Olin ennemat Nõva surnuaial käinud ja sellest sai ka kunagi lugu kokku pandud, kuid seal loos ma jätsin saladuseks, mis kohaga oli tegu. Nüüd siis see pole enam saladus. Värskenduse mõttes võib selle teema üle lugeda (Taevast alla kukkunud täht). Olgu öeldud, et täna ma tõin killukese "tähte" ka koju, kuid sellest juba loo lõpus.
Täna oli mul koguni kolm eesmärki püstitatud, mida uurida.
1) Vana-Rooma aeg Eestis Nõva näitel.
2) Valge ristiku-kujulised ristid Nõva surnuaias.
3) Missugune sündmus võis põhjustada Neugrundi kraatri?
Tuleb pildilugu, kus on vähe juttu ja palju pilte.
Hakkan suvalises järjekorras pilte näitama ja kirjeldan juurde, mida ma seekord surnuaias jalutades taga otsisin ja mida seal nägin. Mul oli surnuaias jalutades peas kaks mõtet, mida proovida ära lahendada. Need on eelpool püstitatud probleemid, number 1 ja 2, aga nägin seal palju muudki.
Tsaariaja lõpu poole ja EW ajal tehti taolisi riste, aga see plaat ristil on hilisem sünnitis ja see näitab taset, kuhu me sügaval nõukaajal jõudsime. Täielik taandareng, kuid siin on veel üks väga suur vastuolu. Selliseid riste ei tehtud aastal 1955 juba ammu. Mis seal juhtus ja miks nii on saanud, on muidugi väga huvitav, kuid mul pole huvi oma jõudu ja aega "uuematesse" müstifikatsioonidesse raisata.
Teine sarnane rist. Surma-ajaks on märgitud 1942. See oli üks hullemaid ja vaesemaid aegu üldse Eesti ajaloos 20. sajandil. Andsin vist piisavalt hea vihje, miks rist on vanaegne ja plaat on nagu on.
Täpselt sama asi. Vene ajal selliseid riste ei tehtud.
Nüüd jõuan küsimuse nr 1 juurde ehk Vana-Rooma aeg Eestis. Ajaloolased raputavad pead ja sellistel teemadel kaasa ei räägi, aga Narva ja Peterburi näitel võin põhjusega öelda, et selline aeg oli Eestis üsna kindlalt olemas. Ei hakka üle kordama, kes otsib see leiab, kuigi pean ütlema, et ma ise ka enam midagi siit blogist korralikult ülesse ei leia ja osad pealkirjad ning lood tekitavad hämmastust. Vahel küsin endalt, kas tõesti ma olen sellise loo kokku kirjutanud? Aga las see teema praegu olla.
Kus kohast otsida vanas surnuaias jälgi endistest aegadest? Esimeseks - muidugi hauakünkad ja ristid nendel, kuid on veel üks koht, kust otsida ja see on surnuaeda ümbritsev kiviaed.
Kui maeti vanale hauale peale, siis kõik sodi, mis haua kaevamisel leiti (kivimaterjal. Kontide jaoks oli eraldi majake) tassiti tavaliselt kiviaia peale ja nii need vanad aiad muudkui kasvasid.
Käisin tiiru aiale peale ja otsisin jälgi vanadest Vana-Rooma aegsetest ristidest, kuid nägin seal kahjuks ainult uuemat aega, betoonist sodi ja ka kummalisi kive. Sinna oli ka tassitud üle saja aasta vanuseid murdunud raudristidega kive...
Vot selliseid, pisikeste aukudega kive nägin kümneid. See on üpris suur kivi. Kui vaadata neid kahte pilti hoolsamini, siis näeb seal minu autovõtit, mis peaks andma võrdlusandmeid kivi suuruse kohta. Paremal ja all on ka sarnaste aukudega kivid. Mis augud need on ja kuidas need sinna said? Üks variant on, et vesi tegi, sest vesi oli kunagi Nõval maanteeni, kuid nüüd on kilomeetreid eemal. Teine küsimus - miks teistel kividel sarnaseid auke pole?
Samast ligidusest tehtud pilt. Puha augulised kivid ühe koha peal!
Sammal on minu vaenlane ja pärast panen parema pildi, mis seda ilmestab.
Rauast risti katke kivis. Kiviaiad on vägagi huvitavad. Arvan, et umbes aastaid 20 tagasi, kõndisin Vändra surnuaias ja seal oli inimese kolp kiviaias... Ise-enesest mõista, pole mul sellest jalutuskäigust enam mingit pilti anda...
Kui hauaplats on maha jäetud ja keegi enam ei hoolda seda ning on lubatud peale matmine, siis vana hauaplatsi atribuutika veeti kõik kiviaeda...
Vana-Rooma aegseid "kivi-ilustusi" kahjuks silma ei hakanud.
Siin on kaks võimalust. Kas need surnuaia elemendid, mida mina otsimas käisin, on väga sügaval maa all või pole neid seal surnuaias üldse! Aga kus nad siis on?
Kunagi ammu, kui ma blogima hakkasin, siis tegin ühe loo küngastest. Võib olla vabalt nii, et eelmise tsivilisatsiooni jäänused, mis ei sobitu pilti, tassiti kuskile kokku ja neist on tänaseks nähtaval ainult künkad, kus sees taoline materjal peitub. Ei ole minul voli kellegi maale ekskavaatoriga künkaid laiali ajama minna...
Vana betoonist risti jäänus müüris...
Sammal on vaenlane asjade uurimisel.
Tegelikult on mul sellest surnuaia kivi-aiast veel mustmiljon pilti, aga nagu ühes loos mainisin, siis umbes kolmandik pilte läheb blogis kasutusele. No näiteks, mida ma sellisest pildist jagan (alumine pilt)? Kuigi see pilt võib olla hulga tähelepanuväärsem, kui teised pildid. Hetkel ma ei oska midagi asjast arvata. Vaata kivi, millel sooned üleval pool....
Nüüd aga tagasi ristide juurde. 1898. aasta rist. Juhin tähelepanu vaskplaadile tehtud graveeringule.
Ülemine rist on käsitöö ehk terava naaskilga sisse kraabitud. Alumised tähed näikse šablooniga sisse löödud olevat.
Samas stiilis vasest silt, kuid väheke vanem.
Loomulikku surma ei pea kartma ja mõned teavad seda. "Bio-masinad" ehk hingeta/vaimuta olevused kardavad paaniliselt surma, sest neil pole hinge ja nende jaoks elu teispoolsuses ei jätku. Maine elu on nende ainuke elu. See on ka hea kontrollküsimus, tundmaks ära hingeta inimesi...
Tekst ristilt: "Ma olen võidu saanud ja jõudnud rahule..."
Ja nüüd "Valge ristiku" kujuliste ristide juurde. Neid riste kasutati teatud ajal (enne 1880) ja enamus neist on nüüdseks kadunud või hävinud. Huvitav nähtus on veel see, et ka "jurakad" kiviristid olid samal ajal kasutusel. Näiteks, nagu alljärgnev rist, aastast 1852.
Esmalt meenutus ühest teiset loost, kus ma käisin Piirsalu surnuaial ja nägin seal ainult ühte ristikheina motiividega risti. Järgnevat kaks pilti on Piirsalu surnuaial tehtud ja see rist on samuti aastast 1852.
Nõva surnuaial oli aga kaks ristikheina motiividega risti. Esimesel neist oli ka infotahvel. Milleks viisnurgad ristil, sellel vanal ajal, ma hetkel ei tea...
Saksakeelne infotahvel samal ristil, kus on kirjutatud kahe inimese surma-daatumid (gestorben), 1876 ja 1878.
Teine rist Nõva surnuaial, mille motiivideks on samuti Valge ristikheina lehed. Mitte ühtegi infotahvlit ristil pole, kuid võib arvata, et see on umbes 19. sajandi keskpaigast pärit, kuid selle risti juures on jälle midagi, mida teistel ristidel pole...
Alumises osas on suur metallist jurakas, mis ilmselt kaalub oma 10kg...
Seal surnuaias oli veel üks tüüp riste...
Ovaalne "kilukarp" ümber infotahvli. Mis eesmärki see omas?
Uurisin seda kummalist karbikest lähemalt ja...
Selles olid plekist "nagad". Ilmselt oli selle ees varemalt klaas... ja mitte tavaline klaas, vaid suurendusega klaas, et paremini näha, kes selle risti all puhkab. Ma Nõvaga päris ulmeliseks ei tahaks minna, kuid 20. sajandi algusel oli raadium kuum kaup ja seda eriti Ühendriikides. Ehk oli sellelgi risti infotahvlil ees suurendusega raadiumklaas, mis säras nagu jõulupuu aasta läbi...
Kaks sarnase "torbikuga" risti oli sellel surnuaial ja need asetsesid suhteliselt üksteise lähedal.
Sellega surnuaia teema selleks korraks ka lõpetan. Sain teada, et Valge ristiku kujulised ristid olid Nõva surnuaias esindatud. Esimesele püstiatud küsimusele võin vastuse anda nii, et Vana-Rooma endis-aegsest kultuurist pole Nõval enam jälgegi. Kusjuures Keila ja Kullamaa surnuaial on, ja eks nähtavasti lähen neisse kohtadesse kunagi uuesti ka uudistama. Keila ja Nõva (ja ka Piirsalu) vahe on see, et Keila asub kõvasti kõrgemal merepinnast, kui eelnimetatud kaks kohta ning seega oleks Nõval ekskavaatorit vaja ja "õiges" kohas kaevates, ilmselt saaks asjale jälile...
Kuna koju veel ei tahtnud minna, siis võtsin Nõva sadama ümbruse ette. Olen seal ennematki käinud ja ajaloolist olukorda püüdnud nuputada. Liiv osades kohtades on seal kahtlase väärtusega, mis polegi tegelikult õige liiv. Taolist, paksukoelist liiva, nägin kunagi ka Türgis Alanyas, Cleopatra rannas. Türgis oli liiv või kuidas iganes seda kiviklibu kutsuda, tumedama tooniga.
Magnet oli mul kaasas ja tegin paar testi sellest "liivast". Umbes poole ruutmeetriselt alalt näkkas selline ports peenikest magneetilist materjali nagu pildilt näha.
Miks ma seda mõõtmist tegin?
Geoloogid või kes iganes, väidavad, et taevast sajab alla igas päevas 100-300 tonni kosmilist tolmu. Võtan siis keskmiseks 200 tonni ööpäevas. Oletame, et "maakera" (mingu nad kassi saba alla oma maakeraga) vanus on 4,5 miljardit aastat (mingu selle vanuse jutuga samuti kuu peale), siis 4,5 miljardi aasta jooksul oleks kosmilist tolmu sadanud maa peale ligikaudu 330 triljonit tonni. Kui see kiht laotada üle maailma ühtlase kihina laiali, siis saab sellest kogusest 22 cm paksuse kihi.
Loomulikult on see kõik teooria, umbluu ja ajuvabadus ning ma olen mitmes loos endale (mitte teadusmeestele) ära tõestanud, et selline maa vanus on jama ja muud jutud (maa kasvamise kiirus) juurde.
Lähen aga ulmega edasi Nõva rannalt. Mis see on? 2cm paksune kvartskivi kiht teises kivimis? Kuidas "tekkis" sellesse moondekivimisse(?) kvartsikivi kiht? Geoloogidel on omad nipid, kuidas seda "jaburdust" seletada. Esiteks, miljonid aastad ja teiseks rõhk pluss muu pläma juurde. See on aga ilus jutt, mida ei saa kuigi tõsiselt võtta.
Mulle meenus seda kivi nähes salapärane iriidium-kiht maapinnas (alla 1cm paksune), mis olla mõõdetav praktiliselt igal pool maailmas. Iriidiumi kihi olevat tekitanud umbes 10km läbimõõduga asteroid, mis tabas Maad tänapäeva Mehhiko piirkonnas.
Eelmises teemas kirjutasin "võimatutest" ja "ajaväliselt" loodud esemetest. Mina neid muudmoodi seletada ei oska.
