"Maakera nabade saladused" või ka "Tõele lähedane ajaloopilt," alates aastast 1700

Ühte postitusse sattus kaks teemat, milles käsitlen huvitavamat infot raamatust "Maakera nabade saladused" ja ühte väga olulist lauset sellest raamatust, mis loob hulga kindlama vundamendi kadunud Tartaaria teooriale, ning ajaloopildist tervikuna aastast 1700 ja üles poole. Alustangi viimasest.

Sattusin lugema raamatut "Maakera nabade saladused," Dr. M. Wilhelm Meyer, 1909 (originaal, 1908) ja panin ühe väikese infokillu järgi uduse pildi kokku aastast 1700 kuni 19. sajandini. Ausalt öeldes ei jõua ära imestada, kus olid tsensori silmad? Või hoopis tuleks kahtlustada, et see raamat on ennast ise ümber kirjutanud. Selleni aga jõuan väheke hiljem.

Lause raamatust: Thorne pani ette, Inglismaast otse ida poole, Tartariast (praegusest Venemaast) mööda, Hiinamaale ning sealt ... 

Mitte kuskil eestikeelsetes allikates ei ole ma näinud sellist fakti, kus Tartariat nimetatakse praguseks Venemaaks! 

Aasta 1700 kohta on üks hea ja vana teema siin, kuigi ma ei ole tänaseks enam sealt päris kõigega nõus, aga tõde me nagunii lõpuni teada ei saa. Enne 1700 polnud mingit Venemaad ega Peeter 1 jne olemas, Eestimaast rääkimata. Muuseas, ilmselt jookseb siia sisse ka orbude teema. Venelane või ütleme siis hoopis nii, et inimene, nagu meie, istutati siia nagu kartulid ... järsku lihtsalt olid olemas. Enne aga olid hoopis teistsugused inimesed ja teistsugune keskkond jne, mis elas oma aja ära, nagu Tartaaria või ka Vana-Rooma Riik. Kartuliga on ju sama asi. Järsku ilmus kuskilt välja! Kes see kurat pimedal keskajal tomatist kartuli aretas? Arvutimängus aga saab stsenaariumeid üpris lihtsalt muuta.

Kaarte Tartaariast, mis laiutab Hiinast kuni Euroopani, on vast paljud näinud, kuid see lause pani pildi kokku - Preagune Venemaa, enne 1700, oligi Tartaaria! Ajalugu keerati valeks täpselt aastal 1700. Kopeerin selguse mõttes eelnevalt jagatud postitusest siia ühe lõigu: Teisest küljest on meil venelased, kes "ärkasid" aastal 1700. Ometi pole venelased kunagi "kogenud" aastat 1699. Miks? Sest kui nad 31. detsembril magama läksid, oli nende aasta 7207. Nad ei ärganud kalendrireformi tõttu kordagi aastal 7208... 

Järgmine allikas, mis näitab ära, et alles hiljuti loeti aastaid hoopis teisiti (Kalevipoja esi-isad, M.J. Eisen)

Kaardil laiutab Tartaaria vastu Euroopat. Kus on Venemaa?

Kui me räägime kadunud tsivilisatsioonidest, siis enne Tartaariat tehti samuti maa puhtaks ja Tartaaria asemel laiutas seal hoopis Hyperborea. 

Loo esimesele osale saab kriipsu alla tõmmata ja võtaks selle lühidalt kokku järgnevalt: Kogu ajalugu hakati valeks keerama alates aastast 1700. Alates sellest ajast, kuni 19. sajandini kestis protsess, kus kustutati jäljed ja tehnoloogiad kogu eelnevast ajaloost ning asendati võltsajalooga. Üleilmne veeputus pidi samuti kuskile sinna vahele jääma. Napoleoni armee robotid jms taoline tehnoloogia hävitati, kuid kõike ei jõutud või ei osatud hävitada. Nähtavale jäid suursugused hooned; suured pronksist kahurid; 200 tonnised kirikukellad, akveduktid jms.

Teisi huvitavaid kohti raamatust "Maakera nabade saladused."

Tegelikult on raamat üpris igav ja pole seal mingeid suuri saladusi, aga selle peale võib küll mürki võtta, et igast vanemast kirjutisest leiab anomaaliaid. Teen võimalikult lühidalt. 

Seda, et Kolumbus Uue maailma avastas, see on nende samade tegelaste kätetöö, kes peale aastat 1700 õiget ajalugu ümber kirjutama asusid ja sellel ma rohkem ei peatukski, sest need teemad on mitmeid kordi juba läbi nämmutatud. 

Joonisin alumisel pildil veel ühe koha alla: Kaugel Põhjamaal (põhjanabal) asus muinasjutu järele surmaloss - Helheim ehk hell ehk põrgu. Vot ja nüüd ei mäletagi, kas see langeb kokku Asgardi saagaga või mitte. Huvitav on see, et loetud raamatutest enam lõpuks suurt midagi ei mäleta. Kui ma poleks näiteks raamatu "Sõda ja Rahu" kohta kokkuvõtteid teinud, olekski enamus infot sealt minu jaoks kaduma läinud ja sellist paksu raamatut juba naljalt teistkorda uuesti lugema ei hakkaks.

Nanseni reisi ajal Põhja-Jäämeres, mis kestis kolm aastat, pandi tähele, et keegi kunagi haigeks ei jäänud. Hoopis vastupidi - põhjamaine kliima mõjus väga tervistavalt. Ainuke häda, mis maade avastajaid kummitas, oli skorbuut, aga selle vastu kasutati sidrunit. 

Eestit võib ju ka Põhjamaaks pidada, aga see kliima siin on kõike muud kui tervistav. Miks seal aga haigeks ei jää, selle vastus ei saa peituda pelgalt bakterite/viiruste puudumises, sest tavaline külmetus ei ole pisilastega seotud. Vastus on hoopis muus - looduses. Loodus on nii teinud, et need julged mehed, kes aastaid mööda jäävälju matkasid ja toorest kala- ja hülgeliha sõid, ei jäänud kunagi haigeks, sest vastasel juhul, poleks meil pooluste kohta ühtegi vanemat raamatut, mida lugeda. Kõik nad oleksid seal jääväljadel kõngenud. Selle nähtuse või üleüldse kõige taga on hoopis midagi muud, millest juba kohe. 

Üldiselt ei tahaks süüdistada inimesi ajaloo valeks keeramisel, vaid hoopis süüdistaks teatud tegelasi tõelise ajaloo varjamisel. No kuulge, praegune esimese aprilli kosmose nali. Milleks seda veel vaja oli?  Aga keegi ju teab täpselt, mis toimub, aga ega meiegi tegelikult lollimad pole. Eenoki raamatu järele võib ju oletada, kes nad on, aga vat sellele vastust pole saanud, et kus nad on. Samuti on teada, kes neid aitavad ja miks nad seda teevad (raha, heaolu, ühtekuuluvus, missioon jne). See on aga mündi üks pool. Mündi teine pool on see, et varjatakse hoopiski midagi suuremat kui tõelist ajalugu. Järgmine pilt samast raamatust sobib hästi, et seda mõista.

Tšuksid, eskimod ja teised rahvad, kes elavad Põhja pooluse lähedastel aladel alates Lapimaast kuni Põhja-Ameerikani välja, pole väidetavalt üksteisega aastatuhandeid kokku puutunud, aga mõistavad teineteise keeli. Seda võib seletada igatepidi, mina aga seletan seda Matrixi vimkana, nagu ka järgmist pilti Norra meremehe Barentsi maja sisemusest, mida kutsuti ka Põhja-Pompeiks, mille ta rajas kuskile Põhjamaale omale talvekorteriks. Esiteks, miks Põhjamaa mees rajas kuskile jääväljadele, kus pole ehituspuid, taolise idamaade stiilis maja? Täielik ajuvabadus. Lõke keset põrandat on sooja saamiseks ja toidu valmistamiseks hea mõte, aga korsten? Matrix kirjutab selliseid vähem uuritud teemasi üldjuhul vigaselt kokku. Kui asja vastu huvi suureneb, siis hakkab see enda esialgseid vigu parandama. 

Küsige täna näiteks AI-lt, miks Van Alleni vöö enam surmav pole? Või küsige, miks 1000 km kõrgusel 2000 C temperatuur kuum ei ole? See ajab seoses esimese aprilli kosmosereisiga vägagi naljakat juttu. Põhimõtteliselt võiks kosmoses paljalt olla, kui vaakumit poleks, sest ei kuum ega külm hakka ligi, kuna aatomeid on seal väga väge, mis sooja ja külma edasi kannaksid. Selleks ka ei põle kosmoselaevad kosmoses ära. Või veelgi parem, küsige, kus maalt lõppeb maa külgetõmbe jõud ja hakkab kaaluta olek, nagu me seda kosmosefilmides näeme? AI ütles viimase küsimuse peale, et Maa läheduses pole mingit kaaluta olekut üldse olemaski! Kui ehitada redel, mis ulatub otse kosmosesse, ütleme 400km kõrgusele, siis selle redeli otsas kaalub 75 kg kaaluv inimene ikka 75 kg! Kaaluta olek on vaba langemisest tingitud illusioon ehk kõik kosmoselaevad ja -jaamad ning satelliidid langevad vabalangemise kiirusega (9,8 meetrit sekundis) maa poole ja see tekitabki kaaluta oleku efekti ... Kujutate ette, millised tuhandeid tonne kütust mahutavaid paake peavad omame kõige tavalisemad satelliidid, et aastate jooksul pidevalt hoida õiget kõrgust. Kosmosejaamadest ja -rakettidest ei hakka üldse kirjutama. See kõik on üks suuremat sorti jamps! 

Lõunanaba.

Kuidas on võimalik, et laev "Southern Gros," mis pöördus Antarktikast tagasi, jõudis esmalt Aucklandi saare juurde, mis asub Uus-Meremaast lõuna pool?

Google Maps'ilt nähtub, et Auckland asub Uus-Meremaast põhja pool. Ei saa kuidagi ka kogemata raamatus selle infoga eksida, sest laev ju alustas Antarktika rannikult sõitu ja jõudsi Aucklandi. Google Mapsi järgi aga on see võimatu, sest esmalt oleks nimetatud laev pidanud Uus-Meremaale jõudma.

Mis selle info juures siis valesti on? Ilmselt pole midagi valesti, kui aluseks võtta õige kaart. Märkisin Aucklandi punaseks.

Ülemisel kaardil on näha ka jäämüür, mis raamatu järgi on keskmiselt 30-70 meetrit kõrge ja Ross sõitis jäämüüri kõrval 800 km, ilma, et sellest ainsamatki läbikäiku oleks leidnud.

Hiljem läks piirkonda avastama Scott ja tema oli leidnud mulgu, et jäämüürist läbi minna, kuid ega ta eriti kaugele laevaga ei jõudnudki.

Antarktika ligiduses olevatelt saarelt leiti kõiksuguseid hiigelsuuri troopikataimede kivistisi, samuti hiigel-suurte loomade jäänuseid, ning jõuti järeldusele, et seal, nagu ka Põhja poolusel, kunagi troopiline kliima oli. Aga oh häda, see ei sobi ju kokku ametliku jutuga. Tänaseks teame, et enam see pole võimatu ja teooria on klappima saadud mandrite triivimise teooriaga, millest olen ka eelnevalt põgusalt kirjutanud, kus mingid teadlased üle saja aasta tagasi mõõtsid ära, kuidas Ameerika Euroopale 4cm aastas lähemale nihkub. Näidake mulle, kuidas 20. sajandi alguse teadlased ja millise mõõtevahendiga sellised mõõtmised ette võtsid?

Kuna tolleaja teadlased pidid kuidagi seletama, kuidas troopiline kliima nabadel sai olla, siis mõtlesid nad välja mingi järjekordse über-lolluse ehk nabade kõikumise või loksumise teooria. Kuidas see küll välja võis näha, seda nad ka ise ei teadnud, kuid selle tarvis püstitasid teadlased uue ja veelgi pöörasema teooria, et oli olemas teine kuu, mis purunes ja maa peale, õigemini vaiksesse ookeani, tükkidena prantsatas ning sinna mingi müstilise suure sissemurde tekitas.

Kuidas seda lugu lühidalt kokku võtta? Üldiselt polegi siin midagi kokku võtta, vaid oodata ja vaadata, mis üllatusi maailm järgmiseks pakub. Raamat iseenesest polnud kuigi huvitav, sest pealkiri lubas ju saladusi, mida seal polnud, aga sellegipoolest on see üks tähtsamaid raamatuid üldse, mida ma olen lugenud just selle ühe, kogemata sisse unustatud lause pärast, kus Tartariat nimetatakse praguseks Venemaaks. See infokild lükkab täielikult ümber ka osade skeptikute väited, kus Tartaaria kaarte võltsinguteks peetakse.   

LÕPP

Allikas: Maakera nabade saladused. 

Tulerongid taeva all

Mõned head nädalad tagasi lugesin huvitavat lugu, mille siiagi panen, kuid algul ma ei vedanud otsi kokku ja jätsin selle n.ö. sahtli põhja. Täna aga võtsin selle loo jälle ette ja lugesin uuesti üle ning jäin asja üle mõtlema. Mis pagan see oli? Wikipedias on selle nähtuse kohta samuti artikkel olemas, kuid see ei kannata eriti kriitikat.

Tulerongid taeva all

Tänavu (1913a.) veebruarikuus pandi Põhja-Ameerika Ühendriikides ja Kanadas iseäralist taevanähtust tähele, nagu seda ennemuistsetest aegadest teada pole. Tagantjärele on nüüd Toronto ülikooli professor Chant selle nähtuse üle teateid kogunud, millest järgmine tõeolu selgub: 9. veebruari õhtul ilmus edelataevas korraga tulipunane või kullakarva tomp, mis rutuga lähenedes suuremaks läks ja millel pikk saba taga oli.

Mitmed nägijad panid tähele, et kolm kuni neli tulekarva tompu kõrvuti edasi liikusid, millest igaühel omaenese saba oli. See hiilgav rong liikus iseäraliku suurepärasusega, nagu kindla tee peal, ilma maa poole kaldumata. Tuled liikusid edela poole, kus nad viimaks ära kadusid.

 Gustav Hahn - 1913. aasta suur meteooride paraad.

Kuid varsti tuli teine tulederong, sedasama sihti mööda edasi minnes. Oli jälle niisamati kolm või neli hiilgavat tompu sabadega, kuid natuke vähemad ja tuhmimad kui esimesed. Järgnes veel kolmas tulederong veel vähemate ja nõrgemate tuledega. Nähtus oli nõnda korralise käiguga, et mitmed nägijad võrdlevad tulesid õhu- või sõjalaevade rongidega, millel tuled ees ja taga põlesid, teised raudteerongiga, mis tuledes särab. 

Ülepea oli 30 kuni 32 tuld, mis üksteise järel edasi liikusid. Kui umbes pool osa mööda oli läinud, tuli korraga haruldaselt suur tuletomp, mis teistest vähemalt kümme korda suurem oli. Üksikute rongide vahe oli umbes 5–10 sekundit, iga rongi möödaminek 20–25 sekundit ja terve nähtus ligi kolm minutit vältav. Viimase rongi möödajõudmisel käis 5-6 kõuetaolist paukumist mürinaga. Sellega oli kõik lõppenud. Millega selle nähtuse puhul tegemist oli, ei ole veel selgeks tehtud.

Artikli lõpp.

Nuputasin, et mis see võiks olla? Kuna ma uudiseid eriti ei loe, siis ma ka suurimaid elektroonseid päevalehtede veebilehekülgi tavaliselt ei külasta, aga millegipärast just siis avasin Postimehe ja seal see oli ...

Vot just sedamoodi matrix toimetab ja mida aeg edasi, seda suuremaks anomaalia läheb ehk seda rohkem on "kokkusattumisi," mida ei saa juhuseks pidada. Loomulikult ei pruugi vastus alati õige olla, aga paremat lahendust hetkel ise ei oskakski pakkuda. Ilmselt oli 1913. aastal taevas nähtud tulerongide paraad tingitud kadunud kõrgtsivilisatsiooni mõne seadeldise ärapõlemisega atmosfääris.

LÕPP 

Allikas: Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 225, 2 oktoober 1913.

Eenoki raamat - kommentaarid

Lugesin läbi Eenoki raamatu ja võin öelda, et see raamat jääb suures osas kõigile inimestele (lihale) mõistmatuks. Seda lugedes tekkis ka kohe küsimus, et kellele see raamat on siis kirjutatud, kui inimesed sellest mitte kunagi ei hakka lõpuni aru saama ja miks seda sellisel kujul üldse vaja on? Küsida pole aga kelleltki ja pean ise nuputama, miks see nii võib olla. Vastuseid võib igale küsimusele olla mitmeid, kuid sellest raamatust arusaamine on ilmselt igaühe mõõdupuu järgi.

Hoolimata sellest, et paljust ei saa aru, tegin raamatust 7 lehekülge üleskirjutusi. See on tegelikult hiiglama palju ja kõike seda siin lahti harutada vast pole mõtet, aga tähtsama osa nämmutaks lühidalt läbi küll. Nämmutamine on selleks hea, et siis kinnistub raamatu sisu palju paremini. Ilmselt lasen enda tarbeks terve raamatu ka kunagi paberile trükkida ja loen uuesti läbi, sest päris raamatusse on hea märkmeid teha ja sealt leiab vajalikul ajal vajaliku info ruttu üles.

EENOKI RAAMAT (kommentaarid)

Enne üleujutust elasid maal hiiglased, kes olid 3000 küünart (1500 meetrit) pikad!

Proovisin seda endale ette kujutada ja pean tunnistama, et eriti hästi ei õnnestunud, vaid tekkisid üha uued küsimused: Kas nad elasid palja taeva all või olid neil elumajad? Kas loomad olid sama suured või suuremad, sest dinosauruste mõõtmetega elukad näiksid pisikeste hiirtena. Käis veel läbi mõte, et need tegelased polnud nii tihedad, sest need suured hiiglased olid ju langenud inglite ja inim-naiste järeltulijad. Samas viskas ka kohe pähe informatsioonikillu kuskilt inforuumi nähtamatust avarusest, et kilomeetrite pikkustest hiiglaste laipdest tekkis peale üleujutust maaõli. Kus oli hiiglaseid kõige rohkem koos, seal on maaõli (naftat) lademetes. Meil Eestis on seda vähe. Hiiumaalt vist olla leitud (Suure Tõllu tegevuspaik).

 

1,5 km pikkune hiiglane tavainimeste keskel.

Hiiglased said probleemiks inimestele, sest nad sõid ära kõik inimeste varud. Ja kui inimesed ei suutnud neid enam toita, pöördusid hiiglased nende vastu ja sõid inimesi. Ja nad hakkasid pattu tegema. Kurjad inglid õpetasid inimestele taevaseid saladusi (erinevaid metallide töötlemise tehnoloogiaid jne) ja kogu liha oli raisus. Maa peale lasti tulle veeuputas, milleks kasutatud vesi oli pärit maa seest! ja kogu liha hävis, v.a Noa ja tema lähisugulased. Hiiglaste vaimud aga jäid maa peale ja need on need, kes tänapäevani kogu maailma eksitavad! Vot ja sellest vastus, miks maailm on katki ja miks meil ei valitse paradiisi-laadsed tingimused! Kuskil on need tegelased (niiditõmbajad, endisaegsete hiiglaste vaimud ehk langenud inglid), kes ilmselt on kehastunud lihasse ja korraldavad siin kõike kurja. 

