Ajaloo moonutuste paljastamine olemasolevate tõenditega

Ajaloo teatud perioodide kohta olev informatsioon on äärmiselt puudulik. Ma olen viimasel ajal tuhninud meile avalikult kättesaadavas ajaloos ehk vanades ajalehtedes ja üldistatult peab kokku võtma nii, et justkui ei teata mitte midagi meie vanemast ajaloost. Või siis justkui vastupidi, teatakse ülitäpselt kõike. Näiteks lugesin mingit nõuka-aegset raamatut Kreutzwaldist ja imestasin, et kuidas nii täpselt tema kohta kõik teada on, justkui kroonikakirjutaja oleks teda sünnist surmani jälitanud. Selle loo sissejuhatuseks võib öelda, et mulle on jäänud kripeldama väga suured vastuolud ajaloos - vanad hooned, lossid, katedraalid, suured kahurid, kellad, sambad, obeliskid, purskkaevud, tähelinnad jne. Ma olen lootnud, et äkki ma kuskilt leian mõne usaldusväärse artikli või raamatu või ükskõik mis dokumendi, mis mu oletusi kinnitaksid, aga sellist dokumenti ei ole ma leidnud kuskilt. On ääretumal hulgal vihjeid, mida selles blogis olen ka esitanud, kuid tõestada konkreetselt ei saa mitte midagi ja kogu see blogi ongi üks ulmeblogi. Samas, isegi surmkindlat tõde saab kahtluse alla seada ja esitada mingeid jaburdusi tõe pähe. Selles loos katsun mõndade olemasolevate kaudsete tõenditega näidata ära, et meie ajaloo mingid osad on kas varjatud või tõendid kaotatud ning üks väga oluline sündmus on täielikult kinnimätsitud. Meie ajaloo Sherlock Holmse, kes sügavalt teemasid uuriksid, ei ole kahjuks kuigi palju. On palju teoreetikuid nii meil kui mujal, kes justkui teaksid ja tunneksid huvi, aga pühendumust ühele kindlale asjale ei ole. Arvan aga seda, et kui tahta tulemust saavutada, tuleb tegeleda asjaga nii sügavuti kui võimalik. Kuid näidake mulle see inimene, kellel oleks nii palju kannatust ja jaksu? Nüüd loo juurde.

Karula kiriku vana kell

Karula on üks väikene kohakene Valgamaal, kopeerin siia ühe jutu ühest vanast ajalehest: Kuulsaid kellasid on ilmas vaid mõned üksikud, mis annavad kaugetest aegadest, kuulsatest meestest ja heldemeelsetest kella kinkijatest meile – järeltulevatele põlvedele tunnistust neist ammu aastasajanditesse ajamerre valgunud esiisade ja esiemade ohvrimeelsusest. Üks neist kuulsatest kelladest on kahtlemata Karula kiriku kell, mis kannab saksakeelset kirja, ülemine sissejuhatav osa ladina keeles: DEO CLORIA SOLI (Ainuüksi Jumala auks). NACH DEM DIE VOR UNDENKLICHE JACHREN HER VERVÜSTE TE CAROLISCHE KIRCHE NUN MERO COTT LOB VIEDER ERBAÜET SO HABEN EINICE BAUERN VON SACNITZ ALT-ANZEN UND ICAS DERER NAHMEN IN KIRCHENBUCH VERSCHRIEBEN DER C-LOCKE ZUR EHRE COTTES FREIVILLIG CESCHENKET CERHARD MEYER MEFECTT RICAE ANNO 1700.

See trükiosa ühes pealpool oleva nägusa ornamendiga on kellast reljeefselt kõrgemal, nagu oleks hiljem peale valatud. Vabas tõlkes oleks selle kirja sisu järgmine; „Jumala kiituseks.“ Peale hulga õnnetute möödunud aastate järele, kus Karula kirik sai ära hävitatud ja nüüd jällegi jumala abiga üles ehitatud. Nii on nüüd selle kella Karula kirikule vabatahtlikult kinkinud mõned Sangaste, Vana-Antsla ja Ligaste talumehed, kellede nimed kirikuraamatutesse on kirjutatud. Tegi selle kella Gerhard Meyer Riias anno 1700.“ Kella peale valatud tekst on ennem tema poolt valmistatud kirja järele kellale valatud.

Kiriku arhiivis on teade, et see kell viidi Põhja sõja ajaks venelaste eest varju.Vanad kirjad mainivad nälga, puudust, katku, mis tekkinud rea viljaikalduse tagajärjel ja lõpuks: millisest Karula kirikuhävinemisest mainib kella kiri? Kell valati 1700 Riias ja toodi arvatavasti talvel 1700/1701 kohale. Karula vägevam jutlustaja ja aastasadadest läbi löönud suurvaimu Johan Hornungi mälestuseks. On arvata, et meil on kindel ja veendunud tõsiarvamine, et kuulsad Hornungid Johan ja Andreas vennased, kirikuõpetajad Karulas ja Paistus, tingimata eestlased on olnud, seda järeldavad mitmed uurijad ja ajaloolased, nagu H. Prants, j. t. Ühes nüüdseks hävinud dokumendis, mille saatis kiriku justiitskolleegiumile Dr. Sonntag on öeldud, et Karula kirik on vanim kirik maal (im Lande). Ta olevat esimese koguduse ehitatud ja lähedalasuva Karula mõisa järele "Karrola kerk" nimetatud, ühtlasi ka neitsi Maarjale pühitsetud. Kadumaläinud aktis "Visitatio Livoniarum ecclesiarum facta" (1613) öeldakse, et rahva jutu järele olevat Karula kirik kauge aja eest Saksamaalt tulnud laevameeste poolt ehitatud. Kiriku ehitamise põhjuseks oli tormi ajal antud vanne ja lubadus pääsemise korral kirik ehitada (ringi ja punktiga nurgakivi ehk "ankrukivi" (pärimus kõneleb pääsenud meremeeste ehitatud kirikust) põhjaseina läänenurgas).

