Jätkan ulmega ajaloo valede kohta, sedakorda kasutan Predsedatel SNT youtube kanali abi ja teen siia lühikokkuvõtte antud kanalil sisalduva info monumentide ja sammaste kohta. Vaatasin ise neid filme ja mõtlesin, kui labaselt on keegi vene ajaloo kokku kirjutanud ja luuletanud, et keel ei paendu ütlemagi. Lugu alustan aga hoopis Londonis asuva monumendiga, mis väidetavalt rajati sinna peale 1666. aasta suurpõlengut. Sissejuhatuseks veel nii palju, et läänes on vähemalt püütud peita või puuduvad ajaloolised ürikud ja on väga raske üles leida informatsiooni, et kuidas paljud tehnoloogilised imed ehitati. Idas aga on detailsed kirjeldused ja "vanad dokumendid" säilinud, mis kirjeldavad monumentide püstitamist, transporti jne aga sellest juba allpool lähemalt.
The Monument
Monument seisab Londonis Monumendi ja Kala tänavate ristmikul. Monument ehitati aastatel 1671–1677 Londoni suure tulekahju mälestuseks ja linna ülesehitamise tähistamiseks. Kolonn on ehitatud antiikstiilis ja selle sees on 311 astmelise konsooliga kivitrepp, mis viib vaateplatvormile. Kolonni tipus on trummel ja vaskurn, millest tulevad välja kujutatavad leegid, mis sümboliseerivad suurt tulekahju. Monument on 61 meetrit kõrge.
Pilt 1. Monument, mis tähistab suurt tulekahju 1666. aastal Londonis. Kolonni hakati ehitama 1671. aastal ja valmis sai 1677. aastal. Monument tähistab Londoni linna uuesti ülesehitamist pärast suurt tulekahju.
Pilt 2. Londoni monumendi sisemuses olev keerdtrepp.
Minini ja Pozharski monument
Ametlik ajalugu:
Minini ja Pozharski monument (vene keeles Па́мятник Ми́нину и Пожа́рскому) on monument, mis asub Venemaal Moskvas Punasel väljakul. Kuju mälestab vürsti Dmitri Pozharskit ja Kuzma Mininit, kes koondasid üle venemaalise vabatahtliku armee ja ajasid Poola-Leedu Ühenduse väed Poolast kuninga Sigismund III juhtimist Moskvast välja, tehes sellega lõpu probleemide ajale 1612. aastal.
Monumendile on lisatud tsaar Aleksander. Parima kujunduse konkursi võitis kuulus skulptor Ivan Martos aastal 1808. Martos valmistas mudeli, mille Dowageri keisrinna Maria Feodorovna ja Venemaa Kaunite Kunstide Akadeemia kinnitasid 1813. aastal. Valutööd (kasutati 500 kilogrammi vaske) viidi läbi 1816. aastal Peterburis. Kolmest massiivsest Soomest pärit graniitplokist valmistatud alus nikerdati valmis Peterburis. Kuju ja aluse Moskvasse toimetamine esitas logistilisi väljakutseid ja seda tehti talvel külmunud veeteede abil. Napoleoni sissetungi tõttu Venemaale sai mälestusmärgi avada aga alles 1818. aastal.
Aluse esiküljel on pronksist tahvel, mis kujutab isamaaliste kodanike stseeni, kes ohverdavad oma vara emamaa hüvanguks. Vasakul on pilt skulptor Martosest, kes annab ära kaks poega (kellest üks tapeti 1813. aastal). Algselt seisis kuju Punase väljaku keskel. Pärast 1917. aasta revolutsiooni leidsid kommunistlikud võimud, et monument takistab väljakul paraade, ja arutasid selle lammutamist või üleviimist mõnda sisemuuseumi. 1936. aastal viidi kuju katedraalile lähemale, kus see on tänapäevani.
Monument koosneb mitmest osast ja kaalub kokku 7000 puuda ehk 114 tonni.
Monumedi transpordiks kasutati külmunud jõgesid ja teekonna pikkus oli 2969 km bla bla bla. Ametlik ajalooline dokument on lingina loo lõppu lisatud (üle 200 lehekülje), saate imestada kui lugeda seda jaburdust, kuid mis on mõtet ennast koormata teadmistega, mis on parimal juhul vaid hea fantaasia.
Pilt 5. Monumendi toimetamine talvel mööda jõgesid Peterburist Moskvasse.
