Mida jutustavad põlenud linna varemed

Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži veebilehel on kirjutatud, et meil on käimas 6023 aasta Anno Lucis (valguse aasta). Mul pole mingit suuremat põhjust kahelda selle aasta enam-vähem täpsuses, alates maailma loomisest. Tuleks mõne kõrgema müürlase käest küsida, kas ta ise usub, et just selline aasta meil praegu tegelikult ongi käimas, mitte aasta 2023? Müürlased ise räägivad, et nad usuvad loojasse. Järelikult, võib eeldada, et nad usuvad, et umbes 6000 aastat tagasi loodi maailm. Küsiksin siis, et kas tänapäeva teadust siis ei usutagi? Toon suvalisi näiteid tänapäeva teadusavastustest.

Pilt Eesti Päevalehe digiväljaandest.

Selliseid pealkirju ja artikleid, kus räägitakse ajas tagasi rohkem kui 6000 aastat, neid on vast miljoneid. Kui järgmist pilti vaadata ja lugeda infot, mida see pilt sisaldab, siis ma kaldun arvama, et see blogi ja kogu siin leiduv info on ikka väga kuiv ja mage ulme selle kõrval, mida tõeline teadus välja pakub. Võtke näiteks Suure paugu (big bang) teooria, kus mittemillestki, mis oli väiksem kui mitte midagi, käis suur pauk ja see hakkas tohutu kiirusega paisuma. Peensusteni on kõik ära kirjeldatud, praktiliselt iga sekund, algusest kuni tänapäevani. Matrixi film kahvatub oma ulmega selle teooria kõrval.

Kes valetab? Või on selline küsimus põhimõtteliselt vale, sest tegu on ju pelgalt teooriatega. Kas teadus pole mitte samuti usk nagu müürlased usuvad, et käimas on 6023 aasta? Ma kahjuks ei saa lugeda ajalehtedes olevaid artikleid, sest enamus on neist tasulised, kuid ma võin oletada, et teadlased on kasutanud mingit X uurimismeetodit oma uurimuse aluseks, mida tavainimene mitte mingi valemiga tõestada ja järele kontrollida ei saa. Tavainimene saab aimu ja tõestusi läbi teadlaste endi, kui uurib tähelepanelikult, mida üks või teine teadlane läbi aegade on uurinud ja avastanud. Eelmine lugu Gröönimaast peaks justkui selle kliimateadlaste 125 000 aasta jutu hoobilt ringi lükkama, aga mida siis uskuda? Siit kogu selle postituse lugu arenema hakkaski. On suhteliselt suur osa inimesi, kes vastuvaidlematult usuvad kliimateadlasi ja üleüldse kõike, mida televiisorist näidatakse. Ja siis on olemas ka väike osa inimesi, kes kahtlevad televiisoris öeldule ja uurivad asju teisi radu pidi.

Ma ei tea, kui mitu aastat on kulunud maailma loomisest alates, kuid müürlaste number tundub usutavam, kui kliimateadlaste väide. Uskuda võib mida iganes, kuid oma uskumustele vastavalt, ma  proovin tavaliselt mingeid tõendeid või fakte kinnituseks leida. Enne kui oma tõendid või faktid esitan, räägiksin seiga, mis pani mind tõsiselt mõtlema, kas kuidagi blogi üldse sellelt platvormilt ära kolida ja nähtavaks jätta ainult ulmeinimestele. Tehnoloogiliselt on seda raske teostada, sest kuidas ma tean, kes on ulme ja kes televiisori inimesed? Üks lahendus muidugi on, aga las see jääb praegu minu teada. Televiisori-inimesed kipuvad isemõtlevaid sildistama lamemaalasteks vms. Teisalt on sellest mulle ükskõik, aga kui tuleb pidevalt kokku puutuda televiisori-inimestega, siis see võib üpriski kurnav olla. Pole mõtet tarkust täis inimestele midagi seletada näiteks loogikavigadest või kosmoloogilistest paradoksidest. Eks see on tegelikult minu oma lollus olnud, et ma mõne inimesega olen proovinud mingeid teemasid arutada. Eks need ulmeteemad ongi pigem sellised traditsioonilist maailmapilti ümberlükkavad ja nõuavad televiisori-inimestelt võibolla liiga palju kaasamõtlemist. Kes see ikka tahab oma mugavustsoonist välja tulla, kui terve elu on ette kirjutatud, et mida pead tegema ja kuidas pead tegema ning maailm on just täpselt selline nagu televiisoris seda kujutatakse. Väga lihtne on vist nii elada, kui kulgeda eelnevalt kirjeldatud programmi järele ja ignoreerida absoluutselt kõike kummalist või teistsugust mõtlemist ning filosoofilisi küsimusi maailma ja elu olemuse kohta. Ma saan aru, et darwinistile ei ole mõtet absoluutselt mitte midagi seletada ja kaunis kahtlane on, et nad ka elu saladuste üle pead murraksid. Ühel ilusal päeval ma puutusin kokku lausa kahe erineva grupi inimestega, kus millegipärast kiskusid teemad ulmeliseks. Tõin siis näiteid ja seletusi ning loogikavigasid, mida mina näen, kuid sain vastu, et teadus areneb ja ei maksa kahelda! Teine seik oli mu ühtede tuttavatega, paariga, kes igal nädalal kirikus käivad. Ma siis proovisin neilt uurida, mida nad teavad piiblis mainitavast taevavõlvist (firmanent), mille peal Jumal kõnnib ja lõpuaegadel kerib selle kokku nagu rullraamatu ning Põhjanaela juures avaneb vaade Jeesuse troonile. Selle peale nõuti minult tõestusi, et piiblis taolised kirjakohad ekisteerivad. Kui ütlesin, et sellised kirjakohad on olemas ja ma võin teile need üles otsida, siis läks jutt tõlgendamisele ja jutt lõpetati ning hakati hoopis kodu poole suunduma. Selleks ma ka proovin edaspidi valida teemasid, mida inimestega rääkida, kes pole tegelikult üldsegi võõrad mulle. Elu on näidanud, et osad inimesed kuulavad suu ammuli ja osad ei kannata kuulata taolisi ulmelisi jutte. Samas, ma kunagi ei ole väitnud konkreetselt ühegi asja kohta, et see on absoluutne tõde, kuid olen proovinud panna inimesi mõtlema. Eesmärgiks taolistel jutuajamistel on tegelikult see, et äkki näkkab! Äkki on seltskonnas keegi, kes teab asju ja oskab kaasa rääkida. Nüüdseks olen aru saanud, et hobusele ei ole vaja rääkida, kuidas saaki tabada ega kasele, kuidas kastaneid kasvatada. Saagi tabamisest peab lõvi ikka lõviga rääkima, aga aitab muljetamisest. Teema juurde kah siis. Teema sobitub hästi müürlaste anno lucisega. Oleks vaid kontakt mõne kõrgema ja saladusi tundva mördimehega, äkki õnnestuks midagi välja pinnida?

11.01.1932 Esmaspäev piltidega nädalleht, seal on hea artikkel, millest võib maailma vanuse teema ja Noa aegse üleujutuse kohta teatavad järeldused teha. Isiklikult arvan, et maailma tehislikkus löödi teadusest täielikult välja 20. sajandi algusel. See on just see aeg, kui Einstein tuli välja relatiivsusteooriaga, mis võttis maailmalt ära eetri ja andis vastu väga palju muid kummalisusi, millest ma vist kuskil ka kirjutasin.

Surnumere kalda saladus.
Mida jutustavad põlenud linna varemed.

1929. aasta novembrikuul algas Aleris Mallon, Jeruusalemma paavstliku piibli Instituudi juhataja, Jordaniorus väljakaevamisi, mis nüüd lõpetati. Kaevamispaik asub põhjapool Surnumerest, umbes seitse kilomeetrit Jordani jõesuust eemal. Juba ammu torkasid Mallonile silma umbes kümme n. n. tellsi (kunstlikult tekkinud kinku), mis olid rikkalikult kaetud savinõude kildudega ja teiste esemetega, millest võis oletada, et seal on mõne vanaaegse asunduse jääned. Juba esimene kaevamisjärk näitas, et seal on tõesti vana linna asukoht. Viimaste keavamiste tulemusena (1930. a. novembrist kuni 1931. aasta aprillini) selgus, et seal asuvad üksteise peal neli asundit, millest alumine asub puutumatul diluviaal liivapinnal.

Mis kasulikku informatsiooni sellest ajalehe artiklist saab välja lugeda? Väljasuremist on olnud neli korda, mis on vana ja tuntud teema juba ammugist, kuid see pole praegu peamine. Peamine ja väga oluline infokild on, et kõige vanem asula oli ehitatud otse puutumatule diluvaal liivapinnasele. 

 

Diluvium tähendab ladina keeles üleujutust ehk see on see kiht, mis märgib ajaloos praktiliselt kõikide rahvaste saagades kirjeldatud veeuputust. Lugesin vastava artikli läbi inglise keelsest wikist ja seal avaneb ilus vaatepilt sellest, kuidas teadus tühistas 19. sajandil järk-järgult "veeuputuse" teooria. Eks Darwingi sellel ajal elas. Teised teadusmehed, kes enne Darwinit elasid, nende uurimused ja oletused said ümberlükatud, kuid "reeturlik" ladina keel jäi alles, mis annab päris palju vihjeid endistele aegadele.

 

Lisaks ajalehe artiklile, juhtusin lappama ühte vana 1675. aasta ladina keelsest raamatut Athanasius Kircher, lohiseva pealkirjaga: I. Asjadest, mis olid enne veeuputust, II. Nendest asjadest, mis on seotud üleujutuse enda ja selle kestusega, III. Nendest asjadest, mida Noa tegi pärast veeuputust, mida kõike seletatakse ja demonstreeritakse uue meetodiga, mitte ainult kõige erinevamate argumentidega.

 

 

Vaatasin seda pilti ja ilmselgelt on siin kujutatud maailma loojat, Alfat ja Omegat, mis mõlemad tulevad piiblist ja Uroborost. Kuid miks Uroboros, mille keskel kõikenägev silm? See on puhtalt vabamüürlik sümbol ja ei ole mina lugenud piiblist välja mitte midagi sellist, mida uroboros ja silm müürlastele tähendavad. Madu oli küll Eedeni aias, aga kas võib olla, et algsetest piibli tekstidest on midagi välja võetud või asendatud? Kui ma ei eksi, siis on tõlgendatud, et Uroboros on madu, kes õgib oma saba ja see tähendavat suletud maailma eluringi koos paljude uuestisündidega. See on ring, millest inimhinged ei saa välja. Silm mõistagi valvab ja kontrollib seda maailma. Kuid tänapäevase piibli järgi on inimesel ainult üks maine elu. Need kaks aga ei lähe omavahel hästi kokku.

Pildil on Jumala paremal käel ingel, kes hoiab "tulemõõka" pea kohal. Selliseid tuldpurskavaid või elektrilaenguid andvaid mõõkasid on umbes sama ajastu gravüüridel veel teisigi. Mis need on ja mida need sümboliseerivad, võib vaid oletada. Pildil on veel üks mees, kes mängib mingit väga kummalist pilli. 

Mitu keelt on sellel pillil? Kes küll oskaks seda pilli mängida? Tulen selle pilli juurde loo lõpus tagasi. 

 

Selles raamatus on veel Eedeni aia kaart (link), mis on ühest küljest väga ulmeline, aga teisest küljest võib see kaart olla täpne ja tõene. Mõne koha suurendus sellest kaardist.

Tõlge: Eenok, esimene Pühakirjas mainitud hiiglaste linn, mille ehitas Kain.

 

Ma ei ole küll vana testamenti uurinud, kuid Kaini ja Aabeli lugudest ma ei mäleta, et Kain oleks hiiglane olnud ja veel vähem seda, et ta hiiglastele linna ehitas. Eenoki raamat puudub minu teada piiblis sootuks. Huvitav on see, kui piiblit on nii palju muudetud ja piibli mõtted tõlkes kaduma läinud, kas sealt jätkuvalt leiab seda tõde, mida looja tahtis, et inimesed teaksid? Teisest küljest on minu teada kuskil piiblis kirjas, kus looja ei luba piiblit muuta ja kes seda proovib teha, selle käsi ei käi hästi. Kahjuks ma pole piibliga nii palju sina peal, et piibli muutmise teema saaks uurimise alla võtta. 

Sellel pildil on veel üks huvitav asi. Kõige ülemisel mäel on kaks musta plärakat, kus on kiri, mis tõlkes võiks tähendada juudamaa väävlikaevusid. Kaardi allosas on aga suured tõrvakaevud. Kas piiblis räägitakse midagi neist? Samas, võib ka sedasi olla, et antud vana raamat, mida ma lugeda ei mõista, räägib mingitest arusaamatutest asjadest, kuid ma pigem arvan, et need sündmused ja kohad on võetud reaalsest tolle aja eluolust. Oma peaga selliseid asju välja vast ei mõtle.

 

Locus fabricationis Arcae (Noa laeva ehitamise koht) ja Ligna pro Arcae fabrica (puud laeva valmistamiseks).

 

Miks Noa laeva ehitab terve brigaad inimesi, mitte Noa üksi? 

 

 

Kusjuures arcae täpne tõlge on kast, kirst. Kaardi järgi asub laev ise Ararati mäe otsas.

Ei näe see laev välja selline nagu meie tänapäeval laevu tunneme. Samas, kui vesi sellesse kirstu sisse ei pääse, siis peaks see ujuma küll. Selles raamatus on näidatud igasugused arvutused ja skeemid selle kasti püstivuse ja uppumatuse kohta. See on üks suur ulmeraamat ja et lugu mitte lõputult pikaks ajada, siis ma ei hakka kõike kummalisusi siia välja tooma. Soovitan uurida seda raamatut ise.  

Lõpetuseks, meenutage korra seda keelpilli, mida ennist mainisin. All on skeem Noa laeva teisest korrusest.

Kas pole mitte hämmastav sarnasus neil kahel asjal? Ma ei saa öelda, et ma oleks taolist keelpilli kuskil näinud, kuid täielikult välistada ka ei saa. Tõenäoliselt olen näinud taolist pilli kunagi varemalt mõnel teisel gravüüril, kuid kas selle keelpilli ja Noa laeva arhitektuuri näol ei või hoopis olla tegemist mingisuguse maailma universaalse saladusega, millega saab imesid teha? Muusika/helivõnked ja laeva ehituslik arhitektuur - neil peab olema mingi omavaheline seos.

 

LÕPP

Gröönimaa

Gröönimaa teema ootas tegelikult ammu valmis kirjutamist, kuid ma ei jõudnud ennast kokku võtta ja teised asjad jooksid pidevalt peale. Nüüd siis tuli tahtmine asi ära teha ja tuhnisin läbi pataka online raamatuid, kaarte ja ajalehti ning paningi pisikese loo kokku.

Kiriku varemed Kakortakis Gröönimaal. Ülemine pilt on uusaegne ja alumine on joonistus aastast 1873. Need kaks pilti on väga heaks indikaatoriks, mis näitavad selgelt ära, et 1873. aastast kuni tänase päevani pole mingit "kultuurikihi" kasvamist olnud. Järelikult, massiivne "kultuurikiht" kogu maailmas pidi tekkima millalgi varem.

Nägin hiljuti videot Youtubist, kus üks uurija väitis, et üleilmne "mudauputus" oli aastal 1850. See klapib ka enam-vähem minu järeldustega, millele ma jõudsin aastaid tagasi, kasutades selleks vana nõukaaegset raamatut "Tallinna Dominiiklaste klooster."

 

Nüüd läheb huvitavaks. Lisan siia portsu pilte, kus on näha mingi kanal, mis lõikab Gröönimaa kaheks. Enamus kaardid, kus selline kanal on Gröönimaale märgitud, jäävad peamiselt aastasse enne 1850. Ilmselt see aasta +/- 10 aastat on indikaatoriks, kus hakkas tekkima infosulg ja tekkis nn. "uus ajalugu", mis on vanast hoopis erinev. Ulmeks teeb asja see, et taolise kanali tekkeks vanadele kaartidele võib olla mitu varianti. Oleneb, millises variandis me elame. Kirjeldan seda põgusalt hiljem.

 

 

Üleval ja all on üks ja sama kaart aastast 1818 (alumine kaart on suurendus). Kanali kohal on kirjas: On öeldud, et see väin on olnud varem läbitav, kuid nüüd on jääga kinni kaetud.

 

 

All pool on veelgi vanem kaart (1745), millele samuti on peale märgitud Gröönimaad läbistav äärmiselt lai kanal. Kanalis on kiri, mida võib tõlkida nii: On tõsi, et see kanal oli varem läbitav, kuid nüüd on see jää alla mattunud.

 

Kaart aastast 1595. Kanalit nimetatakse Forbosshersi väinaks. Aasta 1595 on väga heaks pidepunktiks ajaloo mõistmisel. Sellest võib järeldada, et Gröönimaa oli sel ajal täielikult jäävaba, samuti nagu terve põhjapoolus.

 

Kolm varianti on välja pakkuda, millele on iseseisvalt tulnud päris mitmedki uurijad:

1. Kas 19. sajandi keskel juhtunud katastroof tekitas jää ja lume põhja poolusele?

2. Või juhtus 16-17. sajandil mingi katastroof, mis muutis Maa kliimat?

3. Kaks eelmist varianti kokku.

1819. aasta kaart. Kanal on endiselt olemas.

Ja nüüd üks haruldane kaart, kuna tegu on suhteliselt uue kaardiga (1898), millele see kummaline kanal on peale märgitud. Tasub pöörata pilk Disko (ka Disco) saare juurde. Seal on näha, et mingisugune tee (punktiir) ulatub päris kaugele Gröönimaa sisemaale. Uuematel kaartidel pole enam märkigi sellest kanalist. Google maps ei tea samuti sellest kanalist midagi.

1922. aasta kaardilt on näha, et "juhuslikult" mööda seda rada, kus jää all peaks asuma otsitav kanal, on Šveitsi rändur Alfred de Quervain 1912. aastal matkanud. On enam kui selge, et kanali asukoht pidi tal täpselt teada olema ja ilmselt palju rohkemgi veel.

Hakkasin mõtlema, et kui palju peaks ametlikele uurimisasutustele kaudseid tõendeid, kaarte, kirjatükke jne kandikul ette tooma, et keegi suvatseks tõelist ajalugu uurima hakata? Tõenäoliselt ei juhtu seda kunagi, sest kui midagi "teistsugust" avastataks, siis võib kõik kokku kukkuda, absoluutselt kõik ja seda ei taheta mitte mingil juhul lasta sündida. Kunagi, kui viitsin, peaks kokku panema loo, miks tõene info ei saa avalikuks ja kes seda infot kinni hoiavad ning kuidas seda tehakse. Samas, et hetkel mitte ametlikele ajaloo uurimisasutustele midagi otseselt nina peale visata, on olemas päris mitu varianti, millega anomaaliaid selgitada saab. Toon siia kaks tuntumat. Tegu on siiski ulme blogiga ja neid variante ei tohiks täielikult eirata:

1. Universum oma käikudes on lõpmatu, sellest tulenevalt on Maa ajalool lõpmata arv kulgemisi. Mingil ajal oligi Maal hoopis teistsugune ajalugu, umbes seesama, mida siit blogistki lugeda saab, kuid mingil X-aastal juhtus midagi. Ajalugu hakkas "jooksma" hoopis teises variandis, mida tänapäeval peavoolu ajalooks võib nimetada. Ajalooliini vahetus ei läinud tõrgeteta ja see tõmbas kaasa materjali ja ka füüsilisi olusid eelnevast ajaloo kulgemisest, mida tänapäeval võib anomaaliateks nimetada.

2. Meie maailm on virtuaalne ja ajaloo on loonud keegi/miski mõistuslik tegelane. Mingit vanemat ajalugu pole kunagi olemas olnudki, see on väljamõeldis ja selleks ka äärmiselt vigane. Kõik hoopis kordub teatud aja tagant. Me asume mõistatuslikus virtuaalmasinas, mis proovib meid eksitada ja luua pilti ajaloost, et me ei hakkaks midagi kahtlustama. Paraku, pole ükski masin täiuslik ja teeb seegi vigu. Sellest ka anomaaliad ajaloos. Mõlemad variandid võivad tekitada ka nähtust, mida kutsutakse Mandela efektiks.

Teema juurde tagasi. 1923. aasta ajalehes ilmus järgnev artikkel:

Muiste Gröönimaal suvi olnud.

Taani uurija dr Noerlund on oma Gröönimaa ekspeditsioonil 1921. a teinud huvitava leiu. Ta leidis mitmesuguseid riidetükke, mis arvatavasti pärinevad keskajast. Riided olid sügavale maa sisse maetud, mis nüüd kõvasti külmanud ja väga hästi säilinud; lähemal uurimisel osutus aga, et riided olid mitmesuguste taimede juurtega läbi kasvanud. Uurija järeldas sellest leiust, et Gröönimaal kord ennevanasti suve ajal taimekasv olemas olnud. Sellest selgub edasi, et maapind sellal suveks jääst ja lumest vabanes. Dr Noerlund oletab, et keskajal Gröönimaa temperatuuris ja kliimas on aset leidnud järsk muudatus: enne oli soe, kuid siis tuli äkitselt igavene jää ja lumi...

Kõik on vägagi loogiline. Saare nimi on ju samuti Green-land, roheline-maa. Kõik klapib ja tõde tegelikult ei varjatagi. Pigem isegi nagu mõnitada tahetakse, umbes et, no on ikka tühmad need inimesed, kandikul on teile maailma saladused ette toodud, aga te ikka ei näe ja ei kasuta oma pead mõtlemiseks. Teie asemel mõtlevad televiisori tädid ja onud, keda pimesi kiputakse uskuma. Tegelikult on saladused meie silme ees ja vägagi avalikud ning mõtlejatele alati kättesaadavad. Greenlandi loogikat kasutades võib näiteks väita, et Kalevipoja Lennuk polnud kellegi laev, vaid lennuaparaat jne. Tõestada otseselt midagi ei saa ja selleks kõik need tekstid siin blogis kannavadki ulme templit.

Uurisin veel teema kohta andmeid juurde ja vana hea Korben Dallas tuli mulle appi. Aastal 1638 teati, et Gröönimaa, Friisimaa, Moskoovia ja Skandinaavia olid lumega kaetud vaid 6 kuud. Väljavõte raamatust The Anatomy of Melancholy.

Samuti võib olla, et seda kanalit varjatakse, kuna see on inimtekkeline ja see on umbes 1000 km pikkune. Ajaloolastel oleks väga raske seletada selle kaevamist pimedal keskajal, kuid see on väike probleem selle kõrval, et kõigest paarsada aastat tagasi võis Gröönimaa olla täielikult jäävaba.

All pool on Vincenzo Coronelli 1592. aasta kaart, millel on kujutatud Gröönimaa ilma jääta. Ei mingit jääd, suured puud kasvasid aastal 1592 Gröönimaal. Paremal on aga Friisimaa, millest all pool samuti põgusalt juttu tuleb.

Juhul kui leiab tõesti aset kliimasoojenemine, siis võib üpris julgelt väita, et kliima tasakaalustub ja toibub katastroofist. Äkki ollakse hoopis mures, et kui Gröönimaa saab jäävabaks, kas siis õnnestub varjata artefakte, isegi püramiide, mis seal olla võivad? Viimane aeg kuulutada Gröönimaa loodusreservaadiks ja inimesed rannaküladest minema kupatada. Kui ma nüüd palju ei eksi, siis midagi sellist on tehtud Spitzbergenis, kuhu paljudesse kohtadesse on keelatud minna. Antarktikast ei maksa rääkidagi.

Ühes mitte nii vanas raamatus (1873) on kaardid, millega püütakse Friisimaad kujutada Fääri saartena. Aga minu hinnangul neil see ei õnnestu, sest tõendid räägivad hoopis midagi muud. Vanadel kaartidel on Friisimaa Islandist edelas. Alumisel kaardil Friisimaa puudub, kuid on Fääri saarte alla sulgudesse kirjutatud, et justkui oleks tegu Friisimaaga. Fäärisaared aga jäävad Islandist kagusse (Euroopa poole). Võtsin Google kaartidelt Fääri saared ette. See ei meenuta absoluutselt vanadel kaartidel nähtud Friisimaad. Lisaks ei kattu asulate nimed ja asulate asukohad.

 

 

Shetland on millegipärast Estlandiks nimetatud. New Foundland on jällegi Estotiland. Madis neid eestlasi võtku. Pool maailma oma järele nimetanud :)

 

 

 

Võrrelge kahte alumist kaarti. Esimene neist on 1945 U.S. Army Air Forces kaart ja teine 1595. aasta kaart. Ühe linna nimi on sarnane, kuid asub hoopis teises kohas ja seda pean ma juhuseks. Absoluutselt ei ole need saared sarnased ja võib väita, et Friisimaad tuleb otsida mujalt kui Fääri saartelt.

 

Kui keegi endiselt kahtleb (kahtlemine on hea), siis aastal 1607 üllitati suht sarnane kaart 1595 aasta omale, kus on praktiliselt kõik samad maad peale märgitud. Õnneks on sellel kaardil välja toodud ka Fääri saared. Friisimaa ja Fäärisaared on sama sarnased nagu siga ja kägu.

Alumisel kahel kaardil (esimene 1855, teine 1679) on selgelt näha, et Friisimaa asub Ameerika poolses osas, mitte Euroopa poolses, kus tänapäeval asuvad Fääri saared.

 

Sellega panen teema hetkel lukku. Lisainfot ja kasulikke teadmisi võib saada ka Friisimaa teemast.

LÕPP

Rooma antiikaja jäänused

Antiik-Roomast on siin blogis teisigi ja palju intrigeerivamaid lugusid. Näiteks, Vana-Rooma arhitektuur üle maailma, Narva triumfikaar nii Narvas kui Peterburis ja mis peamine, osade gravüüride järgi saab kokku panna pildi Vana-Rooma hävingust alles 19. sajandi algupoolel.

