Enne algavat teemat pisike vahelepõige ühest elamusest.
Käisin nädalavahetusel Siiri Sisaski kontserdil tema enda kodus. Miks ma sellise info siia tahtsin tuua, on see, et Sisask meenutab kohati mind ennast. Ta tundub olevat üksildase iseloomuga ning tal meeldib üksi toimetada ja asju ajada. Täpselt minusse, kuid õnneks, kõik inimesed on siiski erinevad oma mõtetelt ja filosoofialt ning siin maailmas igav juba ei hakka. Ta rääkis kontserdi lõpus ja palade vahel palju lugusid, mis kirjandust ta loeb ja mis informatsiooni üks või teine raamat sisaldab. Mina olen osad raamatud, mida ta nimetas, juba läbi lugenud (nt raamatud Oshost) ja osade raamatute sisukirjeldused olid huvitavad kuulata, kuid ilmselt niipea ma neid raamatuid kätte ei tahaks võtta. Üks selline raamat oli vist Marcus Aureliusest ja tema elufilosoofiast (pagan, siin võin eksida, sest neid Vana-Rooma tegelaskujusid on nii palju).
Ja veel üks huvitav asi. See oli mu elu esimene kontsert, kus ma sain kontserdit nautida lava tagant, diivanilt.
Ta pakkus kontserdi algusel sellise võimaluse välja ja mina koos kaasaga peale vaheaega otsustasin sellest pakkumisest kinni võtta. Tema kontserdil ei pea plaksutama ja võib magada, see on minu meelest väga hea ja näitab inimese arengu kõrget taset. Lisaks oli pilet suhteliselt mõistliku hinnaga (40 eurot) ja see sisaldas kohvi/teed ning kiluvõileibu, koogikesi, grossante, kommi, puuvilju ja palju muudki. Väga rikkalik laud oli, kuid mina võtsin ainult kiluleiva ja paar kommi, sest rohkemaks isu polnud, kuna saabusin otse ema 70ndalt juubelilt. Mõne päeva toimetused on tihedad, vahelduseks teistele, rahulikematele päevadele...
Sisaski huvitavaid lugusid soovitan kuulama minna (kui veel on üldse sellel aastal mingit võimalust) ja pole plaanis neid siin ümber jutustada, aga mul tekkis palju huvitavaid, isiklikke mõtteid ja seoseid seda kontserti kuulates, mis avaldusid samal ööl unenägudeski. Ilmselt oli üks selle põhjuseid Sumeri loitsus, mille ta esitas ning unenäos nägin kahte ketast (seletamatu ja kirjeldamatu), milles ühel kettal olevaid sumerikeelsed tekste sai vabalt eesti keeles lugeda!..
Elavad kivid.
Jalutasin kodu juures mererannas ja seal on üks teatud lõik (u paarsada meetrit), kus leidub imelikke ümaraid tumepruune kive. Neid ma ei leia sealt igakord, aga sellegipoolest on võimalik neid sealt leida suhteliselt tihti. Väidetakse, et see kivim on püriit.
Uurisin kõikvõimalikud Wiki leheküljed püriidi ja selle teisendite kohta läbi, kuid selliste "kerade" kohta, mitte ühtegi sarnast pilti ametlikes allikatest ei leidnud. Uurisin ka AI käest ja laadisin keradest pildi AI-le "vaatamiseks". AI viis mind väheke lähemale, kuid ka tegelikult AI vastus jättis mind pika ninaga, sest päris samasuguseid "kerasid", mille kirjeldus samasugune oleks, ei ole. Kuid kaks huvitavat lugu internetist pean vajalikuks siiski välja tuua. Enne veel aga põgusalt ametlikku informatsiooni püriidi kohta, mis näitab ära, et ametlik info püriidi kohta on midagi muud, kui minu leitud "kerad". Lisaks, hiljem kirjutan nende kuulide kohta leiuinfo ja mõne tähelepaneku juurde, mis seavad samuti kahtluse alla selle, et tegu on mingite püriidijunnidega.
Püriit on kõige levinum sulfiidne mineraal. See tekib peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt. Mõned tänapäeva mikroorganismid toodavad püriiti oma ainevahetuse jäägina. See viimane lause on vägagi huvitav, mis paistab kinnitavat, et teatud kivid kasvavad ja justkui "elavad", sest piltlikult öeldes, mingid organismid toodavad seda materjali. See maailm on ikka huvitav. Mingid bakterid väljutavad endast nii rauda kui väävlit? Olgu veel öeldud, et olen kunagi "keradest" ühe loo kokku pannud, kuid seekordne tähelepanek on eelmisest loost väheke erinev (link).
Kammisin kõiksugused ametlikud allikad läbi, kuid selliseid "kerasid" nagu minu kodurannas leidub, ametlikud allikad ei näi tundvat.
Olen haamriga neid "kerasid" purustanud, kivilõikajaga pooleks saaginud, kuid kuubikukujulisi kristalle nendes pole.
Olgu veel öeldud, et need kuulikesed on väga rasked, ilmselt sisaldavad palju rauda, kuid magnet ei hakka ja metallidetektor ei reageeri. Kui saagida või käiata neid kuulikesi, siis eraldavad need kohutavat musta tolmu, mis haiseb väävli järele ja käiates viskab ka sädemeid.
Väikesed Moqui marmorkuulid (Moqui marbles), šamaanikivid.
Moqui kivid, tuntud ka kui „Moqui marmorkuulid“ ja „šamaanikivid“, on väikesed pruunid kerad. Nende suurus on pool tolli kuni kaks tolli (u 5cm). Need kivid on oma nime saanud hopi sõnast „moqui“, mis tähendab „kallid lahkunud“. Hopi traditsioonis kasutavad šamaanid neid surnutega suhtlemiseks. Legendi kohaselt laskuvad esivanemad öösel taevast Moqui kividega mänge mängima. Kui nad koidikul lahkuvad, annavad liigutatud kivid oma lähedastele teada, et nad on õnnelikud.
Moqui kivid tekivad raua ja liiva segunemisel vees. Kui lõikate Moqui kivi pooleks, leiate seest liivakivi ümbritseva hematiidi kihi...
Panin kolm punkti, sest minu uuritavadel kividel pole mingit "hematiidi" kihti. Välimuselt, õigemini värvuselt, on need sarnased, kuid ka üks teine "pisike" detail reedab, et tegu pole sarnaste keradega, kuid sellest juba hiljem.
Järgmine teooria, "Marsi mustikad."
Lõuna-Utahi liivased maastikud on koduks kummalisele geoloogilisele nähtusele. Pruun-mustad kuulikesed, mille suurus varieerub hernetera ja greibi vahel, katavad Ameerika Ühendriikide edelaosa piirkondade kõrbeid suurte kogumitena, mis on teadlasi aastakümneid segadusse ajanud. Need veidrad moodustised, mida tuntakse mitme nime all, kuid kõige sagedamini nimetusega „Moqui kuulikesed“, on eksisteerinud miljoneid aastaid.
2014. aastal valitses populaarne teooria, et Marsi “mustikad” (Martian Blueberries) tekkisid vee liikumise tulemusena planeedi kivimites – samamoodi nagu sarnased rauarikkad kuulikesed moodustuvad Maal. Kuid Hawaii Geofüüsika ja Planetoloogia Instituudi teadlased usuvad nüüd, et need kerad tekkisid hoopis meteoriitidest.
Nende leiud avaldati ajakirjas Planetary Space and Science, 92 numbris, kus öeldakse: Salapäraseid hematiidist kuulikesed, mida tuntakse ka kui “mustikaid” ja mida on täheldatud Marsi Meridiani Planum’i piirkonnas, on laialdaselt peetud konkreetatsioonideks, mis moodustuvad veekoguste sadestumise tulemusena.
Üks suurimaid mõistatusi seisneb selles, et kõik seni täheldatud Marsi mustikad on suuruselt piiratud – maksimaalne läbimõõt on 6,2 mm. Seevastu maised konkreetatsioonid ei ole suurusega piiratud. Käesolevas artiklis arutavad teadlased olulisi erinevusi Marsi mustikate ja Maa konkreetatsioonide analoogide vahel. Marsi uurimisrobotite Opportunity ja Spirit tähelepanekud viitavad, et need kerakesed ei pruugi olla konkreetatsioonid, vaid hoopis kosmilised kerad, mis tekkisid meteoriitide atmosfääris kuumenemise ja lagunemise käigus...
Panin jälle kolm punkti, kuna see teooria venib ilmatuma pikaks, aga minu leitud kerad on küll sarnased, kuid tegu pole siiski Marsi mustikatega, sest kui need pooleks lõigata, siis on seal mingi teine kiht, mida minu kuulides ei ole.
Elavad, kasvavad ja paljunevad "kerad".
Hetkel ma muud nende kivikeste kohta öelda ei oska, kuid seletan ära, miks ma nii arvan nagu alapealkirjas kirjutasin.
Tegin punase ringi väiksematele kerakestele ümber. Need kivikesed leidsin täpselt veepiirilt ja need olid kõik ühes kohas koos. See on väga tähtis tõend või tähelepanek, sest see näitab ära, et kerakeste "jagunemine" toimus alles hiljuti ja seal samas kohas, mitte miljoneid aastaid tagasi. Kui need kerad oleks kuidagi tekkinud hästi pika aja jooksul, siis nad ei oleks olnud seal koos, vaid lained oleksid need üksikult laiali puistanud.
Suuremad kerad leidsin samuti vee piirilt ja kõik nad asusid nö "kuumas kohas" ehk selle paarisaja meetri sees, millest loo alguses kirjutasin.
Aga kui nüüd tähelepanelikult neid suuremaid kuulikesi vaadata...
...siis on näha, et "poegimise protsess" on alles käimas.
Ülemiselt kuulikeselt on "väike pojakene" juba eemaldunud ja järgi on jäänud tühi pesa. Teised "pojakesed" teistel kuulikestel on alles tulekul.
Ja lõpetuseks üks väga huvitav tähelepanek. Niipea, kui ma need kuulikesed veest välja võtsin ja koju tõin, nii jäid "elusate kivide" eluprotesessid automaatselt seisma, sest loodusel pole meile kavatsustki näidata, kuidas Maailmas asjad tegelikult käivad. Ainult loogilise mõtlemise ja vaatluse tulemusel on võimalik looduse saladustesse tungida. Ei väsi kordamast Shakespeare'i Hamletist surematut lauset: Taevas ja Maa peal on rohkem asju, Horatio, kui teie filosoofia uneski näeb.
LÕPP
Allikad:
Wikipedia.https://www.rocksandminerals.com/specimens/moqui.htm?utm_source=chatgpt.com
https://www.mydreamcrystals.com/small-moqui-stones-moqui-marbles-shaman-stones/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar