neljapäev, juuni 13, 2024

Kriksatull III

See on vahelugu ajaloo kohta, kus pean mõistlikuks seletada ära paar asja nii, nagu mina seda mõistan. Kes on lugenud selle blogi ajaloo lugusid, saab aru, et info on lünklik ja ajastud pole päris sellised, nagu nad võiksid/peaksid olema. See tulebki sellest, et ei ole mina osanud, ega ka keegi teine (k.a peavoolu ajaloolased) kõike loogilisse järjekorda seada. On killuke infot siit, killuke sealt ja paika saaks ajaloo jooksma, kui proovida mõista, et on olnud kokku 5-6 erinevat tsivilisatsiooni, mis on kirjutatud korraga kõik ajaloos ühte patta ja palju infot on hiljem ära varjatud (tehnoloogiad, hiiglased, teadmised, kultuur jne). 

Mina mõistan hetkel ajalugu sedasi, et selle paiga looja mängib mingisugust mängu (andku kõigevägevam mulle andeks), kus ta on loonud igakord uued reeglid ja tegelased neid mänge mängima. Kõigepealt pani ta siia hästi suured inimesed. On teateid säilinud, kus öeldakse esimene inimene Aadam 500 meetri pikkune olevat. Meite Kalevipoegki on Soomest Eestisse kõndides olnud ainult põlvist saati vees. Järgmised teated Aadama ja Kalevipoja kohta on aga juba sellised, kus nad (tema? Tegu võib vabalt olla sama tegelasega) muutuvad järk-järgult lühemaks, kuni praeguse inimese pikkuseni välja.

Arhitekt on muutnud inimest peale iga mängu lõppu järjest lühemaks, ent ometi on arhitekt meile jätnud ka palju vihjeid, et me maailma prooviksime ära mõista ja seepärast pole ta peale iga tsivilisatsiooni hukku (mängu lõpp - game over) ja uue inimese loomist, loonud ka uut maailma, vaid maailm (platvorm, tegevuspaik) on alati sama, muutes ainult parameetreid, nagu ilma, raskusjõudu, gravitatsiooni jm looduseaduseid. Tõendeid selle kohta on palju, nagu näiteks vanad kõrgete uste ja lagedega hooned, mattunud linnad ja isegi künkad. 

Mis on õigupoolest künkad? Vaadake kasvõi Eestis asuvaid künkaid. Eesti oli paras tallermaa Aadama/Kalevipoja sugustele inimestele, kui nad võisid olla umbes 40 meetrit pikad. Vanast Rootsi raamatust (paar lugu peaks sellest blogis olemas olema) kunagi nägin pilti, kus vana-aja riismed peideti kõik küngastesse, kuid kas ainult riismed? Ajaloost on ju teada, et meie pikkused inimesed maeti mingil ajal just-nimelt maapinnale, kuhu ümber kuhjati mullahunnik, mida kääbasteks kutsutakse. See on ju samuti küngas, mis sest et väike. Venemaal kutsuti selliseid suuremaid künkaid kurgaanideks. On loogiline, et ka hiiglasi maeti täpselt samuti. Laiuse voortest kuni Lõuna-Eesti kuppelmaastikuni välja – mis künkad need sellised on? Vot täpselt, need on tõenäoliselt vanad, hiiglaste hauad. Vana Kalevgi maeti Toompeale, kuhu muld talle peale veeti ja see künka kuju võttis. 

Järgmine tsivilisatsioon koosnes peamiselt 3-4 meetri pikkustest tegelastest ja võib arvata, et ka meie pikkusega inimesed võisid elada nendega ühel ajal, seni kuni mängu mängija otsustas, et ainult meie jääme. Nende 3-4 meetri pikkuste inimeste konte on leitud pea igalt-poolt, Eestis näiteks Tallinnast Rannamäe teelt, kui Rannamägi pooleks kaevati Wabariigi ajal ja sinna tee tehti. Gruusias või Armeenias, ei mäleta täpselt, saab neid pikkasid luukeresid iga-üks ise vaatama minna. Margna ja Jõekaldagi käisid neid vaatamas. 

Üldiselt ja lühidalt peaks mõte ära seletatud olema. Mis aga meie tsivilisatsioonist lõpuks saab, see pole praegu selle loo teema, kuid ka sellest olen kuskil kirjutanud.

***

Teine tera, miks ma selle postituse siin lõin, on see, et Kriksatull II postitus, kuhu ma aeg-ajalt infot olen lisanud inimeste jaoks, kellel FB-d ei ole või mingil muul põhjusel ei saa sealt infot kätte, mida ma jaganud olen, on täis saanud. Sinna on pea võimatu lugusid juurde kleepida, sest see kiilutab arvuti kinni. Ju on liiga mahukaks saanud. Panen edaspidi FB-s jooksva info siia, nii palju kui ma seal kirjutan või nii palju, kui ma viitsin seda teha. Ma üldjuhul siia postitusse pilte (väikeste eranditega) ei pane, sest see võtabki hiljem, kui postitus juba väga pikaks on kujunenud, arvutil hinge (arvutil ei ole hinge) kinni.

***

Selles loos on terake tõtt ja arvatavalt on ka seda paljud omal nahal kogenud, kuid seost ei ole osatud näha. Teinekord on aegu, kui midagi välja ei tule või tuleb palju vaeva näha, et asjad kuidagigi õnnestuks…

Maa arstide usk usside sisse.

Kuidas see igal ühel teada, on meil maal ka oma hea osa arste, kes astmelt ära läinud liikmeid muljuvad ja murtud konte astmele panevad, ja veel paljude tõbede vastu oma mõjuvat abi pakuvad. Kes sarnane maa arst tahab olla, see ei tohi mitte ühtegi hingelist hukata, aga kõige vähem veel ussi. Mõjuvaks arstiks võib see saada, kes ennast hinge hukkamise eest lapsest saadik hoiab ja kellel veel see õnn juhtuda olema, et ta konna ussi käest või ussi mõne muu vaenlase käest päästab. Kahe maa arstiga oleme selle üle kõnelenud. Üks neist rääkis, et tema kord ära rikutud olnud. Ei sellel olnud enam terveks tegemise võimu; ei ta võinud enam nikastatud liigest ega katkist konti paigale panna. Ei ta võinud ka enam külvata; küll olnud tema külvatud seeme üleliia tihe, siis jälle väga hõre — paras mitte iialgi. Kord õmetigi juhtunud temal see õnn, et ta konna ussi käest saanud ära päästa, ja sest tunnist saadik olnud tema käsi jälle korras. Ta võinud jälle haigeid parandada, külvata ja kõik, mis ta teinud, läinud õnnepidi.
Jälle kõneles Pöide kihelkonna kuulsam arst, et temal oma päevil kaks korda see õnn olnud ussi sõlmest lahti teha. Mõlemil kordadel olnud ussil poolsõlm peal ja vingerdanud surma ahastuses edasi, tema päästnud nad lahti ning selle läbi, kui ka selle läbi, et ta ühtegi hingelist hukanud ei ole, olla tema käe sees terveks tegemise võim.
Seda siin kõneldud põhjust, mille läbi inimese käele tegevuse õnn ja tervekstegevuse võim tulla, ja mida ka meie rahvas usub, arvame meie ebausuks. Et aga mõne inimese käe sees rohkem terveks tegemise võimu on kui teisel, see on tõsi; aga see võim ei tule mitte ülal nimetatud põhjustel, vaid selle inimese ihus olla, kuidas õpetatud mehed seda seletavad: palju magneedi väge (Magnetismus) ja selle väel on haiguse üle ka mõju. (Saarlase Lisa, 9 november 1887).

***

Insomnia


***

Ma vist panin siia artikli, et soolane meri/ookean reguleerib Maa CO2 taset ja siis näen seda kliimahüsteeriat, mida peavool proovib tekitada, kus sotsid lubavad pelletid ära keelata. Hiljem kaob iseenesest igasugune põletamine ära, ka jaanituled. Lõkke asemel saab ju süüdata elektrilambid penoplastist välja lõigatud kujutletava jaanilõkke peale või vedada suur telekas peoplatsile ja panna kamin taustaks mängima. Ok, see selleks, kõik on tegelikult peenes kirjas olemas, kui suurelt meile valetatakse. Võtsin Viki lahti ja loen, et CO2 hulk atmosfääris on 0,039%. Võtsin 120 aasta vana ajalehe lahtis ja ohh üllatust, 120 aastat tagasi oli CO2-te atmosfääris isegi 0,01% rohkem ehk 0,04% (Allikas: Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 24 juuni 1904).

 

***

Suhkru põletamine haigetoas.

Mõnel Euroopa maal on rahva seas viisiks haigetoas suhkrut põletada. Arstid on seda seni ainult ebausuks pidanud. Nüüd selgub aga, et sel korral lihtne õpetamata rahvas õigesti on talitanud, muidugi, ilma et nad seda ise oleks teadnud. Professor Trilbert Pasteuri instituudist Pariisis on nimelt kindlaks teinud, et suhkrupõletamisel atsetüleen-vesiniku ja sipelghappe ühendus tekib, mis üks kõige tugevamatest idusid (batsille) surmavatest gaasidest on. Uurija põletas 5 grammi suhkrut klaaskupli all ära, mis umbes 2,5 liitrit suur oli. Kui tekkinud aurud ära olid jahtunud, pandi tüüfuse, tuberkuloosi (tiisikuse), koolera, rõugete jne batsille lahtistes klaastorudes kupli alla, ja poole tunni pärast olid nad kõik surmatud. Gaaside, mõju, mis suhkru põletamisel tekkinud, võib ka ühe teise ilusa katse juures tähele panna. Kui tükk suhkrut kinnises anumas ära põletatakse, milles haisevat mäda liha või mädamuna leidub, siis kaob väljakannatamatu hais kohe. Vahest põhjeneb see rahvausk niisuguse kogemata ära nägemise pääl. (Postimees (1886-1946), nr. 237, 16 oktoober 1914).

***

Lihtsat ja odavat ilmade näitajat võib järgmist viisi igaüks omale teha: Võta umbes 3-4 tolli pikkune rohu-klaas või mõni keskmise suurusega lõhnaõli klaas ja täida seda kõige kangema piiritusega, mida apteegis osta võib; ühes sellega osta veel apteegist kamperi, salpeetri ja ammoniaagi soola — igat 1/2gr. Üleval nimetatud piiritust tuleb nüüd kolme klaasi sisse ühetasaselt ära jaotada ja ühes kamper, teises salpeeter ja kolmandas ammoniaagi sool, ära sulatada. On kõik juba hästi ära sulanud, siis tulevad need segud esimesesse klaasi ühte valada, kork kõvasti pääle lüüa ja lakiga kõvasti kinni pitseerida, et õhk mitte juurde ei pääse, siis veel hästi läbi loksutada ja ilmanäitaja ongi valmis. — Nüüd on ainult tarvis pudelit selle vedelikuga akna lähedale üles riputada — kõige parem põhja poole külge, — kuhu päike pääle ei paista. See ilmanäitaja näitab järgmist viisi:
Kui vedelik pudelis selge on — saab ilm ilus olema.
On vedelik segane — tuleb vihma.
Kui vedelik keskelt jää tombu moodi välja näeb — tuleb vilu ilm või talvel külma.
Kui vedelikus tähekesed ilmuvad — tuleb torm.
Ilmuvad vedelikus taku sarnased kiud või tombud — saab pilves ilm olema.
Ilmuvad aga vedeliku pinnale niidi sarnased kiud — tähendab tuulist ilma.
Ilmuvad tangutera sarnased terakesed — niisket ja udust ilma.
Esimesed kaks kuni kolm nädalat ei näita see ilmanäitaja küll mitte täitsa õigesti, kuid pärast hakkab ta punkti päält ilma ette kuulutama. ("Kodumaa" Teadusline lisa, 14 detsember 1906).

***

Kui keegi mõhkab matemaatikat, siis see saab täpsustada. Teema on vana ja Arne vist kunagi tõstatas selle küsimuse siin. On mille üle nuputada. Kui vana on praegune tsivilisatsioon tegelikult?
Igal inimesel on kaks vanemat, neli vanavanemat, kaheksa esivanemat, ja sealt edasi kasvab arv muinasjutulikult. Kümnendas põlves tagasi on igal inimesel juba üle tuhande esivanema; 16. põlves juba üle 65 000 ja 20. põlves on esivanemate hulk üks miljard. Esivanemate hulk, mis meie aja inimesel Karl Suure aegu (800 A.D) pidi olema, tõuseks üle 8 miljardi. Kui veel üks aastatuhat tagasi minna (800 e.m.a), siis tuleksid arvud välja, mille suurust ainuüksi veetilkade või liivaterade järele võiks ära tähendada.

***

Nuuh, mehed! Ruttu nüüd mõõdulinti otsima. Mul polnud vaja otsida, kuna paar kuud tagasi käisin arstlikus komisjonis ja seal mõõdeti rinnaümbermõõt ära.
Inimese Jõu Ülesarvamine Numbrite Varal
Prantsuse arst Piguier on avastanud uue meetodi, millega saab inimese kehalist jõudu arvutada. Selleks tuleb kasutada kolme mõõtu: pikkust, rinnaümbermõõtu ja kehakaalu. Tema meetodi kohaselt tuleb rinnaümbermõõt, mis on mõõdetud sentimeetrites, liita kehakaaluga, mis on arvestatud kilogrammides, ja sellest summast lahutada pikkus, mis on samuti sentimeetrites mõõdetud.
Näiteks ühe 20-aastase noormehe rinnaümbermõõt on 80 sentimeetrit ja kehakaal 60 kilogrammi, kokku teeb see 140. Kui tema pikkus on 160 sentimeetrit, on vahe 20. See number on jõu arvutamisel keskpaigaks, kus 20 tähendab juba märkimisväärset jõudu.
Nõrga inimese puhul, kelle pikkus on 170 sentimeetrit, rinnaümbermõõt 75 sentimeetrit ja kehakaal 60 kilogrammi, annab Piguieri meetodiga arvutatud vahe 35. Arst Piguier mõõtis ja arvutas sel viisil 510 Prantsusmaa nekruti jõudu ning kinnitab, et need arvutused osutusid väga täpseks. Tulemuste põhjal jagas ta inimesed seitsmesse kategooriasse:

    Vahearv alla 10: väga suur kehaline tugevus
    Vahemik 10 kuni 15: suur tugevus
    Vahemik 16 kuni 20: hea tugevus
    Vahemik 21 kuni 25: keskmine tugevus
    Vahemik 26 kuni 30: nõrk
    Vahemik 31 kuni 35: väga nõrk
    Üle 35: väga halb

Kui vahearv on 35 või rohkem, ei sobi inimene kroonuteenistusse. Näiteks isikud, kelle pikkus on 160 sentimeetrit, rinnaümbermõõt 76 sentimeetrit ja kehakaal 50 kilogrammi või kelle pikkus on 175 sentimeetrit, rinnaümbermõõt 78 sentimeetrit ja kehakaal 52 kilogrammi, ei sobi teenistusse.
Inimesi, kelle vahearv on 0, on väga vähe – näiteks need, kellel on rinnaümbermõõt 90 sentimeetrit, kehakaal 80 kilogrammi ja pikkus 170 sentimeetrit. Katsed näitavad, et rinnaümbermõõdul on oluline roll, kuna väikese summa juures võib see anda suure vahearvu.
Arst Piguier märkas ka, et need, kellel olid suured vahearvud, haigestusid kõige kiiremini. Üldiselt on Piguieri seletus väga huvitav ja vajab lähemat uurimist, eriti nekrutite vastuvõtmise kontekstis, et saada maksimaalset kasu. (Postimees (1886-1946), nr. 242, 25 oktoober 1901).

***

Panen siia väheke huvitavamat infot neile, kes viitsivad uurida ja ise kohal käia ja oma silmaga vaadata. Kunagi olin metallidetektoristide grupis, kuhu kõiksugu taolist infot jagasin. Tegin veel puust ja punasekski infot, kas on kaitseala ja kas võib otsida ning panin vanu kaarte lisaks. Näiteks Narva ja Narva-Jõesuu vahel asus Leekova soo (nüüd on seal suvilad), kus legendi järgi olevat uppunud Peeter 1 laev, mille mastki oli veel 120 aastat tagasi soos näha. Seal grupis naerdi mu uurimused üldjuhul välja. Sai muud infot ka jagatud ja uuritud sealsete "spetsialistide" käest näiteks kuidas tehnoloogiliselt võis olla mõni pronksese valmistatud jne, mida nad seal oma leidudena eksponeerisid. Astusin lõpuks grupist välja, sest juu ma olin pinnuks silmis paljudele, kuigi oli huvitav grupp. Selle grupi liikmete hulgas oli seppasid, ajaloolasi, muinsuskaitsjaid ja isegi telekast nähtud tuntud nägusid. Viimased olid targu vait ja tavaliselt ei kommenteerinud, kuid ühe sepa taha oli koondunud mingi jõuk tegelasi, kes kippusid mu lugusid naeruvääristama või teemat kõrvale juhtima ja jahuma midagi hoopis teisest teemast, nagu näiteks põdrakärbestest vms.
Alolinn
Aa mõisast umbes 1 km idasse, asub soos muistne, müstiline Alolinna ase, mille ümbruses sageli kiirgavad sootuled (allikas: 1928 ajaleht). Mitte segi ajada Läti Alolinnaga (Aluksne). Võtsin Maa-ameti kaardilt koha välja, paistab, et muinsuskaitsjad eelnevat infot ei kinnita, sest selles kohas ühtegi vana-aja aset ei mainita ja ühtegi piirangut ei paista olevat. Pärandkultuuri kaardikiht ka seda kohta ei tunne.


