esmaspäev, detsember 31, 2018

Tallinna Dominiiklaste klooster

Vanades nõukaaegsetes raamatutes on palju igasugust informatsiooni ja ka muidugi sellist infot, mida tänapäeval enam ei tunnistata või arusaamad on muutunud. Ajaloolaste jutt vast pole eriti palju muutunud, sest igast raamatust võib seda lugeda, stiilis umbes et "täpselt ei teata," ""ürikud pole säilinud," "on palju arvamusi," jne jne. 





Siin siis näide, et proovitakse tegelikku ajalugu ametliku ajalooga klappima saada. Eks ajalugu olegi selline teadusharu, kus on palju oletusi ja ei midagi kindlat. "On kummutatud vanu ja püstitatud uusi oletusi."



Paistbki nii, et kogu meile teadaolev ajalugu kirjutati kokku 19. sajandi teisel poolel.







Siin siis ajaloolaste tõestus, et kultuurikihid on matnud keldrid kuni esimese korruse akendeni. Samuti on kuulda olnud ka väiteid, et lisaks kultuurikihile on majad vajunud ja sellest ka majade vundamendid nii sügaval maa sees. Kultuurikiht on tõepoolest olemas, sest olen ise ka Tallinnas ühel objektil kaevetöödel olnud, kus sellist loomade kondikihti võis olla nii 30-40cm, st et tõepoolest oli mingi ajajärk, kus kõiksugune sodi visati jalge alla. "Aknaavad, mida viimati kasutati ustena, said tagasi aknafunktsiooni." Ja nii ongi vanalinnas paljude majadega. Sellest seal need akende ja uste mittekorrapärased tasapinnad, et miskil põhjusel on tohutu pinnasemassiiv sinna tekkinud. Aga kas just kõik on kultuurikiht, seda tegelikult teavad inimesed, kes kaevamistega vanalinnas on tegelenud. Ise olen kaevanud ühte objekti kesklinnas. Sellel objektil oli 17-19. sajandi kultuurikihti 30-50cm. Ja edasine kultuurikiht avaldus kohati seal sentimeetri või paari paksuse kihina. Aga mis mulle silma jäi kaevamistelt oli see, et seda 17-19 sajandi kultuurikihti kätte saada, eemaldati asfalt, kruus ja selle alt tugevasti üle meetri pinnast koppadega ja veoautod vedasid kõik selle pinnase ilma uurimata minema ja siis jõudsime väidetavalt 19. sajandini. Võin julgelt väita, et asfaldist kuni nn kondikihini oli antud objektil üle 2 meetri. Ja kui ma vaatasin, et veoautod muudkui viivad pinnast minema, siis mul oli väga kahju, sest seal oli minu jaoks just kõige huvitavmat materjali, tsaariaegseid münte jne. Aga sain kellegilt sealt objektilt vastuse, et see kiht ajaloolasi ei huvita. Kui siin on keegi, kes on ajaloolistel väljakaevamistel osalenud, võiks kommenteerida antud teemal. Minu eesmärk selle blogiga pole kedagi segadusse ajada, ma tahan ise selgusele jõuda, et mis on kunagi olnud ja toimunud. Aga nagu klassikud ütlevad, tõde pole olemas või tõde teavad vaid vähesed.







Tegelikult pole vist suurt mitte midagi kuskil säilinud, on säilinud ainult suurte muinasjutuvestjate ürikud.







Väga paljudel vanadel ehitistel on mingid uksed ja aknad ja mingid muud seletamatud avad kinnimüüritud.










Siin selgelt öeldud, et oleks nagu kelder, aga tegelikult ei ole tegemist mingi keldriga.













Valubetoon?




Mingisugune katastroof 1844. aastal. Veeuputus?













Mitme tonnised hauaplaadid, milleks ja kes neid vaesel ajal ehitas ja paigaldas?









LÕPP

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar