Lihtsalt
üks tore lookene ühest kirikust (gravüür on illustratiivne), mida
Moskvasse ehitati. Seda kirikut tõenäoliselt enam ei ole säilinud (hävitatud 1930ndte paiku?) või
minu guugeldamisoskused ei ole tasemel. Loo leidsin 1882. aasta ajalehest. Rubla hinna
eurodesse võtsin kulla hinna järgi ehk 1 kilogramm kulda maksis sel ajal
840 rubla, tänapäeval 50 000 eurot.
Uus kirik Moskvas
Moskva
linnas sai hilja aja eest Kreeka õigeusu kirik valmis, mida juba 1838
aastal ehitama hakati. Kirik on 1812. aasta sõja mälestuseks ehitatud.
Algul pidi kirik määratu suur (110 sülda kõrge ehk 234,3 meetrit)
ehitatama ja põhi pandi 1817. a, sel aastapäeval kui Prantslased Moskvast
ära põgenesid. Kirikut ehitati siis nõndanimetatud „Varblaste"
mägedele, et aga maapõhi seda määratu suurt raskust ei jõudnud kanda,
valiti kirikule Moskva jõe kaldale uus koht. 1838. aastal hakati jälle
vundamendi aset kaevama, mis 19 arshinat (13,5 meetrit) pidi sügavaks
võetama ja kust 10,000 kuubiksülda (44100 kuupmeetrit) maad välja
kaevati. 20. september 1839 a. pandi siis praegu valmis saanud kiriku
põhi paika, millest ka Keiserlik Majesteet ise osa võttis. 1853. aastani
tehti välimist seina ja torni tööd, siis panti 5 aastat metallist
katust, kuni viimaks 1858. aastaks seinatööd nii kaugel olid, et
tellingud (välimised maksid 172,000, sisemised 6,9000 rubla ehk
välimised 10,25 miljonit eurot ja sisemised 4,1 miljonit eurot) maha
võis võtta. Nüüd pandi uued tellingud sisse (42,000 rubla=2,5M eurot) ja
hakati krohvima ja muud pudutööd tegema, mis 20 aastat kestis. Ligi 40
miljoni telliskivi ja 6000 sülda paekivi (1 süld on 2,13 meetrit) läks
ehituse peale ära. Maad on kiriku all 1500 ruutsülda (3195 ruutmeetrit),
kiriku pikkus 39 (83 meetrit), kõrgus 48,5 sülda (103,3 meetrit).
Välimine sein on valge marmoriga ära löödud, ja piiblist ja 1812 a.
sõjast võetud inimeste ja juhtide skulptuuri kujudega (48 tükki) ära
ehitud: Kujud on kahes reas, esimene rida on 4,5 sülla (9,5 meetri), teine
15 sülla (32 meetri) kõrgusel. Nende töö üksi, ilma materjali ja paigale
panemiseta, maksab 773,674 rubla (46M eurot). Punasest vasest katus on
raud paaride peal. Kõige 5 torni kuldamise peale läks 35 puuda 31 naela
47 sol. kulda (575 kg kulda), mis 481,903 rubla (58,75M eurot) maksis.
Kolm pronksist valatud ust (põhja, lõuna ja õhtu pool), millest suur uks
13,5 arshinat kõrge (9,5 meetrit) ja 7,5 arshinat (5,3 meetrit) lai ja
hingedega ühes 800 puuda (13,1 tonni) kaalub ja külje uksed, mis kumbki
500 puuda (8,2 tonni) kaaluvad, maksavad 413,000 rubla (24,5M eurot).
Seestpoolt on uksed tamme parketiga üle löödud. Välimisest uksest sisse
astudes tuleb enne 2 sülla (4,2 meetrit) laiune koridor vastu, mis ümber
kõige kiriku käib ja ristiga-ümber-kiriku-käimise tarvis on ehitatud.
Koridori seinte küljes on marmorist tahvlid, mille peale kõik 1812. a.
sõjalugu on üles pandud. Ühest külje uksest teiseni, risti üle kiriku,
on 32 sülda (68 meetrit), eesuksest altarini 22 sülda (47 meetrit).
Kirik on risti-taoline, hommikupoolne ots on altari jaoks, teised kolm
on ka kesk-kirikust vaheseintega ära lahutatud. Kesk-kirik on nelja
samba vahel, millel ristid nurkades on. Nende nelja sammaste peal on
suur torn, mille läbimõõt on 14 sülda (torni ümber minna siis 44 sülda
ehk 94 meetrit). Kiriku põrandalt kuni suure-torni laeni, mis üks
vaheta kirikuruum on, on 33,5 sülda (71 meetrit). Igas vaheseinas on 3
pronksist valatud võre-ust. Kolme haru ehk tiiva kohal on koorid, millel
igal ühel 12 akent on, kust ka kesk-kirik valgust saab. Peale selle
valgustavad keskkirikut veel 16 torni akent, mille raamid pronksist
valatud (4 sülda kõrged ehk 8,5 meetrit ja 2,5 arshinat ehk 5,3 meetrit
laiad) ja igaüks 250 puuda (4,1 tonni) kaaluvad. 16 peegliklaasidega
torni akent maksavad 200,000 rubla (11,9M eurot). Koori seinte (iga
kooril on kolm) kui ka suure-torni seinte peale on kõige kuulsamate
Venemaa kunstmaalijate käte läbi kirikukirjad maalitud, millest mõne
kallal 6 aastat on tööd tehtud. Et torni kujud vaatajast väga kõrgel on,
sellepärast on nad suured tehtud, kõige suurem 7 sülda (15 meetrit),
kõige vähem 3 sülda (6,3 meetrit). Kujude kohal on sein sedaviisi
krohvitud, et seina ja krohvi vahel 1,5-2 vershoki ( kuni 10 cm) laiune
tühi ruum on, et higi kujusid ära ei rikuks, sest et nad seina peale on
maalitud. Maast kuni koridorini on seinad porsiiriga üle löödud, põrand
on mitme karvalise marmoriga teki-kirja viisil ehitud. Tornis on
ümberringi pronksist valatud ja ülekullatud võreline galerii 640
küünlalühtriga. Galerii maksab 185000 rubla (11M eurot). Kogu kiriku
valgustamiseks on 3,200 lühtrit, mis metallist torukesest on, kuhu
küünal sisse pannakse, kust teda jälle vedru välja lükkab. Kooriruum
ühendab ennast kiriku ruumiga poolkuu sarnase augu läbi. Kiriku ümber
tahetakse neljanurgaline pronksist aed teha. Aianurkade peale tahetakse
Keiser Aleksander 1, Nikolai ja kommandööride Barklai de Tolli ja
Kutosov'i mälestuse sambad panna. Muidu aia peale tehakse kõikide 1812.
a. sõjas kuulsaks saanud meeste rinnakujud. Need tööd ei saa aga
pühitsemise päevaks mitte valmis. Kõige selle kiriku peale on juba ligi
15 miljoni rubla (892,8 M eurot) ära kulunud.
Panen siia mõned kommentaarid.
Kõige esimene ja kõige tähtsam siit loost on see, et Kreeka õigeusu kirik Moskvas ja veel selle auks, et Napoleoni armee löödi puruks. Ma ei tea, kas ma olen õigesti aru saanud või ei, aga tundub nii, et enam ei ole mingit Kreeka õigeusu kirikut Moskvas, on kuhjaga Vene-õigeusu kirikuid. Siin blogis on ka üks teema "Napoleon oli Apollo." Kuskil 19. sajandi algul toimus minu hinnangul suur ajaloo võltsimine ja kõik muudeti ära. Mõelge ise, Vana-Kreeka kirik Moskvas, mida enam ei ole olemas. Kui uurida natukene Napoleoni kohta, siis näeme ju kohe, et ta oli imperaator. Samasugune mees nagu meile ajaloo muinasjuttudes jutustatakse näiteks Cesari või ükskõik, mis Vana-Kreeka tähtsa mehe kohta. Rõivastus oli Napoleonil isegi sama. Kust aga tulid gravüüridele ja maalidele Prantsuse armee sõjaväevorm, seda ma veel ei oska öelda.
Kõrge vabamüürlase käemärk.
Järgmiseks, nagu lugeda eelnevast jutust sai, siis on selle kiriku loo ehitamise juures väga palju küsitavusi. Esiteks hind. Tänapäeva vääringus peaaegu, et miljard eurot. Me ei saa unustada, et ega see polnud ju ainuke hoone, mida tol ajal ehitati. Lisaks puudus siis elekter. Kõike tehti labida, meisli ja haamriga. Ma rohkem neid teisi asju selle loo juures ei kommenteerikski, hoolimata sellest, et kogu see kiriku ehitus ja hoone mastaabid (uks kaalub 11 tonni jne) on lihtsalt ülemõistuse käivad. Paneksin selle kiriku ehitamise loo ainult ühe fakti järgi täielikuks ulmeks ja see fakt on vundamendi sügavus. Olgu veel öeldud, et ma olen ehitust õppinud 4 aastat, selle koha pealt ma päris võhik pole. Kas te kujutate omale ette, vundament tehti 13,5 meetri sügavusele. Algul mõtlesin, et see on ajakirjaniku eksitus, aga kõrval on kohe öeldud, et 44000 kuupmeetrit pinnast veeti välja. 13 meetrit sügavust ühe kiriku jaoks? See on sama palju hoonet maa all nagu üks neljakordne maja. Nagu sellest veel vähe oleks, siis hoone asus Moskva jõe ääres. Öelge mulle palun, kuidas lahendati ära see, et vesi vundamendi auku ei jookseks. Elektrit polnud, pumpasid polnud, ahjaa purskkaevud olid neil Peterburis juba 18. sajandil. Vot kuskilt on see ajalugu nii mädaks läinud nagu kogu see kiriku ehitamise lugu.
LÕPP
