John Ernst Worrell Keely (1837 - 1898) oli Ameerika leidur, kelle leiutised tunnistati pettuseks. Wikipedias on temast ja tema leiutistest, mis pettuseks tunnistati, üpris mahukas artikkel kokku kirjutatud.
Lasin silmadega artikli üle ja sirvisin läbi ka tema leiutiste raamatu ning kõige olulisem leiutis paistab olevat eetriline generaator. Raamat on väga huvitav (lingi leiab loo lõpust). Ma ei hakka seda raamatut siia ümber tõlkima, kuid raamat sisaldab lisaks teaduslikule tekstile tarkuseteri tarkadest raamatutest ja kuulsate filosoofide mõtteid meie maailma ja selle toimemehhanismide kohta, mille ühisnimetajaks on - maailma tehislikkus.
Me ei tea kunagi, milliste jumalike hüvitusmüsteeriumide kaudu Universumi Suur Isa oma ülevaid plaane ellu viib. – Preili Murdoch.
Tähelepanuväärne on veel see, et Keely viis läbi avalikke demonstratsioone oma masinate imevõimete demonstreerimiseks ja sellest said indu tolleaegsed mõjuvõimsad ja rikkad inimesed, kes investeerisid tema masinatesse 10 miljonit dollarit. See oli 19. sajandil röögatu rahahunnik, mis tänapäeva vääringus läheneb poolele miljardile dollarile.
Kas mees oli petis, nagu peavool teda nimetas, või oli siiski tegu aumehega, kelle leiutised ka päriselt töötasid, seda ei saa 100% kindlusega öelda, kuid siin on paar asja, mis panevad mind uskuma, et Keely masinad töötasid. Kõige parem näide on vast see, et moodne teadus, mis hakkas 19. sajandil peale pressima, muutus paganlikuks ja viskas maailma looja ehk arhitekti prügikasti ja asemele pani "ahvist inimeseks" filosoofiaga tegelased. Need tegelased nullisid suured leiutajad ja teadusmehed ning asemele pandi maailma kõige suurem vale. Lisaks on hea näide, et Keely masinad võisid toimida, lätlane Leedskalnin, kes ehitas ihuüksi Koralli lossi valmis, kus ta ilmselt kasutas levitatsioonitehnoloogiat, millega rasked plokid lossi müüridesse tõstis...
Seega võib kahtlustada, et "reaalmaailma" ülevõtval kurjusel, salajasel võimul, on olemas levitatsiooni tehnoloogia ja ka vabaenergiarelv, mis suudab tekitada tohutuid purustusi...
N. Selonski järele T. M. Küla.
Insener Kelli (ajalehes on leiutaja nimeks Kelli) on sündimise poolest ameeriklane. Tema hakkas juba lapsepõlves, kolmeteistkümne aasta vanuselt, mere lainete kohava ja mühava voogude helisid uurima. Sellest kolmeteistkümneaastasest poistkese põlvest kuni viiekümneaastase vanamehe põlveni on Kelli järelejätmatult ikka omas iseviisilistes veevoolude helide uurimistes edasi sammunud. Ligi nelikümmend aastat ühte ja sedasama teed sammuda, ühte ja sedasama asja uurida — see on vaim, see on iseloom ja kõikumata kindlus olnud, millel küll taevalised võimud ise abiks ja toeks võisid olla. Vaatame asja seisu ja Kelli leidusi lähemalt järele.
Alles hiljuti on insener Kelli oma iseviisilisi, tänini kuulmata ja nägemata leidusi suure rahva hulga ees avaldanud.
Tema, Kelli, on 18 minuti jooksul ühe 1000 puudalise (16 tonni) suuruse graniitkalju pihuks ja põrmuks purustanud. Ja seda kõik oma, vaevalt kolmeteistkümne puuda (u 200 kg) raske metall-aparaadi abil. See aparaat ei näivat endas ei mingisugust iseäralist väevõimust alal hoidvat. Aparaat on silindri-kastikese kujuline, seest poolt teraslehtedest, torukestest, vedrukestest ja pulgakestest valmistatud.
Algul näivad Kelli demonstratsioonid nagu mõned osavasti tehtud kunstniku "silmamoondused" olevat.
Aga kui meie siiski loodusseaduste ja kehaolude seisu ning liikumiste abinõude peale vaatame, siis ei saa meie selle juures nii väga imestamagi. On ju looduses veel nii väga palju asju ja olevusi pesitsemas, mida meie surelikud veel välja ei ole jõudnud uurida. Praegused loodusteaduslikud ja -teemalised järeleuurimised saavad veel paljugi saladust päevavalgele tooma ja maailma ning inimest imestama panema; nagu näituseks insener Kelli leidusedki.
Kelli on merevee voogude järeleuurimistel ühe niidiotsakese, mis looduse saladustesse viib, mis tema väevõimude ja jõudude tagavara kambrisse juhatab, üles leidnud ja seda omal viisil tegevusele kutsunud ja need jõudude vahendid ei ole muud midagi kui valguse, heli, soojuse ja elektri väevõimude osakesed. Neid ühendades või neid jälle teineteise vastu tegevusse seades, saavad nad iseenesest säherdust jõudu avaldama, mis meil tänini veel tundmata ja teadmata olid.
Insener Kelli on küll esimene, kes veevoogude heli ja valguse jõudusi järele uurides oma eesmärgile on jõudnud. Näituseks on ta heli ja valguskiirte korjamise, soojuse ja elektri jõudude ühisusel seesuguse aparaadi välja uurinud ja valmistanud, mille pealmise kaane peale viiuli poognaga koputades, aparaat seesugust jõudu välja saadab, mis mõne minuti jooksul suured graniitkaljud pihuks ja põrmuks purustab. Tema silindrilaadse aparaadi sisse kogub seesugusi väevõimusi, mis maapinna külgetõmbamise võimu ära kaotab ja kolmesaja puudalise terastombu kaalutuks muudab. Ja seda ei tee silmamoondamine, seda teeb ainult täieline ja asjakohane looduse tundmine ja teaduses peidus olevate jõudude järeleuurimised.
Ehk looduses nii väga palju saladusi ja jõudusi olema on, siiski peab nagu tahtmata küsima: "Kas looduses ka midagi — mitte võimatuid olusi ja vägesi olemas ongi? — Palju on kõiksugu vägesi ja jõudusi looduse rüpest juba välja kantud, elule ja tegevusele pandud ja meie ei pea siis ka rohkem imestama, kui füüsikateaduse professori Peise ütlust kuuleme, kes ise ka Kelli leiduste proovi tegemiste juures olles ütelnud oli: „Inimene võib omalt poolt looduse seaduste ja teaduste abil täiesti kogu loodust juhtida — aga ainult taevaliste abinõude varal.” Jah, inimene, kui selle looduse kuningas, võib küll loodust juhtida — aga ainult taevaliste tahtmisel, nende vägede ja jõudude varal.
Kas insener Kelli ülesleidusid inimesesoo heaks või kasuks saavad tarvitada, kas nad oma praeguste omaduste juurde kindlaks jäävad või veel täiustuvad — seda saab meile lähem tulevik näidata.
Kohe peale esimest avalikku leiduse ülesnäitamist, mõne tunni jooksul, ohverdasid rikkad ameeriklased kuulsa ja tüdimata uurija edasiste uurimiste heaks kümme miljonit dollarit. Mõne aja pärast on insener Kelli enda ülesleidude seletusi, kui ka aparaatide mudelite ilmumist oodata ja siis saab kogu haritud ilm ise selle asja otstarbeka arutuse ja kriitika alla tõmbama.
LÕPP
Allikad:
Wirmalise lisa, 14 november 1892 ja raamat, Keely ja tema leiutised, 1893.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar