Muraste mõis
Murrast, Kurba, Murras, Morras, Mores, Morrasti, Muraste
Muraste küla on esmakordselt mainitud 1426. aastal, tollal oli nimeks Mores. Nüüdset Muraste küla on mainitud 1560. aastal. Teadaolevalt – 1725 elas Murastes 51 inimest kui samal ajal Hüürus 72 ja Keilas 341 inimest; 1872. aastal elas Murastes 99 ja 1853. aastal 186 inimest;
Murastes on ka Hiiemägi, kus mõned pärnad ja tammed on mitmesaja aasta vanused. Arhiivimaterjalid räägivad, et rahvas pidas hiies olevatest sammastest väga lugu. Kui üks sammas lagunes, koristas mõisnik selle ära ja lasi uue samasuguse asemele teha. Teise seiga põhjal lasi Muraste mõisnik mõisa männikus vanade ohvrikohtade mälestuseks kivipostid üles panna. Vaevalt et mõisnik maausuliste sambaid uuendada tahtis, pigem näitas ta vanas pühapaigas uute sammastega oma ülemvõimu. Kohalikud aga tõlgendasid seda omal kombel ning viisid Eiseni (pärimuste koguja) sõnul ande edasi. Kahe paekivist samba asukohad Hiiemäel on tänaseni näha – vaid kunagised sambad võivad selgitada, miks on keset hiiemäge sarapuude vahel kõrvuti kaks üsna suurt paekivikuhilat.
Topograafiline kaart
Tõin just spetsiaalselt selle vene kaardi välja, kuna siin on hiis kujutatud väga omapäraselt- puude ringina, mis teistele uurijatele võivad anda vihjeid hiitest, mis unustusehõlma vajunud.
Mõis
Mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel, selle esimene omanik oli Ericus Beck 1848. aastal sai mõisa omanikuks Otto von Krusenstern.
Kes oli Otto von Krusenstern?
Otto von Krusenstern (ru) (1802–1881) oli Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), Tula (1847–1850), Orjoli (1852–1854) ja Odessa (1854–1856, Krimmi sõja ajal) sõja- ning tsiviilkuberner, senaator Peterburis, mõisaomanik Vladimiri kubermangus, Muraste mõisa omanik.
Otto von Krusenstern
Krusensternide suguvõsa vapp
O. von Krusenstern lasi Murastesse püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis mõnedel andmetel valmis 1851. aastal. Muraste mõisa peahoonet hakati Nikolai von Krusensterni (legendaarse maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni poeg) eestvedamisel ehitama 1850ndate paiku eelkõige linnalähedase suvilana. Noor Eesti Vabariik natsionaliseeris linnalähedase Muraste mõisa peale Vabadussõda ja seal avati lastekodu sõjas orbudeks jäänud lastele.
Tollal valminu oli kahekorruseline lameda katusega kiviehitis, mida ilmestas korrustevaheline simss. Hoone peafassaad oli suhteliselt lihtne - veidi eenduva keskosa ees oli vaid väike hulknurkne eeskoda ning katuserinnatisel väike ehisviil.
See-eest oli väga esinduslik aga taga- ehk pargikülg. Selle keskosas asus kolme kaaravaga kaaristu ning parempoolses otsas sihvakas neljakorruseline torn. Peahoone taga asus avar park. Kõrvalhooned asetsesid peahoonest enamjaolt ida pool. Osa neist ümbritses peahoone esist auringi.
Wikipedia: Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19. sajandi taastekkelisi arhitektuuristiile, kuid mis ei olnud seotud ei Vana-Kreeka arhitektuuri taassünni ega gootikaga (vt uusgooti stiil). Selle asemel sai see laialdaselt inspiratsiooni klassitseeruvatest Firenze ja Kesk-Itaalia kunstilaadides.
Uusrenessanslik stiil Eestis:
Eestis on uusrenessanslikult ehitatud Haapsalu jaamahoone frontoon ning järgmised mõisad:
Arkna, Inju, Puurmani, Avanduse, Raadi (varemeis), Muraste (varemeis), Saka, Muuga, Käru (säilinud veidi lihtsustatult), Viljandi, Laimetsa (varemeis), Ulvi(juurdeehituse osas), Harku (fassaadikujunduseosas), Kaagjärve (algkujul alles vaid osa hoonest, sealhulgas torniosa). Uusrenessanslikuks võib pidada ka Ülikooli Kohviku hoonet Tartus.
