Mida on teada üle-eelmisest tsivilisatsioonist...

Tahtsin Arne postitust (LÜBECKI HANZA MUUSEUM) kommenterida, aga kommentaar kasvas liiga pikaks ja oli hoopis mõtekas sellest lugu kokku panna. Arne on tähelepanuväärse uurimuse ära teinud ja andnud mõned väga tähtsad infokillud, millised minul sarnased üksikud infokillud, ootasid paarilist. Nüüd siis said mõned asjad selgemaks ja võin üpris rahulikult väita, et Hansaliit oli üle-eelmise tsivilisatsiooni aeg. Aga nüüd kõigest lähemalt.

Loo alguses olevad betooni täis raudtorud on maja vundamendi vaiad, missuguseid võidi kasutada mitte hiljem, kui 19. sajandi lõpul. Arvatavasti on seal midagi parandatud või terve maja ehitatud vana maja peale. Sarnast pilti nägin ka Kalamajas, kus praegu ehitatakse vanade müüride (väidetavalt 19. saj. lõpp või 20. saj. algus) peale uut hoonet.

Smolenski kohta suurt materjali ei leidnud, võibolla nii palju ainult, et Smolensk polnud Hansa Liidu täisliige, vaid kaubanduspartner ja siin on veel üks huvitav tähelepanek. Kogu ajalugu seisab koos peamiselt tohletanud kirjadest kuskil arhiivides, millele tavainimesel juurdepääs puudub ja kui näidataksegi mõnda koopiat, siis sellest tavainimesel midagi suurt pole võimalik aru saada.

Üks väga huvitav tähelepanek, mida Arne loo alguses välja tõi ja millist ajaloolist kildu ma juba ammu hoidsin „tagavaraks“. Tsiteerin postitust: Kirik oli ehitatud mitte puust, vaid kivist ja oli kaupmeestele kaitse eesmärgiks. 

Nüüd laon oma allika laegedale, mida aastaid kuskil arvuti kollases kaustas hoidsin, sest teadsin, et ühel ilusal päeval on mul seda vaja... See info näikse kinnitavat seda, et mingil ajal võidi kirikuid tõepoolest kaitse-eesmärgil kasutada ja polnud need mingid pühakojad!? Milleks plii vastu kiriku sisemüüri seinu? Plii on varjestus, mis tõrjub nii radioaktiivset- kui ka elektromagneetilist kiirgust. Miski totaalne jama selle varjestusega oli, kuid sellest juba varsti. Maa atmosfäär oli saastunud ja ohtlik hingamiseks 19. sajandil (link). Ilmselt polnudki mingit katku, vaid surnud vedelesid väljadel just mürgise atmosfääri tõttu ja selleks ka gaasimaskid, millest on hiljem tuletatud mingid naljakad katku-kaitse-torbikud.

Meenusid ka Saare naise tinast „ehted“, mida naised ennevanasti oma rinnas kandsid. Kaalus see "kaitserüü" oma 12 kg!!! 

Mis otstarve siis oli kirikutel? Panen siia pildi vanast allikast (1924): 

Edise lossi (Schloss Etz) eelkindluseks oli Jõhvi kirik. Neid kahte ühendas salajane maa-alune tee… 

Jääb üle vaid nuputada, mis tehnika neis „kirikutes“ võis olla? Ilmselt on ka see teema ja variandid mitmeid-setmeid kordi läbi nämmutatud, kuid ühe teooria pean vajalikuks uuesti põgusalt üle korrata, aga sellest juba väheke all pool.

Huvitav on veel see, et vanal ajal kasutati ka Eesti aladel kirillitsat. Kirillitsa kasutamine Saksa aladel ja ka Eestis, on üle-eelmise tsivilisatsiooni teema. On ju ka meil leitud tundmatus kirillitsa jõnksudega kive, mida hauakivideks on peetud ja keegi lugeda pole osanud. 

Kirillitsa ja ruunid Eestis (muidugi ka Saksas) on müütiliste "Kalevite" ehk ka "Odini" aegne teema. Ilmselt olid need, kes ruunides kirjutasid, ja need, kes vanas kirillitsas kirjutasid, omavahel vaenujalal. Nende kahe üliarenenud rahva kokkupõrke tulemusel sai nähtavasti läbi maailma üks ajastutest. Odin oli nende tegelaste kuningas, kes ruunides kirjutasid. Odini viimne puhkepaik on Osmussaarel ehk Odini saarel (Rootsi keeles – Odensholm, saksa keeles - Odinsholm). 

 

 

Allikas: Oleviku Lisaleht, 25 aprill 1886. 

 

Ilmselt pole juhuslik ka Neugrundi (tõlkes: uus maa) kraater Osmussaare lähedal. Võib ju kahtlustada, et Odin selle ilmatuma "käraka" läbi ka otsa leidis, mis saare lähedal plahvatas. Ilmselt käis neid "kärakaid" üle ilma samal ajal hulgim ja sellest ka hiljem vajadus plii järele. Üle-eelmises postituses näitasin ka mustaks põlenud u 10kg kaaluvat kivi, mis on selle katastroofi tumm tunnistaja ja mille ma omale asitõendiks koju kaasa tassisin. Ei tasu jahuda siin mingitest miljonitest aastatest. Poleks seal miljonite aastate pärast olnud enam ühtegi kivi maapinnal, mis Neugrundi katastroofi tunnistaksid. Seda enam, et ainuüksi 200 aastaga on rannajoon tundmatuseni muutunud ja lisaks tekib selle ajaga kohutavas koguses setteid, milliseid tõendeid olen välja toonud mitmes loos.

 

Allikas: Schmidt Eestimaa/Rücker Liivimaa 1884 kaart, Maa- ja Ruumiamet.

Ilmselt, kogu „Hansa hiilgus" lõppeski esimese konflikti ja kataklüsmiga kuskil 16. sajandil (ametlikult ju Hansa Liidu lõpp!). Järgmine konflikt ja suur pauk toimusid nähtavasti 19. sajandi algusel (1824-25?).

Kunagi pakkusin ühe tsivilisatsiooni kestvuseks välja umbes 500 aastat, kuid võib vabalt olla, et see aeg on oluliselt lühem (200-300 aastat). Elame-näeme?!

Kasutan Arne postituse kahte pilti. 12-14. sajandi paprid? Mis nendega valesti on?

 

 

Valesti on see, et need pole käsikirjad, vaid tekst on trükitud...

Kaks pilti laenan veel Arne blogist.

Ülemine pilt viib otsaga kirikute juurde tagasi. Kuidas toimus kaubavahetus näiteks Pärsiaga? See tõstatab üles uuesti mu ühe vana ja kõige ulmelise teema (kirikud ja triumfikaared). Miks oli vaja ühte pisikesse linna hästi palju kirikuid? Need olid ilmselt "ussiaugud" ehk ühendused teiste maailma linnade vahel. Ilmselt ei olnud võimalik ühte kirikut (transpordijaama) kasutada, et kõikidesse tähtsamatesse linnadesse "reisida" ja selleks kirikuid oligi ühes linnas kümneid. Tehnoloogiale ilmselt enam näppe taha ei saa, mida neis jaamades kasutati. 

Kuidas sai Narvas olla Pärsia maja? Kas kogedega veeti mööda veeteid Narvast mustmiljoni kilomeetri kaugusele kaupa ja vastupidi? Või veeti hoopis eeslitega üle maade ja mägede? Eesti maapõu on samuti rikas araabia hõbedast...

Viimane pilt Arne blogist. Vot umbes selline nägigi Eesti välja vähemalt 200 aastat tagasi. Narva ja Riia on muidugi valesse kohta märgitud. Noarootsi oli 19. sajandi algusel saar, kus vahelt sõideti laevadega Haapsalu poole. Kaart klapib vanade kirjeldustega...

Nagu juba selgeks sai, oli alles paarsada aastat tagasi Eesti rannajoon hoopis midagi muud kui tänapäeval. Üks hea vihje aarete otsijale, mis justament teemasse läheb. Alumine tekst on pärit 1821 detsember 28 Marahwa näddala-Lehest. Meri oli tollel ajal Padise kloostrini, kus kloostri rannas nii mõnigi laev hukka sai.

Tänapäeval on sellel alal peamiselt põllud ja metsad. Samuti on teateid uppunud laevade kohta Narva ja Narva-Jõesuu vahel, kus veel sada aastat tagasi asus Leekova soo, kuid nüüdseks on seal suvilate rajoon.

Allikas: Google Maps.

Muuseumide infotahvlitelt igakord ei maksa tõde otsida (nt põletatud tellised). Muuseumid teevad oma eksponaate põnevamaks ja lisavad igasuguseid luiske- ja muinaslugusid juurde. Peab ütlema, et muuseumitöötajatel fantaasiat jagub, kuid kahjuks fantaseerivad nad ametliku/lubatu piires. Kindlalt vale oli seal muusumis ka telliste arv kuupmeetris, kus väideti neid olevat 120. Tegelikult mahub tänapäevase mõõduga telliseid ilma vuugita, kuupmeetrisse, tükki 513 ja koos vuugiga, 400-420. Hästi suuri telliseid, mida on leida vanades kindlustes ja lossides, mahub koos vuugiga kuupmeetrisse umbes 180–300 (olenevalt kivi suurusest).

