Kahurikuulid, vilgukivi ja elavhõbe

Alustan kuskilt kaugemalt ja esmalt muidugi tänusõnad headele inimestele, kes vahel mulle privaatselt kirjutavad (erilised tänud Hiiumaale) ja muidugi Grand old master Arnele, kes hoiab Eesti lippu kõrgel, uurimisel kõike seda, mis on väljaspool "teadust." Loomulikult loen ja kuulan ka teisi Eesti ja välismaa tegijaid jõudumööda ja kõigile tänu selle eest, mida nad teevad. 

Eelmisel aastal tegime Arnega ühe video-katsetuse ja tõttöelda kukkus see meil päris hästi välja. Viimasel ajal on minuga aga nii, et "elu tavalised asjad" tõmbavad mind endasse ja pole saanud suurt midagi uurida või õigemini, pole lainele saanud. Ja kui lainele ei saa, siis pole mõtet ega tahtmist ka esoteeriliste või alternatiivajalooliste asjadega tegeleda. 

Üks õhtu panin pliita alla tule ja võtsin tabureti ning istusin kolde ette ja panin video salvestama hetkel, kui pea oli täitsa tühi kõigest "ägedast", ainult tava-asjad kõlkusid peas. No näiteks, naine helistas hommikul ja teatas et tagurdas mu autole otsa, mis linna oli pargitud. Tema auto lapergune, minu oma kah. Järgmiseks, töö asjad. Kuna elan talus, siis siin on raha matmise kohti ikka päris palju. Toon mõned näited. Puukuuri ja graaži katus on vaja vahetada. Põllule on vaja peenrakastidesse umbes 5-10 tonni mulda tellida, pluss kõik see kaugele käsitsi käruga vedada. Ait ja kõrvalhoone, mis sai äsja renoveeritud, neil puuduvad vihmaveetorud. Ümber maja on vaja uut aeda (u 1 hektar). Lisaks oleks vaja veel puurkaevu ning terve saunamaja ümber ehitada talvekindlaks (peenemad arvutused näitavad hinnaks umbes 50tuhat). Väikseid asju ei hakka nimetamagi, mis kõik teha oleks vaja (no kasvõi tuppa põrandaliistud ära panna).

Tegin siis video, kui mul just need samased asjad olid peas, mida just mainisin ja lõpuks hakkas mõttelõng kerima ning jõudsin päris huvitavatesse kohtadesse oma mõttega. 

Mis ma tegelikult tahan öelda, on see, et kui argielu sõidab sisse oma asjadega, siis ei tasu neile liialt palju tähelepanu anda ja proovida mõte neilt asjadelt minema saada (mitte just täielikult unustada, aga ka mitte üleliia neile maistele asjadele jõudu anda), küll siis iga asi omal ajal omamoodi laheneb. Videodega on aga see, et ma neid ei avalda kuskil ja ega ise ka enam neid kunagi ei vaata, ega kogu neid kuidagi moodi. Mis ma ikka pikalt kirjutan siin, naine niigi on öelnud, et tema minu pikke tekste ei loe ja juba selle pärast, et ma ei oska taandridu kasutada. Nüüd siis teema juurde.

Juhtusin kogemata klõpsama History kanalile ja sealt tuli mingi Ancient alien või mingi UFO-saade ja neis pidevalt ühed ja samad näod räägivad ja üldiselt ajavad Darwini laadset panspermia juttu, ainult selle erinevusega, et tulnukad kuskilt kaugetelt galaktikast panid oma DNA mikroskoopiliste titaankuulide sisse ning panid selle portsu meie päikesesüsteemi poole tulema. Olgu sellega kuidas on ja alustan hoopis teisest otsast.

Kui ma kuskil käin, eriti mere ääres, siis liivase ranna asemel eelistan ma jalutamiseks valida kivisemaid randu. Minu kodukohas just sellised rannad ongi (Nõva ja Keibu). Pildil on ports ümmargusi kive, mis ma olen leidnud Keibu rannast. Tegelikult olen taolisi ümmargusi kive leidnud hulga rohkem, aga kas pole viitsinud kõiki kaasa tassida või hoopis mõned on aja jooksul kaduma läinud. 

Pildil on ümmargused kivid ja ainult tikutopsile kõige lähem kivi pole püriidist.

Ja nüüd järgmine kivi, mis on pärist samuti Keibu rannast. Tegu on vilgukiviga.

Miks ma neid pilte kividest näitan ja miks kivide materjale ja leiukohta nimetan, sellest juba väheke hiljem.

Vaatasin seda saadet, millest eelpool juttu, History kanalilt ja seal olid põnevad jutud, et paljudest kohtadest üle maailma (Lõuna-Ameerikast kuni Kasahstanini välja) on avastatud suuri ümmargusi kive. Doktori aukraadiga teadlased ja ka saatele intervjuu andnud kivimeister, kes voolib kive tänapäevaste tehnoloogiatega, väitsid, et need kivid ei saa olla loodusliku päritoluga. Kivide materjal erinevates maailma osades võib olla veidi erinev, kuid graniidist ümmargusi kuule ei ole võimeline loodus voolima.

Saates käidi välja teooria, et eelmine (või teab mitmes) tsivilisatsioon kasutas neid kive energia tootmiseks.

Ja siis meenusid mulle kivist "kahurikuulid" nii losside keldrites, uulitsatel, kui ka ehitiste müürides ja kõik on kuidagi loogiline kohe. Praktiliselt iga kuul on erineva läbimõõduga ja kahuritest neid lasta on kaunis keeruline, õigemini toota neid kuule sellises koguses raudmeisliga on kaunis keeruline, kui mitte päris võimatu.

Aga mis on ühist neil suurtel kuulidel ja minu poolt leitud väikestel kuulidel? Vot ja ka sellest seal saates räägiti pikalt. Väikseid kuule oli vaja lihtsalt rohkem, et maa-energiat toota. 

Minu leitud kuulid olid enamuses püriidist ja ka Lõuna-Ameerika Inkade püramiidide alt leiti suures koguses püriidist kuule, mille diameeter oli umbes samasugune, mis minu kuulidel.

Meil leitav püriit (kassikuld) ei läigi tavaliselt nii palju (kuigi on ka läikivat), aga sel pole mingit vahet.

Tundub, et kaugel Ameerikas oli püriit haruldasem kui meil? või miks nad valmistasid neid väikseid kerasid savist, mida ümbritseti püriidi kihiga? Tegelikult on ka siin vastus olemas. Savist on kuule teha kordi lihtsam, kui kõva ja musta tolmu väljaajavat püriiti töödelda. Püriit koosneb rauast ja väävlist ja koos teatud materjalidega on need kuulid võimelised energiat tootma või ka salvestama (savi?).

Aga ainuüksi need suured ja väikesed kerad ei ole võimelised energiat tootma.

Loo alguses oli pilt Keibu rannast leitud vilgukivist.

Energia tootmiseks on vaja suuri kivist kuule või ka pisikesi püriidist kuule, vilgukivi ja elavhõbedat.

Kuulid, vilgukivi ja elavhõbe olid templite ja ka püramiidide juures ülitähtsad komponendid.

Saates pakuti veel igasuguseid ulmelisi teooriaid, näiteks, et osad templite-püramiidide kompleksid võisid olla kosmodroomid.

Mina ei tahaks sel teemal sõna võtta, aga hetkel välistaks igasuguse kosmose, nagu meile peavool jutustab. Jah, ma vaatan taevasse ja ma näen binokliga isegi saturni rõngast, aga midagi on taevaga valesti ja las see olla praegu. Olen neist asjust ennemat mitmel korral kirjutanud ja erinevaid teooriaid välja pakkunud (taburett jne).

Kuhu ma selle looga siis tüürin? Esiteks, pani teadlaste oletused nende müstiliste kivipallide osas mingisuguse pildi minu jaoks kokku ja nüüd on ühtlasi justkui ka kivist kahurikuulide probleem lahendatud. Aga minu jaoks on siin veel teine asi.

Ma võin info põhjal, mis on minu käsutuses ja mida ma olen vanadest ajalehtedest lugenud, et Läänemere põhjas on üleujutatud linnasid. Näiteks, üks linn on Pärnu lahes ja üks linn peaks asuma Kihnu ja Ruhnu vahel. 

Nende leidude põhjal võin ka väita, et minu kodukandist mitte kaugel meres võib asuda samuti mingi linn, kus kasutati iidseid tehnoloogiaid energia tootmiseks. 

Nende leidude põhjal võib lausa öelda, et seal on kuskil suur püramiidi-laadne kompleks. Kogu see jutt on muidugi ulme, aga leiud, teadlaste jutt kuulide, vilgukivi ja elavhõbeda kohta ja vanadest ajalehtedest ammutatud info metsade kohta Läänemere põhjas ja uppunud linnadest (ka Peipsi järves on vähemalt üks linn), kinnitaks justkui teoorias minu juttu. Ah-jaa elavhõbe...seda pole võimeline mina merekaldalt leidma, aga nagu ma juba ammusest ajast tean, siis Läänemere kala ei soovitata väga palju korraga süüa, sest kaladesse on talletanud päris arvestatavas koguses elavhõbedat. Üks on juhus (ümmargune kuul), kaks on seaduspära (vilgukivi) ja kolm on tõsiasi (elavhõbe). Kas nendest tõestustest piisab?

Lõpetuseks veel paar rida. Ma ei oska öelda, kas rannast, kus ma need kuulid ja vilgukivi leidsin, mis asub ainult 10 km kaugusel Neugrundi meteoriidikraatrist, on omavahel seotud või mitte? 

Minu kodurand on üldse üks imeline rand, sealt on tulnud palju leide ja huvitavaid asju ja kindlasti tuleb veelgi leide ja infot edaspidigi. Näiteks leidsin ma sealt kilukarbi, mis oli täielikult kivistunud ehk miljon aastat vana :) ja olen leidnud sealt väikselt alalt teisigi kummalisi kive. Alumisel pildil on üks imelik kivim, millele reageerib ka magnet.

  

Või siis järgmine kivi, mille seest on välja tulemas teine kivi. Kas äkki sedasi sünnivadki kivid?

LÕPP