***

Eesti Pompeji - Otepää (Karupää).

Kui mõne aasta eest (u 1934) olid käimas suuremad ehitustööd Otepää ja Palupera vahelisel maanteel Otepää külje all, siis avastati praeguse tee all muistne tänavasillutis. See asus mõne meetri sügavuses ja oli oma aja kohta väga hästi tehtud. Sellest järeldub, et kunagi on olnud Otepääl väga korralikud kiviteed. Otepää Linnamäe lähedal kirikumõisa nurmedel tuli aastate eest päevavalgele maa sisse ehitatud hoone. Samast leiti kokkusulanud punase vase tükikiesi ja mitmesuguseid muid metallasju.
Kõik need leiud lubavad eeldada, et linna all võib peituda palju suuremaid ja tähtsamaid saladusi. Kas mitte põhjalikud kaevamised, kui need ette kunagi võetakse, ei avasta praeguse Otepää alt muistse Eesti Pompeji?

***

Olen minagi muuseumides igasugu imeasju näinud, näiteks anumat, milles Kaana pulmas Jeesus veest veini valmistas või siis metall-storm kuulipildujat 16. sajandist jne. Eks paljude asjadega ole nii, kuid algavas loos on tarkust, mida tasub tähele panna.

Napoleoni nael

Peale Wterloo lahingut ilmus ühe sealse möldri juurde inglane, kes seinas olevat naela vaatles ja viimaks möldrilt soovis seda osta. Mölder oli nõus. Inglane kiskus naela seinast välja, andis möldrile peotäie kuldraha ja ütles, et ta oleks heameelega 20 korda rohkem maksnud, sest nael olevat sama, mille otsa Napoleon I-se kübar rippunud, kui ta lahingupäeval veskis viibinud. Mölder aga oli kaval mees. Peale inglase minekut pani kohe uue naela asemele ja selle kohale riputas sedeli, millel ajaloolise päeva sündmus oli mainitud. Ei möödunud nädalatki, mil keegi ei oleks ilmunud, kes naela kalli raha eest ostis. Too äri andis isegi möldri lastele hea põli.

***

Väljavõte 1881. aasta ajalehest. Vedasin punase joone alla ja peaks suhteliselt üheselt mõistetav olema, et Babüloonia ja Vana-Kreeka ajal olid olemas kõlarid, millest päevast-päeva muusikat ja uudiseid kuulata sai. Ei ole midagi uut siin päikese all! Edasi ei maksa artiklit lugeda, sest seal olev info on pandud ajaloo raamidesse, nagu see "peab olema."

***

Mis siis ikkagi juhtus ja millal juhtus? Olen proovinud mõelda nii ja naa, kuid head lahendust välja pakkuda ei ole. Üle ilma on kõik mattunud. Peale igat kaevamist mõnest vanemast asulast avastatakse alati mingid müürid/hooned või teed ja mitte ainult asulates, vaid ka suvalisel põllul. Piisavalt sügavale kaevates võib leida maha langenud metsasid. Eestis on mul paar kohta kaardistatud, kus umbes kahe meetri sügavusel võib sattuda tamme palkide otsa, mis võivad olla aja jooksul muutunud mustaks tammeks. 100 aastat tagasi, kui Eestis kraavide kaevamisel musta tamme leiti, siis müüdi leitud puud maha või tehti sellest mööblit. Eestis samuti kasvavad paljud männikud otse liiva peal, kuid enamus paigus sisemaal on siiski mulda ja ka savi. Sattusin lugema järjekordset artiklit (1911. aasta Postimees), kus New Jersey (USA) lähedal kaevati ilmatuma sügav auk (60 sülda ehk u 120 meetrit) ja sealt august vaatasid vastu 3 sülda jämedad palgid. Arvatakse, et seal enne põline mets on kasvanud, millele liiv peale on tuisanud. Osad uurijad arvavad, et liiv tekkis mingit sorti tohutu katastroofi või kõrgelt arenenud tsivilisatsioonide omavahelise konflikti tagajärjel. On ju hästi teada, et Gröönimaa ja ka Sahaara olid rohelised ja seda mitte kuigi kaua aega tagasi. On isegi välja pakutud teooria, et Sahaara lääne poolsel küljel Mauritaanias käis mingil X-ajal üks hirmus kõva jurakas, mis liiva maailma tekitas. Seda kohta kutsutakse praegu Sahaara silmaks ehk Richat’i struktuuriks (Wiki). Enamus liivast kandus üle praeguse Sahaara laiali ja sealt edasi üle Araabia poolsaare kuni poole Hiinani välja. 

