Üleujutus

Arvatavasti toimus kaks üleujutust. Esimene ja suurem üleujutus toimus millalgi 17. sajandil ja teine, natukene väiksem, 19. sajandi esimesel poolel. Kooliõpikutest teada olev ajalugu on üks tore muinasjutt. Aga eks otsustage oma peaga ja vaadake mõttega enda ümber ringi.

Ühe allika järele toimusid Euroopas suured üleujutused 1867. aasta kevadel ja suvel. Kas 1867 võibki olla see daatum, mil esimesed korrused üle ilma muda alla uputati? Allpool ühest artiklist kaks väljavõtet.

27.04.1917 Päewalehe artikkel

Siin pildil toimub linna puhastamine pinnasest. Paremal pool all on veoautod, millega veetakse pinnast minema. Keskelt on juba pinnas ära veetud ning paremal pool on näha seda tohutut pinnasemassiivi, mis veel on tarvis ära vedada, et majad alt paistma hakkaksid.




Giovanni Battista Piranesi (4.10.1720 – 9.11.1778) joonistus. Tänavad on liivased, puudub teekate. Majad on poolenisti pinnase alla mattunud.

Ehituse käigus ilmub nähtavale veel üks korrus.




Enamus vanemaid maju on ehitatud punasetest tellistest. Punased tellised on aga omaette teema.




Väljakaevamistel paljastusid maja algsed sissekäigud, mis on imekombel isegi säilinud. Tänapäevased sissekäigud on ehitatud aknaaukudest.




Uks ukse kohal.




Piranesi joonistus. Üleujutuse järgne sodi tänavatel. Vasakul, maja seinal kasvavad põõsad.




See on väga huvitav pilt. See kolme kaarega ehitis esiplaanil kaevati välja, kuid taga pool olevat maja ei jõutudki välja kaevata. Pinnase kiht, mis minema veeti võis kohati olla kuni 10 meetrit kõrge.




Piranesi joonistus samast ehitisest, kui see on veel välja kaevamata. Vaadake sellel ehitisel neid kahte väiksemat kaart vasakul ja paremal.




Lihavõttesaare hiigelkujude välja kaevamine.




Ajaloolased räägivad, et vanade majade esimesed korrused on sellepärast mattunud, et majad on vajunud või tänavatele on tekkinud mitme meetri paksune kultuurikiht. Tavaliselt on majade vundamendid euroopas kuni 4 meetrit maa all. Vat selline kultuurikiht siis. Ajaloolaste arvates olid vanaaja inimesed nii räpakad, et kogu solk visati tänavatele, aga majad, mis nad ehitasid, on väga uhked. Tänapäevased paneelmajad on ikka väga hale vari vanade majade kõrval.

Linn on väga sügaval pinnase all.








Piranesi joonistus. Inimesed on nagu sipelgad selles uhkes hoones. Kas need inimesed olid suutelised ehitama selliseid hooneid?




Linna puhastamine pinnasest.




Pool maja asub maa all.




Välja kaevatud ehitis. Paremal näha pinnast, mida ei veetudki ära.




Ehituse käigus paljastus hoone tegelik esimene korrus. Tegu ei saa olla keldriga, sest seal on aknad ja uksed.

Pinnase koristus tänavatelt.




Ehitustööde käigus paljastusid mingi hoone punastest tellistest varemed.

Siin pildil on näha, kust poolt tuli üleujutuse laine. Ühelt poolt on maja kahekordne ja teiselt kolmekordne.












Ehitustööd. Seal all võib veel olla mõni korrus. Väidetavalt on vanade majade korrused 4-18 meetri ulatuses maa all.























Tallinna vanalinn

Tahtsin tegelikult ise pildistama vanalinna minna, kuid hetkel ei jõudnud. Pool tunnikest Google maps-is tööd ja rohkem polegi vaja, taipamaks, et meil kõik sama mis mujal.

Võlvid suuremas osas maa all.








Üks võlvidest kinni laotud.




Sama siin, kinni laotud võlv.

Kinni laotud ukse/akna ava või läbikäik, mis jääb suures osas maa alla.







Esimene korrus maa all. Vaadake kuidas akende suurus muutub vastavalt tee kallakule. Kas tõesti nii ehitati vanasti?
















Pole mingit loogikat, et nii peaks ehitama. Kui aga mõista, et osa maja on maa-alla jäänud, siis loksub kõik paika.




Kas ei aja naerma?




Terve vanalinn on selliseid naljakaid maju täis. Ei ole mõtet enam kommenteeridagi. Igaüks näeb ise.

Üks pilt veel Tammsaare tänavalt, Estonia teatri kõrval (allikas: delfi.ee).

LÕPP