Üleüldine Eesti ajalugu

Lugesin läbi kaks raamatut „Üleüldine Eestlaste ajalugu“ – J.R Rezold, mille ta on kokku pannud vanadest Poola, Taani, Rootsi, Saksa, Kreeka ja Rooma kirjadest ning Kelchi kroonikast. Trükitud aastal 1889. Üldiselt on mõlemad raamatud muidugi vastuolus minu arvates „õige“ ajalooga, kuid neist esimeses raamatus tundub olevat mingeidki kilde, mille järgi saab kaudselt mõnele ajaloo sündmusele jälile. Ma teen siia mõned märkmed, mis väärisid sellest raamatust tähelepanu. Teine raamat aga ei vääri minu arust üldse mingit tähelepanu ja miks ma nii arvan, sellest teen loo lõpus ka mõne sõna juttu.

Eestlaste ajalugu hakkab pihta juba 836 aastat pärast veeuputust, ehk praegusest ajast (2024) alates arvestades 5021 aastat tagasi.

Ta ütleb seal ka Johann Magnuse järele, et Eestlased juba Abrami ajal Rootslasi ja Gootlasi olevat riisumas ja röövimas käinud, ja neile hirmu teinud, ja et selleaegne Rootsi kuningas Siggo nende vastu kaitsmiseks Mälari järve äärde Sigtuna linna ehitanud ja oma nime järele nimetanud.

Nagu eelmises loos juba mainisin, siis ei tea vist tegelikult keegi täpseid daatumeid, millal üks või teine sündmus aset leidis ja veel vähem seda, millise tsivilisatsiooni ajal sündmused toimusid. Selle kinnituseks on seal hea näide: Eestlased ühinesid tuhandeid aastaid enne Kristuse sündi Vandalite ja Bepidlastega Gootslaste vastu. Vandalid, kes Germania sugu rahvas olid ja hiljemini Põhja-Aafrikas elutsesid, taganesid ühendusest ära ja heitsid Gootlaste poole. 

Kas lõi lambi põlema? Minul igatahes lõi. 18-19. sajandist võib leida kaarte Aafrika kohta, kus terves Põhja-Aafrikas võimutsesid Barbarid. Rezold on kasutanud natuke keele abraka-dabrat, aga selle õnge ma ei lähe. Vanda(a)lid=Barbarid. No millest me siin räägime? Ajastud on kõik omavahel sassis nagu pudru ja kapsad.

Litalanus oli Eestlaste ja Liivlaste kuningas, mille järele ka Liivimaa oma nime sai. Või siis olevat Eestlased siia maale tulnud ja leidsid, et maa liivane on ja sealt ka maale nime pannud.

Rooma vürst Libo Julius Cesari ajal on Gallia maalt tulles Eestis käinud.

Eestlased on 500 aastat p. Kr. saadikud Rooma keisri Theodoruse juurde saatnud ja merevaiku talle kingituseks viinud.

Tacitus ütleb, et Aestid (Aestgei) on Rootslaste (Svevennide) naabrid ja merevaigumaa elanikud.

Tacitus ütleb veel, et Aestgei rahvad need ainsad olla, kes merevaiku (bernstein), mida nad gles (klaas?) nimetavat, osa merest ja osa kaldalt korjavat.

Rezold väidab, et Eestlased on Hiina keisri sugulased (Vaata eelmist lugu tšhuudidest, kus tshuude - eestlasi samuti pilusilmalisteks peeti ja nad laiutasid Mongoli piiri äärest kuni Atlandi ookeanini. Praegused eestlased on heal-juhul mingid väga kauged tšhuudide sugulased, kus meil ei ole tšhuudidedega enam sarnast välimust, kuid osalt on säilinud keel).

Eestlased oli väga kanged nõiduse ja salateadmiste valdajad.

Lisaks Eestlastele oli ka Soomlaste ja Rootslaste jumal Taara (Thor?).

Eestlaste komme oli vande andmisel tule ja tulise raua pihku võtmine. Niisamuti vahetasid eestlased  vande kinnituseks vastastikku veretilkasid.

Saarlased (Kuresaar) olid kõvad mereröövlid, kes kuni Itaaliani röövretkedel käisid ja seetõttu palusid paljud rahvad Jumalalt …ja päästa meid ära Kuresaarlaste (Korsaren) käest. Piiblis öeldakse meie Isa palves .. ja päästa meid kurjast.. Korsar tähendab ladina keeles röövlit või cohorte tähendab vaenlase seltsi.

Eestlastel oli kasutusel väga iseäralik kirjaviis, millest teised rahvad aru ei saanud. Seda sama väidab ka C.R Jakobson oma „Kolmes Isamaa kõnes.“ - Neil oli ka oma kiri, sest üks imeliku ruuni-kirjadega kirjutud vana-aegne eesti kalender on veel alles. Viki nimetab Jakobsoni „Kolme isamaakõnet“ propagandaks. Arvatavalt sellepärast, et Jakobson eestlaste priiuse aega valguse ajaks pidas, kus eestlaste seadused, eluviisid, kunstid ja teadused äraarvamata kõrgel tasemel olid, võrreldavad Vana-Kreeka omadega. 12. sajandil, kui sakslased ja saksa keel (kuna kõik tehti ladina keeles) veel harimata olid, käisid Eestlased vabalt läbi Araabia, Pärsia, Kreeka ja Itaalia rahvastega, kes sel ajal kõige kõrgema vaimu järje peal seisid. (Proovige omale ette kujutata tehnoloogilist arengut tollel ajal). Saksarahvas oli tol ajal matsirahvas. 

