Lühilugu: Miks me ei tunne tõelist ajalugu?

Kui loete neid uskumatuid ulmelugusid siit blogist ja teistest ulmeblogidest, siis paratamatult tekib küsimus, et miks on nagu kaks liini ajaloos? Esimene liin on paks ja jäme ja seda saab nimetada peavooluajalooks, teine liin aga tundub olevat õhkõrn ja värisevate kanajalgadega, seda võib nimetada siis alternatiivajalooks. Miks see nii aga on? Üsna järjepidevalt on 20. sajandi algupoole kogu tõeline ajalugu ära hävitatud igasuguste kommunistlike režiimide ja sõdade poolt. Sõdadega sai lisaks raamatukogude õhkulaskmistega ka paljud linnad maalt pühkida ja "teadjamad" inimesed kõrvaldatud. Õnneks jäid paljud vanemad linnad Euroopas terveks ja hooned puutumata ning need ongi tõelistele uurijatele headeks materialideks vanema ajaloo kohta. Vandenõulisema poole pealt võiks ju öelda, et kogu selle loodud katastroofi taga paistavad ju kellegi kõrvad, kuid see pole siin see teema ja poliitikasse selle blogiga ei laskuks. Lühidalt kogu teema kohta saab öelda sedasi, et iga epohhi või ajajärkude järel, kui inimkond on "jälle" jõudnud oma teadmistega liiga kaugele, siis pühitakse see plats läbi sõdade puhtaks ja raamatukogud põletatakse ja fabritseeritakse meile uus ajalugu. Igakord proovitakse inimesi juhtida uut radapidi. Seekord proovitakse vist inimesi "juhmistada", et me ise arengus tagasi vajuksime. Aga miks? Võib ju oletada G.Aarma ja paljude teiste järele, et see koht ongi täpselt sellise tasemega inimese arenegukoht ja seda ei lasta meelega kõrgemale tasemele, sest kõrgema tasemega õppimise koht on kuskil mujal juba olemas.

Vanaaegsed raamatud paberivabrikusse.

Nõukogude „kultuur".

Vene kommunistliku partei häälekandja „Pravda" teatel on Moskva kõrgem sõjaväe tehnika ülikool sammuga hakkama saanud, mis on üheks piltlikuks näiteks kodanliste mõistete „ümberhindamisest" Venes. Nimetatud kooli juhatus on oma 100 000-köitelise raamatukogu ära müünud paberivabrikule, uue paberi valmistamiseks. Raamatukogule pandi alus umbes saja aasta eest; varemalt oli ta Moskva sõjaakadeemia omandus. Ta sisaldas väärtuslikke mälestusi 18. ja 19. aastasajast ja terve rea Vene ja väljamaa klassikute teoste kogusid. Nüüd tehtakse kogu sellest "kodanlisest jaburdamisest" mõnikümmend puuda valget paberit. Allikas: Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 11, 16 märts 1925.

LÕPP