Ja hiiglaste vaimud rõhuvad, purustavad, hävitavad, ründavad, peavad sagedasi lahinguid ja tekitavad maa peal hävingut ning põhjustavad muret: nad ei söö toitu, (Märkus: See infokild lükkab ümber mu eelneva arvamuse, et need kurjad vaimud on peidus inimkehades. Millegipärast meenus film: They Live) kuid on sellegipoolest näljased ja janused ning tekitavad solvanguid. Ja need vaimud tõusevad inimlaste ja naiste vastu, sest nad on neist välja tulnud.

Raamatus on ka loetletud nimepidi päris paras ports neid kurjasid tegelasi. Üks neist on Azazel, keda tänapäeval ka saatanaks endaks peetakse. Eenoki raamatu järgi on neil kurjadel tegelastel kõigil omad ülesanded ja ei ole olemas ühte saatanat - nad kõik on saatanad. Huvitav on veel märkida, et Isaac Asimov on kirjutanud raamatu Azazel.

 

Azazel

 

Üleujutuse-eelsel ajal elasid kõiksugused värdjad ja tänapäeval tundmatud elukad maa peal, nende seas mainitakse ka sireene. Naised, kes on langenud inglitega patustanud, muutuvad sireenideks. Arnel oli mingi lugu, kus ta käis ühes välismaa muuseumis ja seal oli üks selline näkineiu moodi eluka korjus rahvale vaatamiseks välja pandud. Paljusid alternatiivseid teooriaid arvesse võttes võib kahtlustada, et Noa-aegne üleujutus ei ole kuigi vana sündmus.

 

Milline on maa või mis asi üldse on maa, [kui nii võib küsida] millel me elame? Kas oleks üldse õige küsida midagi maa kuju kohta?

Raamat annab mõista, et ükski inimene, kes elab lihas, ei tea, ega saa kunagi teadma maa suurust ega seda, kuidas maailm on kokku pandud ja mis seda kannab: Ja kes kõigist inimestest võiks teada maa laiust ja pikkust, ja kellele on näidatud kõigi nende mõõt? Või kas on keegi, kes võiks mõista taeva pikkust ja kui suur on selle kõrgus, ja millele see on rajatud, ja kui suur on tähtede arv, ja kus kõik valguskandjad puhkavad? Ma nägin nelja tuult, mis kannavad maad ja taeva kindlat võlvi. Ja ma nägin, kuidas tuuled venitavad välja taeva võlvid ja seisavad taeva ning maa vahel: need on taeva sambad.

Ühest kirjakohast lugesin välja vihje, et vaim, ja ilmselt ka kogu maailm, koosneb andmetest. Paistab sedasi, et tegelikult oleme me siia maailma, mida võib ka kutsuda elektrooniliseks lõksuks, istutatud, kuni me oma elektroonilise vaimu läbi teatud ülesande(d) täidame: Ja sündis pärast seda, et mu vaim tõlgiti ja see tõusis taevasse (And it came to pass after this that my spirit was translated. And it ascended into the heavens).

Mis on taevatähed?

Taevatähed on vangistatud inglid, kes astusid üle Issanda käsust. Ja Ta vihastus nende peale ning aheldas nad kümneks tuhandeks aastaks, kuni nende süü on lõpule jõudnud. (Märkus. Ilmselt ei ole maailmas olemas pikemat aega kui 10 000 aastat).

 

Täht Sirius läbi teleskoobi vaadatuna.

Ja ma nägin, kuidas taevatähed väljuvad ja ma lugesin kokku need väravad, kust nad välja tulevad. Iga nende väikeste väravate (portaalide) kaudu läbivad taeva tähed ja kulgevad oma teed läände mööda rada, mis neile on määratud. 

Välgu, pikse, tuulte, pilvede, kaste, rahe ja udu saladused. 

Ja seal nägin ma välgu ja äikese saladusi, tuulte saladusi, kuidas need on jagatud, et puhuda üle maa, ja pilvede ning kaste saladusi, ja seal nägin, kust nad selles paigas alguse saavad ja kust nad tolmuse maa küllastavad. Ja seal nägin ma suletud kambreid, kust tuuled jagatakse: rahe ja tuulte kamber, udu kamber ja pilvede kamber, ning selle pilv hõljub maa kohal maailma algusest alates. Samuti nägin ma teist nähtust välkude kohta: kuidas mõned tähed tõusevad, muutuvad välkudeks ja ei saa oma uut kuju enam kaotada. 

Päike ja kuu 

Ja ma nägin päikese ja kuu kambreid, kust nad tulevad ja kuhu nad jälle lähevad, ning nende hiilgavat tagasitulekut, kuidas üks on teise üle, nende väärikate orbiitide ja kuidas nad oma orbiiti ei jäta, ei lisa sellele midagi ega võta sellest midagi ära ning hoiavad truudust üksteisega, vastavalt vandele, millega nad on seotud. Ja ma nägin kuut väravat, millest päike tõuseb, ja kuut väravat, millesse päike loojub, ning kuu tõuseb ja loojub neis väravais, samuti tähtede juhid ja need, keda nad juhivad: kuus idas ja kuus läänes. Päike ja kuu on ühesuurused. Päike on kuust seitse korda heledam.

Kuidas tekivad metallid (ained)

Hõbe saadakse maa tolmust ja pehme metall tekib maa sees, sest tina ja plii ei tule maa seest nagu esimene: see on allikas, mis neid toodab, ja ingel seisab selle juures, ja see ingel on ülemuslik. Vat siis! Hõbe on hoopis algallikas, millest tulevad teised metallid! Ajaloost teame, et näiteks tina ja elavhõbeda abil proovisid alkeemikud kulda valmistada. Kui nüüd aga lugeda selle lause teist poolt, mis ütleb: see on allikas, mis neid toodab, ja ingel seisab selle juures, siis võib oletada, et puhtast teadmisest ja tehnoloogitest ei pruugi piisata... Peab olema veel midagi! 