***

Elutarga tohtri arvamised, kuidas haige kuuel viisil terveks võib saada.

1. Haige ei kutsu mitte tohtrit — aga saab siiski terveks!
2. Haige kutsub tohtri — tohter ei tule — haige tervis paraneb!
3. Haige kutsub tohtri — tohter tuleb — aga ei soovita midagi — haige saab terveks!
4. Haige kutsub tohtri — tohter tuleb — soovitab midagi — aga haige ei joo rohtu ära — ja saab terveks!
5. Haige kutsub tohtri — tohter tuleb — kirjutab rohusedeli — haige toob apteegist rohu — aga ei võta seda sisse — ja saab terveks!
6. Haige kutsub tohtri — tohter tuleb — kirjutab rohusedeli — haige toob rohu — võtab selle sisse — ja saab siis ka mõnikord terveks.
(Perekonnaleht : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata kaasanne, 17 märts 1912)

***

Piibli kõige esimene leht ehk Moosese esimene raamat ja seal kohe üks kummalisus:
Esimesel päeval lõi jumal taevad ja maa ja VALGUSE: Alguses lõi Jumal taevad ja maa.
Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai.
Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.
Läks veel paar päeva mööda (üks jumala päev on tuhat aastat) ja jumal hakkas neljandal päeval uuesti valgust tegema: Ja Jumal ütles: "Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid, olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!" Ja nõnda sündis: Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.
Neljandal päeval tehtud valgusega on pilt selge, aga mis sorti valgus esimesel päeval tehti?

*** 

Teatavasti iseseisvus Eesti 24.02.1918 ja Eesti lipu värvid peaks kõigile hästi teada olema. Ma ei saanud algava loo poindile pihta, et miks turul punane-must-valge "lipp" (lipp jutumärkides) lehvis iseseisvuse esimese aasta sügisel? Kas võib siin tegemist olla leninlastele ja teistele punastele koha kätte näitamisega?
Turul kaubeldakse nüüd ilma liputa; punane-must-valge värvi puudumine ei ole seni mingit põrutavat mõju avaldanud, kõik läheb vanaviisi. Kaupa on rohkemgi näha ja hinnad hakkavad tasakesi langema. Et "lipu" kadumine nõnda mõjub, selle vastu ei ole vist kellegil midagi (Tallinna Teataja 22.11.1918).

***

Kaduma läinud tehnoloogia:
Niisama on see kunst kaduma läinud, kuidas vaske terase kõvaduseks karastati, vanades Mehikaanlaste (mehiklaste?) haudades on vasest mõõkasid leitud, mis täiesti terasest mõõkade sarnased on (1897 a).
Teislat jälle tekib küsimus, kui tsivilisatsioon oli arenenud, milleks neile mõõgad ja veel pealegi vasest? Vask ja elekter on sünonüümid. Ehk olid need Jeday mõõgad?

***

Polnud sellist asja varem kuulnudki, et Egiptuse suured püramiidid seestpoolt tellistest on ehitatud. Uurisin siit ja sealt, kuna ise pole püramiide näinud ja mitte üks allikas ei kinnita seda juttu. Samas, tunduks loogiline, et mingi sisemine keha või raam on antud nendele massiivsetele ehitistele just väiksematest kividest. Kas Mandela möllab või ajakirjanik on midagi sassi ajanud?
Telliskivi (savikivi).
Telliskivi pruukimist tunti juba vanal hallil ajal...Ka vanas Egiptuses oli telliskivi pruukimine laialt tuntud, millest suured püramiidid tunnistust annavad, sest et nende sisemine jagu telliskividest ehitatud on.... /Olewik, 26 märts 1911/

***






1 kommentaar: