusel, mis on hetkeline kiirus. Valguse kiirus tundub seisvat selle kõrval. See äärmuslik kiirus on põhjus, miks magnetil näib olevat statsionaarne väli. Ei ole olemas mingit gravitatsiooni, on olemas eeter, mis tekitab kehale massi, kuna eeter häirib osakest või ehituskivi, millest aine on loodud. Siin on üks oluline inglise keelne raamat, mis võib olla kõige olulisem raamat üldse, mis kunagi kirjutatud. On ilmnenud ka üks probleem eetriga. Olen sellest kuskil varem ka kirjutanud, et tänapäeval ei tundu õhus enam nii palju elektrit olema, kui nn antiikajal. Magnetväli olevat tänapäeval nõrgem kui vanasti. Virmalised olid vanasti tavalised isegi Lõuna-Euroopas ja kui magnetväli on nõrk on ka eetriväli nõrk.

Occult ethet physics

Ja lõpetuseks jäävad ikka ainult küsimused. Mis imeline nähtus, aine, asi või midagi hoopis kolmandat, on see salapärane eeter? Meie ei tea seda päris täpselt enam, kuid vahetevahel kergitab loodus meie eest salduseloori ja näitab meile saladusi, et me iial saladuste võtit otsimast ei väsiks. Isegi teadus kuulutab niisuguseid asju, mis Jumala olemisega võivad ainult seletatud saada, nagu mõisted: igavik, rajamata ruum, otsatu liikumine, jõud, aine ja eeter.

LÕPP

Kui tahad toetada mu tegemisi ja ise mõnusalt puhata, siis tule puhkama. Saunamajakesega saad tutvuda siin. Parema hinna saan alati teha kontaktivormi kaudu. Olete oodatud ja aitäh teile sõbrad, kes Te sedasi toetate. Ainult koos on meil jõudu!