Kivide saladused: katse ja tähelepanekud

Alustan kuskilt kaugemalt. Juba palju aastaid tagasi pidin läbi viima katse, kus ma tahtsin peegelkaameraga, mis asub kindlal statiivil ja kindlas geograafilises punktis, läbi viia katse, kus ma pildistan Suurt Vankrit. 

On väidetud, et nimetatud tähtkuju tähtede vahed suurenevad ja vähenevad vastavalt aastaajale (sügisel ja kevadel). Peegelkaamera, millega ma selle katse tahtsin teha, lõpetas koostöö. Hetkel on mu kasutuses väheke moodsam kaamera ja sellega saaks kindlasti veelgi tõhusamalt selle katse korraldada, kuid millegipärast ei ole viitsinud seda ette võtta. Ilmselt läheks kaamera jälle katki, kui asja töösse võtaksin, ja seetõttu teen seekord hoopis teise katse - katse kividega.

Miks ma seda teen? Ilmselt enamus on näinud filmi Jumanji esimest (kõige vanemat) osa, kus lauamäng andis mingil salapärasel moel inimesele teada, et see esmalt mängu üles leiaks ja järgmiseks juba, et sellega mängima hakataks. Taoline trummipõrin nagu Jumanji's, tagus vaikselt ka minu kuklas, aga põhjustasid selle just need kivikesed.

Paar nädalat tagasi jalutasin oma kodurannast kilomeetrit kaks eemal ühes teises rannas ja seal korraga nägin neid samuseid pruune ümmargusi kivikesi. Neid oli seal vast oma kümmekond tükki, igas mõõdus, umbes paari ruumtmeetri suurusel alal, otse veepiiri lähedal. Ilmselt oli vesi veidi taganenud ja kivipallid jäid kuivale.

Kahjuks mul sellest käigust paremat pilti pole võtta, aga üks suur, pruun pallike, on pildil ilusti näha.

Kes eelmist "pallikeste" lugu pole lugenud, siis seda saab teha siin.

Enne veel aga paar pilti veelgi kaugemast rannast (u 10 km kodurannast).

Seal rannas on sellised teravad suurte põlenud kivide kuhjatised, mis on nähtavasti välja karanud Neugrundi kraatrist. Ei vaidlegi ja loogiline on, et need kivid sealt mingi sündmuse tagajärjel välja paiskusid. Aga ei usu mitte, et need kivid on sadu miljoneid aastaid tagasi sealt kraatrist välja paiskunud. Ühes eelmises loos seletasin, et miks ei usu. Nüüd panen ühe fakti veel juurde. Vanad, vees olevad graniidi-jurakad on vesi kõik ümaraks ja siledaks lihvinud, aga need moodustised on kõik teravad. Kui on teravad, järelikult on suhteliselt uued...

Enne veel, kui katsega alustan, siis veel kaks pilti ühest huvitavast kivist.

Kui ütleks, et see on kõrgelt, lennuvahendi pealt tehtud pilt kuskil Egiptuse platool, kust püramiidide tarvis kive lahti murti (?), siis see kivi väheke meenutabki seda. Kivi on tegelikult umbes 100kg raskune. See tundub lihtsalt üks looduse vingerpuss olevat.

Nüüd katse ise, mille kestvuseks määrasin tunde järgi - üks aasta. Kui kõigevägevam annab, siis 03. detsember 2026 loen "tibud" üle.

Mul on neid kive tegelikult veelgi, aga korjasin suuremad ja ka paar pisemat kokku ja tõin tuppa. Oma üllatuseks märkasin, et osad kivid on muutunud halliks (ennemalt olid pruunid) ja nende peale on tekkinud valge, soola-taoline aine (hirmus kibe, mõru).

Pesin kivid puhtaks ja nagu tühjast kausist on näha, toimuvad kividega mingisugused protsessid, sest mingi sade on kaussi jäänud.

Pildil oleva kivi leidsin kodurannast vast oma 5-aastat tagasi. See oli kõige esimene seda-sorti imelikest kividest. Tol ajal oli see rohelist värvi, nagu tsaari-aegne vaskkopikas, millel vase-paatina peal. See tükk seisis vannitoas riiulil ja oli lihtsalt ilus ja kummaline kivike. See kivi kaalub päris palju ja sellega oleks saanud vabalt pähkleid purustada. Mingil ajal, kui teisi sarnaseid kive leidma hakkasin, siis panin nad kõik ühte karpi kokku ja viisin aita. 

Täna, kui need kivid aidast ära tõin, siis märkasin, et varemalt rohekat värvi olnud kivi on halliks tõmbunud ja koledaks läinud. Endis-aegsest hiilgusest pole enam jälgegi.

Pealegi on kivi lagunema hakanud. 

Pildil on katsealused kivid. Katse eesmärk on jälgida, kas ühe aasta jooksul toimub "paljunemine." See, et mõni kivi pruunikast toonist halliks muutub ja lagunema hakkab on minu jaoks juba ammu tõestatud. Egas ma mingit teadusliku katset teegi, kõik on ikka oma jaoks.

Pildil on 36 kivi. Kolm korda lugesin üle. Ülemised viis kivi on halliks tõmbunud, ülejäänud on pruunid.

Eksperimendi huvides tegin lisa-pilte, sest, kes teab, mis kividega aasta pärast on juhtunud ja siis on hea võrrelda.

Kivisid ära ei kaalunud, kuigi oleks võinud, aga katse eesmärk on tuvastada kivide jagunemist, mis ühe aasta jooksul ei tohiks võimalik olla kuivas ja tubastes tingimustes - miljoni aasta pärast aga küll. Eks analüüsi teen pärast ja pole mõtet midagi ette oletama hakata. Tibusid loetakse ju sügisel. 

Kivid panin läbipaistmatusse aukudeta kilekotti, millele käänasin sõlme peale ja panin tuppa, riiulisse. Piltlikult öeldes on need kivid seal juba jagunenud või mis iganes olekus, nagu Schrödingeri kass. Tõde selgub aasta pärast.

Jätkub...