Ma ei ole eriline joonistaja, kuigi mulle väga meeldiks joonistada, aga mul lihtsalt ei õnnestu see. Selleks kasutan selle loo piltlikustamiseks lihtsa joonistusprogrammi abi. See teema on tegelikult läbi selle blogi ja läbi minu mõttemaailma tegelikult kõige tähtsam. Mis maailm see selline siin on, kus me elame? Et seda mõista ja aru saada, me ei saa piirduda ainult selle maailmaga. Tuleb pilti vaadata laiemalt, muidu ei ole võimalik seda maailma siin kirjeldada ega aru saada. Paljud inimesed küsivad endalt pidevalt, et mis on elu eesmärk? Tuleb välja, et paljud inimesed seda küsimust endalt ega ka teistelt kunagi ei küsi. Neid lihtsalt ei huvita see teema. Psühholoogid võibolla oskavad vastata sellele küsimusele, et miks ühed inimesed tahavad teada ja teised ei taha. See on jällegi väga huvitav teema, et proovida uurida neid inimesi ja nende mõttemaailma, tegutsemismustreid ja proovida saada nende inimestega väiksemgi kontakt ning proovida saada neid kaasa mõtlema mõnes mittemaises teemas ja kuulda nende inimeste filosoofiat. Kas neilt üldse on võimalik mingit infot kätte saada või kas neil üldse on mingit infot? Siin loos ma proovin kirjeldada oma maailma ja nägemust sellest maailmast. Ma arvan, et enamus inimesi pole maailma proovinud kirjeldada sellepärast, et nad ei tea, mis maailm see selline on, või teavad omast arust päris hästi, kuid ei ole viitsinud seda infot korrapärastada. Ma arvan, et me keegi ei tea täpselt, et mis maailm see selline on, kuid siiski proovin edasi anda oma maailma nägemuse oma kogemuste põhjal.
Pilt 1.
Esimesel pildil kujutasin kõige lihtsamal viisil näivat maailma. Inimene sünnib, elab ja sureb. Elamise hetkel jääb tema selja taha tema minevik ja samuti ka kogu maailma minevik, kuid seda niinimetatud kogu maailma minevikku ma siin ei vaata. Ma toon näiteks enda. See on minu maailm. Oletame, et see punane triip seal pildil olen mina. Kas see ongi kogu minu maailm?
Pilt 2.
Unede maailmas viibin ma tavaliselt 6-10 tundi ööpäevas. See maailm on paras müstika. Ma näen iga kord und kui ma magan, teinekord lihtsalt ei jää unenäod nii hästi meelde. Vanasti kirjutasin unenägusid ülesse. Lugesin migiaeg üle oma üles kirjutatud unenägusid ja avastasin, et enamus unenäod on täielikult ununenud. Ma ei suuda neid unenägusid kirjelduse järgi meenutada. Samas on ka palju unenägusid, mis on meeles ja vist ei ununegi. Ägedaid unenägusid on mul õnneks ka olnud. Need on need unenäod, kus ma taipan korraga, et ma viibin unenäos ja siis võin teha seal mis tahan. Palju olen unenägudes ka oma kehaga lennanud. kuidas see on toimunud, ei oska kirjeldada. Lihtsalt lendan. Mõnikord on lendamisega probleeme, ei saa justkui hoogu sisse ja ei saa lendu. Osad unenäod on õudusunenäod või lihtsalt vastikud olukorrad, kust tahan kiiresti pääseda. Võin ühte asja oma kogemuste põhjal suht kindlalt öelda, see on see, et unenägudes pannakse meid proovile, vaadatakse, kuhu me oleme jõudnud ja kuidas me mingis olukorras oleksime käitunud. Reaal-maailmas ei jõuaks kõiki situatsioone, olukordi läbi mängida ja siis tulevad osad proovile panemised unenägudes. See on iseenesest kaval lüke, sest ma olen selliseid unenäo olukordi teadvustanud ja peale pisikest analüüsi tuleb mats kohale ja saan teada, kuidas ma käitusin ühes või teises "proovikivi" unenäos. Enamasti on need unenäod õpetlikud ja ma olen katsunud neist omad järeldused teha. Unenäos on meie (no vähemalt minu) olemus sama mis reaal-maailmas. Kaks korda olen ka luupainajat kogenud. Esimene võis olla umbes 20-aastat tagasi. Ärkasin, kuid silmi ei suutnud avada, liigutada ei saanud, olin täie teadvuse juures. Silmad olid ju kinni ja silme ees oli must, kuid läks veel mustemaks, täiesti mustaks. Kõrvad kaotasid kuulmise, seda ei ole võimalik tegelikult kirjeldada ja valitses hirm, suur hirm. Kahjuks ei mäleta, kuidas sellest painajast välja sain. Teine kord oli umbes 12-aastat tagasi. Tundsin, kui see tunne hakkas tulema. Liigutada ei saanud, aga ma hakkasin kohe julmalt vastu. Võtsin kogu oma jõu kokku ja lausa üliinimliku pingutusega proovisin ennast voodist maha keerata. Õnnestus, olin üleni higine, painaja kadus ja rohkem pole mind kimbutama tulnud. Ma ei tea, kas ma panen väga mööda, kui ma ütlen, et uni tuleb sõnast unistus? Ladina keeles tähendab unenägu somnium (somnia, somniorum tähendab unistusi). Kas võib olla, et unenäo-maailma kaudu saaks oma unistusi täide viima hakata? Mina seda teha ei oska, aga üks on kindel, unenägudes saab rännata nii minevikku kui tulevikku (räägin vaid oma kogemustest). Unenäomaailmas rännates võib maailm olla tugevalt moonutatud, teistsugune, kuid unes olles tundub see normaalne. Mina olen mõned korrad oma unenägudes näinud oma tulevikku ette. Kindlasti olen tulevikus rohkem käinud, kuid ma ei ole osanud pilti kokku panna. Kui reaal-maailmas mõni sündmus juhtus, siis meenus ka kohe mõni kindel unenägu. Minevikus nähtud unenäol ja reaal-maailma vahel on seos. Unenäo taust või sündmuse üldine kava on unenäos teine. Pimesoole operatsiooni nägin 7-päeva ette. Muidugi ma ei osanud seda kohe seostada, vaid siis kui laual olin. Operatsioon oli talvel, unenägu väga lühidalt edasi antuna oli selline. Oli suvi, olin välikohvikus või õllekas, kuidas keegi tahab, ja mul oli skalpell käes ja ma kogemata tegin sellega endale viga (ma ei täpsustaks kuidas) ja verd oli päris palju. Uni jäi väga hästi meelde ja küll ma mõtlesin, mida see tähendab ning kaua ei olnudki tarvis mõelda. Miks ma ise hoidsin skalpelli, tähendab tõenäoliselt seda, et oma toitumisega ja stressirohke olukorraga ma selle põletiku põhjustasin. Ja pealegi, see juhtus kõik välisriigis olles. Mida selle eelneva jutuga öelda tahan?
Pilt 3.
Tahan öelda seda, et unenägude-maailma kaudu on võimalik ringi liikuda ajas. Saab minna tulevikku, olevikku, minevikku. Seal justkui oleks ka aeg, kuid see kulgeb hoopis teistmoodi ja seda saab väänata või oma kasuks ära kaustada.
Pilt 4.
Ei tasu vaadata sedasi, et justkui meelega joonistasin surma kasti alla. Ma oleks võinud teha ka joonise nii, et surm on näiteks paremal või üleval. See ongi minu arvates see maailm, kus on minu päris kodu. Siin maailmas me oleme külalised ja meid on visatud külma vette kogemusi saama ja õppima. Seda pean muidugi tunnistama, et päris pea ees meid külma vette pole visatud, eks sedasi tasaksesi, aga külm on ta algul siiski, pärast võibolla läheb soojemaks. Kas "päris kodu" jaguneb veel mingiteks maailmadeks, seda ma ei tea. Sellest maailmast on üldse vähe teada, aga elades siin reaalsuses ei tasugi kodu-maailma poole vaadata, mõtelda aga küll.
Pilt 5.
