Kummaline Kuu

Hoiatus nõrganärvilistele. Tegu on ulme looga ja väljamõeldisega.

Tänasel 2020 aasta hingedepäeval sobiks rääkida kuust. See teema on küll hoopis teise suunda s. t tegelikult on kõik teemad ühte suunda, kuid mu lemmik-teemadeks on olnud käega katsutavad ja materiaalsed asjad ning põnevad ja kummalised ehitised ja paigad nii Eestis kui mujal. Peamine küsimus siiski kõigi teemade juures on, et kus kohas me elame? Gunnar Aaarma (kelle isa oli muide vabamüürlane) on öelnud, et see koht, kus me elame on inimese arengu polügon. Mõned peavad seda kohta vanglaplaneediks, teised hologrammiks ning kolmandad virtuaalreaalsuseks või Matrixiks. Enamus inimesi aga peavad seda kohta planeediks, mis tiirutab meie universumis koos teiste taevakehadega sihitult ringi. Piibli järgi on meie maa nagu platsdarm mõnest strateegiamängust. Seal on öeldud, et "maa neljast nurgast" ja "maa äärteni", samuti räägitakse seal ülemistest vetest ja isegi kuplist. Piibli kohta võin kunagi eraldi loo teha (samas ei luba midagi), sest mulle tundub, et seal on läbi mõistukõne kõik kirjas- kus me elame, miks me siin elame, mis siin toimub ja mis siin hakkab toimuma. Näiteks praeguse aja poliitika ja maailm tundub olema täitsa hulluks läinud ja tavalised inimesed enam ei saa aru, et miks see kõik nii on ja mis üleüldse toimub? Piiblis on aga sellele küsimusele vastus olemas nagu ka paljudele teistele küsimustele. Võimul olevate inimeste kohta öeldakse: taevaaluste kurjuse vaimudega. Tundub uskumatuna? Mulle enam ei tundu.

Selle blogiga olen püüdnud vältida poliitilisi teemasi ja väldin ka edaspidi ning samuti ei soovi propagandat teha ühelegi raamatule ning tsiteerin raamatuid nii nagu nad mulle kätte satuvad, ülistamata ühtegi neist. Kes uurib, see hakkab komistama paratamatult vastustele kõiksugustest allikatest. 

Kuu

Ei ole vaja vast siia välja tuua tarkust, mida meile on pähe taotud juba lasteaiast saati. Kuu olevat taevakeha, mis on maast keskmiselt 400 000 kilomeetri kaugusel. Kuu ümber on väga palju salapära. Esiteks ta ei näita meile mitte kunagi oma teist külge ja tundub vaatlejale täpselt sama suur kui päike. Päike on kuum, kuu on külm (vastandid, mingis mõttes nagu tasakaalustus, aga millele?). Kuul on nähtud ja registreeritud salapäraseid tulukesi juba aegade algusest saati. Miks need aga tekivad, pole täpselt teada. Igasuguseid nn vandenõuteooriaid kuu kohta on hästi palju ja ei kirjelda siin neid täpsemalt. 

Kui vaadelda pimedal ja selgel ööl kuud, siis tekib paratamatult selline tunne, et see ketas ei ole nii kaugel nagu meile räägitakse. Saatan pidavat detailides olema ja lähengi siis detailidesse. Kuu läbimõõt on 3476 kilomeetrit ja maa läbimõõt on 12 742 km ehk kuu on umbes 4 korda väiksem maast. Visuaalselt peaks seda kujutada saama nii, et maa asub kuust umbes 31 maa läbimõõdu kaugusel (400 000 : 12 742 = 31,39). Otsisin netist vastvasisulist slaidi ja leidsin esmapilgul mastaapidelt ühe kõige ligilähedasema pildi NASA lehelt. 