Muraste mõisa härrastemaja dominandiks on laia räästakarniisiga vaatetorn, mere poole avanevad kaaristu ja terrass.
Praeguseni säilinud mõisaansambel ja park pärinevad enamasti 19. sajandi II poolest. Kõrvalhooneid omas mõis arvukalt, kuid tänapäeval on neid ümberehitamata kujul säilunud vähe.
ENSV 1981. aasta arhitektuurimälestise passi järgi on Muraste mõisa autor ja ümberehituse autor teadmata.
Probleem
Eestimaa keskaegne ajalugu püsib suuresti Läti Henriku Liivimaa kroonikal.
Väljavõte Elukulg blogist Link
“Mul jääb ajaloolastele vaid kaasatunda - nende huvitavas, seikluslikus ja üsna tänamatus töös. Enne kui ma sellele uurimusele läksin, võtsin raamaturiiulist ühe raamatu, mille ma üsna odavalt ja mulle teadmatu ajendi põhjal olin ostnud, ning see oli pikka aega seal lebanud ja õiget aega oodanud. Otepää linnust Vikist googeldades ja teksti lugedes märkasin, et kõik arvamused, tegelased ja aastaarvud on võetud - Henriku Liivimaa Kroonikast.”
Ja veel kaugem ajalugu on vaid mingi ebamäärane arvamus, millel tõega ei pruugi mittemingit pistmist olla.
Väljavõte Elukulg blogist: Link
AJALOOLASED TEAVAD AJALOO TÕEPÄRASTUST selliste väljenditega:
Arheoloogilises plaanis on aastad 800-1025/1050 selgete erijoontega periood, mille nimetamine viikingiajaks on rahvusvahelise kokkuleppe küsimus.
… Eesti muististe ja arheoloogiliste nähtuste umbkaudsed dateeringud, ….
Tõenäoliselt oleks ka Eesti jaoks õigem lugeda perioodi lõpuks umbkaudu aasta 1025.
… olen küll püüdnud võimaluse piires jääda praeguste teadmiste raamidesse…
Samas ei saa seda alati kindlalt väita…
… rõngaspeamõõga nupp, võimalik, et mingi kasti või isegi raamatu peal olnud kullatud pronkskaunistus ja pannalt meenutav, ebaselge otstarbega, kuid väga peene töötluse ja ornamendiga loomapeaga ese, mille arheoloogid parema seletuse puudumisel ristisid Pontuks.
… pole teada ainsatki eset, mille saaks dateerida ajavahemikku …
… pole keegi üritanudki bioloogiliselt määratleda…
… mil puri Läänemerel kasutusele võeti, ei tea keegi…
… teatud lõtkuga dateeritud 8. sajandi keskpaika…
… tundub esiajaloolisel ajal olevat olnud kasutusel…
Uurijad on üksmeelel, et tollased laevad püüdsid peaaegu alati ööseks kuhugi sadamasse jõuda …
7 sajand. Paraku pole nii varajasest ajast kogu Baltikumi kohta teada ühtegi kaasaegset kirjalikku allikat.
… meil on neist kaugetest aegadest saadaval nii napp allikmaterjal…
… müüte ei pea uskuma täht-tähelt, kuid oma tõetera, sageli küll väga moonutatud kujul, on olemas enamikus vanades lugudes.
1980 ja eriti 1990 ajal monteeriti julma rüüstaja kuvand viikingite küljest lahti ning hakati kirjeldama viikingit kui eelkõige rahumeelset kaupmeest ja põllupidajat.
… täpselt pole teada, milliseid keeli tuhatkond aastat tagasi ühel või teisel alal räägiti.
… roll kogu teoorias tundub siiski veidi ülepaisutatud, mis võib olla sellest, et...
… situatsioon võis ajas muutuda ning ilmselt muutuski.
Osadele neist küsimustest võib oodata vastuseid juba lähitulevikus. Osad küsimused aga küsimusteks ilmselt jäävadki.
