N-kiired

Algav jutt tundub olevat ulme, kuid tegelikult on siin äratuntav seos peidetud tehnoloogiatega. Sooritasin ka ise hämaruses mõned katsed, kuid kahjuks seekordsed katsed ebaõnnestusid. Aga nähtavasti polnud minu poolt tehtud katsete ajal kõik tingimused täidetud (hämarus, objekti kaugus ja nurk silmadest jne). Vanas ajalehe artiklis on kirjas, et teadlastel (tolleaegne peavool), kes hiljem asja uurisid, neil ei õnnestunud katseid korrata. Samas, teised Prantsusmaa teadlased (loe: u-huu'd), neil õnnestusid katsed ja avastasid veel palju muudki huvitavat. Miks aga peavoolu teadlastel ei õnnestunud katsed, seda võib vaid oletada... 

Esimene võimalus - Polnud vaja "taasavastada" ehk ei tohtinud. 

Teine võimalus - nagu ka raamatus "Üksik Hunt" kirjutasin, et "loodusseadusi" on muudetud ja asjad ei toimi enam nii nagu varem.

Enne veel, kui põhiteema juurde lähen, siis on vaja ära klattida üks vana võlg, mida ma umbes 10 teemat tagasi lubasin. Pealegi, läheb see osalt ka algava teemaga kokku.

Pildil olev klaasitükk, mõõtmetega u 5x2,5cm, on asja võti. Miks see klaasitükk kella šifferplaadi ees on, sellest hiljem. 

Tegelikult olen ühes loos päris põhjalikult kirjeldanud, kuidas saab inimesi ravida erinevate hädade korral, kuid selle vana, kasvuhoone klaasitüki, olen isiklikult ka enda peal ära proovinud ja asi toimib.

See imeline materjal "klaas" paneb südamerütmi paika, nii uskumatu kui see ka pole. Ma ausalt ei mäleta, mida ja kui palju ma selles blogis kirjeldanud olen, kuid selline häda mul oli. Süda lõi topeltlööke (arvan, et see jama kestis u 10 aastat), aga õnneks polnud need üleliigsed löögid tervisele või õigemini, elule, ohtlikud. Asi läks muudkui hullemaks ja arvan, et lõpuks oli asi juba niikaugel, et süda tegi ühe minuti jooksul oma kuus topeltlööki ehk iga 10 sekundi tagant. Muidugi mõista, ükski arst mind aidata ei osanud ja ise ammugi ei osanud midagi ette võtta. Kuid, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem ja nii ma leidsingi vanadest allikatest tekste, kuidas ennast aidata paljude hädade vastu. Kuna ma näen blogi statistikat, siis enamus inimesi ei viitsi linkidele vajutada ja vanu tekste "üle lugeda", siis linke ka uuesti ei pane. Kopeerin vanast postitusest teksti, mis mind minu hädas aitas. Kui kellegil ei õnnestu nimetatud klaasitükki kuskilt muretseda, siis minu käest saab. Mul on vanu kasvuhoone klaase küllaga, mida parajaks saan lõigata.

Südamehaigetele on iseäranis magnetiseeritud klaas suureks abiks. Kahe tolli (5 cm) pikkust ja tolli (2,5 cm) laiust klaasitükki hõõrutakse mõlema peo vahel, kuni see soojaks läheb. Siis riputatakse klaas jämeda villase nööriga kaela ümber ja pannakse südame kohale (Ei pea paela otsas olema. Tuleb lamada ja hõõruda käte vahel klaas soojaks ja panna südame kohale. Vanast energaist saab klaasitükki puhastada, kui loputada seda jooksva vee all). See aitab neid, kellel südametuksumise takistused ja korratused on, õige imelikul viisil. Kui klaas nii 2 —5 minutit peal on seisnud, on iga takistus kadunud. 

N-kiired

Kui Prantsuse füüsikateadlane R. Blondleau Nansi linnas Röntgeni kiirtega katsed tegi, leidis ta ühe uue liigi valguskiiri üles, mida ta Nansi linna nime järele N-kiirteks nimetas. Neid kiiri ei suuda silm näha; neid võib aga seeläbi ära tunda, et asjad, mis nõrka valgust annavad, nagu õige väike gaasituli, tükk valget paberit poolpimedas toas, nõrgalt hiilgav varjusein jne palju heledamaks lähevad, kui N-kiired nende peale langevad. Võtame traadi, mis plaatina nimelisest metallist tehtud ja paneme selle N-kiirtesse, siis hakkab see heledamalt hiilgama. 

Kommentaar: Plaatina on üks imeline metall, millest blogis palju kirjutatud. Näiteks, kui plaatinatraadile juhtida vesinikku, siis hakkab see ilma näiva põhjuseta kuumenema ja hiilgama. 

