Prantslased Venemaal 19. sajandi algusel

Mul pole selliseid väikeseid huvitavaid infokilde hetkel kuskile postitada, selleks panengi lühiloona siia.

Ilmselt on kogu ajalugu täielikult peapeale pööratud ja järgnev infokild peaks seda kinnitama. Kas tsensor pole infot osanud märgata ja korrigeerida lasta või on asi hoopis milleski muus?

Päewaleht, nr. 260, 12 november 1911 on artikkel, pealkirjaga Venemaalt, teemal Ilidior ja valekristus. 

"Iliodor kuulutab valekristuse ilmumist täpipealt ette: "Ta ilmub 1912. a., see on sajas aasta neetud prantslaste sisserändamisest..."

Justnimelt, mitte Napoleoni vallutuskatsega polnud see seotud, vaid prantslased rändasid mingil põhjusel Venemaale sisse ega tahtnud hiljem sealt enam kuidagi lahkuda. Vene haritlased oskasid vabalt prantsuse keelt. Aleksandri ausammas (ja palju muid ausambaid ja hooneid) pandi prantslase Auguste de Montferrand'i kavandite järgi Peterburgi püsti. See sammas ja selle püstitamise teema on muidugi omaette ooper, millest on blogis naljalugu olemas. 

Tolle-aegsetel maalidel jalutavad Prantsuse sõjaväe mundris sõdurid rahulikult koos kaaskodanikega Vene linnade tänavatel. Prantslased aga olla ju häbiga, viimne kui üks, 1813 juba tagasi Prantsusmaale kupatatud. Kuidas see saab võimalik olla?

Loomulikult ei saa ühtegi infokildu täielikult omavahel kunagi klappima, sest ühe teooria järgi on ajalugu välja mõeldud matrix'is ja vigaselt paigatud parandused ongi kogu selle segaduse tekitanud.

LÕPP

Kivide saladused: katse ja tähelepanekud

Alustan kuskilt kaugemalt. Juba palju aastaid tagasi pidin läbi viima katse, kus ma tahtsin peegelkaameraga, mis asub kindlal statiivil ja kindlas geograafilises punktis, läbi viia katse, kus ma pildistan Suurt Vankrit. 

On väidetud, et nimetatud tähtkuju tähtede vahed suurenevad ja vähenevad vastavalt aastaajale (sügisel ja kevadel). Peegelkaamera, millega ma selle katse tahtsin teha, lõpetas koostöö. Hetkel on mu kasutuses väheke moodsam kaamera ja sellega saaks kindlasti veelgi tõhusamalt selle katse korraldada, kuid millegipärast ei ole viitsinud seda ette võtta. Ilmselt läheks kaamera jälle katki, kui asja töösse võtaksin, ja seetõttu teen seekord hoopis teise katse - katse kividega.

Miks ma seda teen? Ilmselt enamus on näinud filmi Jumanji esimest (kõige vanemat) osa, kus lauamäng andis mingil salapärasel moel inimesele teada, et see esmalt mängu üles leiaks ja järgmiseks juba, et sellega mängima hakataks. Taoline trummipõrin nagu Jumanji's, tagus vaikselt ka minu kuklas, aga põhjustasid selle just need kivikesed.

Paar nädalat tagasi jalutasin oma kodurannast kilomeetrit kaks eemal ühes teises rannas ja seal korraga nägin neid samuseid pruune ümmargusi kivikesi. Neid oli seal vast oma kümmekond tükki, igas mõõdus, umbes paari ruumtmeetri suurusel alal, otse veepiiri lähedal. Ilmselt oli vesi veidi taganenud ja kivipallid jäid kuivale.

Kahjuks mul sellest käigust paremat pilti pole võtta, aga üks suur, pruun pallike, on pildil ilusti näha.

Kes eelmist "pallikeste" lugu pole lugenud, siis seda saab teha siin.

Enne veel aga paar pilti veelgi kaugemast rannast (u 10 km kodurannast).

Seal rannas on sellised teravad suurte põlenud kivide kuhjatised, mis on nähtavasti välja karanud Neugrundi kraatrist. Ei vaidlegi ja loogiline on, et need kivid sealt mingi sündmuse tagajärjel välja paiskusid. Aga ei usu mitte, et need kivid on sadu miljoneid aastaid tagasi sealt kraatrist välja paiskunud. Ühes eelmises loos seletasin, et miks ei usu. Nüüd panen ühe fakti veel juurde. Vanad, vees olevad graniidi-jurakad on vesi kõik ümaraks ja siledaks lihvinud, aga need moodustised on kõik teravad. Kui on teravad, järelikult on suhteliselt uued...

Enne veel, kui katsega alustan, siis veel kaks pilti ühest huvitavast kivist.

Kui ütleks, et see on kõrgelt, lennuvahendi pealt tehtud pilt kuskil Egiptuse platool, kust püramiidide tarvis kive lahti murti (?), siis see kivi väheke meenutabki seda. Kivi on tegelikult umbes 100kg raskune. See tundub lihtsalt üks looduse vingerpuss olevat.

Nüüd katse ise, mille kestvuseks määrasin tunde järgi - üks aasta. Kui kõigevägevam annab, siis 03. detsember 2026 loen "tibud" üle.

Mul on neid kive tegelikult veelgi, aga korjasin suuremad ja ka paar pisemat kokku ja tõin tuppa. Oma üllatuseks märkasin, et osad kivid on muutunud halliks (ennemalt olid pruunid) ja nende peale on tekkinud valge, soola-taoline aine (hirmus kibe, mõru).

Pesin kivid puhtaks ja nagu tühjast kausist on näha, toimuvad kividega mingisugused protsessid, sest mingi sade on kaussi jäänud.

Pildil oleva kivi leidsin kodurannast vast oma 5-aastat tagasi. See oli kõige esimene seda-sorti imelikest kividest. Tol ajal oli see rohelist värvi, nagu tsaari-aegne vaskkopikas, millel vase-paatina peal. See tükk seisis vannitoas riiulil ja oli lihtsalt ilus ja kummaline kivike. See kivi kaalub päris palju ja sellega oleks saanud vabalt pähkleid purustada. Mingil ajal, kui teisi sarnaseid kive leidma hakkasin, siis panin nad kõik ühte karpi kokku ja viisin aita. 

Täna, kui need kivid aidast ära tõin, siis märkasin, et varemalt rohekat värvi olnud kivi on halliks tõmbunud ja koledaks läinud. Endis-aegsest hiilgusest pole enam jälgegi.

Pealegi on kivi lagunema hakanud. 

Pildil on katsealused kivid. Katse eesmärk on jälgida, kas ühe aasta jooksul toimub "paljunemine." See, et mõni kivi pruunikast toonist halliks muutub ja lagunema hakkab on minu jaoks juba ammu tõestatud. Egas ma mingit teadusliku katset teegi, kõik on ikka oma jaoks.

Pildil on 36 kivi. Kolm korda lugesin üle. Ülemised viis kivi on halliks tõmbunud, ülejäänud on pruunid.

Eksperimendi huvides tegin lisa-pilte, sest, kes teab, mis kividega aasta pärast on juhtunud ja siis on hea võrrelda.

Kivisid ära ei kaalunud, kuigi oleks võinud, aga katse eesmärk on tuvastada kivide jagunemist, mis ühe aasta jooksul ei tohiks võimalik olla kuivas ja tubastes tingimustes - miljoni aasta pärast aga küll. Eks analüüsi teen pärast ja pole mõtet midagi ette oletama hakata. Tibusid loetakse ju sügisel. 

Kivid panin läbipaistmatusse aukudeta kilekotti, millele käänasin sõlme peale ja panin tuppa, riiulisse. Piltlikult öeldes on need kivid seal juba jagunenud või mis iganes olekus, nagu Schrödingeri kass. Tõde selgub aasta pärast.

Jätkub...

Eiffeli tornist Tolstoini

Luiskelugu.

Hommikul uurisin põgusalt paari asja ja süviti ei jõudnudki minna, kui nägin mõnda kummalisust, mida siiagi välja toon. Tegu on looga, mis käsitleb kahte erinevat asja, kuid sellegi poolest võib tegu olla sama asjaga...

Eiffeli torn

Torn sai alguse Maurice Koechlini (vaneminsener) visandist, kes töötas Eiffeli Ehituskompaniis (Compagnie des Établissements Eiffel). 1884. aasta mais tegi Koechlin visandi, mida ta kirjeldas kui "suurt pülooni."

Kui vaatasin seda vaneminseneri visandit, siis tuli hirm peale. Visandite järgi muidugi hooneid ei ehitatagi, aga no vanameinsener ja selline käkerdis? Nagu keegi naeraks kuskil kõva häälega?

Võib kahtlustada, et see ehitis on eelmise tsivilisatsiooni jäänuk. Polüoon (pylon) tähendab hiiglaslik tugimast/torn/elektriliini mast. Egiptuse templite juures nimetati pülooni kui massiivset värava- või sissepääsusammast. Mis eesmärki Eiffeli torn võis kanda? Kui nägin sõnu: Vana-Egiptus ja sissepääsusammas, siis kõige julgem oletus on, et see oli algselt teleportatsiooni värav. 

Kuidas vanasti reisiti? Lugesin mingil ajal lugusid jesuiitidest ja mõne orduliikme reisidest 16. sajandil ümber maailma (Lõuna-Ameerika, Jaapan, Hiina, India jne), siis näib, et muud moodi, kui läbi teleportatsiooni väravate polnud see võimalik. Meenutage näiteks blogi lugusid auväravatest ja kirikutest.

Eiffeli vundament meenutab tähtkindlust.

Alumisel pildil on Kuressaare piiskoplinnuse plaan.

Miks enne torni valmimist eputas Eiffel sellise pildiga? Sellelt pildilt saab aimu torni eesmärgist (nagu just ülal kirjutasin). 

Alumine pilt pidavat kujutama torni vundamendi ehitust. Pildil on ainult üks pisi-pisikene veakene. Eiffeli torn asub Pariisi südames ja Pariis olevat ju väga vana linn? Mida aga sellelt pildilt taamal näeb? Lage väli ja kõva tuul...

Vanade ehitistega võib olla aga hoopis üks teine asi.

Lugesin A. C. Clarke "Tähed ja linn," kus Clarke kirjutab matrix'ist, regres-masinatest (täpse ajaloo tagasivaate seade) ja seal ta kirjeldab üsna täpselt, kuidas vanasti hooneid ehitati: Mälupangast võetud vanade ehitiste informatsioon kustutati ja asendati uuega. Matrix lihtsalt loob sellest ajastust meile maale ja pilte, nagu see kõik oleks olnud reaalne. 

1889. aasta Postimehest saab torni kohta lugeda: Üle nende alumiste võlvide 60. meetri (30 sülla) kõrgusel on tornis umbes 100 saali ja väiksemat ruumi, milles trahterid ja lustipidu ning tantsusaalid, nagu ka magamise või öömaja ruumid on. Siin peetakse pallisid, pidusid ja koosolekuid...

100 saali, ballid ja peod? Paistab, et tänapäeval on seal ruumi kõvasti vähemaks jäänud.

Ei hakka lugu liigselt venitama ja Eiffeliga selleks korraks lõpetan. Järgmine lugu on nõks teisest mastist, aga seda enam see mulle meeldib :)

Mida on sellelt kehvakeselt pildilt näha? Vaata seda pilti hoolega ja ära järgmise pidi juurde enne suundu, kui selle pildi analüüs on tehtud. Soovitan vaadata valgustuslahendust ja selle üle väheke mõelda. 

Mingisugune peene konstruktsiooniga lamp, mis ilmselgelt ei ole õlilamp, valgustab Leo Tolstoi töölauda. Aga, kas 19. sajandi teisel poolel Tolstoi töötoas sai olla elektrivalgustust? Lenin oli ju elektri kolgastesse tooja!? Tegelikult on see ülemine pilt maailma parim pilt (minu arvates). Ma uurisin nii ja naa seda valgustuslahendust ja lõpuks jõudsin jälile ühele sarnasele pildile, mille olevat maalinud Ilja Repin 1889ndal aastal. Ja vaata, mis muutus selle kummalise valgustuslahendusega...

Polegi mingit valgustust, vikat kurask hoopis ja mingi saag seinal, mille küljes on tont-teab-mis! Pildi paremale nurka ilmus labidas kah! Vot sulle tünga! Kui mõelda asja üle, et Leo Tolstoi oli krahv, siis ühelgi endast lugupidaval kirjanikust krahvil, ei ole kirjutustoas vikatit, veel vähem - labidat! Peale neid mõtteid ilmutas matrix asjast vähe loogilisema pildi. Rakurss on küll väheke teine, aga moment on sama. Mingi kummaline kapp on nüüd tooli asemel. Labidas kah enam ei mahtunud pildile. Matrix parandas oma esialgse lolluse - labidas krahvist kirjaniku toas haihtus nagu vits vette ja ka vikatist ei jäänud palju järele. Nüüd oleks pilt justkui hoopis loogilisem! Aga kas tegelikult ikka on?

Ei saa olla olemas sellist asja, et esialgne valgusti muutus vikatiks ja saeks seinal, mille alumisse ossa on sätitud mingi lillekimp või puhmakas, mis pimedal pildil jättis mulje, et tegu on lambiga. Ja muidugi kohe samal momendil ilmus ka teine pilt samast asjast väheke teise nurga alt, mis esialgse oletuse nullib. Kas saab see olla juhus?

Ainult paar väikest asja reedavad, et asi oli algselt hoopis teisiti. Kui nüüd uuesti seda tumedat pilti vaadata, siis tundub kõik klappivat. Tõepoolest on vikat seal ja seinale asetatud viltune saag ja pahmakas, mis kokku justkui moodustaksid lambijala ja kupli, aga loogiliselt võttes on need kolm asja seal nurgas ebaloogilised. Geniaalne töö matrix'ilt.

LUISKELOO LÕPP

Wikipedia.

Postimees (1886-1944), nr. 47, 29 aprill 1889

Eesti Kodu : perekondlik kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakiri, 16 oktoober 1908