Selle skaala järgi, kui vaadata kuu kaugust maast, siis võib isegi ette kujutada, et maalt vaadatuna peaks kuu nägema taevalaotuses täpselt nii suurena nagu ta meile reaalselt paistab. Maa ja kuu mõõtude vahekord tunduks justkui enam-vähem õige olevat. Kas distants on õige? Võtsin joonlaua ja mõõtsin oma kuvaril maa suuruse ära, sain täpselt 6 mm. Mõõtsin ära maa ja kuu vahelise kauguse ja sain 73 mm. Maa ja kuu kauguse suhe on sellel skaalal kõigest 12,1 aga peab olema 31. See tähendab, et kuud tuleb nihutada maast veel umbes 2,5 korda kaugemale (19 maa jagu) kui ta antud skaalal on. Otsisin netist veel pilte, mis justkui peaksid olema õige maa-kuu suure suhte ja distantsiga, aga kui joonlaud peale panna ja teha kiire arvutus, siis enamus pilte ja mudeleid eksivad 10-15 kordeselt ehk on üksteisele palju ligemal.

Võtsin appi joonistusprogrammi ja lõin ise enam-vähem õigete mõõtude ja distantsiga maa-kuu mõõtude ja kauguse skaala, kus maa on 4 korda kuust suurem ja asub 31 maa läbimõõdu kaugusel kuust.

Nüüd kujutage ette, et te elate ülal oleval pildil vasakul poolsel pallil ja vaatate taevasse ja näete sellist kuud:

Midagi justkui ei klapi siin. Jääb vägisi mulje, et kuu ei ole see, mida meile räägitakse ja see pole ammugi nii kaugel nagu meile väidetakse. Sama on ka päikesega. 

Kas saavad päikesekiired sedasi pilve tagant piiluda? Päike on umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Piltlikult öeldes kui üks keskmise suurusega arbuusi suurune lamp (päike) asetada 50 meetri kaugusele 1 cm läbimõõduga kuullaagerist (maa), kas siis valgus ei peaks otse läbi tulema? Loogika ütleb justkui, et peab jah, aga kuidas meie näeme päikest läbi pilve paistmas? Vaata alumist pilti.

Kuu juurde tagasi nüüd. Mida arvasid kuust teadlased umbes sada aastat tagasi. Arvati, et kuu on elektriline!

Mitmed eriteadlased on tähele pannud, et kuu asendid mõjutavad raadio vastuvõttu. Kuu asukoha järele vaatlemispaigast tekivad umbes 15 000 kilomeetri kaugusel saatjast vastuvõtjas võnkumised, mis kaovad korrapäraselt siis, kui kuu on looja läinud. Kõige tõenäoliemaks seletuseks sellele kummalisele nähtusele on järgmine võimalus: saatja poolt välja saadetud lained heidetakse teatavasti suuremas kõrguses tagasi elektriga laetud õhukihist n. n. „heavyside kihist". See kiht mõjub nagu peegel ja heidab lained uuesti maapinnale tagasi, nii et nad vastavas kauguses asuva vastuvõtja poolt võetakse vastu ainult kaudselt. Arvatavasti mõjub kuu tollele õhukihile elektriseerivalt ja tekitab selleläbi vastuvõtjas võnkumisi. Näib olevat võimalik, et kuu on tugevasti laetud elektriga. Kas see oletus on õige, seda näitavad alles edaspidised uurimised.

Edaspidised uurimused on kadunud või polegi midagi uuritud ning vanad teadmised on asendatud uute teadmistega nii et ei saaks enam küsidagi "Kas kuu on elektriline?" 

Kui kuulata raadiot pikkadel või ülipikkadel sagedustel, siis võib selgesti märgata, et igal õhtul, kui päike on juba loojunud, siis justkui tekiks raadiosse väga palju kanaleid ja on mida kuulata. Päeval aga mängib samadel sagedustel kõigest mõni üksik tugevama saatjaga jaam. Kas siit võib järeldada, et ka päike mõjutab raadio toimimist olulisel määral?

LÕPP