Karl von Spruneri ajaloolis-geograafiline atlas (1846)

See atlas on äge selle poolest, et nendel vanadele kaartidele on märgitud ära "muldvana" ajalugu ja kes natukenegi viitsib mõelda ja on ajalugu uurinud väheke kriitilisema pilguga, see võib siit leida üht-teist põnevat. Kui vaadata kogu atlase raamatut tervikuna, siis ma leian nendel kaartidel kohati suuri vastuolusid teatud kaartide vahel. Kuid vastuolusid ma võrdlema ei hakka, sest pildimaterjali on niigi kuhjaga ja kes natukenegi mõelda viitsib, leiab need vastuolud ise üles. Eesti on siin väga hea indikaator. Ei maksa tähele panna riikide rannajoont vanal ajal, sest tundub, et need kaardid on pandud kõik sarnasele põhjale. On ammugi selge, et alles mõnisada aastat tagasi olid riikide rannajooned hoopis midagi muud kui praegu. Mõnel kaardil on mõni linn märgitud väheke teise kohta, võrreldes sellega, kus linn tänapäeval asub. Neid vigu ei tasu tähele panna. Kindlasti on mul midagi olulist kaartidelt ka märkamata jäänud, seepärast tasub ise seda raamatut põhjalikumalt uurida (link).

 

Üleval on Aleksander Suure (u 300 eKr) ajastu aegne kaart.

Läänemerd kutsuti siis Oceanus Borealis, mis tõlkes tähendab Põhja ookean või Põhjamaine ookean. Kummaline on see, et Vahemerd, mis on suurem Läänemerest, ookeaniks ei nimetatud vaid nimetati mereks - Mare Internum. Baltimaid valitsesid Melanchlaeni hõimud. Tänapäeval (Wiki) tegelikult ei teata, kes need Melanchnaelid olid ja kus nad täpselt paiknesid.

Praeguse Venemaa kohale on märgitud Hüperborea. Millal teie arvates võis esimest korda ilmuda kaartidele sõna  - Russia või Rus? Ja veel huvitavam on lugu Lätiga.

 

 

Järgmisel kaardil on kujutatud Rooma impeeriumit. 

Uurali mäestik on nimetatud Hüperborea mägedeks. Hüperborea asub täpselt Eesti ja Uuralite vahel.

 

 

Eesti kohale on kirjutatud "Carbones". Tänapäevase Valgevene kohal on miski koht või miskid tegelased nimega  "Borusci".

Küsimärke näeb nendel kaartidel veel teisigi. Thule on kujutatud küsimärgiga kahte kohta. Kas ma võin järeldada seda, et ülejäänud kohad, kus küsimärk puudub, on 19. sajandi keskpaigal suhteliselt kindlasti olnud ära tõestatud?

 

 

Natuke hilisem Rooma Impeeriumi kaart. 

Eestimaa (Esti) laiutab üle praeguse Läti. Läänemerd nimetatakse Oceanus Sarmaticus'eks. Mida aga võiks tähendada "Thuidos"? Internetist sain sellise vaste "saksa > diot = human being = Gothic thuidos".

 

 

Järgmise kaardi ajastu pole mulle päris selge, kirjas on vaid "Vana maailm".

Eestit nimetatakse Aestyiks, mis peaks samuti üpris tuntud nimi olema. Soome aga laiutab suurel osal põhja pool - Fenni Zuomi. Uuralites pesitsevad aga tšuudid, kes olla samuti eestlased olnud. Kesk-Soomesse on kolinud Karbonesid (Carbones), kes paar kaarti üleval pool olid märgitud Eesti kohale.

 

 

Järgmine Rooma Riigi ja Põhjamaade barbarite kaart. Kes tahab põhjamaade barbaritest rohkem teada, siis kuskil blogis on neist jutt olemas. 

Eesti hoiab jätkuvalt oma piire. Kui lugeda ugrid ja madjarid ka nüüd eestlasteks, siis terve praegune Põhja-Venemaa tundub neile kuuluvat. Miks ma seda ütlen on see, et ei tasu vist eriti kobiseda eestlaste põlise kodupaiga üle. Vene-Slaavlased laiutavad praeguse Leedu kohalt kuni umbes praeguse Moskvani. Huvitav on see, et sellel kaardil kirjutatakse nende kohta "Veneten Sclavinen". Kas mitte sõna "Veneten" ei ole mitte tulnud soome või eesti keelest? Kus kohast tekkis hiljem sõna Russia, RUS?

Euroopa kaart VI aastasajal.

Eestlased laiutavad ikka samal kohal. Nimetatkse neid "Esten Czuden" Eesti tšuudid. Kaardile ilmus Leedu.

 

 

Kaart Karl Suure ajast.

 

 Eesti kohalt suuri muutusi pole. Sloveenid on vahepeal meie naabriks kolinud.

 

 

Euroopa X sajandil. 

Kaardile on tekkinud "Russische Reich" ehk Vene Riik. Eestis on kaks tähtsamat linna Tartu ja Varbola. Esimest korda näeb ka Lätlasi "Latwa".

 

 

Ristisõdade aegne Euroopa kaart.

 

Eesti on jälle vaba. Kaardile on tekkinud Tallinn või siis Lindanise. Sõna  "vene" või RUS on kaardilt kadunud.

 

 

Euroopa kaart XIV sajandi lõpul. Huvitav on märkida, et Rooma 14 on kaardil õigesti kirjutatud. Tänapäeval ikka enamusel esemetel (kellad) on Rooma neli kujutatud nelja postina IIII. Eesti (koos Liivimaa ja praeguse Lätiga) paistab vaba olevat ja lätlased on jälle kuhugile kadunud.

Põhja-Ameerika, Kanada Labrador ja NewFoundland peale X sajandit. Kas juhus? Estotoland ja Vinland. Seda teemat olen põgusalt puudutanud vist ka Friisimaa teemas, seal oli kaart Estotilandiga. Osad ajaloolased väidavad, et viikingid käisid ammu enne Columbust Ameerikas. Ja kes olid viikingid? Viikingid olid Euroopa Põhjamaa rahvas. See, et eestlaste osa viikingi ajastust kuidagi ära nullitud või väikseks on tehtud, on pigem meie ajaloolaste tegemata töö. Kes karjub kõvemini, selle häält on kaugemale kuulda. On tegelikult väga palju kaudseid tõestusi, et eestlased on vägev rahvas ajaloos olnud. Vinlandi all on mõeldud meie Vikingi aegseid Skandinaavia vendi ja Estotoland või siis Estotiland oli otseselt eestlastega seotud. See, et raamatutes seda ei kinnitata, pole veel mingi tõend. Maa nimi ja kaudsed tõendid kinnitavad seda. Tasub uurida ja lugeda seda raamatut - Vinland and its ruins. Some of the evidence that Northmen were in Massachusetts in pre-Columbian days (1899). Eestlaste kohta te suurt sealt ei leia, sest eestlased on ajaloos millegipärast ära nuditud, aga kui juba Tacticus ütles, et Aestyd olid üks vägev Põhjamaa rahvas ja nüüd ka ajaloolased kinnitavad Saaremaa vägevate viikingite olemasolus.

 

Lisan siia veel ühe kaudse tõendi, millest nähtub, et sõna Eesti või Estonia on eksisteerinud riigi, kus me elame, nimena juba iidamast-aadamast ajast saati.

Allikas: Eesti minewik Vatikani Salaarhiiwis, Päewaleht, nr. 318, 22 november 1939, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv.

 

 

Euroopa XVI sajandi keskel. Kui kasutada samasugust loogikat rooma numbrite juures nagu number nelja puhul (IIII) on kasutatud, siis kuidas peaks kirjutama number kuut? 

Lätlased on kadunud. Schwert Oidens peaks tähendama Mõõgaordu.

 

 

Vasakul on kaart XIII sajandist ja paremal aastast 1525 kuni 1562.

Läti on ilusti jälle peal. Kas keegi üldse teab midagi Läti ajaloost? Saaremaa kohta on kirjutatud Ey-Sissla, küsimärgiga. Mida see võiks tähendada. Saaremaaga on veel see pull asi, et ei tea mina kuidas nad on osanud ära puterdada, aga Saaremaad nimetati ennemat Kura-Saareks või ka Kure-Saareks. Preagune Kuressaare linna nimi oli aga Arensburg. Kuidagi on ära putertatud ja Kuresaar sai omale nimeks Saaremaa ja selle pealinn haaras omale Kure-Saare nime.

 

 

Die Reiche der Nordmannen X-XII sajand. Nord = põhi ja mann = mees? See selleks, aga tegelikult on nüüd päris sassis juba need ajastud ja riigikorrad. Vaata näiteks kaarti X sajandist ja ristisõdade ajastust. Eesti = Etum Eastland.

Viimaseks panen siia kaardid, millest ühel väikesel kaardil 900? eKr on kujutatud kohta nimega ELYSIUM. 

Elysium oli vanakreeka mütoloogias osa allmaailmast või ka siis paradiisist, mis olevat olnud vagade ja õiglaste surnute elupaik. Elysium asus maailma lääneserva piirkonnas ookeani kaldal, kus pärast surma elavad seal igaveses õndsuses kõik kangelased. Varasemate teadete alusel järeldati, et Elysiumi said minna ainult need inimesed, keda jumalad eriliselt eelistasid ja nad muudeti seal surematuks. Hollywood on ka vastava filmi üllitanud vastavalt oma nägemusele? Seda filmi peaks ulmesõber ise vaatama, kuid jumalate asupaigast on asi ikka päris kaugel, kuid tehnoloogia oli neil võimas ja Maal elavaid tavalisi inimesi koheldi rämpsuna...mõttekoht...

LÕPP  

Kolm muuseumi ja 33 pilti

Ma loodan, et keegi mind mõne salaseltsiliikmeks selle pealkirja pärast ei hakka pidama. Esialgne pealkiri oli "3 muuseumi ja 30 pilti", aga pilte üles laadides märkasin, et üles laetakse 33 pilti. Vastavalt sellele korrigeerisin ka pealkirja. See aga on vähe tähtis jutt, nüüd teema juurde.

Ma ei saa öelda, et ma olen muuseumide hull, aga võimalusel ikka külastan. Ma ei oleks viitsinudki seda lugu üldse teha, sest muuseumides olevad põnevamad eksponaadid on üldjuhul juba ammu uurimise all nii selles blogis kui Elukulg blogis. Mõned pildid siiski olen viitsinud muuseumides klõpsida, mis küsimusi või mõtteid on tekitanud. Esimesest muuseumist panen üles mõned fotod, mille pildistasin Pärnu muuseumist, jõe äärest. Põhiosa piltidest on pildistatud Tallinna Linnamuuseumist ja kaks viimast pilti on tehtud Eesti Panga muuseumis, mis on muuseas tasuta sissepääsuga. Osade piltide kvaliteet on kohutav, aga midagi ikka.

Tsaari-aegse tuletõrjujate kiivriga oli vist tegu. Muide, peaaegu terve 19. sajandil oli tsaari venes salaseltsid keelatud. Sümbolid kiivrivapil räägivad iseenda eest. Tänapäeval on ka sümbolid igal pool, kuid siiski kasutatakse neid peamiselt virtuaalselt mõnel taustal, mitte enam majade kaunistustes ja linnavappides. Ei tohi unustada kordagi, kes või "mis" on tõeline valitseja - hall kardinal. Tänapäeval tegelikult ei olegi enam tõeline valitseja peidetud, see on üsna avalik, aga inimesed lihtsalt ei näe. Jaanalind vähemalt pani pea liiva alla, sest ta teadis, aga ei tahtnud sellest kuulda. Tänapäeval inimesed aga.......

Ülemisel pildil tasub vaadata selle "kunstiteose" alumist äärt. Peaaegu igal vanal ehituskivil või -plokil on sellised masinliku töötlemise sooned. Ma ei ole kiviraidur ega mingi spetsialist sellel alal, aga ei suuda kuidagi uskuda, et kõik plokikesed tärgeldas kiviraidur meisliga siledaks. Aastaarvude kohta olen kah vähekene uurinud. Kas on õige 1647, J647, 647 või midagi muud, pole tegelikult täpselt teada. Kõhklused ja kahtlused on aga sellised, et kõige väheusutavam variant on 1647. Alumisel kahel pildil, millel on kujutatud vertikaalne ehk seina peale kinnituv päikesekell, on hästi näha, mis aastaga võis tegu olla. Mõni selline ese on rahvale, kas kogemata või meelega, ikka näitamiseks jäetud.

Mingi vana kukk, mis asus vist Pärnu Elisabethi kiriku tornis. Kukk on muidugi sümbol, kuid mida see siis võiks sümboliseerida? Ametlikud variandid võib iga üks ise internetist välja otsida, kuid üks variantidest, mida Hollywood meile edasi on andnud, oli selline: Vaba ajaloost ja eelarvamustest", mida iganes see ka tegelikult ei tähenda. Kuid nendes tornides olevate kaunistusega võib olla veel üks üllatav aga. Sellest "agast" teen natukene juttu allpool ühe väheke parema pildi juures.

Kiriku kellad. Nende eksponaatide juures ei olnud praktiliselt mingisugust valgustust. Üks pime nurk, kus ma pidin sisse lülitama telefoni taskulambi, et üldse midagi näha. Mul puuduvad teadmised, kuidas neid kellasid valatakse ja kuidas kaunistusi/tähti peale pannakse. See kell on aga eriline sellepoolest, et kellale on kirjutatud peale Eesti "pudi" keeles.

Vanadel piltidel ja gravüüridel pole metsasid. See on üks peamurdmist asi küll, et miks siis pole? Samas on need vanad kivimajad kõik otsast otsani jämedat palki täis, tihti veel tammepalki. Vanad puulaevad, mis merest või pinnasest välja kaevatakse, on samuti ehitatud tohutu massiivsetest tammenottidest. Järelikult, mingil ajal pidi Euroopas jämedat ehituspalki olema kõvasti rohkem kui tänapäeval. See on kindlasti üks valgetest aukudest alternatiivajaloos. Olid paksud metsad ja siis järsku enam ei olnud. Ametlikult öeldakse, et metsa sõi ära tärganud tööstus.

Laeva küljel on suur hulk tähtsaid mehi, kuid on üks aga. Tegu on Mustpeade vennaskonna laevaga. Mitte üht mustpead ma ei näe.

Aga nüüd siis "Vana toomas II". Ei ole tänapäeval enam vist võimalik leida ühtegi raamatut, kus räägitakse pimeda keskaja automaatidest. Siin blogis on automaatide ehk robotite kohta võimalik infot leida küll. Tuleb välja, et need olid tegelikult täitsa tavalised sellel ajal. Kirjeldused on osade automaatide puhul sellised, et tänapäevalgi selliseid vist teha ei osataks. Vaadake Vana-Toomase kätt. Jah, Kuuskemaal on ka vahest televiisoris seljas mingi vana riietust kujutav hõlst, kus on taolised varrukad, aga kui nüüd all pool näete museaale tolle aja õmblusnõeltest, siis midagi siin ei klapi. Ballikleite ja peoülikondi sellistega juba ei õmble. Mida need kuked ja Toomased seal automaatidena teha võisid, on aga juba iseküsimus.

Oppa, minu lemmik - kiviraidur, kuid jälle need sooned.

Paremal on gravüüri trükiplaadikese katke. Tähed tunduvad tõesti peegelpildis olevat, kuid see on suht algeline graveering sellel vaskplaadil. Vaadake palju on maailmas vanu gravüüre - mustmiljon ja paljud gravüürid on nii detailsed, et isegi varjud ja peegeldused on peal. Müstika, kes neid tegid sellel pimedal sõdadest, näljast ja katkust räsitud aegadel, kui isegi inimesi õieti ei olnud võrreldes tänapäevaga.

Pildile on jäänud kolm õmblusnõela. Nendega on võimalik õmmelda ainult kotiriiet. Ma ei ütle, et muuseumides olevad eksponaadid on kuidagi valed. Oli aeg, kus sellistega õmmeldigi. Kujutage ette, et peate metsa minema ja seal hakkama saama näiteks ühe kuu. Kaasa võite võtta taskunoa, kirve, kalakonksu ja jupi nööri. Millise nõela te suudate omale riiete lappimiseks valmistada? Oli aeg või õigemini mitu aega, kus tuligi kõike uuesti alustada, kuni saadi või leiti jälle üles mõni vana masin või raamat, kus oli kirjas, et kuidas või mismoodi mõnda tööstuslikku masinat uuesti valmistada.

Süstal 18. sajandist. Iseenesest mõista, et nõela meile ei taheta näidata. Sellise süstlaga surakat ei taha saada. Haige unustab oma vaevad ja saab terveks, kui näeb sellise süstlaga habemeajajat enda poole tulemas. Sel ajal arste minu teada Eestis ei olnud. Seda tööd tegid habemeajajad ja sepad.

See turvis ei lähe lapsele ka selga. Sain seda uurida iga külje pealt. Tundus olevat suhteliselt vana, mitte uus järgitehtud eksemplar. Pakun välja, et ka selle nn turvise näol oli vanasti tegu automaadiga, mis tantsis ja lõi trummi, automaatika on aga kuhugile kadunud.

Laps saab võibolla selle kiivri omale pähe panna, aga kaua ta hingata ei jõua seal. Naljanumber ikka küll...rüütel ei näe sellega isegi oma vaenlast, rääkimata võitlemisest.

Kiviraidureid, kes sellist tööd mehaaniliste riistadega teevad nagu ülemisel kahel pildil, vist maailmas enam ei eksisteerigi.

Kahjuks jäi väga halb pilt. Kui suurendada, siis peaks nägema. Lõvidel on kaks varvast. Tänapäeval on kolm.

Aastaarvud on pea iga asja peal. Miks nad neid aastaid sel vanal ajal sedasi rõhutasid? Majade peal, uste peal, vappide peal, plekitahvlite peal jne.

Vot selle hõbedast jublaka või kirstukaunistuse pärast ma üldse selle loo otsustasin teha. Teistes käidud muuseumides ja mujal kohtades olevatest piltidest ei ole hakanud lugu tegema. Suurem osa on siin blogis juba lahti kirjeldatud. Ainult pime ei näe, mis sellel pildil erilist on. Kolme silmaga kolp. Sellist sümbolit ja tähendust selle kohta ma pole kuskilt leidnud. Välistaksin kolmanda silma hetkel. Kõik silmad on ühel kõrgusel. Üks vastus oleks mul sellele hetkel ainult pakkuda. Vana maailm oli mutante täis. Geenitehnoloogia või mis iganes tehnoloogia oli üliarenenud. Vanadel gravüüridel on tont tondis kinni. Inimese peaga lõvid, kõiksugused imelikud mere-elukad, kääbused, hiiglased, inglid, sarvedega elajad jne.

Selles majas on vist sama palju puidust ehitusmaterjali kasutatud kui kivi (Vene tn 17, Linnamuuseum).

Suur ahi. Ei tea ainult seda, kas otstarve on sellel see nagu arvata tahaks, Majal on 4 korrust. Kas see kütab ära? Ah-jaa, vanasti oli majal ikka 3 korrust. Lae kõrgus on üle kolme meetri, viimasel korrusel aga käib pikemal mehel pea vastu lage.

Vot sedasi on maja tänapäevasemaks muudetud. Aken, mille ees jookseb trepp. Ma muidugi mõtlesin päris pikalt ja välja ei mõtelnudki. Selle akna taga pole mitte õu vaid sama maja teised ruumid.

Sellesse suurde ahju sai sisse ka minna. Võimas korsten.

Maja on väga ilus ja neisse kõiki kolme muuseumi ma soovitan minna. Uudistamist on seal 6 euro eest väga palju, aga maja peafassaad on kuidagi kahtlaselt kõver. Vanalinnas on selliseid maju veel. Mis selle on põhjustanud, seda ma ei tea, kuid kahtlustan et....Ja sellega mu ringkäik seal majas lõppes. Edasi suundusin Eesti Panga muuseumisse. Ma olen natukene müntidega tegelenud ja ka korjanud neid kunagi, kuid hetkel see teema mind ei huvita eriti. Lihtsalt ei jõua ja see on väga kallis hobi. Tegin ainult ühest mündist pildi, kuid pilt ebaõnnestus täiesti. Tegu oli vist Rootsi 4 öörisega. Mõõdud umbes 20x20cm ja umbes 1 cm paksust. Ma olin sellest mündist ennem juba teadlik ja peab ütlema, et peavoolu ajaloo järgi on see münt ühtepidi loogiline ja teistpidi on täiesti loogika vastane. Vanal ajal oli kullastandard, see tähendab, et näiteks 10 rublane kuldmünt pidi sisaldama samas väärtuses kulda, kui 10 ühe rublalist hõbemünti. Sama oli ka vasega. 1 hõberubla sisaldas samas väärtuses hõbedat kui 20 vask viiekopikalist. Tundub loogiline. Mis aga ei ole loogiline, on see, et pidi ikka peaehitus olema, et sellist mitmekilost? münti vormida. Kes sellega küll kauplemas käis? Selle kohta on ka ajaloolastel muidugi vastus olemas. Et need seisid pangas ja inimene sai selle vastu veksli, et tal on üks selline jurakas pangas ja selle veksliga sai toimingudi teha nagu tänapäeval paberrahaga. Ainult selle vahega, et tänapäeval ei ole pangas raha tagatiseks mitte midagi.

Viimane pilt Eesti Panga majast ajal, kui see valmis. Kõik räästad on kupleid ja antenne täis, kuid üks kaksik-antenn on väga eriline. Ei tundu just suurem asi kaunistus olevat.

LÕPP