Ulmeblogi.: Thomas Tompion'i taskukellad

Järjekordne lookene Korben Dallase sulest.

Thomas Tompion oli inglise kellassepp ja mehaanik, keda peetakse tänaseni Inglise kellade valmistajate isaks. Tompioni tööde hulka kuuluvad maailma ajaloolisemad ja olulisemad kellad ning need on väga kõrgelt hinnatud. Thomas Tompion kellad olid Londoni Restaureerimiskeskuses väga nõutud ja ta tootis neid tohutul hulgal ning ta valmistas üle 5000 kella. Esimest korda ilmus ta ajaloo areenile 1676. aastal, kui ehitas vastloodud Greenwichi observatooriumi jaoks kaks astronoomilist pendelkella.

1639-1713

Thomas Tompion oli sepa vanim poeg, kelle nimi oli samuti Thomas Tompion, ja ta töötas sepana tõenäoliselt kuni 1664. aastani, mil temast sai Londoni kellassepa õpipoiss. Tema varasematest eluaastatest on teada väga vähe. Esimene viide Tompionile Londonis on umbes 1670. aasta lõpus Water Lane'is (praegu Whitefriari tänav) Fleet tänava lähedal.

5000 kella

Lihtne matemaatika näitab seda, et isegi kui Tompion oleks valmistanud ühe taskukella päevas, oleks tal 5000 kella valmistamiseks kulunud üle 13,5 aasta. Kui oletada, et ühe kella valmistamine võttis tal aega aga ühe nädala, siis 5000 kella valmistamine võtaks aega 95 aastat. Ma ei tea kuidas teile tundub, aga üks on selge, meil on puudu palju väärtuslikku teavet, mis suudaks seda 5000 kella selgitada. Võib-olla on keegi unustanud mainida tehast, mis toodab Tompioni disainitud kellasid.

Äratusega reisikell ca. 1680ndad.

Tompion kasutas oma kellades äsja leiutatud tasakaaluvedru. Tompion jättis välja kaitsme – koonusekujulise seadme, mida kasutatakse ajavõtumehhanismis oleva jõu ühtlustamiseks vedru lahtikerimisel. Tema peen töötlus, kujunduste leidlikkus ja ajanäitajate oluliselt paranenud täpsus aitasid tema eluajal oluliselt kaasa inglise kellassepa kuulsusele. Nathaniel Delander oli üks Tompioni poolt soositud kellakorpuste valmistaja.

· Kellassepp: Thomas Tompion (Inglane, 1639–1713).

· Korpuse ja sihverplaadi valmistaja: Nathanial Delander (Inglane, 1648–umbes 1691).

· Kuupäev: ca. 1680.

· Keskosa: Korpus ja sihverplaat: hõbedane; Liikuvad osad: kullatud messing, osaliselt sinatatud teras ja hõbe

· Korpus: 5 3/4 × 4 × 2 tolli (14,6 × 10,2 × 5,1 cm);

· Läbimõõt (tagaplaat): 3 1/4 tolli (8,3 cm)

Võib-olla selle Nathaniel Delanderi kohalolek viitab sellele, et loos oli natuke rohkem, kui meile räägitakse. Allpool näete mõningaid näiteid selle Tompion-Delanderi tandemi toodetud kelladest. Paneb mõtlema, kes veel võis olla asjaga seotud, sest ajalugu ei räägi meile midagi 1600. aastatel eksisteerinud kellade ja kellade valmistamise tehastest. Kõik, mida me ametlikult teame, on ainult üksikisikutest geniaalsed käsitöölised. Ilmselgelt tekitaksid sellisel tasemel tehnoloogiat tootvad 17. sajandi tehased küsimusi ühiskonna tehnoloogilise arengu üldise taseme kohta. Kas see tase vastaks meie dogmaatilisele arusaamale 1600. aastatest?

Kellade valmistamine tänapäeval

Kui lihtne on saada kellasepaks ja mida on vaja selleks teha? Ma ei tea kellade valmistamisest midagi, seega küsisin Google'ilt. Üks pakutavatest koolidest oli Briti kellassepakool. Vaatame.

WOSTEP 3000 tunni programm

See kursus keskendub õpilaste ettevalmistamisele töötama kellaparandajatena iseseisvates rollides. Lõpetajad oskavad remontida ja ümber käia kaasaegsete turul pakutavaite toodetega (nii mehaaniliste kui ka elektroonilistega). Kellaparandajad mõistavad ja rakendavad erinevaid teoreetilisi teadmisi ja saavad hakkama olukordadega, millega nad ei pruugi olla varem kokku puutunud kellade parandamisel. Kellaparandajad saavad remonditööde lahendamiseks vajadusel teatud komponente hinnata, reguleerida või toota. Tarnestrateegia põhineb nii teoreetilistele kui ka praktilistele elementidele. Kursused toimuvad iga kahe aasta tagant (nt 2018, 2020, 2022 jne). Kursus kestab kaks õppeaastat, esmaspäevast reedeni 8.30-17.00 (37,5 tundi nädalas). Kursused algavad septembris ja kandideerimine lõpeb 1. märtsil (2018, 2020, 2022 jne). Lõpetajad saavad pädevuse:

1. Kellade kokku-lahti võtmine.

2. Liikuvosade vahetus.

3. Hooldus (kvarts-, manuaal-, automaat- ja kronograaf).

4. Kellade käigu reguleerimine.

5. Kvaliteedikontroll.

6. Mikromehaanika.

Mõni teine kellassepakool väidab järgmist: Meie sertifitseeritud kellassepa kursus (3000-tunnine WOSTEP programm) algab kaheksakuulise mikromehaanika kursusega. See saab kellaseppade baasaluseks, mille õppimist jätkatakse kogu elu. Meie õpilased õpivad viilimist, saagimist, puurimist, kuumtöötlust, treimist ja kõigi muude kellaosade (nt kerimisvõlli ja tasakaalustuslati) valmistamiseks vajalikke toiminguid. Meie täielikult varustatud mikromehaanika labor annab meie õpilastele ideaalse keskkonna meie tööstusele levinud täiustatud töötlemistoimingute õppimiseks ja rakendamiseks. Mikromehaanika õppekavade fookuses on täiustatud käe-, silma- ja mõtlemisoskuse arendamine.

See suurepärane sõna, mida ma märkasin, on mikromehaanika. Mikromehaanika (või täpsemalt materjalide mikromehaanika) on komposiit- või heterogeensete materjalide analüüs üksikute koostisosade tasandil, millest need materjalid koosnevad.

Allpool oleval pildil on kaasaegne 21. sajandi kellamehhanism, mida on võimatu ehitada ilma mikromehaanika teadmisteta.

Thomas Tompion oli sepa vanim poeg, kelle nimi oli samuti Thomas Tompion. Ta töötas sepana tõenäoliselt kuni 1664. aastani, mil temast sai Londoni kellassepa õpipoiss. Tema varasematest eluaastatest on teada väga vähe. Kui läheme ametliku narratiiviga edasi, siis kellelt võis Tomlinson 1650. aastatel käsitööd õppida, et ta suudaks kelli kokku monteerima hakata? Lisaks muidugi, kust saadi ülipeeneid komponente taskukellade valmistamiseks? Võib-olla peaksime ajakavas palju varasemasse aega minema... 1560. aastad? Ametlikult siis vastavaid koole ei olnud.

Ühel või teisel viisil amaetliku narratiivi järgi jõuame me sinna, et sel ajal oli ainult "õpipoisiõpe" või "iseõpe".

Maso de San Friano

Maso da San Friano (1536–1571) oli Itaalia maalikunstnik, kes tegutses Firenzes. Tema tegelik nimi oli Tomaso D'Antonio Manzuoli. Ta sündis San Frianos ja suri Firenzes.

Enne 1571. aastat

Ülaltoodud maal on pärit umbes 1560. aastast ja selle maalis renessansiajastu meister Maso de San Friano. See annetati umbes 33 aastat tagasi Itaalias Firenzes asuvale Uffizi galeriile ja seisis kuni viimase ajani laos. Kui see laost välja tõsteti, viisid kuraatorid läbi uurimistööd ja mõistsid, et maalil kujutatud kell, mida hoidis Firenze hertsog Cosimo I de Medici, on tõenäoliselt vanim sellise tasku-uuri kujutis maailmas. Maal ripub nüüd Londoni South Kensingtoni teadusmuuseumi galeriis Measuring Time'is.

Kuigi maailma erinevates muuseumides on meile tutvumiseks saadaval üsna palju kõrgetasemelisi ja väga vanasid esemeid, kuid sellel on just põhjus, et miks neid esemeid muuseumides hoitakse. Sest neid esemeid peetakse "oma ajast ees" olevateks ja neid väärtustatakse ning hoitakse eriti kallihinnaliselt. Need on ebanormaalsused. Ja tänapäeva ajaloolased seletavad neid selgelt mõne indiviidi saavutustena. Nende olemasolu tähendab aga seda, et need on "kuidagi" tehtud. Me ei tea kuidas, kuid need on sellegipoolest olemas. Kas neid saavutusi on võimalik üldse korrata meie tehnoloogiaga?

Ma ei nõustu sellega, et sellised esemed ehitati 340 aastat tagasi. Täiesti võimalik, et esemed olid sel ajal olemas, kuid need ehitasid inimesed, kellel olid institutsionaalsed teadmised selliste asjade ehitamiseks. Neil olid olemas kõrgekvaliteediga esemete ehitamiseks korralikud tööriistad ja piisav haridus. Nad olid suhteliselt arenenud inimtsivilisatsiooni esindajad, mis hävitati paarsada aastat tagasi. Mõnes valdkonnas olid nad veelgi arenenumad kui meie tänapäeval. Ma jätkan kaudsete tõendite esitamist sellise tsivilisatsiooni olemasolu kohta.

Kas Tompion ehitas need kellad? Kui ta seda tegi, siis kuulus ta teise tsivilisatsiooni. Või ongi tema ülesanne ajaloos olla nende kaunite meistriteoste looja?

Allikad:

LÕPP

Ulmeblogi.

04 jaanuar 2022

Thomas Tompion'i taskukellad

2 kommentaari:

Kontaktivorm

Valveroot