Väljakaevatud tööstushooned Tallinna sadamate alal

Selle looga ei saa tegelikult kinnitada seda (või siiski saab? :), kas Tallinna sadamate alal olevad hooned ehitati neisse kohtadesse umbes 100 aastat tagasi või kaevati seal olnud hooned pinnase alt välja ning varemes olnud hooned restaureeriti. Kuid kummalisusi on väga palju ja seda siin loos vaatlengi. 

Ajaloolased pajatavad meile lugusid kultuurikihist, mis linna tänavatele muudkui kerkis ja kerkis. Viimase saja aasta jooksul ei ole kultuurikihti aga mõnes kohas kasvanud, hoolimata sellest, et vaatluse all olevas kohas ühel pool maja külge puudus ja puudub senini kõvakattega tee. Vaatluse alla võtsin pildil punase ringiga tähistatud maja Lennusadamas. Pilt on üles võetud aastal 1913, ehk natuke rohkem kui 100 aastat tagasi.

Majal on selgesti näha kaks korrust ja maja alumine äär. Olgu veel öeldud, et ajaloo annaalide järgi hakati kogu sadamate ala (Bekkeri, Vene-Balti, Noblessner) ehitama ühe korraga ja ehitus algaski umbes 1913. aastate paiku. 

Sama maja tänapäeval. Punase ringi sees olev osa on sama maja osa, mis vana-aegselt pildilt paistab.

Mulle on küll täpselt teadmata, millal see maja on ehitatud, kuid viimase 100 aasta jooksul pole maja ümber kultuurikihti tekkinud, kuid ometi on maja mingil salapärasel põhjusel poolenisti pinnase all.

Teisel pool maja, kus on kõvakattega tee paistab napilt akna ülemine serv.

Järgmiseks võtsin vaatluse alla Vene-Balti sadamas asuva turbiinitšehhi. Paljudel vanadel piltidel ei ole kahjuks peale märgitud aastaarvu, aga kuna maja oleks justkui ehitusjärgus, siis võib eeldada, et see foto on üles võetud umbes 1913. aasta paiku. 

Võib ju eeldada, et pildil ülesvõetu kujutab  hoone ehitust. Puudub osa katusest, redelid ja tellingud majal ja inimesed ümber maja askeldamas. Aga kui natukene süveneda pilti siis näeb siin palju kummalist. Suured ebamäärased mullahunnikud ümbr maja, kas maja kaevati välja hoopis? Osad aknaruudud tunduvad katki olevat. All pool olevatel osadel piltidel on näha, et nii-nimetatud majade ehituste juures valitseb alati hirmus segadus, kõik on igal pool pilla-palla laiali. Kaldun pigem arvama, et nii ei saa ehitada, vaid toimus hoonete ja ümbruskonna puhastmine sodist, mis sinna oli tekkinud suurema üleilmse katastroofi käigus mingil x-aastal.

Kui keegi ehitab omale uut maja, kas ta siis laoks akna-avad ja müüriks need kohe kinni? See lihtsalt ei ole loogiline. Kogu selle loo juures polegi midagi loogilist.

Sama maja teiselt küljelt. Esimesed aknad kinni müüritud, osad aknaruudud katki. Tohutu kaos tervel "ehitusplatstarmil."

Nüüd aga üks ilus vanaaegne vaade Miinisadamale,Noblessnerile ja Voltale.

Lähemal vaatlusel on näha, et üks Volta tööstuhoonetest on varemetes. Ei paista mittemingisugust ehitustegevust ega tellinguid ümber maja.

Samal fotol on veel teinegi varemetes maja Noblessneri sadamas. Samuti ei ole märgata vähimatki ehitustegevust maja juures.

Palju pilte on sadamate piirkonnast, kus toimub mingi arusaamatu pinnase teisaldamine tohutus kogustes. Ei tea, kas on toimunud mingi kvantnihe, aga 1913. aastal askeldavad võimsad ekskavaatorid ringi ja samuti on kraanad juba üpris tavalised. All pool oleval pildil vaadake vasakul olevat üleüldist pinnasetaseme kõrgust ja paremal maja, mis on juba välja kaevatud. Ega siin midagi kommenteerida polegi, eks igaüks vaatab ise ja mõtleb, mis tundeid need pildid tekitavad.

All olevat kaks pilti on ühest ja samast majast Noblessneris eri aegadel. Tundub vägisi nii, et kogu piirkond lihtsalt kaevati välja, kivimajad renoveeriti ja võeti uuesti kasutusse. Mis aga hoonete sisustusest sai, seda ei ole teada, kuigi mõned pildid on ka veel vanadest tehnoloogiatest säilinud. Vaata kolmandat pilti all pool.

Kas on veel tõestusi vaja, et need vanad hooned kaevati välja? Aga palun. Pilt on tehtud Tallinnas Estonia teatri kõrval. Mingite tööde käigus lihtsalt paljastusid maa all olevad hooned. Tööd tehti ära ja hooned aeti jälle kinni, nii nagu tänapäevane "normaalne" pinnase kõrguse tase on.

Sellel pildil on hästi tajuda ala, mis on pinnasest puhastatud. PS! kusjuures üks korrus on siiski veel maa alla jäetud. Selle pildi panen hiljem, mis mu juttu kinnitab.

Osa Kalamaja asumist asub umbes sellel kõrgusel nagu see torn siin pildil. Sadamate ala aga on välja kaevatud ja nagu välja tuleb, siis, mitte täielikult. Vähemalt ühe korruse selles rajoonis on nad jätnud välja kaevamata, juu siis jõud ei hakanud enam peale. Ah, et kus ma seda tean? Vaadake siis järgmiseid pilte. Kui kaameral oleks laiem vaade, oleks see maja ka sellele pildile paremale poole peale ära mahtunud...

Seda maja selle suure korstna ääres remonditi suvel, tehti drenaaži ja muid ehitustöid aga..

Üks korrus jäeti veel maa alla. Juu siis linnasaksad ei luba välja kaevata mingil nende jaoks üsna loogisel põhjusel (muinsuskaitse nõuded jne). Ukse ava maa all, samuti aknad. Kõik see bituumeniga mustaks võõbatud osa on tänaseks jälle kinni aetud.

See on isegi vanades ajalehtedes kirjas, et meri ulatus Kalamaja surnuaiani.

Lõpetuseks aga natukene rõõmsamaid pilte kah, kus ühel pildil on näha, et tõepoolest inimesed ehitavad maja (sedapuhku küll puidust) ja teisel pildil on tunne, justkui ehitatakse seda suurt kivihoonet, aga ehitajaid pole? Kogu lugu saab kokku võtta vast nii, et ehitatigi tõepoolest kõik need hooned sada aastat tagasi, aga võis olla ka nii, et enamus majasid kaevati välja...kindlasti on ka veel kolmas võimalus, kuid seda ma siin ei kirjelda. PS! Arhiivimaterjalide tuhnimisel leidsin ainult kaks pilti, kus näidatakse vanal ajal majade ehitamist. Sadama kaide ehituse pilte on aga internetis saadaval päris palju.

Ja kõige lõppu üks maasikas. EW aegne peatollivalitsuse hoone Tallinnas. Terve väljaku jaoks ei ole jaksu olnud, et üleliigne pinnas eemaldada, kaevati maja äär ainult lahti, et valgus ikka akendest korralikult tuppa paistaks ja mis naljakas sissekäik teisele korrusele?

LÕPP