Mõningatel juhtudel on siiski peetud võimalikuks...
Nii ennekuulmatuna olevat tundunud idee…
… on seni avaldatud võrdlemisi vähe andmeid, mistõttu on nende asetamine laiemasse konteksti üsna spekulatiivne.
… ei peaks seega üldse olema relevantsed.
Sellest hoolimata esitasid Eesti arheoloogid ja antropoloogid alguses erinevaid tõlgendusi matmiskombestiku kohta…
Ei üks ega teine variant oma sealjuures teadaolevaid arheoloogilisi või kultuurantropoloogilisi paralleele.
Esitatud argumentatsiooni jälgides on samas selge, ning seda on ka autorid ise möönnud, et sellised tõlgendused on väga spekulatiivsed.
Vaatame veelkord Muraste mõisa peahoone esikülge
Kas ei tundu, et selle majaga on midagi valesti?
Aga enne veel tooksin allpool olevast raamatust välja mõned kohad:
Ja nimelt käib jutt iidsest linnast nimega Angkor, mis asub Kambodžas.
Mõned väljavõtted raamatust:
..Need ehitiste loojad pidid olema tõepoolest suured ehitusmeistrid..
..Veel sadakond aastat tagasi ei teadnud Angkorist mitte keegi..
..Kõrgematestki puudest üle kõrgusid hiiglaslikud templid..
..Linn on inglite kuninga kätetöö..
..Selle linna ehitasid hiiglased..
..See linn ehitas end ise, sest inimesetele pole see jõukohane..
Angkor
Aga nüüd tagasi Muraste mõisa juurde.
Maja esimese korruse uksed ja aknad on väga suured ja kõrged. Meile räägitakse, et vanasti oldi väga vaesed, kuid ometi on kõik vanemad majad üle maailma, mis dateeritakse 19. sajandisse või 20. sajandi algusesse, väga suursuguselt ehitatud.
Paljud hooned, kujud, ausambad on lihtsalt niivõrd hiiglaslikud, et isegi tänapäeval ei suudeta neid järgi teha.
Vaadake kasvõi Tallinna vanalinna. Enamus majade esimesed korrused on ringi ehitatud. Aknad ja uksed asetsevad lippadi-loppadi erinevatel kõrgustel. Aga sellest ja paljudest muudest asjadest, soovitan teil lugeda ühe tõsise eesti uurija Elukulg blogist. Vene keele oskajate silmad avanevad, kui vaatate Predsedatel SNT kanali dok. filme.
Vaatame seda ukseava korra veel, see uks on umbes 4 meetrit kõrge! Esimese korruse aknad on umbes 2 meetrit kõrged.
Teise korruse aknad ning keldri aknad on normaalsuuruses. Keldrid on muidugi eraldi teema ja keldrite või siis hoopis „esimene korrus maa all” kohta on palju materjali. Uurige Praha ja Pariisi kohta. Vaadake meie vanalinna kõveraid maju ja akende ja esimese korruse olematut loogikat. Ja nii on praktiliselt igal pool maailmas vanade linnadega.
Tagumisel külje esimese korruse uks ja aknad on sama kolossaalsed kui maja ees.
Ja nüüd loo alguse juurde tagasi.
„Otto von Krusenstern lasi sinna püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis valmis 1851. aastal. Muraste mõisa peahoonet hakati Nikolai von Krusensterni (legendaarse maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni poeg) eestvedamisel ehitama 1850ndate paiku eelkõige linnalähedase suvilana.”
Arvatavasti mitte Krusenstern ei hakanud seda hoonet ehitama vaid ta hakkas seal olevaid varemeid restaureerima. Arvatavasti mattus üleujutuses hoone tegelik esimene korrus muda alla ja sellest sai nüüd kelder. Teine korrus ehk nüüdne esimene korrus ei hävinenud täielikult ja taastati samade mõõtmetega nagu see oli, võib-olla ainult muudeti nüüdse keldri ja esimese korruse vahelae/põranda kõrgust. Muraste mõisa arhitekt ei ole teada, arvatakse, et keegi Tallinna arhitektidest projekteeris hoone. Muidugi mõista ei ole meil pilte ja joonistusi tolle aja ehitustöödest. On olemas mõningane info nüüdisaegsetest restaureerimisestöödest.
Restaureerimistööd
Esimese korruse aknad on ehitatud lühemaks.
Trepid mõlemal pool hoonet ei ole algupärased
Sokkel ei ole algupärane
Tagumise sissepääsu esine ei ole algupärane
Mingid avad on kinni laotud
Ja neid ümberehitusi on veel. Tõenäoliselt on tornis palju ümberehitusi tehtud, kuid hoone sisemusest pildid puuduvad. Väljastpoolt sai ainult läbi akna tornis olevat keerdtreppi pildistada, kuid kahjuks ei jäänud see piisavalt korralikult näha. Paistab, et ka see on mingi uuema aja saavutus.
Veeuputus ja hiiglased
Enne veeuputust (1840-1850) oli maja hiigelkasvu inimeste kasutuses. Maja tegelik korruste arv on teadmata, kuna osa hävis üleujutuses ja osa on hävitatud restaureerimise käigus. Arvatavasti oli kaks veeuputust. Esimene ja suurem uputus toimus 17. sajandil ja teine 19. sajandil.
Mis hävitas hiiglased?
Üks põhjus oli veeuputus, mis leidis arvatavalt aset 19. sajandi keskel või esimesel poolel, kuid on veel teisigi teooriaid, kuid nendest teinekord.
Link Elukulg
Giovanni Battista Piranesi (4 October 1720 – 9 November 1778) uurige tema töid, vaadake tema joonistusi ja mõelge, miks kõik varemed ja ehitised, mida ta maalis on nii kolossaalsete mõõtmetega. Meile öeldakse, et tema tööd on fantaasia, kuid on tõestusi, et tema tööd kirjeldasid 1:1 tegelikkust.
Vaadake ringi, terve maailma vanad linnad on koloniaal stiilis ehitatud. Meie vanalinn samuti. Terves maailmas on tähelinnad. Eesti tähelinnad on Narva, Vasknarva, Tallinn, Paide, Tartu, Haapsalu, Lihula, Pärnu, Kuressaare ja võib-olla veel mõni. Kasutage Maaameti kaardiserveri reljeefkaarti ja te näete.
Tähelinnade kohta saate lugeda siit Tähelinnad (artiklid võetud Elukulg blogist, sest seal on kõik ilusti eesti keeles lahti seletatud). Võiksin ka lisada youtube ja muid võõrkeelseid teiste autorite linke, kuid seda materjali on hiiglama palju ja kes tahab, see leiab ise kerge vaevaga mida vaja.
Narva tähelinn (Maaamet)
Pildikesi maailmast
Vaadake muuseumides olevaid eksponaate mõttega. Te võite üllatuda, mida kõike seal näha võib. Küsige küsimusi iseendalt ja giididelt.
LÕPP
Otto von Krusenstern (ru) (1802–1881) oli Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), Tula (1847–1850), Orjoli (1852–1854) ja Odessa (1854–1856, Krimmi sõja ajal) sõja- ning tsiviilkuberner, senaator Peterburis, mõisaomanik Vladimiri kubermangus, Muraste mõisa omanik.
Otto von Krusenstern
Krusensternide suguvõsa vapp
O. von Krusenstern lasi Murastesse püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis mõnedel andmetel valmis 1851. aastal. Muraste mõisa peahoonet hakati Nikolai von Krusensterni (legendaarse maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni poeg) eestvedamisel ehitama 1850ndate paiku eelkõige linnalähedase suvilana. Noor Eesti Vabariik natsionaliseeris linnalähedase Muraste mõisa peale Vabadussõda ja seal avati lastekodu sõjas orbudeks jäänud lastele.
Tollal valminu oli kahekorruseline lameda katusega kiviehitis, mida ilmestas korrustevaheline simss. Hoone peafassaad oli suhteliselt lihtne - veidi eenduva keskosa ees oli vaid väike hulknurkne eeskoda ning katuserinnatisel väike ehisviil.
See-eest oli väga esinduslik aga taga- ehk pargikülg. Selle keskosas asus kolme kaaravaga kaaristu ning parempoolses otsas sihvakas neljakorruseline torn. Peahoone taga asus avar park. Kõrvalhooned asetsesid peahoonest enamjaolt ida pool. Osa neist ümbritses peahoone esist auringi.
Wikipedia: Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19. sajandi taastekkelisi arhitektuuristiile, kuid mis ei olnud seotud ei Vana-Kreeka arhitektuuri taassünni ega gootikaga (vt uusgooti stiil). Selle asemel sai see laialdaselt inspiratsiooni klassitseeruvatest Firenze ja Kesk-Itaalia kunstilaadides.
Uusrenessanslik stiil Eestis:
Eestis on uusrenessanslikult ehitatud Haapsalu jaamahoone frontoon ning järgmised mõisad:
Arkna, Inju, Puurmani, Avanduse, Raadi (varemeis), Muraste (varemeis), Saka, Muuga, Käru (säilinud veidi lihtsustatult), Viljandi, Laimetsa (varemeis), Ulvi(juurdeehituse osas), Harku (fassaadikujunduseosas), Kaagjärve (algkujul alles vaid osa hoonest, sealhulgas torniosa). Uusrenessanslikuks võib pidada ka Ülikooli Kohviku hoonet Tartus.
Muraste mõisa härrastemaja dominandiks on laia räästakarniisiga vaatetorn, mere poole avanevad kaaristu ja terrass.
Praeguseni säilinud mõisaansambel ja park pärinevad enamasti 19. sajandi II poolest. Kõrvalhooneid omas mõis arvukalt, kuid tänapäeval on neid ümberehitamata kujul säilunud vähe.
ENSV 1981. aasta arhitektuurimälestise passi järgi on Muraste mõisa autor ja ümberehituse autor teadmata.
Probleem
Eestimaa keskaegne ajalugu püsib suuresti Läti Henriku Liivimaa kroonikal.
Väljavõte Elukulg blogist Link
“Mul jääb ajaloolastele vaid kaasatunda - nende huvitavas, seikluslikus ja üsna tänamatus töös. Enne kui ma sellele uurimusele läksin, võtsin raamaturiiulist ühe raamatu, mille ma üsna odavalt ja mulle teadmatu ajendi põhjal olin ostnud, ning see oli pikka aega seal lebanud ja õiget aega oodanud. Otepää linnust Vikist googeldades ja teksti lugedes märkasin, et kõik arvamused, tegelased ja aastaarvud on võetud - Henriku Liivimaa Kroonikast.”
Ja veel kaugem ajalugu on vaid mingi ebamäärane arvamus, millel tõega ei pruugi mittemingit pistmist olla.
Väljavõte Elukulg blogist: Link
AJALOOLASED TEAVAD AJALOO TÕEPÄRASTUST selliste väljenditega:
Arheoloogilises plaanis on aastad 800-1025/1050 selgete erijoontega periood, mille nimetamine viikingiajaks on rahvusvahelise kokkuleppe küsimus.
… Eesti muististe ja arheoloogiliste nähtuste umbkaudsed dateeringud, ….
Tõenäoliselt oleks ka Eesti jaoks õigem lugeda perioodi lõpuks umbkaudu aasta 1025.
… olen küll püüdnud võimaluse piires jääda praeguste teadmiste raamidesse…
Samas ei saa seda alati kindlalt väita…
… rõngaspeamõõga nupp, võimalik, et mingi kasti või isegi raamatu peal olnud kullatud pronkskaunistus ja pannalt meenutav, ebaselge otstarbega, kuid väga peene töötluse ja ornamendiga loomapeaga ese, mille arheoloogid parema seletuse puudumisel ristisid Pontuks.
… pole teada ainsatki eset, mille saaks dateerida ajavahemikku …
… pole keegi üritanudki bioloogiliselt määratleda…
… mil puri Läänemerel kasutusele võeti, ei tea keegi…
… teatud lõtkuga dateeritud 8. sajandi keskpaika…
… tundub esiajaloolisel ajal olevat olnud kasutusel…
Uurijad on üksmeelel, et tollased laevad püüdsid peaaegu alati ööseks kuhugi sadamasse jõuda …
7 sajand. Paraku pole nii varajasest ajast kogu Baltikumi kohta teada ühtegi kaasaegset kirjalikku allikat.
… meil on neist kaugetest aegadest saadaval nii napp allikmaterjal…
… müüte ei pea uskuma täht-tähelt, kuid oma tõetera, sageli küll väga moonutatud kujul, on olemas enamikus vanades lugudes.
1980 ja eriti 1990 ajal monteeriti julma rüüstaja kuvand viikingite küljest lahti ning hakati kirjeldama viikingit kui eelkõige rahumeelset kaupmeest ja põllupidajat.
… täpselt pole teada, milliseid keeli tuhatkond aastat tagasi ühel või teisel alal räägiti.
… roll kogu teoorias tundub siiski veidi ülepaisutatud, mis võib olla sellest, et...
… situatsioon võis ajas muutuda ning ilmselt muutuski.
Osadele neist küsimustest võib oodata vastuseid juba lähitulevikus. Osad küsimused aga küsimusteks ilmselt jäävadki.
Mõningatel juhtudel on siiski peetud võimalikuks...
Nii ennekuulmatuna olevat tundunud idee…
… on seni avaldatud võrdlemisi vähe andmeid, mistõttu on nende asetamine laiemasse konteksti üsna spekulatiivne.
… ei peaks seega üldse olema relevantsed.
Sellest hoolimata esitasid Eesti arheoloogid ja antropoloogid alguses erinevaid tõlgendusi matmiskombestiku kohta…
Ei üks ega teine variant oma sealjuures teadaolevaid arheoloogilisi või kultuurantropoloogilisi paralleele.
Esitatud argumentatsiooni jälgides on samas selge, ning seda on ka autorid ise möönnud, et sellised tõlgendused on väga spekulatiivsed.
Vaatame veelkord Muraste mõisa peahoone esikülge
Kas ei tundu, et selle majaga on midagi valesti?
Aga enne veel tooksin allpool olevast raamatust välja mõned kohad:
Ja nimelt käib jutt iidsest linnast nimega Angkor, mis asub Kambodžas.
Mõned väljavõtted raamatust:
..Need ehitiste loojad pidid olema tõepoolest suured ehitusmeistrid..
..Veel sadakond aastat tagasi ei teadnud Angkorist mitte keegi..
..Kõrgematestki puudest üle kõrgusid hiiglaslikud templid..
..Linn on inglite kuninga kätetöö..
..Selle linna ehitasid hiiglased..
..See linn ehitas end ise, sest inimesetele pole see jõukohane..
Angkor
Aga nüüd tagasi Muraste mõisa juurde.
Maja esimese korruse uksed ja aknad on väga suured ja kõrged. Meile räägitakse, et vanasti oldi väga vaesed, kuid ometi on kõik vanemad majad üle maailma, mis dateeritakse 19. sajandisse või 20. sajandi algusesse, väga suursuguselt ehitatud.
Paljud hooned, kujud, ausambad on lihtsalt niivõrd hiiglaslikud, et isegi tänapäeval ei suudeta neid järgi teha.
Vaadake kasvõi Tallinna vanalinna. Enamus majade esimesed korrused on ringi ehitatud. Aknad ja uksed asetsevad lippadi-loppadi erinevatel kõrgustel. Aga sellest ja paljudest muudest asjadest, soovitan teil lugeda ühe tõsise eesti uurija Elukulg blogist. Vene keele oskajate silmad avanevad, kui vaatate Predsedatel SNT kanali dok. filme.
Vaatame seda ukseava korra veel, see uks on umbes 4 meetrit kõrge! Esimese korruse aknad on umbes 2 meetrit kõrged.
Teise korruse aknad ning keldri aknad on normaalsuuruses. Keldrid on muidugi eraldi teema ja keldrite või siis hoopis „esimene korrus maa all” kohta on palju materjali. Uurige Praha ja Pariisi kohta. Vaadake meie vanalinna kõveraid maju ja akende ja esimese korruse olematut loogikat. Ja nii on praktiliselt igal pool maailmas vanade linnadega.
Tagumisel külje esimese korruse uks ja aknad on sama kolossaalsed kui maja ees.
Ja nüüd loo alguse juurde tagasi.
„Otto von Krusenstern lasi sinna püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis valmis 1851. aastal. Muraste mõisa peahoonet hakati Nikolai von Krusensterni (legendaarse maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni poeg) eestvedamisel ehitama 1850ndate paiku eelkõige linnalähedase suvilana.”
Arvatavasti mitte Krusenstern ei hakanud seda hoonet ehitama vaid ta hakkas seal olevaid varemeid restaureerima. Arvatavasti mattus üleujutuses hoone tegelik esimene korrus muda alla ja sellest sai nüüd kelder. Teine korrus ehk nüüdne esimene korrus ei hävinenud täielikult ja taastati samade mõõtmetega nagu see oli, võib-olla ainult muudeti nüüdse keldri ja esimese korruse vahelae/põranda kõrgust. Muraste mõisa arhitekt ei ole teada, arvatakse, et keegi Tallinna arhitektidest projekteeris hoone. Muidugi mõista ei ole meil pilte ja joonistusi tolle aja ehitustöödest. On olemas mõningane info nüüdisaegsetest restaureerimisestöödest.
Restaureerimistööd
Esimese korruse aknad on ehitatud lühemaks.
Trepid mõlemal pool hoonet ei ole algupärased
Sokkel ei ole algupärane
Tagumise sissepääsu esine ei ole algupärane
Mingid avad on kinni laotud
Ja neid ümberehitusi on veel. Tõenäoliselt on tornis palju ümberehitusi tehtud, kuid hoone sisemusest pildid puuduvad. Väljastpoolt sai ainult läbi akna tornis olevat keerdtreppi pildistada, kuid kahjuks ei jäänud see piisavalt korralikult näha. Paistab, et ka see on mingi uuema aja saavutus.
Veeuputus ja hiiglased
Enne veeuputust (1840-1850) oli maja hiigelkasvu inimeste kasutuses. Maja tegelik korruste arv on teadmata, kuna osa hävis üleujutuses ja osa on hävitatud restaureerimise käigus. Arvatavasti oli kaks veeuputust. Esimene ja suurem uputus toimus 17. sajandil ja teine 19. sajandil.
Mis hävitas hiiglased?
Üks põhjus oli veeuputus, mis leidis arvatavalt aset 19. sajandi keskel või esimesel poolel, kuid on veel teisigi teooriaid, kuid nendest teinekord.
Link Elukulg
Giovanni Battista Piranesi (4 October 1720 – 9 November 1778) uurige tema töid, vaadake tema joonistusi ja mõelge, miks kõik varemed ja ehitised, mida ta maalis on nii kolossaalsete mõõtmetega. Meile öeldakse, et tema tööd on fantaasia, kuid on tõestusi, et tema tööd kirjeldasid 1:1 tegelikkust.
Vaadake ringi, terve maailma vanad linnad on koloniaal stiilis ehitatud. Meie vanalinn samuti. Terves maailmas on tähelinnad. Eesti tähelinnad on Narva, Vasknarva, Tallinn, Paide, Tartu, Haapsalu, Lihula, Pärnu, Kuressaare ja võib-olla veel mõni. Kasutage Maaameti kaardiserveri reljeefkaarti ja te näete.
Tähelinnade kohta saate lugeda siit Tähelinnad (artiklid võetud Elukulg blogist, sest seal on kõik ilusti eesti keeles lahti seletatud). Võiksin ka lisada youtube ja muid võõrkeelseid teiste autorite linke, kuid seda materjali on hiiglama palju ja kes tahab, see leiab ise kerge vaevaga mida vaja.
Narva tähelinn (Maaamet)
Pildikesi maailmast
Vaadake muuseumides olevaid eksponaate mõttega. Te võite üllatuda, mida kõike seal näha võib. Küsige küsimusi iseendalt ja giididelt.
LÕPP
NB!
Skeptikud, kirjatundjad, variserid ja teised kõrgesti haritud,
lugupeetud. Tegu on pila- ja luiskelooga, sest peavoolumeedialikku
tõestust infole ei ole.
Ju siis Otto v. Krusenstern oligi 4 meetrit pikk, tema järglased kahanesid inbriidingu tõttu.
VastaKustutaOtto vast ise mitte, küll aga võibolla need, kellele see hoone enne Ottot kuulus. Kas just 4 meetrit, pigem ikka 2,5-3 meetrit :)
VastaKustuta