Ütelused, nagu tekiks nähtus sellest, et plaatina temperatuur suuremaks läheb, on paljude teadlaste otsuste järele valed. Kui N-kiired poleeritud asja peale langevad, põrkavad nad sealt niisama korralikult tagasi, nagu päikesekiired; langevad kiired aga kareda (mati) asja peale, siis lendavad kiired korrapäratult tagasi. Kehadest läbi minnes murduvad N-kiired niisamuti, nagu päikesekiiredki. Aueri lambist (vesinikgaasi lamp) tulevad N-kiired võivad Inglise tina või vase laastukesest, mis kuni 0,2 mm paksused on, läbi tungida, niisamuti, 0,4 mm paksusest alumiiniumi laastukestest ja 0,1 mm paksusest klaasist. Kuid juba õige õhukesed plaatina ja seatina lehekesed, õhukene kiht vett ning õhukene märg siidipaber, neelavad N-kiired ära. Kehade hulgas, millest N-kiired läbi tungida võivad, on ka näljakivi (kvarts), ja kui me N-kiired ühest näljakivist läbi laseme, koguvad nad endid ühes punktis kokku, mida me ekraani ehk varjuseina peal näha võime. See ongi N-kiirte kõige tähtsam omadus.

Kuulsate Röntgeni kiirtega ei saa seda mitte teha. N-kiired, mis Aueri lambist välja tulevad, koguti näljakivist läätse abil valgustatud ekraani peale. Viimane hakkas heledamalt paistma, ja ei kaotanud oma heledust ka siis, kui lamp ära kutsutati ja kõrvale pandi. Kui aga ekraani ja läätse vahele Inglise tinast laastukene või märg paberileht takistuseks paigutati, jäi ekraan tumedaks ja sai ainult siis oma hiilguse tagasi, kui nimetatud takistused ära võeti. Seega sai lääts iseseisvaks valguskiirte allikaks, ja 20 minutit peale Aueri lambi kõrvalepanekut andis ta veel N-kiiri, mida see enesesse kogunenud oli. (Kommentaar: 20 minutit andis kvartsist lääts "iseenesest" veel N-kiiri. Miks aga helistati vanasti iga 15-minuti järel linnades kirikukelli?, sellest juba varsti).

Mitmed metallid, tulekivi ja lubi kiirgavad mitu päeva N-kiiri välja, kui nad kuiva ilmaga palava päikses käes on seisnud. Alumiiniumil, puul, paberil ja parafiinil ei ole aga seda omadust. Puhas vesi ei lase N-kiiri läbi, ega kogu neid ka enesesse. Kui aga vee sees natukene soola ära sulatatakse, siis võtab ka vesi sarnase omaduse, et N-kiired veest läbi pääsevad ja sinna kokku koguvad.

Et N-kiired silmale mõju avaldavad, näidati järgmiselt: Kui toas, mis nii pime on, et valge seinakella numbrilaud tumehall näib olema, N-kiired silmade peale juhitakse, siis näeb numbrilauda jälle selgesti. Pöörame N-kiired kõrvale ja numbrilaud on nagu ennegi, tume. Sellest katsest saab järeldada, et silmavedelik N-kiiri läbi laseb.

Blondleau uuris N-kiirte murdumist kui ka nende lainete pikkust, mida kiired õhus sünnitavad, ja ta arvas, et N-kiired, niisama kui päikese- ja elektrivalguse kiiredki, õhu liikumine on. Päikese kiirte lainete pikkus on 8 miljoni tumepunaste kiirte ja 400 miljoni millimeetrit violett kiirte juures. N-kiirte lainete pikkus aga on Blondleau arvutuste järele 8-18 miljoni millimeetri juures. Seega on N-kiirte lained need kõige lühemad, mis siiamaani valguse kiirte juures on leitud.

Kuidas saadakse N-kiiri?

Mõnikord õige lihtsasti. Tarvitseb ainult mõnda keha, näiteks puud, klaasi jne kõvasti hõõruda ja see annab enesest N-kiiri välja. Blondleau ütleb, et kui toas, kus seinakella numbrilauda vaevalt pimeduse pärast näha võib, silmade lähedal klaasitükki hõõrume või puidust keppi painutame, siis numbrilauda selgemalt näha võib. 

Kommetaar: Meenus naljalugu parun Münchhausenist, kes pimedas liikudes enesele vastu silmi virutas, et ta „jälle“ näeks.

Füsioloogi Charpentier’i katsed, mille abil ta leidis, et N-kiired iseäranis muljutud närviniidikestes olemas on (Kommentaar: Äkki polegi Münchhauseni lugu mingi naljalugu?), juhatasid Blondleau nii kaugele, et ta uurima hakkas, kas ehk vahest kõik kehad, kui neid muljutakse, N-kiiri ei anna. Paljude kehade juures jõudis ta jaatavale otsusele. Kehad, mis kaua aega muljutud olekusse jäävad, nagu palav raud, taotud vask, külmaks läinud klaas jne, annavad kaua ja kergesti N-kiiri. Seda leiame, kui neid kehasid silmade lähedale paigutame, siis hakkavad tumedad asjad heledamalt silma paistma. Terasnoa tera, mis ühest vanaaegsest hauast leiti, andis N-kiiri, nagu mõni uuski. Kehadest, milledest muljumise mõju varsti kaob, nagu kuumaks aetud alumiinium, painutatud raud jne – annavad ainult mõned minutid peale vormi muutmist N-kiiri.

Kehad, mis helisevad, on ka muljutud olekus. Ka niisugused kehad annavad N-kiiri. M. de Lepine ütlemise järele annab helisev pronkskell N-kiiri (Kommentaar: Vot see on huvitav väide, millel võib olla seos kuldsete „lossi kaunistuste“ ja linnades helisevate pronkskellade vahel. Kui kellasid helistati, hakkasid „kaunistused“ losside pimedates tubades helendama ja valgustasid toad. Kui kellad enam ei helisenud, siis hiilgas kuld veel mõnda aega edasi, kuna kogus N-kiired endasse ja valgustas ruume. Sellest ka vanal ajal see, et kellasid helistati iga 15 minuti järel).

Katseid edasi tehes leidis Blondleau, et nõndanimetatud Wernsti lambi valgus (W-kiired) veel teistsuguseid, siiamaani tundmata, kiiri annab. Need uued kiired lähevad W-kiirtest selle läbi lahku, et need nõrka valgust veel nõrgendavad, kuna aga viimased seda suurendavad.

Kui me N-kiired valgustatud ekraani peale heidame ja selle peale otse vaatame, siis näeme, et ekraan heledamaks on läinud; vaatame selle peale aga küljelt, siis leiame, et valgustus nõrgenenud on. Seega võib ütelda, et N-kiired otse tulevaid kiiri suurendavad, aga põikkiiri nõrgendavad. W-kiired mõjuvad aga just ümberpööratult: nad suurendavad põikkiirte valgust ja nõrgendavad otse tulevaid kiiri.

Peale Blondleau on ka palju teisi Prantsuse õpetlasi N-kiirtega katesid teinud ja uutele otsustele jõudnud. Bichat leidis, et vedel õhk, vedel CO2, osoon jt N-kiiri annavad. Edasi leidis ta, et hõbe W-kiiri läbi laseb, nikkel aga – mitte ühte ainustki.

Eduard Mayer leidis, et N-kiired ka orgaaniliste olluste juures olemas on. Kui ta näiteks nõrgalt valgustatud ekraani taimede õite, iseäranis aga lehtede ligi pani, läks ekraan, ehk küll vähe, aga ometi heledamaks. Kui taime peale kloroformi auruga mõjutatakse, mis protoplasma tegevust nõrgendab, siis kaotavad ka selle taime N-kiired osa oma mõjust.

Kõige laiemalt tegi katseid N-kiirtega füsioloog A. Charpentier. Ta jõudis huvitavatele otsustele. Charpentier ütles, et ka inimeste ja loomade (kodu-jäneste, konnade jt) närvid ja musklid N-kiiri annavad, iseäranis siis, kui nad tegevuses on. Kõige paremini võib seda südame juures näha. Hiilgav bakter, nimega Photobacterium phosphorescens, hakkas südame lihase ja ka närvikeskuse lähedal heledalt hiilgama. Kuid on siiski olemas vahe kiirte vahel, mida lihased annavad ja kiirte vahel, mida närvid annavad. Närvikiirte valgus kasvab, mida rohkem närv pingule tõmmatakse. Lihaste valgus ei muutu, kui lihas pingule tõmmatakse. Närvi-kiired avaldavad 40-45 kraadi sooja väävli kohta oma mõju paremini, kui siis, kui väävel jahedam on. Lihas-kiirte juures seda ei leita.

Kui tähtsamad valguse-andjad punktid inimese ja looma kehas on närvide sõlmed, selgroo närvid ja peaaju, ja nende mõju on iseäranis suur, kui nad tegevuses on. Üks osa peaajust annab siis kiiri välja, kui inimene kõneleb, vahest ka juba siis, kui ta ainult mõtleb; seega siis võib iga hingeline liigutus ekraani peale paista.

Charpentier leidis veel, et N-kiired kuulmist ja haistmist suurendavad, kui kiired näiteks ninna või lõhnava asja peale juhtuvad, läheb haistmine teravamaks. W-kiired aga avaldavad vastupidist mõju (Kommentaar: W-kiirte generaatoriga saaks piltlikult öeldes terve linna haisust vabastada, kui linn näiteks paberivabriku läheduses asub).

LÕPP

Allikas: Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 9 juuni 1905.