Tarkus

Ja ta (üks langenud inglitest) õpetas inimkonda kirjutama tindiga ja paberile, ja selle läbi on paljud pattu teinud igavikust igavikuni ja kuni tänase päevani. Sest inimesi ei loodud selleks, et nad kinnitaksid oma tõde sule ja tindiga. Ja jälle, kas on mõttet üldse midagi kirjutada? Kas pigem siin ei kehti kuningas Koguja ütlus: Kõik on tühi töö ja vaimu närimine!? Seda enam, et kõik saladused (ei pea silmas varjatud ajaloo uurimist) ja salateadmised on pärit taevast, mida langenud inglid õpetasid inimestele ja seetõttu muutusid inimesed patusteks. Selle info valguses tekib küsimus: Kas on mõttet üldse uurida vanal ajal kasutuses olnud tehnoloogaiaid? Inimene aga on selline, et kõik, mis on varjatud, on huvitav ja põnev.

Selle raamatu peaaegu iga peatükk annab ägedat infot või tekitab uusi küsimusi. Lõpetuseks tunnusmärgid, kuidas tunda ära lõpuaegasid. 

Mille järgi ära tunda, kui lõpuajad on lähedal. 

Ja patuste päevil lühendatakse aastaid, ja nende seeme (saak) hilineb nende põldudel ja maadel.
Kõik maa peal muutub ja ei ilmu enam oma õigel ajal. Vihm jääb pidama ja taevas hoiab selle kinni. Ja neil aegadel jäävad maa viljad hiljaks ega kasva õigel ajal, ja puude viljad peetakse kinni ega valmi õigel ajal. Ja kuu muudab oma käiku ega ilmu oma õigel ajal.
Ja neil päevil nähakse päikest, ja ta liigub õhtul †suure vankri äärealal† läänes ja paistab heledamalt, kui valguse kord ette näeb. (Kommentaar: Raamatus on mõned sõnad või lausete osad kahe risti vahele pandud. Sellest saab järeldada, et informatsioon, mis on kahe risti vahel, on tänapäevaks surnud ehk seda pole enam olemas).
Ja paljud tähtede juhid rikuvad neile määratud korra. Nad muudavad oma radu ja ülesandeid ega ilmu neile määratud aegadel.
Ja kogu tähtede kord varjatakse patuste eest, ja maa peal elavate mõtted eksivad nende suhtes.
[Nad pöörduvad ära kõigist oma teedest] ja nad eksivad ning hakkavad tähti jumalateks pidama.

LÕPP

Digitaal-füüsiline reaalsus

Oli parajasti vaba hommikupoolik ja olin just auto remonti viinud ning kolistasin bussiga remondikohast, lennujaama juurest, tagasi oma peatuspaika. Baltijaamas astusin bussist maha ja kõmpisin läbi jaama. Muidu jaam nagu jaam ikka, aga nägin, et üks onkel pildistab suure objektiiviga kaameraga pisikest rongide väljumise infotablood. Ei pööranud sellele mingit tähelepanu ja kõndisin jaamast veel oma 10 minutit, ning astusin korterisse ja mõtlesin - mida tänase hommikuga peale hakata? 

Istusin diivanile ja võtsin telefonist messengeri chat'i lahti ja näen - Arne postitas ühte gruppi, kus on ainult neli inimest, lingi Ärilehest, mille pealkiri oli: Balti jaamas seiskus varahommikul rongiliiklus täielikult, ning seal ilusti pilt ka tabloost olemas, mida see onkel seal jaamas pildistas.

Arne jagas chat'is veel igasuguseid linke päevauudistest ja mul tuli seda jaburdust nähes naer peale, sest see maailm ei saa kohe üldse olla selline, nagu meile seda näidata tahetakse.

Ostsin hiljuti ühe ilusa raamatu või õigemini ajakirja "Aja pulss" 1987 terve aastakäik, mis on köidetud paksuks raamatuks, millel ilusad kuldses tähed peal.

Hakkasin seda raamatut kohe peale Arne jagatud linkide lugemist lappama ja oligi nii nagu kahtlustasin - maailm toimetas hoopis teises rütmis kui tavaliselt.

Kui tuulikutega infoni jõudsin, siis lõpetasin ära, kuigi just samal momendil Arne kirjutas, et pane aga edasi (jagasin neid samu pilte chat'i). Olin seda raamatut lapanud vaevalt mõned minutid ja seal olid põhilised tänapäevased päevakajalised teemad sees. Kui keegi arvab, et suitsetamise pilt ei sobi jadasse, siis tegelikult sobib küll ja seda kahel põhjusel: 

1) Praeguse seisuga ei ole ma ahelsuitsetaja 01.01.2025 ajast alates, kuigi vahel mõned suitsud olen teinud ja kuskil ajusopis ikka vasardab suitsu järele.

2) Suitsetamise kohta võiks päris eraldi loo teha, aga see pole terviseblogi ja ilmselt korraliku tubaka suitsetamisega on lood 180 kraadi teistpidi, kui muidu arvatakse.

Kuidas seda imelikku hommikut kommenteerida? 

Maailm ei toimeta koguaeg sedasi, vaid tuleb osata imelikke nähtuseid või ilmumisi tähele panna. Sama asi on ka näiteks "Seeriaseaduse" rakendumisega (lugu blogis olemas), mis hakkab tööle meile teadmata ajal ja meile teadmata tingimustel. Kui aga seeriaseadus tööle hakkab, siis paugutab nii et vähe pole ja siis korraga jätab järele. Tõestada neid nähtusi ühegi valemiga ei saa ja samuti ei saa katseid teha, kuidas üht või teist nähtust tõestada. 

On veel üks seadus või kuidas seda nimetadagi - nähtus, mis on olemas ja toimetab umbes samadel alustel ja see on - õnn või ka juhus. Kuid õnnega on hoopis üks teine pull, mida ma kirjeldan raamatu "Enne nelja" teises osas väheke põhjalimukalt. Lühidalt, õnne või õnnelikku juhust saab endale teatud tehnikatega ligi tõmmata ja seda enda juurde ka teatud ajaks jätta. Hea oli, et teemaga ka otsapidi raamatu juurde jõudsin, sest tahtsingi öelda, et kõik, kes on raamatu tellinud, nendega võtan ühendust lubatud ajal ja siis vaatame, kuidas sellega saab.

Kuidas tänast hommikut kokku võtta?