Lappasin ühte digitaalset raamatut "Rooma antiikaja jäänused" (1618) ja nuputasin ühe või teise pildi juures ning otsisin tausta-andmeid Vikist juurde. Võib öelda nii, et leidsin palju küsitavusi ja ebaloogilisust. Aga ega see ei üllata enam ammu. Raamat olla 1618. aasta väljalase, milles ma mõnevõrra kahtlen (kuid võin ka eksida), sest mulle tundub, et see raamat sobiks umbes 17. sajandi lõppu, sest taoline varemetes raamat Rootsi kohta, ilmus just sellel ajal. Enne seda aega, kui elas Rootsi kuninganna Christina (1626-1689), tundusid hooned terved olevat.

Täielik kaos ja häving. Inimesed käisid ringi ja vaatasid, kas annab veel midagi päästa. Kaks meest tassivad mingit sodi kottidega hoonest välja. Terve see raamat on täis varemete pilte, kuid see pole teemaks. Huvitav on hoopis midagi muud...

Antiik-Rooma linna kaart. Täielik müstika.

Milleks on selle kolmekordse hoone katusel kolm kolossaalset püramidiaalset torni, mis ei ole kindlasti obeliskid? Obeliske näeb allpool.

Püramiid, mis on hoopis erineva kaldega kui Egiptuse püramiidid. See püramiid on ka praegu Roomas olemas.

Via Appia ehk Appiuse tee.

Viki: Tee oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas. Tee ühendas Roomat Capua lähistel asunud Calvi kolooniaga. Seda teed nimetati ka pikkade teede kuningannaks.

Via Appia ulatub kuni Circus (ka circius) Maximuseni. Nendest kompleksidest tuleb juttu allpool.

Pildil on veel hoone number 3 ja hoone nr 43. Välimuselt on need üpris sarnased hooned, kuid eesmärgid ja nimetused on neil vägagi erinevad. Nr 3 on: porta Ianiculesis (guugeldamisel vasteid ei saanud) ja nr 43 on T. Fortuna. Linna kaardil on kogunisti 16 hoonet, mis kannavad nime porta ehk värav. No mis värav see nr 3 peaks küll olema?

All paremas nurgas on purskkaev. Neid on kaardil päris palju, kuid jälle, mis nipiga? Vaatasin hiljuti saadet, kus Margna ja Jõekalda külastasid Indiat ja nad sattusid ühe vana purskkaevu juurde 16. sajandist. Margna tegi imestunud näo ja ütles Kristjanile midagi sellist: Mismoodi? Pumpasid ju ei olnud...

Kui terve Rooma ja ka terve maailm oli mattunud miski mudalaadse soga alla, mille paksus Roomas võis olla kuni 10-meetrit, siis võib julgelt arvata, et praegune "Appiuse tee" on rajatud õige tee peale. Mussolini alustas küll Rooma väljakaevamist, kuid enamus hooneid ja teid jäid sellegipoolest maa-alla.

Pildil on näha väljakaevatud triumfikaar. Nagu pildilt aimata võib, siis ei jaksanud ka Mussolini suurt midagi Roomas välja kaevata.

Sellele staadionile või mingisugusele areenile nime ei ole antud, kuid mõneti meenutab see lendluudpalli mänguplatsi Harry Potterist. Nali naljaks, kuid pole halli aimugi, mis ehitisega on tegu ja mis atribuudid seal keset staadionit asusid ning mille jaoks?

 

Rooma linnas oli päris mitu hoonet, mis kandsid nime "Circus", teinekord kirjutati ka "Circius." Sealt tuleb eesti keelde sõna "tsirkus", mis tähendab ka ringi, ovaali vms. Üleval pildil olev circus Maximus olevat olnud maailma kõige suurem staadion, mahutades 270 000 pealtvaatjat.

 

Väidetavalt olid need hoonetekompleksid kõik staadionid, kus peeti spordivõistlusi, sõideti kaarikutega võidu jne, kuid siin on üks aga. Miks on absoluutselt kõikidel "circustel" keset väljakut obelisk? Taolisi komplekse oli Roomas teisigi, kuid ilma obeliskideta ja neid nimetati "Foorumiteks."

Järgnevast ilmaimest olen samuti eelnevalt siin blogis pilte jaganud. 

Tiberi jões on Tiberi saar, mis oli laeva kujuga ja nägi välja nagu laev. Laeva keskel asus obelisk.

Tänapäeval pole sellest laevast enam midagi järele jäänud.

Terve Rooma oli vanal ajal mõistetamatu otstarbega hooneid täis. Mõned hooned on ka õnneks ära tuntavad, nagu hipodroom, termid (kes sedagi teab, mis need tegelikult olid) ja mõnigi hoone veel.

Mis otstarve oli sellistel ovaalsetel hoonetel nagu Colosseum? Väidetakse, et ka need olid spordivõistluse areenid. Mida aga järgmisel pildilt näha saab?

Lisaks circus Apollinarisele on imeväikese maa-ala sees veel kolm Colosseumi stiilis hoonet. Kas on mingi loogika, et 4 kolossaalsete mõõtmetega staadionit asuvad üksteise kõrval? Loogika ütleb, et ei ole. Neid ovaalseid hooneid nimetati "theatrumiteks." Colosseumi verised spordivõistlused peaks meile kooliõpikust ja ka filmidest hästi teada olema. Kuid Circus Apollinarisega on kahtlematult tegu mingi spetsiifilise otstarbega väljakuga. Sellest annavad tunnistust spetsiifilised ehitised keset väljakut. Võin ju puusalt pakkuda, et tegu oli mingi järjekordse lendluudpalli võistluste staadioniga, kuid kas neid juba liiga palju ei saa selle linna kohta? Ilmselt on nende paljude hoonete puhul tegu mingit laadi eriotstarbeliste hoonetega, näiteks teadusasutuste või uurimiskeskustega. Ovaalide puhul võiks ju pakkuda mingeid kosmosekeskusi, kuigi kosmos ise on juba suhteliselt kahtlane teema, kuid teema läheb muudkui huvitavamaks...

Ülemisel pildil on Vatikani arhiivist pärit Rooma plaan, millel on kujutatud kaks piklikku hoonet. Need on need samad circused. Mida need meenutavad? 

Kas mitte lennujaamasid? Arvestades, et ühte sellisesse "lennujaama" mahtus korraga kuni 270 000 inimest, siis nagu oleks jumet sellel ideel küll. Aga miks obeliskid keset lennujaama?

Tundub loogiline? Obeliskid olid ankrumastid, mille külge laev ankurdati ja obeliski sees olevast keerdtrepist said inimesed laeva sisse ja välja minna.

Portic' Argonaut.

Viki: Argonaudid olid vanakreeka mütoloogias meresõitjad, keda kutsuti nõnda nende Argo-nimelise laeva järgi.

Siin tundub olevat mitu möödarääkimist. Esiteks, jutustab mütoloogia ainult argonautidest, aga miks Rooma Riigil oli Argonautide keskus? Teiseks, Port (portic) peaks sadamat tähendama, aga kui kaugel on jõgi sellest sadamast?

Argonaudid olid maadeavastajad, kuid nad avastasid maid lendavate vahenditega, mis erinesid dirižaablitest, nagu tänapäeval erinevad lennukid helikopteritest. Veelgi ulmelisem näide oleks kosmoseraketi ja lennuki võrdlus. Kas Kalevipoja puhtast hõbedast valmistatud Lennuk maandus kunagi samuti seal samas keskuses? 

Seda Rooma kaarti võibki vaatama jääda ja siia neist imedest pilte kleepida, aga tegelikku aimdust linna hoonetest tänapäeval enam vast ei saa, arvestades et enamus Roomast on mattunud ja paljud hooned täielikult hävinenud. No näiteks, see hoonetekompleks siin:

Arvestades, et Circus Maximus mahutas 270 000 inimest, siis kui palju mahutas inimesi punase ringi sees olev hoonete kompleks? Kirjade järgi oli see miski Rooma imperaatori hoone.

Lõpetuseks tooksin välja ühe võimaliku vastuse küsimusele, mida on alternatiivid senini pidanud paradoksiks. Milleks tehti augud vanade hoonete välisseintesse?

See vastus tuli ise minu juurde kui alumist pilti vaatasin.

Ma olen neli aastat õppinud vanemat ehitust (pool nõukaaegne värk) ja vaatasin seda pilti ning lülitasin ulmevaldkonna mõtlemise välja. 

Ja sain vastuse, et need augud võivad olla tehtud hoonete müüridesse stabiilsuse tagamiseks. Ilma nende aukudeta, vajuksid kõrged ja ka pikad müürid kolinaga kokku. Kes kõrgeid/pikki silikaat-tellistest müüre on ladunud, see teab, et iga järgmine kiht telliseid laotakse sedasi, et vuugikohad ei kattuks, kuid iga kuues (võib ka tihedamalt) telliste kiht laotakse tervenisti ainult poolikutest tellistest. Tänapäeval on juba muud lahendused, kuidas seda probleemi vältida ja arvatavalt olid need augud just vanal ajal insenertehniliseks lahenduseks, et kõrged müürid kokku ei vajuks.

LÕPP