Mida kogu eelnevast loost on võimalik teada saada. Kirikukellad ja nende suurust, graveeritud või valatud tekste kellale jms. tehnoloogiaid ma selles loos ei puuduta. Nagu ajaloost näeme oli meie ajal kasutuses ainult kaks tähtsat keelt: ladina keel ja saksa keel, see selleks, ka see pole veel asja tuum, milleni jõuda tahan. Järgmise tekstiga saab aga juba hoopis lähemale tuumale minna: "Peale hulga õnnetute möödunud aastate järele, kus Karula kirik sai ära hävitatud ja nüüd jällegi jumala abiga üles ehitatud". Kirjades ja mingisugustes muudes kadunud aktides või muudes kadunud raamatutes mainitakse küll sõdasid ja katku jne. kuid, mis ikkagi on selle loo juures väga valesti? Toon siia nüüd kogu eelneva jutu kõige tähtsama osa: rahva jutu järele olevat Karula kirik kauge aja eest Saksamaalt tulnud laevameeste poolt ehitatud. Kiriku ehitamise põhjuseks oli tormi ajal antud vanne ja lubadus pääsemise korral kirik ehitada (ringi ja punktiga nurgakivi ehk "ankrukivi". Pärimus kõneleb pääsenud meremeeste ehitatud kirikust põhjaseina läänenurgas. Ma veel päris täpselt ei tea, mida tähendab "põhjaseina läänenurk," kas mõeldakse kirikus asuvat kohta või geograafilises mõttes öeldakse Karula kohta sedasi. Jutu mõte on aga see, et meremehed ehitasid kiriku. Aga kui nüüd natukene mõelda, siis tuleb välja nii, et sel ammusel keskajal lasid meremehed ehitada kiriku Valgamaale, see on koht, kus tolle aja inimesed tõenäoliselt pidasid merd miskiks imeasjaks ja muinasjutuks, kuna meri oli neist niivõrd palju kaugel. Võib ju aravata, et enamus inimesi seal kandis oma elu jooksul mitte kunagi ei sattunud mere äärde. Pole ka loogiline, et meremehed tulid laevaga kuskile sadamasse, näiteks Pärnusse või Riiga ja siis kõndisid kand ja varvas 120 versta koju kirikut ehitama. Aga mis siis oli?

Kasutan Maa-ameti reljeefkaarte ja seal on tegelikult kõik selgelt näha mis toimus.

Karula asetses veekogu ääres, mis oli ühendatud merega. 

Pärnu-Viljandi-Tartu-Peipsi olid ühenduses. Viljandist Võrtsijärveni ja sealt edasi Karulani oli vesi. Vett oli tegelikult peaaegu igal pool, sest veetase oli kunagi väga kõrge ning Eestimaa nägi hoopis teistsugune välja. Veetase oli kõrgeks tõusnud arvatavasti mõne globaalse katastroofi tagajärjel. Mingi aeg aga hakkas veetase jälle alanema.

Viljandi Jaani koguduse õpetaja A.Westren-Doll'i (1928) sõnul tekkis (tema küll räägib jääajast, aga ma tõlgendan seda kui üleujutuse järgset aega) veevool idast läände - Peipsi järvest Pärnu lahte. Peipsi ja Võrtsjärv olid tol ajal palju suuremad, nende vesi ulatus kaugele ümbruskonda.

 

Suurt huvi äratas vanaegse Võrtsjärve kaart, mille kohta Mühlen seletust andis. Võrtsjärv on võrdlemisi alles noores maakera ajajärgus kaugele põhja poole, idas kuni Tartuni ja läänes Viljandi poole ulatunud, mille juures temal ärajooks läbi Viljandi järve Pärnu lahe poole oli (1912. aasta ajaleht).

 

Enne kui siia minu arvates ühe kõige olulisema pildi või kaardi Eesti ajaloo kohta panen, teen juttu veel tähelinnadest. Ajaloost teame, et tähelinnad ehitati Eestisse umbes 16-18. sajandil. Räägivad, et ehitati vanu kindlustusi ümber Rootsi, Hollandi jne inseneride näpunäidete järgi. Ma olen kahtlustanud, et need linnad olid tegelikult ammu tähekujulised ja on üldsegi teise tsivilisatsiooni toodang mingil X aastal. Mis otstarbel tähelinnad tegelikult loodi, pole veel päris selge. Tallinna tähelinn olla väidetavalt ehitatud selle artikli järgi 14. sajandil.

Nüüd siis kõige olulisem pilt või kaart ja asitõend Eesti ajaloos. Maa-ameti reljeefkaart Tartu kohta.

Mis sellel pildil siis õieti näha on? On näha see, et tähelinnad ehitati enne kui oli suur uputus. Vetevood on pühkinud suure osa Tartu tähelinnast ja on jäänud ainult see osa, mis asetseb kõrgemal ja jäi puutumata. Pirakas veesäng on veel tänapäevalgi väga selgesti näha. Kokkuvõtteks saab öelda seda, et suur üleilmne veeõnnetus toimus peale 16. sajandit. Kui ma ei eksi, siis väidetavalt just siis ehitati ajaloolaste arvates Tartu nurgeliseks, ehk tähelinnaks. Juhul kui tähelinnad olid ammu juba olemas, pidi õnnetus sellegipoolest toimuma peale tähelinnade teket.

LÕPP