On olemas veel paralleel unenäomaailm, milles ma olen paar korda viibinud. Unenäomaailma ja paralleelunenäomaailma vahel on tugevam side kui reaalmaailma ja unenäomaailma vahel. Ma olen paralleel unenäomaailmas paar korda viibinud ja olen ikka ägeda peteka alati saanud. Ja need mõned korrad, millal ma olen ära tundnud, et ma viibisin ja nägin und just paralleel unenäomaailmas oli see, et ma ärkasin paralleel unenäomaailmast unenäomaailma. Üks paralleelunenäos viibimise kogemus oli selline: Tähendab, ma otseselt paralleelmaailma unenägu ei mäleta, kuid tean seda, et äratuskell helises ja ma ärkasin. Hakkasin oma igapäeva toimetusi tegema (panin riidesse jne) ja siis ärkasin uuesti ja sedakorda juba reaal-maailma. Vat see on imelik tunne. Ma juba ju ärkasin, tegin täpselt neid toimetusi, mida ma reaal-maailmas oleksin teinud ja siis ärkan uuesti. Järelikult ma sain kaudse tõendi paralleel-unenäomaailma olemasolust. Midagi sellist võib näha ka Hollywoodi filmis Inception (Algus). Seal on neid paralleel-unenäomaailmu veelgi rohkem ja ka ära seletatud aja kulgemine erinevates unenäo-maailmades. Ma ei räägi selles loos esoteerikute poolt välja pakutavatest maailmadest, katsun jääda oma kogetu juurde. Kuid üks maailmadest, mida esoteerikud välja on pakkunud on astraalmaailm. Ma ei tea kas selle maailma kohta peaks olema joonisel eraldi kast või liigitub see kuskile unenägude maailmade vahele. Ma ei tea, kas ma olen astraalis käinud nagu mõni väidab, et tema on käinud. Võibolla need kaks unenäomaailma ongi astraalmaailmad? Ma ei tea seda ega juurdle selle üle siin hetkel. Üks aga on kindel, et surma-maailma ja reaal-maailma vahel jookseb läbi punane joon. Kui siit maailmast langeda surma maailma, siis tagasitulekut sealt ei saa olla, vähemalt samasse kehasse. Kas on veel olemas varjusurma maailm? Kui on, siis see kast tuleks joonistada reaal-maailma alla enne surma-maailma, kuid siin on üks aga. Mina pole selles maailmas viibinud ja kes ütleb, et tegu ei või hoopis olla unenäo-maailmadega, kuhu ollakse mingil viisil kinni jäädud. Eino Baskin ütles kunagi, kui ta koomast ärkas, et surnuist on üles ärganud vaid kaks inimest, üks oli Jeesus Kristus ja teine oli tema ise.
Pilt 6.
Pilt nr 6-l on minu kogemuste põhjal kogu minu tajutav maailm. Surma ma pole kogenud, aga sellegipoolest ma tean, et see on olemas. Puudu on ainult üks nool. Ma ei tea kust kohast ma tulin, millisest maailmast? Või loodi mind alles sündides? Enne seda ma polnudki kuskil maailmas? See aga ei lähe kokku minu tunnetuse ja arvamisega, et meie päris kodu on surma-maailmas. Järelikult kui see nii on, siis on asi täpselt nii nagu teatud seltskond meile on rääkinud juba iidamast-aadamast ajast saati. Me elame suletud süsteemis. Siit ei saagi välja ja selline vangla moodi asutuse moodi asi vist ei meeldi kellegile. Kuidagi peab ju välja saama. Erinevates usundites öeldakse elu kohta erinevalt. Piibli järgi me elame vaid ühe korra ja see maailm ongi meie tõeline proovikivi. Siin aga küsiks näiteks sellise küsimuse: laps, kes sündis ja suri, mis tema arengust sai? Budismi järgi meil võib olla miljoneid elutsükleid, kuni jõuame valgustumiseni. Aga kui me oleme valgustunud, mis saab edasi? Need on küsimused, millele mina ei oska vastata. Arvan, et on olemas veel üks maailm, mis on tihedalt seotud reaal-maailmaga. See on maailm, kui tarvitatakse hallutsinogeene ja satutakse sinna maailma ekslema. Kuid, mina taolisi seeni pole söönud ega muid aineid kasutanud, mis tripile viiksid. Lugenud olen vastavat kirjandust aga küll. Kuid, ma hetkel selle maailma kasti siia ei joonistaks. Olen siin blogis kunagi kokku pannud jutu inimese elutsüklist, kuid see on samamoodi poolik või õigemini lõppeb uroborosega. Selle jutu ma tuletasin ühest pildist, mida ma nägin ühel vanal kaardil. Kes tahab, saab lugu lugeda siit.
Pilt 7. Uroboros (ouroboros) - vabamüürlik, igavese tagasituleku sümbol.
Kreeka keeles tähendab ouro - saba ja boro tähendab - sööt. Ma arvan, et ma siin kohal hetkel selle teema lõpetan, sest selle looga ma tahtsin edasi anda mulle tajutavat pilti maailmast, kus mina elan. Ma arvan, et see nägemus on igal ühel individuaalne. Soovitan proovida panna igal ühel oma maailmatunnetuse pilt kokku, lähtuvalt oma kogemustest. Joonistage ja kirjutage see üles. Mulle väga meeldiks, kui keegi oma maailmapildi jutustuse koos piltidega mulle ka lugemiseks saadaks. Võib pildi joonistada tavalisele paberile ja siis saata, paar rida ka ikka juurde, et mis mida tähendab. Esoteeriline kirjandus ja usunditest, legendidest saadud lood mind selle teema juures ei huvita. Oma kogemus on see, mis päriselt huvitab.
LÕPP