Jung ja teised tolle aja haritud pead tampisid Rezoldi mutta. Ise nad muidugi võtsid omad teadmised vist põhiliselt Liivimaa kroonikast? Kuid Rezold oli lugupeetud mees (kollegia-assessor), sest Vene Keiserliku Kõrguse Suurvürst Konstantin ise on avaldanud talle kõige suuremat tänu, nagu Eestimaa kubermangu ajaleht (1896) teatab. Rezold olla vürstile oma luulealbumi saatnud, mille ta talle pühendas.

Tehnoloogilise võimekuse ja rikkuse üle annab ka tunnistust üks väike Rezoldi infokild, kus ta teatab, et eestlased Meinhardi ajal Rootsi pealinna Sigtuna maa pealt ära hävitanud ja hõbedast linna värava omale kaasa toonud.

Rezold ütles veel huvitava lause, kui eestlastele ristiusk toodi, siis nad leidsid, et see Jumal neid ei aita ja nad pöördusid tagasi oma vanade jumalate juurde. Arvan, et vanade eestlaste nõiakunst ja salateadmised töötasid ja toimisid. Siin võime võtta üheks nõiakunstiks näiteks magnetismi, mille kohta Rezold samuti raamatu on kirjutanud. Samuti oli teada palju teisi nõiakunste ja ka haldjate ja vanade eestlaste jumalate kummardamisi. Ristiusk aga keelas ebajumalate kummardamise ja käskis teenida seda ühte ja ainsat jumalat. Ma ei ütle, et seda jumalat pole olemas, vastupidi, kuid kontakti temaga on pööraselt raskem saada (peab väga palju vaeva nägema ja enda kallal tööd tegema) ja seetõttu nad suhtlesid alamastme tegelastega (haldjate, puude jms). Siinkohal lõpetan esimese raamatuga.

Üleüldise eestlaste ajaloo teine vihik.

See raamat räägib põhiliselt 17-18. sajandist (Karl XII ja Peeter 1 ajajärgust) ja eestlaste elust sel ajaperioodil. Rezold on siin aluseks võtnud Kristian Kelchi kroonika. Kelch olla olnud Viru-Jakobi kirikuõpetaja. Kui selle raamatu läbi lugesin, siis jõudsin arusaamisele, et see raamat on päris korralik jama, sest loogiliselt ei klapi seal praktiliselt mitte ükski asi. Eestimaa hävitati rüüsteretkedel mitu korda täiesti ära venelaste poolt. Kui laastamistöö oli tehtud, siis kohe tuli nälg Eestimaale, mis tappis jälle Eesti elanikud. Kui nälg oli oma töö teinud, tuli kohe katk kallale, mis tappis jälle omakorda kõik ära. Kus kohast need inimesed vahepeal uuesti Eestimaale siginesid? Lisaks oli Kelch praktiliselt kõikide sündmuste juures ise kohal. Kui Eestimaa paljaks põletati, siis jäi siia ainult üks küla järele, kus ka juhuslikult Kelch sel ajal viibis ja kohe kõik kirja pani. Kui oli katk, siis Kelch käis külast külasse ja pani jälle kõik kirja. Kui oli suur nälg, siis jälle Kelch käis mööda Eestimaad ringi, märkmik näpus, et kõik üles kirjutada. Seal nägi ta ühte last, kes oma sõrmi järas, andis talle tükikese leiba, et vaesekest natukenegi lohutada, misjärel laps suri. Hiljem olevat ta ise katku surnud. 

Kunagi avastasin Maa-ameti reljeefkaarti uurides, et Sinimägedest kuni üle Tallinn-Narva maantee läheb mere äärde välja umbes 2km pikkuselt kaitserajatis, mis on ehitatud tähelinna nurgeliste moodustistega.

Informeerisin sellest Muinsuskaitset ja mõni aeg hiljem avastasin kaardilt, et selle ehitise peale oli ilmunud tekst „Rootsi kants.“ Ajaloo mõistes vist tahetakse väita, et see on seotud Narva tähelinnaga ja Karl XII ning Peeter I-ga. Anomaalia on aga see, et selle kindlustusvööndi nurgad on Tallinna poole. Mis ohtu ootas Rootsi kunn Tallinna poolt, kui see kõik tema maa oli enne Peeter I Eestimaa hõivamist? No öelge mulle kallid inimesed, kuidas said Rootsi kantsil kaitsevallid olla Tallinna poole? Ei viitsi seda raamatut ja kõiki totrusi sellest kommenteerida, kuid pigem oleks loogiline küsimus, miks selline jura kokku kirjutati ja kelle tarvis? Ma pakuks, et see on kirjutatud mingil ajahetkel, et rahvast hirmutada ja vaos hoida. Täpselt samasugune jant tundub käima ka tänapäeval. Rahvast peab koguaeg hirmul hoidma, sest siis saab rahva paljaks varastada. Jama ongi see, et rahvas ongi hirmul ja üldjuhul ei osata näha puude taha. Ma kunagi olin optimist ja arvasin et rahvas on tark. Peaksin kuidagi põhjendama seda arvamust. Kõige lihtsam indikaator on poliitika. Just olid Europarlamendi valimised. Võtke pingerida ette ja vaadake. Polegi rohkem midagi öelda. Miks aga rahvas justkui mõhkugi ei taipa ja mängust läbi ei näe? Seda teemat on ka lahatud selles blogis päris mitmel leheküljel. Lohutuseks võin seda öelda, et kõik just sedasi peabki olema ja ei saagi olla teisiti. Oma mõtted tuleb proovida korda sättida ja katsuda rohkem vaadelda toimuvat, kui sellest osa võtta. See ongi kogu tarkus!

LÕPP