Tesla elekter (Tesla-vool)

Elektrist kahjuks ma eriti palju ei mõika, kuid midagi ikka. Ma lugesin ühte artiklit vanast ajalehest ja sain aru, et siin võib ühe tõelise elektriasjatundja jaoks olla väärtuslikku infot. Artikkel, mille siia riputan on avaldatud ajalehes Tallinna Teataja nr 158, 26 august 1910. Nii palju kui mina tsirkuses olen käinud, ei ole ma kunagi näinud, et mõni kloun või mõni muu artist seal elektriga mängiks. Mu arust oleks see palju põnevam kui tantsivat karu vaadata. Olen tänapäeval näinud televiisorist, kuidas mõni julgem tegelane mõnes saates omal näpu otsast väiksese sädeme laseb esile tulla või aetakse elektri mõjul juuksed püsti. 1910. aastal tehti aga elektriga selliseid trikke, mida tänapäeval ainult ulmefilmides näeb. Neil muidugi oli see eelis, et siis elas veel Nikola Tesla. Pistan teksti vahele ka paar omapoolset kommentaari.

Juba mõnda aega annab keegi hr Watt Tallinna tsirkuses etendusi, mida „elektri-mõistatuse" nime all välja kuulutatakse. Tsirkus tehakse pimedaks, särinal kargavad elektrinooled läbi õlleklaasi põhja õhku, hr Watt võtab vaskpulga kätte ja laseb välgud tulevööna enese kehasse joosta. Pealtvaatajate närvid on pingul, hirm ja ärevus. Esimestes ridades suruvad preilikesed endid arglikult ohvitseride vastu, ülevalt, galeeri äärelt vaatavad soldatid ja lihttöömehed uudishimulikult seda „elektrimõistatust" pealt. On see siis tõesti mõistatus? Selle küsimuse peale katsume allpool seisvates ridades vastust anda. Nagu teada, jagunevad elektrivoolud kahte liiki: vahetpidamatavool (alalisvool) ja vahelduvvool. 

Pilt 1. Saksa keeles on alalisvool ja vahelduvvool vastavalt Gleichstorm ja Wechselstorm. Otsetõlge eesti keelde oleks Võrdne torm ja muutuv torm. Millest, aga saksa keelde tekib elektrinähtuste puhul sisse sõna "torm" võib vaid aimata. Vene keelsetele väljenditele ma ei oska seost luua.

Vahetpidamata elektrivool liigub alati ühes sihis edasi, samas vahelduvvool muudab oma sihti. Vaheldavat voolu saadakse otse dünamomasinast (masin, mis elektrivoolu annab) ehk jällegi vahetpidamata voolust iseäralikkude aparaatide abil. Hr Watt ei tarvita mitte seda elektrivoolu, mida harilikult valgustamise ehk ümberjagamise juures pruugitakse, vaid tema voolul on hoopis iseäralikud omadused see on kõrge põnevusega kiirelt vaheldav vool, mille jõud aga iseenesest õige väikene on.

Pilt 2. Kõrge põnevusega vool vene ja saksa keeles. Spannung- otsetõlge on pinge.

Toome asja seletuseks paar näidet. Voolu, millel õige suur jõud ja väike põnevus on, võib suure jõega võrrelda, mis kaunis pikkamööda voolab. Väikese jõuga ja suure põnevusega vool on kui mäestiku ojakene, mis küll kaunis kiirelt voolab, kus aga siiski õige vähe vett on. Suures jões võib teatud aja jooksul palju enam vett läbi voolata kui väikeses, kiire jooksuga ojakeses. Ja seda veehulka võime meie veejõuks nimetada. Nõnda on lugu ka elektriga. Seda elektrihulka, mis teatud tähtaja jooksul edasikandjast läbi voolab, mõõdetakse „ampritega" ja elektri edasitungimise jõu või põnevuse mõõtmiseks „volte" tarvitatakse. Nõnda on tsirkuses tarvitatava elektrivoolu voltide arv küll suur, kuid amprite arv aga kaunis väike. 

Teiseks on hr Watti elektrivoolul ka veel see kõige tähtsam omadus, et ta kole-kiirelt oma sihti muudab. Seda kõrge põnevusega vaheldavat elektrivoolu kutsutakse harilikult Tesla-vooludeks. Teslal läks umbes paarikümne aasta eest korda transformaatorite* ja kondensaatorite** abil paari kolme voldise vahelduva elektrivoolu põnevust kümnetuhandete voltideni tõsta, kusjuures ka tähendatud voolu sihimuutmiste ehk perioodide arv kohutavalt tõusis. 

Transformaator on energiamuundur, ladina keeles transformare ehk muundama. 

 

Pilt 3. Transformaator.

Mida meenutab transformaator ja mida see sõna õieti võiks tähendada? Kindlasti olete kuulnud väljendit, et kõik on energia. Näib vägisi nii, et transformaator meenutab väliselt triumfikaari ja ka nimi trasformaator (transforme) ei jäta palju eksimisruumi. Ehk selles seadeldises on võimalik muuta üks energialiik teiseks energialiigiks. Transformaatoreid kasutatakse tänapäeval selleks, et saata energiat kauge maa taha. Kuid meie aja transformaator tundub olema ainult üks osa terviklikust seadmest. Triumfikaar (tähevärav?) suudab muundada energia ühest liigist teise ning saadab muundatud energia teise kohta eetri kaudu. Teine triumfikaar, kuhu reisiti, muundab saadetud energiapaketi jälle algsesse olekusse tagasi. Ehk nähtav inimene (ka eluta esemed) muundati mingisuguseks teist liiki energiaks (pakiti kokku) ja saadeti teise täheväravasse, kus ta muundati jälle inimeseks tagasi.

Pilt 4. Triumfikaar.

Kondensaator on on energia mahutaja, salvestaja ja säilitaja. 

Pilt 5. Tänapäevased mitmesugused püsikondsnsaatorid.

Kondensaatorid võisid olla triumfikaarte ehk hiiglatransformaatorite osad. Triumfikaartel võisid kondensaatorid olla ilustatud või maskeeritud igasugu kaunistuseks (vaasid, urnid), kujudeks (inimesed, hobused jne). Samuti võisid samasugused ilustused (vaasid, kuulid, püramiidid hoonetel jne) olla elektrimahutajateks antiikaja hoonetele, mis tarvitasid elektrivoolu.

Pilt 6. Urnid (kondensaatorid) hoonel.

Vanades ajalehtedes on väärtuslikku infot väga palju peidus, kuid tunnistan ausalt, et nende arhiivide läbi töötamine võtab ilmatuma aja. Siin peab ka õnne olema, et komistada kogemata väärtusliku info otsa. Triumfikaartest on siin blogis vähemalt üks põhjalikum jutt avaldatud. Seal loos toodi välja, et on vaja leida triumfikaarte algupärane nimi üles, siis saab selle teemaga edasi minna. Kuid mina enam ei kahtle, et tegu oli ustega, mille kaudu sai külastada paljusid teisi paikasid siin maailmas. Toon nüüd välja ühe nime, kuidas kututi vanasti Triumfikaari.

Pilt 7. Väljavõte Postimehest (1886-1944), nr. 35, 5 veebruar 1934.

Selle artikli põhjal võib kindlalt väita, et Vanas-Roomas kutsuti Triumfikaari "Via'ks:"

Via tähendab ladina keele otsetõlkes teed või maanteed. M.O.T.T.

 Nüüd põhiloo juurde tagasi.

Pärastpoole selgus aga, et mida vähem Tesla-voolude perioodide arv ühes sekundis või minutis on, seda elukardetavam on see inimesele, ja suure põnevuse juures võib niisugune vool isegi surma tuua. Tõuseb aga perioodide arv umbes ühe miljoni peale sekundis, siis ei ole inimesel enam midagi karta. 

Neil vooludel on veel see tähtis omadus, et nad kõrge perioodide arvu juures muu seas ka inimese kehast mitte läbi ei tungi, vaid keha pinda mööda edasi jooksevad, ilma et nad sealjuures organismile mingisugust viga teeks. Tesla voolud tungivad harilikult igasse külge õhku mööda laiali ja Ruhmkorfi värtnatega*** ühenduses olles äratab see sädemete rida pealtvaatajates suurt imestust ja kartust. 

Mispärast Tesla-voolud inimese organismi peale mingisugust silmatorkavat mõju ei avalda, selle kohta lähevad teadusemeeste arvamised praegu veel lahku. Ainult niipalju on kindel, kui meie Tesla-voolude ahelasse satume, et siis inimese keha peaaegu mitte midagi ei tunne ja kätte võetavad väikesed elektrilambid ja Geisleritorud**** hiilgama hakkavad. 

Et hr Watt enese käte küljest bensiiniga niisutatud sigarette ja tulelontisid põlema süütab, siis on see lihtne elektrijõu omaduste nähtus.

* Transformaator - elektrivoolu edasitungimisejõu ehk põnevuse suurendaja ja vähendaja. Tarvitatakse harilikult elektrivalgustuse juures, kus elektrivoolu kauge maa peale edasi tuleb anda.

** Kondensaator - elektrijõu kokkukoguja. Kondensaatoritest on kõige enam meile Leideni purk tuntud.

*** Ruhmkorfi värtnad ehk Ruhmkorfiinduktori ehitus põhjeneb selle peale, et kui värtna ümber isoleeritud traati mähkida, värtna sisse raudtraadist kimp pista ja ümbermähitud traadist vahetevahel elektrivoolusid läbi lasta käia, siis kutsub see tegevus ka teises isoleeritud traadis, mis alumise traadi peale on mähitud, iseäralikud induktiivvoolud esile. Kõige enam on meil Ruhmkorfi induktor „väristamise-aparaadi" nime all tuntud.

**** Geisleri torud - on harvendatud gaasiga täidetud klaastorud, mis, kui nendest Ruhmkorfi värtna vaheldavad elektrivoolud läbi lasta, hiilgama hakkavad. Hr Wattil on üks toru käes ja teine kroonina ümber pea.

LÕPP