Laupäev, 27. oktoober 2018

Tähelinnad Vasknarva ja Lihula


Tähelinnad

Tähelinnade võimalike kujude ja ehitusstiilide kohta leidsin infot Saksamaa 1930. aasta entsüklopeediast (loe tähelinnade kohta siit: Tähelinnad). Taolisi ehitisi ehitati entsüklopeedia järgi 16-18. sajandil.


























Vanale 18. sajandi kaardile on märgitud kõik teadaolevad tähelinnad Eestis: Narva, Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu ja minu üllatuseks ka Lihula ja Vasknarva.


Lihula - Lehal




Vasknarva - Nyslot




Tähelinnad paiknevad mõne suurema veekogu kaldal või koguni kahel pool kallast, moodustades ühe terviku, nagu näiteks Pärnu. Kindlus asetses mõlemal pool jõge. Samamoodi oli tõenäoliselt üks tervik Narva ja Ivangorodi tähelinn.

Pärnu - Pernau




Pärnu tähelinn on Maa-ameti kaardil nähtav ainult osaliselt, ühel pool jõge. Ülejäänud kindlus on Pärnu linna ehituse käigus hävinud.




Paide ja Kuressaare loss on tähekindlused ja sellel 18. sajandi kaardil on need linnad välja toodud kindlusena nagu ka veel paljud teised linnad, Rakvere jt.

Kuressaare - Arensburg




Kuressaare (Maa-amet)




Tallinn (Maa-amet)




Tartu (Maa-amet)




Narva (Maa-amet)




Vasknarva

Vikipedia: Vasknarva (vene keeles) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal. Küla tekkis 14. sajandil Vana-Liivimaa kirdepiirile rajatud ordulinnuse juurde.


Vasknarva Maa-ameti kaardilt ei õnnestunud kahjuks tähelinna kontuure leida, kuna Maa-amet ei ole Vasknarva reljeefkaarti uuendatud. Nagu Vikipedia kirjutab, seal oli ordulinnus, siis arvatavasti tähelinn peaks loogiliselt võttes seal samas asuma.




Lihula

Vikipedia: Lihula (saksa keeles Leal) on vallasisene linn Pärnu maakonnas, Lääneranna valla keskus.

Lihula linna ajalugu ulatub juba kiviaega, kui ligemale II a.t alguses oli Lihula pank kõigest laid Läänemeres. On tõenäoline, et esimesed asukad jõudsid Lihulasse II a.t jooksul, mida kinnitab ka kivikirveste leiud Lihula panga kõrvalt.


Lihula (Maa-amet)




Ei ole teada, mis tüüpi tähelinnaga on tegemist, kuna ülejäänud tähelinna nurgad on põlluharimise juures hävitatud või ongi tegemist ühe nurgaga tähelinnaga.




Lihula puhul veel üks tähelepanek. 


Väljavõte Vikipediast:

Harilik mais Eestis

Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 1834–1839[4]. 1885. aastal kasvatati maisi Sangaste, 1895. aastal Rooma mõisas[8]. Põhiliselt kasvatati haljasmassi, Lõuna-Eestis loodeti saada ka teri[8].

Maailmasõdade vahelises Eestis uuriti maisikasvatust Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaamas. Katsed näitasid, et Eesti kliima on maisi jaoks liiga heitlik, sageli jäi suvi külmaks. Tehtud tööst kokkuvõtte teinud Nikolai Rootsi leidis, et maisilt ei tasu Eestis igal aastal teri oodata, peale selle oleks vaja sügisel tõlvikuid kunstlikult, rehe all kuivatada, aga tärklisetoodangus ei suudaks mais sellegipoolest kartuliga võistelda. Üksnes silokultuurina olevat tal tulevikku.[8]


Lihula linnuse plaan, fotokoopia plaani fragmendist 1859.




Kaardil paremal on Korn feld e. maisipõld. Vikipedias pole sõnagi sellest, et Lääne-Eestis maisi kasvatati. On teooria, et enne üleujutust oli põhja poolkeral soojem kliima kui praegu. Sellest aga edaspidi.

LÕPP
 
Kui tahad toetada mu tegemisi ja ise mõnusalt puhata, siis tule meile puhkama ja sauna nii suvel kui talvel. Saunamajakesega saad tutvuda siin. Parema hinna saan alati teha kontaktivormi kaudu. Olete oodatud ja aitäh teile sõbrad, kes Te sedasi toetate. Ainult koos on meil jõudu!

7 kommentaari:

  1. Halloo hää inimene, kes sa ka oled, kus linnas?

    VastaKustuta
  2. Väga huvitav! Aga Korn on teravili saksa keeles (või teraviljast aetud viin), mitte mais

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kokkukirjutades peaks maisipõldu tähendama. Justkui on sidekriips seal.

      Kustuta
    2. Paljud linnused ehitati selle kujuga

      Kustuta
  3. Kas oled uurinud ka seost ley liinidega ja nendes kindlustes peidus olevates portaalides,millede kaudu vanal ajal liiguti paigast paika. Tasub uurimist. Vihjeks näiteks on üks kindel portaal Toompeal iluminaatide kontrolli all.

    VastaKustuta
  4. Ei ole. Aga igasugused vihjed ja materjal, kust mida otsida on alati teretulnud. Mul on mõned lood nii öelda toorelt arvutis veel oma aega ootamas. Võite alati infot ja mõtteid saata, millest lugusid teha, valveroot@gmail.com e-posti aadressile.

    VastaKustuta