Asun kohe asja kallale, sest kellel ikka on niivõrd palju aega ja tahtmist, et lugeda ametlikku "väljamõeldud" kilomeetripikkust teksti. Ajaloolased väidavad, et see kolakas koosneb mitmest osast nagu jalam, monoliitne Soome graniidist valmistatud keskosa, vasest bareljeefid mõlemal pool monumentija vasest kujud, kogukaaluga 7000 puuda ehk umbes 114 tonni. Tegelikult on see aga kõik vale.
Vaadake ülemist pilti. Kui vene ajaloolased väidavad, et see keskmine graniidist osa on üks suur monoliitplokk, siis öelge mulle palun, kuidas tolle aja inimesed ilma tehnoloogiliste abivahenditeta said teha meisli ja haamriga akna sellesse graniitplokki? Lähen nüüd korra jutuga justkui teemast välja, kuid tegelikult on see täpselt teemasse.
Need sambad tunduvad olevat enam-vähem sarnasest graniidist, kuid siin on üks aga.
Ülemisel pildil on näha, et "graniitsamba" alumine äär on natukene pude. Lähemal vaatlusel aga selgub ,,,
Selgub, et see polegi graniitsammas, on hoopis punastest tellistest sammas, mis on graniitkrohviga üle krohvitud.
Kui vaadata filme sellest monumendist (lingid loo lõpus), siis on selline tunne, et see monument ei ole üldse nii suur, kui vene teaduslikus allikas märgitud on. Kuid seda ei saa puhtalt piltide järgi otsustada, tuleb ise kohale minna ja ära mõõta. Väidetavalt on monument hetkel remondis ja vaatajatele suletud koroona viiruse tõttu.
Sellel kiivril on eesmärk, kes aga vene keelt hästi mõikab, see ärgu seda blogi postitust edasi lugegu vaid vaadaku Predsedatel SNT monumentide filmid ise ära.
Monumendist on lisaks "ajaloolisele" kirjeldusele ja saamisloole olemas ka dokumendid selle renoveerimise kohta ja mis seal siis näha on?
Pilt 12. Läbilõige monumendist.
Pilt 13. Läbilõige monumendist.
Mis nüüd siis õigupoolest selgus? Selgus, et monument on seest tühi ja see meenutab pigem sarkofaagi, mille sisu on kuskile teisaldatud. Praegune sissekäik monumenti on just selle kiivri all, millest eespool juttu oli. Järelikult võib kogu ajaloolise dokumentatsiooni ja saamisloo lugeda fantaasiaks. Monumendi sees aga laiutab terve tuba, üle 5 kuupmeetri tühja pinda. See pole mingi monoliit ja ammugi ei kaalu see sadu tonne võibolla kõigest 5-10 tonni. Miks ja kellel aga sedasi hämada on vaja, see on vist selle blogi lugejal ammugi selge. Kes veel aga ikka pole aru saanud või sattus siia esimest korda, siis lühidalt võib öelda, et meie tõeline ajalugu on varjatud.
Aleksandri sammas
Sammas püstitati 1834. aastal Peterburis, tähistamaks võitu 1812. aastal Napoleoni vägede üle. Sammas on monoliit (ühest tükist) ja kaalub üle 700 tonni ning on 47,5 meetrit kõrge.
Ametlikku Aleksandri samba saamislugu aga lugege ise, see on selline äge ja pöörane lugu. Elukulg blogi postituses on kogu see Peterburi saaga toredasti välja toodud. Mina aga oma jutuga tahan jõuda nüüd natukene teise kohta. Mis siis, kui need kolakad sambad üle ilma polegi monoliidid vaid on tehnoloogiate abil püstitatud tornid? Kas Aleksandri sammas polegi monoliit vaid on seest tühi ja keerdtrepiga. Plate on ju üleval täpselt samasugune nagu Londoni tornil.
Rääkige palju tahate, et massoonid, vabamüürlased võibolla ka jesuiidid jne ei sekku poliitikasse ega ei puutu maailma ajaloo kujundamisel asjasse. Tehke või tina - ei usu. Küll kunagi tulevad selle organisatsiooni all- ja pealisasutuste teod inimikonna vastu (aga võibolla hoopis poolt?) avalikuks. Ma ei ütle hooga, et nende eesmärgid on halvad, see mis algul paistab halb võib hiljem hoopis heaks osutuda. Filosofeerida sellel teemal võib palju ja ongi juba filosofeeritud, kuid lühidalt öeldes võiks kogu "kõikenägeva silma" filosoofia olla näiteks selline - ainult kurjas maailmas avaldub inimese hinge tõeline olemus.