Veel üks infokild, mille üle tasub mõelda ja millest ma paljudes postitustes olen kirjutanud maailma olemuse kohta. Digitaalsest arhiivist saab uurida vanu ajalehti alates aastast 1811. Lugesin O.W. Masingu kirjadega välja antud ajalehti "Marahwa näddala-Leht" aastatest 1824-25 ja seal on päris palju uudiseid kaugelt Euroopast, sügavalt Venemaalt jne. See on sama teema, mida Arne kirjeldas: Kuidas levis info? Polnud ju mingeid telegraafe, ronge, isegi aurulaevu polnud, aga ajalehtede jaoks oli infot igast maailma otsast saada...

Teine näide Napoleoni Venemaal käigust ajalehest Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks : Perno Postimehhe lissa-kirri, 19 jaanuar 1866.

Kuidas teadis prantsuse kolonel, kes Madridis resideerus, hakata minema Napoleoni vägedele appi? On küll märgitud, et kuu aega kestis tema teekond Hispaaniast Venemaale (tuliste jalgadega hakkas tulema), kuid kuu ajaga olid Napoleoni väed (100 000 meest, järgmine naljanumber) juba hoopis teises linnas... Juhuslikult vaatasin ajalehe pealkirja, millest see Napoleoni jutt ja võib kahtlustada, et see tõepoolest üks lõbus ajaviite ajakiri oli, kus tõsist juttu ei kirjutatudki ja lõbustati orjadest lugejaid. Jah, justnimelt orjadest, missest, et näiliselt oli orjaaeg lõppenud. Sellega panen Hansaliidu teemale punkti, aga on veel üks asi, millest tahaksin kirjutada, ilma et uut teemat vaja teha oleks ja see ongi orjade teema.

 

Juhtusin üht lauset lugema vanast ajalehest ja see pani mõtlema elu üle järele vähe teistmoodi. 

Mis võiks inimese küsimusi küsima panna kogu ühiskondliku korra peale? Kes on tööta tööline? Aga, kes on töövõimeline/tu tööline? Kui ajalehed sellistest kirjutavad, siis kas neid "töölisi" peetakse üldse inimesteks? Kes see üldse kirjutab neid tekste? Pole seal inimese kordumatusest enam jälgegi, vaid ainult töölistest. Asi läheb aga poole hullemaks, kui lisaks "riigile", hakkab isik iseennast ka tööliseks pidama. Jubedad terminid ikka olid ja on senini meie ühiskonnas kasutusel. Või näiteks sõna - magala. See kõlab nagu sigala. Kui inimeste kodusid nimetatakse magalateks, siis on asi kehvasti. Tööliste, olgu need siis tööta või töövõimetud ehk orjade kodusid magalateks nimetada on aga täitsa ok! Ja viimaseks mõtestan lahti orja definitsiooni (allikas, u 19 saj. keskpaiga ajaleht) - Ori on igasugune inimene, kes saab palka! Kuid, ka see on tegelikult poolik tõde. Loomulikult on ori ka see, kes maksab palka. Siin on ainult väike vahe - ühel on vähe rasvasem ninaesine, kuid arusaadavalt, pole see ju inimeseks olemise eesmärk ise. Kui seda teemat lahkan, siis pean ka välja tooma teise poole ehk need, kes pole orjad. 

Paar päeva tagasi käisin ühes Sõbralt Sõbrale poes ja sealt jäi mulle näppude vahele ühe kunstniku maal.

Tegu on ühe päris tuntud Rootsi kunstniku maaliga, kes on juba sama kaua surnud, kui mina elus olen olnud. Tema tööd on päris mitmetes muuseumides ja erakogudes ning ta käis mööda ilma ringi ja maalis, mida ta nägi. Pildil on ta maalinud ühte pisikest Taani külakest ja siin hakkasingi mõtlema, et ilmselt selline inimene oli vaba inimene. Ta ajas oma asja, käis mööda ilma ringi, maalis pilte, korraldas näitusi, kirjutas ajalehtedesse artikleid jne.

Kuid on veel üks tüüp "vabasid" inimesi, keda meie eluheidikuteks tavaliselt nimetame. Need on inimesed, kel pole kodu ja korjavad pudeleid. Paljud neist on joodikud ja on õnnetud oma elusaatuse üle, kuid nende seas on ka tõelisi vabasid hingi, kes ei joo ja valisid selle tee võibolla teadlikult... Hiina mõistulugudes on sellistest inimestest kirjutatud. Meie kliimas on kerjus raske olla, aga kuskil Tais munk olla....Njaa...

LÕPP