Vaata alumist pilti. Kuidas sellel kivil on korraga tekkinud kolm "triipu" nii lühikese vahemaa tagant?
Aga mis "vapustus" seda kivikest raputas, et see kohati mustaks tõmbus?
Triibuga või triipudega kive pole just teiste kividega võrreldes kuigi palju, kuigi ka harulaseks neid pidad ei saa ja pole mõtet neid pilte kõike siia panna.
Järgmiseks, Püriidi-jurakas liivas. Esoteerikutel kasutusel olev teada-tuntud võluväega kivi. Ole mees ja vea minema. Mul on selliseid väiksemaid oma 10kg kodus, mida ma olen haamriga puruks tagunud või saega pooleks lõiganud. Miks ma seda tegin? Sest selle kivimi seest võib leida ilusaid kuldseid kuubik-kristalle. On ju rahvapärane nimetuski kivimil - kassikuld. Minul aga koer kaapis aida ette augu ja ma viskasin need kivid kõik sinna täiteks. 200-aasta pärast geoloogid nuputavad, mis jama see nüüd on...
Nüüd aga väheke huvitavamat nähtust. Rannal on jurakad kivid, mis on teadlaste väitel välja paiskunud Neugrundi meteoriidikraatrist kokkupõrkel meteoriidiga.
Kivi alumine äär on roheline. See näitab üldist veetaset praegusel aastal ehk need on vetikad, mis peale talve (miinuskraade) on kivile tekkinud. Hetkel on lihtsalt veetase madal.
Kuid siin on veel üks huvitav asi. Kivi on teatud maalt mustaks tõmbunud. Ilmselgelt ei märgi see ainult endisaegset veetaset, sest see on liiga madal ja pealegi on kivi mustaks tõmbunud ainult teatud piirkonnast. Altpoolt on ju kivi, enne rohelisi vetikaid, jälle normaalset värvi. Ja taolisi musti kive võib leida paljudest kohtadest (ka surnuaedade kivimüüridest)... Mis siis ikkagi juhtus?
Mul on asjale ainult üks seletus ja see on - katastroof. Veeuputus oli katastroofi tagajärg, mis oli ise samuti katastroof. Ehk kaks katastroofi ühe korraga... Kivi ei tõmbunud mustaks veeuputuse tõttu, vaid ilmselt ühe teise teguri mõjul...
Mis täpselt juhtus?, seda mina praegu ei oska öelda, kuid alternatiivid pakuvad igasuguseid teooriaid välja, alates tuumasõjast kuni tont teab milleni.
Toon siia uuesti välja ühe fakti, millega ma saan seda teooriat kinnitada, et miski, mis ei ole päris normaalne, oli nii atmosfääris, kui ka ilmselt vees, alles mõnda aega tagasi. Ei hakka lugu ümber trükkima, aga ilmselt see klapib selle looga (link), mil atmosfääris oli enam kui 2% väävlit ja mõned jaod ammoniaaki (umbes 7/8 %).
Mina ei tea, kuidas seda lugu võtta, aga kogu oma teadmiste baasilt pean seda asja võimatuks, ent ometi see lugu (järelikult ka fakt) on olemas! Kui muud moodi enam ei saa, siis saab kõik asjad ära seletada matrixiga, aga mina olen ikka loll ja muudkui otsin ja loodan, et asjad on päriselt olemas...
Ja näe, lõpetuseks siis kõndisin seal Nõva rannal ja võtsin tüki mustaks põlenud, magneetilist "tähekildu" (u 10 kg) koju kaasa. On see nüüd päris tähekild või mitte, aga oma õuele, kuskile nähtavasse kohta, selle vaatamiseks välja panen...
Ja kõige lõpetuseks. Merel traalis üks ilus jaht ja minu arust ei tegelenud see kalapüügiga. See vedas enda järel mingit valget seadeldist.
Ka mina traaliks seal, raskuseks professionaalne kajalood. Ma panin kokku kunagi raamatu Eesti vetes "puhkavatest" kullalaevadest ning neid laevu meie vetes paistab olevat üksjagu...
LÕPP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar