Et kuul ehk õigemini ütelda ajal, mil kuu veerandid, s.o. noorkuu, esimene veerand, täiskuu ja viimane veerand algavad, ilmade muutuse kohta oma jagu mõju on, seda näitab järgmine Inglise ilmateaduse (meteoroloogia) tabel, mida meremehed ilmade ettekuulutamiseks kõige õigemaks peavad. Kuidas selle poolest lugu, seda on igal ühel ise hõlbus lähemalt tähele panna, kui kalendrist mõeldud aegu järele vaadatakse ja järgnevate nädalate ilmasid selle tabeliga võrreldakse.
Meteoroloogia tabel.
Sellest tabelist on näha, et mida enam kuu loomine ja teised kuu veerandite algused kesköö lähedal on, seda ilusamat ilma, mida enam aga keskpäeva ligidal, seda halvemat ilma on oodata. Langeb kuu veerandite vahe pärastlõunase tunni peale, kella 16 kuni kella 22, siis võib ilusat ilma loota, see on aga selle järele, kust tuul juhtub olema, kuna sellel üleüldse ilmade muutuse kohta rohkesti mõju on. —
Õhurõhumõõtja ehk baromeetri kohta oleks juurde lisada, et kui see kiiresti tõuseb, siis ilusat ilma mitte pikemaks ajaks ei tule, kuna kestav, pikaline tõusmine kauemaks ajaks kuiva, ilusat ilma loota laseb. Niisama toob pikaline langemine kauemaks ajaks halba ilma. See tähelepanemine on põllumehele väga tähtis, sest selle järele võib ta kaunis kindlasti ette arvata, kas ilusat või halba ilma lühemaks või pikemaks ajaks tuleb, ja teab siis, kuidas heina- ja viljakoristamisega teha ja tõtata.
Õhurõhumõõtja ehk baromeetri kohta oleks juurde lisada, et kui see kiiresti tõuseb, siis ilusat ilma mitte pikemaks ajaks ei tule, kuna kestav, pikaline tõusmine kauemaks ajaks kuiva, ilusat ilma loota laseb. Niisama toob pikaline langemine kauemaks ajaks halba ilma. See tähelepanemine on põllumehele väga tähtis, sest selle järele võib ta kaunis kindlasti ette arvata, kas ilusat või halba ilma lühemaks või pikemaks ajaks tuleb, ja teab siis, kuidas heina- ja viljakoristamisega teha ja tõtata.
Igakord ei too aga baromeetri kiire langemine mitte vihma, vaid vahest ka kanget tuult, kuna niisugusel korral ilm üleüldse muutlik on. Langeb baromeeter sooja ilmaga järsku, siis kuulutab see müristamist ja äikesevihma, tema tõusmisel on aga pea jälle ilus ilm tulemas. Ei kerki aga saju ajal baromeeter mitte, siis on veel teisi vihmahooge tulemas.
Kuuleme lõpuks, mis vanarahva tarkus loodusest enesest, nagu päikese loojaminekust õhtul, tema tõusmisest hommikul jne, ilmade ettekuulutamises tähele on pannud.
Vaatab ju põllumees suvel, iseäranis heinaajal, omad päevatööd päikese loojaminekuga lõpetades, ikka tähelepanemisega päikese loojaminekut. Läheb päike selges taevas ilusa ilmaga heleda punamisega nagu tuline ratas looja, siis on järgmisel päeval harilikult ilusat ilma loota. Hakkab aga päike muidu ilusa ja selge ilmaga õhtu poole valgeks ja kahvatuks minema ja läheb pilve taha looja, siis on enamasti vihma oodata.
Iseäralik nähtus ilmade muutuse kohta on nõndanimetatud päikese „tagasivaatamine“. On päike juba mõne silmapilgu eest veerenud, lööb ilm uuesti valgeks, kuna päikese punetav valgus puude latvades kuldab, nagu poleks ta veel looja läinudki. Kui niisugust „tagasivaatamist“ näha, siis on ikka teistsugune ilm tulemas. Kui päike enne tõusmist parajalt punetab ja niisama ka tõuseb, siis on head ilma loota, tõuseb aga päike väga suure punetamisega, siis on vihm või muidu halb ilm tulemas, üleüldse kuulutab taeva hommikune punamine halba ja õhtune punamine head ilma.
On taeva laotus suurte, sinna ja tänna uitavate valgete ja paksude pilvedega kaetud, — nagu seda enamasti vihmase ilma järel näha — ja kui pilved pikkamisi õhemaks lähevad, siis on ilusat ilma oodata. Hakkab taevas aga muidu ilusal ja selgel ilmal õhukese pilvega nagu suitsuvinega end katma ja kui päikese või kuu ümber valge ring ümber seisab, siis on see enamasti sajuse ilma ettekuulutus. Kui aga selge taeva peale pikad õhukesed pilved ilmuvad, millede äärtel kammi sarnased jooned on, siis tähendab see tuule ja ilma pööret. Kui pilved päeva päikese ümber või tema all endid ühendavad, tuleb paha ilm. Kiiresti lendavad pilvekesed tähendavad muutlikku ilma, seisvad pilved ilma muutust. Kange müristamise või maru eelkäijad on risti lendavad pilvekesed.
Ka vikerkaarest loetakse ilmade ettekuulutust. Kui vikerkaar hommiku poolt päeva (kagust) paistab, siis tulla vihmane, kui õhtu poolt, siis ilus ilm. Edasi öeldakse, et kui vikerkaar päikese loojamineku eel hästi kõrge ja püstine nagu Vene look paistab, siis pidada see head ilma tähendama. Kui ilusal ilmal ilma müristamata välku näha, siis olla see tähenduseks, et ilm pikemaks ajaks ilusaks jääb.
Nagu teada, mõjub ka tuul ilmade kohta. Pöörab tuul vihma ajal põhja poole, siis tuleb vast veel mõni sagar vihma, pilved hakkavad aga lahku lööma ja taevas läheb selgeks. Pöörab aga tuul kirdesse, siis tuleb pikemaks ajaks ilusat, päevapaistset ilma, ja kaldub tuul veel enam ida poole, siis on kuiva ja ilusat ilma mõni aeg loota.
Selle vastu toob aga lõuna ja edela tuul enamasti ikka vihma. Tuule pööre edelast läände tähendab ilusat ilma ehk vihmasaju ülejäämist. Paras tuul tähendab käesoleva ilma edasikestmist, tuulevaikus laseb aga ilma muutust oodata, niisamuti ka kui tuul ühel päeval kord siit ja sealt puhub, kord kange, kord tasane on.
Kui udu hommikul tõuseb, aga pea jälle maha langeb, siis läheb ilm vastu lõunat ilusaks. Läheb aga udu üles – tõuseb üles kõrgemale, siis on vihm pea tulemas.
Suitsu sarnane udu, mis kauged kohad ja mäed selge ilmaga halli karvaliseks muudab, tähendab pikalist kuiva. Paistavad aga kaugemad paigad ja mäed selgesti, nagu oleksid nad lähemale tulnud, siis on juba järgmisel päeval vihma oodata. Ka rohke kaste, mis öösel maha langenud õrn udu on, kuulutab head ilma. Puudub kaste, siis on vihma oodata. Põhja või kirde tuulega kuulutab udu ilusat, lõuna ja lääne tuulega aga sajust ilma. Ka arvavad vanemad inimesed, et kui kevadel palju udu on, siis suvel ka palju vihma tulla. Kui tähed tumedalt paistavad ja vähemaid nähagi pole, tulla paha ilm. Tormine ilm olla tulemas, kui päikese vastu taevas selge läige nagu vikerkaarest paistab. Ka päikesed või kuud päris päikese või kuu ümber peetakse paha ilma kuulutajateks.
Olgu nendest taeva ja päikese tundemärkidest ilmade ettekuulutamise kohta! Peale looduse nähtuste oleks siin veel mõned loomad nimetada, kes tihti küllalt targad ilmade ettekuulutajad on. Läheb kukk ilusa ilmaga lauldes õrrele, siis on see sajuse ilma ettekuulutus. Kui kanad endid nokitsevad ja haned kangesti vett pekstes vihtlevad ja endid vee alla kastavad, siis teadustab see niisamuti paha ilma tulekut. Kui suveajal vana harjasekandja põhku suus lauta kannab, varakult pesasse pugedes iriseb ja niriseb, siis on tuttav asi, et ilm halvaks on minemas. Kui pääsukesed õige madalasti, pea mööda veepinda lustiliselt ja kärmesti lendavad ja sealjuures eneste sabasid ja kõhualuseid vahel vette kastavad, siis tähendab see vihma.
Väike, aga väga tark ilmaprohvet ehk ilma ettekuulutaja on veel ämblik. Üks prantslane olnud kord kaheksa aastat Hollandimaal vangis, ja selles üksikus ja viletsas põlves, kus ainult ämblikud ta seltsilised olnud, õppinud ta nende elu ja olu täiesti tundma, ja see mees olnudki esimene, kes ämblikute ilma ettekuulutamist tähele hakanud panema. Kui head ilma on tulemas, siis pistab ämblik esimesed jalad pesa-august välja. Mida paremaks ilm läheb, seda enam tulevad ämbliku esimesed jalad nähtavale, ja kui ilm pikema aja peale ilusaks jääb, tuleb ta ise ka poole kehaga urkast välja. Kui ämblik väljas on võrku tegemas või kohendamas, siis võib selle peale julge olla, et ilm ühe joonega ilus saab olema. Kui ämblik vana võrgu maha lõhub ja uue ehitab, on ilus ilm pikemaks ajaks tulemas, kusjuures ka võrgu silmade suurus mõõduandvaks on. Laiade silmadega võrk tähendab umbes 5 päevaks, kitsasilmaline umbes 8 päevaks head ilma. Ka see, kuidas ämblik oma võrguses pesas seisab ja jalgu välja sirutab, annab ilmade kohta teateid. On tal jalad seina poole ja keha väljapoole sirutatud, siis on külma ja vihma mitmeks päevaks; istub ta aga ümberpöördult ja sirutab jalad jooksu lõnga peale, siis ei kesta halb ilm kauaks. Kui ämblik oma pesa-augu suu ees seisab ja nagu sisse on minemas, siis märkab ta paha ilma, mis päeva või kahe pärast — selle järele, kuidas ämblik kas lähemal või kaugemal pesa suust seisab — vististi tulema saab. On sadu juba käes, siis poeb ämblik pesasse, kui aga tagumine ots välja jääb, ei kesta sadu kaua. Poeb ta aga pesa põhja, nõnda et teda nähagi pole, siis on suur ja ränk sadu tulemas ja niisugustel kordadel teeb ta pesa suu eest kinni, nagu ei tahaks ta kuulda ega näha, mis halb ilm väljas teeb. Kui ka nälg vahest ämblikku halva ilmaga võrku parandama sunnib tulema, siis tähendab see ikkagi ka ilma paranemist, olgugi lühemaks ajaks, sest et putukad, keda ta püüab, ainult ilusa ilmaga lendavad. — Ämblikkude pesasid leidub suveajal metsast ja puude okstest; ka võiks elumajas, olgu see kui puhas, mõnes kõrvalises kohas mõni ämbliku pesa ilmade ettekuulutamise pärast alal seista, sest põllumehele on kasuks, kui ta ämblikkude kirja lugema õpib, mis ilmasid ette kuulutab. Ämblik võib liht talumehe ilmajaam olla.
Osalt aitab ka termomeeter ilmade muutust teada saada. Iga päev kell 8 hommikul näitab soojamõõtja selle päeva keskmist temperatuuri. On hommiku kella 8 ajal temperatuur selle päeva keskmisest temperatuurist suurem, siis on palav päev ja sellel ja järgmisel päeval müristamist oodata. Kui soojamõõtja näitab kella 8 ajal hommikul 18 kraadi sooja, kuna keskmine soojus (mis juba mitme koha jaoks aasta kohta välja on arvatud) sellel päeval 13–14 kraadi peaks olema, siis võib arvata, et selle päeva palavamal ajal soojus üle 30 kraadi tõuseb ja et müristamist oodata. Ei ole tuult ega tormi, siis saab järgmisel päeval veel palavam ilm olema ja vististi ka müristamist tulema. See käib suve kohta. Talvele kuulutab temperatuuri tõusmine lund või vihma, on aga hommikul harilik keskmine soojus langenud, siis saab ilus, selge, vaga ja külm ilm olema. Nõnda võime soojamõõtja abil ette arvata, missugune ilm tulemas.
LÕPP
Allikas: "Eesti Postimehe" Põllutöö ja Teaduste eralisa, 7 ja 14 veebruar 1902.