Aeg-ajalt inimesed imestavad ja nuputavad, et nutitelefon loeb mõtteid, sest kuidas muidu telefon teab reklaami näidata eseme või asja kohta, millele inimene eelnevalt mõtles. Tegelikult on asi poole keerulisem. Täna hommikul avanes minu jaoks selle imeliku nähtuse aken ja ma isegi ei tea, kuidas seda nimetada, aga see nähtus tegi mulle ennast nähtavaks moel, mil sai jälgida, kuidas maailm ennast kild-killu haaval kokku paneb. Kunagi ammu, ilmselt poisikesena, lugesin raamatut "Juhus teeb imesid," kahjuks autorit ei mäleta, aga täna hommikul sattusin mina selle "juhuse" otsa, mil maailm näitas mulle täpselt, kuidas see ennast kokku paneb. Asi hakkas pihta Baltijaamast ja lõppes kümmekond minutit hiljem, kui ma enam ei viitsind seda raamatut edasi lapata, sest mõikasin asja sisu.

Kuidas maailm ennast virtuaalsest andmetest füüsilisena näivaks kokku paneb? 

Kui raamat oli mul ees, siis iga järgnev lehekülg, mis oli minu eest varjatud, ei olnud veel valmis kirjutatud. Hetkel, kui ma uue lehekülje keerasin, kirjutas maailm selle valmis, saades juhatust minu mõtetest ja maailma asjadest. Maailm pani suured pealkirjad raamatusse ja samas trükkis pealkirjade alla suhteliselt mõttetud AI-likud artiklid, mis ei vii mitte kuhugi, sest AI-l on omadus toota üüratutes kogustest teksti, mis näib justkui sisukana (?), hetkega. 

See, mis täna juhtus, ei vaja minu jaoks tõestamist, sest seda on juhtunud juba väga palju kordi, aga õnn või häda on selles, et valemit, miks ja kuidas see töötab, ei oska keegi anda. See on selleks nii, et kui me sellest läbi hammustaksime, siis ilmselt kaoks kogu inimese elu sügavam mõte ära. 

Veelkord, kuidas tänast hommikut lühidalt kokku võtta. 

Siin tegelikult polegi midagi imelikku, aga ma ei oodanud sellist hommikut, sest hetkel ma ei oota üldse midagi ja proovin lihtsalt tasakesi omi asju ajada, ja isegi ei viitsi ning ei tahagi maailma vaadelda. Selgituseks veel, et kohe kirjutan siia ammu aega tagasi juhtunud õhus rippuva lennuki loo ja kui täna selline asi juhtuks, siis ma ei viitsiks isegi enam autot seisma jätta. Mõni teine aga peaks õhus rippuva lennuki nägemisel kangemaid tablette võtma, et nähtust kuidagi üle saada. 

Ilmselt olen kuskil blogis ka sellest kirjutanud, kuid seda blogi ei jõua enam hoomata ja infokilde üles leida.

Kopeerin selle chat'ist ehk tekst on ilustamata. 

Kunagi oli selline pull, et üle maailma hakati rääkima, et Matrix kiilub kinni, linnud jäid õhku rippuma, koduloomad kangestusid jne, kõik kohad olid videosid täis ja siis korraga hakkasid lennukid õhus seisma jääma ... ka neid videosid olid kõik kohad täis, kuni ma ise hakkasin Tallinnas madalalt lendavaid lennukeid nägema, mis rippusid/seisid õhus. Sõitsin parasjagu mööda Paldiski maanteed, enne Saku suurhalli vanalinna poolt, siis oli sel hoonel veel selline nimi ja vaatasin autoaknast vasakule...otse loomaia kohal ripub hästi madalal taevas suur reisilennuk, illuminaatorid ka selgelt näha. Vaatan ja vaatan, seisab paigal! Keerasin auto kuskile taskusse ära ja kargasin autost välja, et üles filmida see imeline nähtus. Nagu autost välja sain, nii lennukit enam polnud. Jätsin kellaaja meelde, hommik oli, umbes kell 9 mälu järgi. Hiljem kontrollisin järele flightradar'ist ja selgus, et sellel kellaajal seal ühtegi lennukit ei saanud olla. Ja mis veelgi kummalisem, mööda seda trajektoori ei saanudki ükski lennuk lennata, sest vastasel juhul oleks lennuk pidanud maanduma kuskil Kadrioru kandis. Lennukoridor Tallinna lennujaama on hoopis teine. Mis asi see oli? Selgituseks veel, et sel samal perioodil nägin korduvalt õhus rippuvaid lennukeid ja ka terves maailmas nähti. Rääkisin sellest ühele töökaaslasele, kes on absoluutne skeptik ja ta ei uskunud ühtegi sõna mu suust, kui korraga ühel ilusal päeval tuleb minu juurde ja ütleb, raisk, nägin lennukit taevas ja see seisis paigal.... Läks mõni aeg mööda ja see nähtus kadus ära. Enam ei nähta ei taevas liikumatult seisvaid linde ega soolasambaks muutunud koduloomi, rääkimata rippuvatest lennukitest ...

Joonealune

Lisan siia tähelepaneku, mis juhtus paar päeva hiljem. Kuna eelnevalt kirjutasin selle chat'i, siis tekst on just selline, nagu on.

Ma kirjutasin Matrix'i teemal ühe lihtsa loo blogisse (märkus: see sama lugu siin), ja ühes jagasin neid samu pilte siiagi, kuidas maailm ennast valmis kirjutas. Tõestada midagi ei saa ja ma poleks viitsinud siia midagi kirjutada, aga just nägin midagi sellist, mis minus jälle peaks panema kahtlema oma mõistuse, aga kuna ma olen näinud rippuvaid lennukeid, kuidas telefon loeb mõtteid, mis tegelikult on hoopis see, et kõik on Matrix ja see teab, mitte telefon ei loe mõtteid, aga nüüd asjast. Vaatasin korra telefoni, olin toas ja päike paistab aknast sisse. Kõik kohad on koera karvu täis ja seda on eriti hästi päikese käes näha. Võtsin siis telefoni kätte ja mingi koera karva tolmutomp tuli koos telefoniga ühes kätte. Avan siis brauseri ja sealt blogi, aga just see moment näen, kuidas tolmutont päikesekiirte käes hakkas telefoni või käe küljest alla langema, seda nägin silmanurgast, kuna jälgisin ekraani ja nagu blogi aadressile vajutasin, nii kadus telefonil korraks sujuvus või telefon jäi hetkeks kinni ehk mõtlema/uimerdama. Sel samal momendil nägin, et millisekundite jooksul lõpetas ka tolmutomp langemise ehk kangestus. Nii nagu telefoniekraanil liikumine taastus, nii jätkas ka tolmutomp langemist. Võib ju ajada selle ajutrikkide süüks, nagu neid terve nett on täis, kus midagi vaadeldes tekib petlik illusioon, aga kui see polnud illusioon ja korraks, väikseks milli-millisekundiks kangestus terve Matrix, mida sain tähelepanna ainult tänu eredale päikesele?

Ja kui siit veelgi kaugemale minna, siis ma ise oma telefoniga võisin põhjustada selle errori matrixis, nagu Arne põhjustas pooleteiseks kuuks külma ja meetri lund. Ja kui siit veel edasi minna, siis tekib paratamatult küsimus, et kas me oma teadlike või mitteteadlike tegevustega võime Matrixis põhjustada veelgi sügavamaid häireid ja näiteks see täiesti kokku kiilutada? Mõtle Arne korra sellele, kuidas te AK korraks kinni jooksutasite!

NB! Sellised teadlikud muutuste põhjustamised, nagu AK näide, pole minul õnnestunud. Olen korduvalt proovinud reaalajas muuta näiteks jalgpallimängu seisu erinevate trikkide või meetoditega, aga see pole toiminud.

LÕPP

Enne nelja

Olen valmis saanud teise osa raamatust Püha Graal ehk enne kella nelja ja nüüd on mõte panna mõlemad osad paberile. E-raamatuna on mõlemad osad, kus kirjavead on parandatud, raamatupoodide e-kauplustes müügil. Loomulikult leiab mõlemad osad ka sellest blogist täiesti tasuta, kus esimene osa on nähtavasti täiesti parandamata ja teine osa on ühe korra üle loetud ja parandatud.

Sisututvustus: Ulmeromaani tegevus leiab aset 17. sajandi lõpul. Kuskil Euroopas on loss, mida ei leidu ühelgi kaardil. Sinna koguneb maailma eliit, et kolme päeva jooksul otsustada kogu inimkonna saatus. Kuid nende seas on üks, kes ei kuulu nende hulka – spioon tulevikust. Tema ülesanne on ära hoida suur sündmus, või lihtsamalt öeldes – maailma lõpp.

Paberil nähtavasti see raamat ametlikult ei ilmu mitte kunagi (never say never), selleks pakun välja variandi blogi lugejatele, et lasen teha väikese satsi (mõnikümmend raamatut) paberile ehk trükkida. Komplekti hinnaks küsiks 25 eurot s. t, et selle raha eest saab mõlemad raamatud ja saadan pakiautomaati. Olgu veelkord öeldud, et ma pole kunagi ühtegi senti teeninud selle blogiga ja ka enda kokku pandud või kirjutatud raamatutega ja see nii ka jääb.

Hoian kuu aega seda postitust üleval ja siis võtan maha. Kes raamatut soovib, see kirjutagu ühe kuu jooksul (kuni 16.04) e-posti aadressile valveroot@gmail.com. Peale nimetatud kuupäeva hakkan soovijatele vastama (rekvisiidid, aadress jne) ja vastavalt tellijate arvule, lasen raamatud (pehmed kaaned, A5 formaat) valmis trükkida. Kogu protsess võtab aega ja arvatavalt mai keskpaigaks peaksid kõigil raamatud käes olema. 

Kuid see on esialgne mõte. Võib juhtuda, et ma ei lase midagi trükkida, ega tee üldse midagi selle raamatuga. Praegu lihtsalt võib kirjutada e-kirja, kuhu märkida näiteks - Soovin ja alates 16.04 vastan kirjadele ja eks siis paista.

600 000 piiritusel töötavat Napoleoni robotit

L.Tolstoi "Sõda ja Rahu" sai lõpuks loetud. Aega kulus selleks umbes kolm kuud (4 raamatut, igas umbes 400 lk) ja nagu varemalt olen öelnud, loen ma korraga mitut raamatut. Selle tõestuseks "Aforismide raamatust" siia üks tarkusetera. Vabariigi aastapäev on küll juba läbi, aga üldiselt kõik tähtsad tegelased, kellele mingi aumärk on annetatud, võiksid seda teada.

 

Põhiloo juurde tagasi. 

Miks selline ulmeline pealkiri loole? Kes kõiki tänavusi blogipostitusi Napoleoni teemadel on viitsinud läbi lugeda, see teab. 

Mis imelik vedelik on piiritus? Ühel ilusal päeval küsis naine minult, Mis sulle seostub sõnaga - piiritus. Eelkõige alkohol, ütlesin talle, aga tema mõtles selle all just seda teist tähendust - piiritus ehk lõputu, ääretu ... Inglise keeles tähendab sõna spirit lisaks piiritusele - vaimu. See on vägagi tõsine teema, millest teen juttu raamatus "Enne nelja," teises osas.

 

 

Algava loo materjali (IV raamat) väga pikalt ei kommenteeri ja tegelikult jätsin palju olulist üles pildistamata, näiteks nagu filosoofilised mõtisklused, kuigi alustuseks ühe kohe siia panen.

Pierre (Pjotr), kes oli romaani üks peategelastest ja kes kuulus vabamüürlaste ridadesse, mõistis lõpuks elu olemust ja seda, kui mõttetu on olla rikas/vaene/vabamüürlane jne. Ta leidis tõelise Jumala, kes oli kõigis ja kõiges. 

 

 

 

Tegu on ainult osalt ilukirjandusliku teosega, sest sellesse on peidetud palju varjatut. Tolstoi, kes olevat teose autor, on proovinud maailma saladusi peita sinna läbi ilukirjandusliku võtme. 

Sõjateemad olevat ta võtnud arhiividest ja asjakohastest raamatutest ning vestelnud inimestega, kes mäletasid 1812nda aasta Napoleoni sissetungi Venemaale.

Tolstoi, läbi Pierre suu, materdas ka valitsust ja riigiametnikke.

 

 

Tolstoi tahtis kirjutada raamatut ka Peeter Suurest. Ta uuris tema kohta andmeid ja mõistis, et temast ei saa normaalset raamatut kirjutada, kuna ta olevat olnud üdini paha mees. Tema eest tegi selle töö ära punaste sabarakk Aleksei Tolstoi, kuid see raamat (kaks osa) kõlbab ilmselt ajaloolises mõttes vaid tulehakatuseks.

 

Teemasse tagasi. 

 

Tähed ja kosmos on teema, kus minu arvates ei klapi paljud asjad, kui aluseks võtta teadus, vaatlused ja ka arvutused. Võib kahtlustada, et tähti on taevas tunduvalt vähem kui 100-150 aastat tagasi.

Lõik raamatust, mis tekitas Tolstoi, kui inimese suhtes mõningaid kahtlusi. Ei ole võimalik vist matrixi teemat enam kunagi kotti tagasi ajada. Pierre'il ja Natašal oli viis last. Oletame, et need lapsed jäid ellu ja kui iga laps sai kaks järglast ja nii, kuni tänaseni välja, siis aastaks 2026 oleks Nataša olnud esiema 10 235 järeltulijale. See on vana teema ja justkui kinnitaks matrixi teooriat. Kui aga hakata minema tagasi Jeesuse aegadesse ja proovida arvutada inimeste hulka maal, siis lähevad numbrid juba nii suureks, et inimeste arvu tuleks võrdlema hakata kogu Linnutee galaktikas olevate aatomite arvuga.

Kas saab teose autor olla inimene, kes kirjutab tarkust, millest inimene ise ei suuda täielikult aru saada? Kirjutaja aga ilmselgelt pidi aru saama, mida ta kirjutas. Kui pöörata järgnev lõik tervikuna teistpidi, siis selgub, et inimene seda justkui ei saanudki kirjutada ...

Mis aastal leiutati esimene kuulipilduja? Ametlik ajalugu ei kõlba seda väidet tõendama, sest teos kirjutati 1860ndatel, kui kuulipritse polnud ametlikult olemas. 

Tegelikult on enamus raamatu tekst selline, nagu ametlik ajalugu seda näha lubab, kuid aeg-ajalt on teatud kohtadesse täiesti mõistatuslikku juttu vahele kirjutatud. 

On ju teada, et neil aegadel luges tsensor kõik käsikirjad üle ja lubas trükki anda alles siis, kui vajalikud parandused olid tehtud. Mis infot võis sisaldada raamatu esialgne mustand?

Lisaks Vene poolel olnud kahele robotile (Platon ja Dron), olid nähtavasti enamus Prantsuse armee sõdurid robotid. Nende nahk oli lumivalge, nagu paber (tollel ajal kasutatav kaltsupaber oli lumivalge) ja rikki läinud isendid ei ussitanud, mädanenud ega haisenud, erinevalt Vene sõduritest. See seletab ka 600 000 sõduri moona tagavara (mida ei olnud tarvis, v. a piiritus) sõjakäiguks Venemaale. On veel teada, et Napoleon kasutas õhupalle, millega tegi luuret Vene vägede asukoha tuvastamiseks, kuid raamatus sellest ei kirjutatud.

Paljusid raamatu tegelasi kirjeldati, kui näost kollastena olevaid. Kunagi ei maininud, et neil oleks maksaga mõni probleem. Millest see võis tulla? 

Loogikaõpetus. Kahju, et selline õppeaine praagiti umbes 100 aastat tagasi koolide õppeprogrammidest välja. 

* 5 päevaga 800 km (Peterburist Vilniusesse) hobustel on talvel käreda pakasega pea võimatu saavutada (100 km päevas on maksimum).

* Mis kütet kasutati keisri reisisaanis, et ta käredas külmas surnuks ei külmunud? Mantlis istudes, vildid jalas ja päevas 180 km sõites, poleks keegi ellu jäänud.

* Kuidas teati Vilniuses, et keiser tuleb ja kõik sõdurid olid üles rivistatud, kindralid samuti. 

Hoiatus arstide eest! Tänapäeval on ainult tarkadest arstidest kasu, kui turaka otsa sattuda, siis on ellujäämise võimalus suurem, kui ilma arstita läbi ajada.

Nagu üks hea kommentaator kirjutas, ei ole mõtet juturaamatu põhjal tõde taga otsida, aga ma ei saa seekord temaga nõustuda, sest sellesse raamatusse on peidetud ulmet (tõtt) ridade vahele nii, et tsensor sellest aru ei saanud. Kui see raamat on Tolstoi kirjutatud, siis ta on ilukirjandusliku poole kirjutanud nende jaoks, kes sellest raamatust seda otsivad, aga saladused ja mõistatused nende jaoks, kes samuti seda otsivad. On väidetud, et Tolstoi on seitse korda pidanud raamatu suurte muudatusetga ümber kirjutama. Kui saaks vaid kõige algupärasemat lugeda ...

Mis on need salapärased jõud, mis inimkonna liikuma panevad?

Tosltoi ei teinud selles teoses juttu tõelisest "kurjusest," ehk selle maailma tõelistest niiditõmbajatest. Kogu teema käis pööbli ja aadli ümber. Vahe tänase ajaga on tegelikult olematu või ainult selles, et vaikselt hakkab aadli ja pööbli vaheline piir ühte sulanduma, ning kurjuse tööriist on järjest nähtavam. 200 aastat tagasi oli talumees ori, kes tegi maailma käigushoidmise jaoks tööd. Meie oleme orjad, kes teeme samuti maailma käigushoidmise jaoks tööd. Kurjus aga on koguaeg sama. Tollel ajal aadlikest mõisnikud ei suhtunud oma rahvasse paremini (Nikolai), kui tänapäeva valitsused oma rahvasse. Nikolai oli muidugi omaette tegelane, keda prooviti heana näidata (Tolstoi isa karakter). Tema mõis oli alati eeskujulik, tal olid omad nipid, kuidas talupoegi "sundida" tööd mõisa jaoks tegema ja see õnnestus tal suurepäraselt. Ilmselt oligi tollel ajal nii, et pööbliga pidigi vastvalt käituma (psühhopaatlikult), et häid tulemusi saavutada. Nikolail aga oli eelis tänapäeva aadlike ees, sest ta oskas kasutada nõidust, kui loodus hakkas tema plaanidele kaikaid kodaratesse loopima (näiteks halb ilm segas vilja lõikust), ja ta alistas nõiduse abil looduse.

Lõpetuseks hoopis teistmoodi juttu. Ühel päeval või õigemini see on pikema protsessi tulemus, mõistsin, et võiksin oma pooleli olevaid asju/otsi kokku tõmbama hakata. Mõtlesin siis peas läbi, mis võiksid need asjad olla. Esmalt, lugeda läbi kõik pooleli olevad raamatud ja mitte alustada uusi. Siis võtsin ette kodus olevate raamatute registri koostamise (päris suur töö). Loomulikult, kuulub pooleli olevate asjade hulka ka raamatu lõpuni kirjutamine. Arvutasin välja, et selliseid pooleli olevaid toimetusi on palju (ma ei pea silmas toimetusi, mida tuleb teha, nagu lume lükkamine, tabureti parandamine, muru niitmine jne). Miks aga on vaja otsi koomale tõmmata? Vastus on: Ei tea ... Äkki kogemuse saamiseks, kus ma tahan tunda tunnet, et enam polegi ühtegi kohustust või tunda tunnet, et mis sellise tundmuse tunne endaga kaasa toob ...

LÕPP