Esimene sammas vasakul on Aleksandri sammas. Huvitav on see, et suured sambad üle ilma on praktiliselt samasuguse ehitusstiiliga, kuid millegipärast osades sammastes on sissepääsud ja samba seest läheb keerdtrepp kuni ülemise vaateplatvormini. Teistel sammastel aga sissekäigud puuduvad. Arvatavasti muidugi on, aga need on osavasti suletud ja neist on ajaloolistes allikates "monoliidid saanud" koos oma fantastiliste ulmelugudega.
Monferrand on praktiliselt üks-ühele kopeerinud Aleksandri samba Traianuse samba järgi, kuid seda ainult juhul, kui ajalugu on selline nagu ta ajalooõpikutes kirja on pandud. Aleksandri samba jalamit on natukene "kohendatud" ja sissekäik on kinni pandud ja ära peidetud. Siin ikkagi pean natukene rääkima tausta Aleksandri samba saamisloo kohta. Ühesõnaga selle samba toorik lasti Peterburgi transportida kaugelt Soomemaalt. Ajalugu on ikka nii fantastiline. Samba transportimiseks projekteeritud laeva konstrueeris aga keegi kirjaoskamatu vene sepp või mingi muu asjapulk (ei mäleta ka enam kõike detaile nii täpselt. Lühidalt sellest samba saamisloost peaks ka siin blogis kuskil juttu olema). Nüüd aga korraks Traianuse samba juurde.
Traianuse sammas sai valmis umbes 113 aastat peale Kristust ja lääne ajaloolised väidavad, et see kolakas ehitati marmorplokkidest, mis asetati üksteise peale. Tehnoloogia aga oli ikka samasugune, meisel ja haamer. Marmorplokid kaalusid 25-70 tonnini.
Pilt 21. Traianuse samba ploki sisse trepi õõnestamine.
Kui plokid olid paika pandud, siis sammas krohviti ja tehti krohvi sisse sõdurite kujud jms ning valmis ta oligi.
Pilt 26. Aleksandri sammas Peterburis.
Pilt 27.
Pilt 28. Aleksandri samba plokid.
Peterburi sambal on samuti olemas ülemine plate (vaateplatvorm?), kuid ilma aedikuta.
Mida siin ikka enam pikalt keerutada ja pilte näidata. Selle looga võib öelda seda, et osad ajaloolised kirjutised ei ole midagi muud kui puhas fantaasia. Aleksandri sammas ei ole tõenäoliselt mitte mingisugune monoliit vaid on samasugune seest tühi ja mitmetest üksteise peale asetatud plokkidest kokkupandud sammas.
Pildilt on näha, et sammas ei ole monoliit vaid koosneb üksteise peale asetatud plokkidest. Videot hea resolutsiooniga vaadates, näeb seda efekti eriti hästi.
Lõpetuseks ütleks veel seda, et ma ausalt ei tea, miks Venemaa monumentide puhul on palju pakasuhat. Siin võib olla mitu varianti. Esiteks, tõelised sambad on hävinenud ja tehti ruttu järele mingid odavad koopiad. Teiseks, osadel ajaloolastel lihtsalt pole halli aimugi, kuidas üht või teist asja neil ammustel aegadel tehti ja mõeldi ruttu välja mingid dokumendid ja lugu sinna juurde, et kuidas see või teine asi on tehtud. Lugege kasvõi Tsaari kella lugu, no on alles ilus muinasjutt. Selle kella saamise lugu ja muidugi Aleksandri samba püstitamine tundub olevat samasugune utoopia nagu püramiidide ehitamine. Kus aga tegelikult tõde asub, see selgub võibolla juba õige varsti...
LÕPP
Kasutatud allikad:
https://www.themonument.info/history/introduction.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Monument_to_the_Great_Fire_of_London
https://dlib.rsl.ru/viewer/01002988228#?page=1
https://et.wikipedia.org/wiki/Monument_to_Minin_and_Pozharsky
http://igor-grek.ucoz.ru/publ/transport/1817/9-1-0-638
https://www.youtube.com/watch?v=3fdjqdW5QN8&t=1321s
https://www.youtube.com/watch?v=yY-UOiHP5LY
https://www.youtube.com/watch?v=G0U7BcTjvOo
https://et.wikipedia.org/wiki/Alexander_Column
http://elukulg1.blogspot.com/2017/02/mustiline-peterburg.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar