Mis on kuu ja miks see seal taevas on? Nendele küsimustele olen saanud igasuguseid vastuseid, nagu näiteks: Kuu on Maa kaitseingel, mis takistab suurematel kosmosekividel maale langemast. Kuu on maa satelliit, mis keerleb ümber maa ja sedasi puhastab ning korjab prügi enesesse, mis muidu oleks võinud maad tabada ja siin elu keeruliseks teha. On veel palju teisigi teooriaid ja pole neid mõtet siia tuua, sest need ei köida mind karvavõrdki. Elon Musk on öelnud: "Kuu ei ole see, mida te arvate."
Minu arvates on kuu meie kinnise ökosüsteemi osa, nagu ka päike, mis reguleerib Maa kliimat. Kuu on mingi elektriline asi, mis täidab oma kliima reguleerimise funktsioone, hoolimata sellest, et inimene viimasel sajal aastal on püüdnud sekkuda kliimaga manipuleerimisse. Isegi sada aastat tagasi olid olemas juba kliimarelvad, rääkimata tänasest päevast. Õnneks, inimene (inimene pole päris õige sõna, sest tavaline oma elu elav inimene ei teeks selliseid asju. Õige sõna oleks - kurjam) ei saa pikaajaliselt kliimat mõjutada, küll aga lühiajaliselt. Ei hakka pikalt heietama neil teemadel, soovitan kuu ja kosmose kohta lugeda juurde ka neist teemadest:
* Kummaline kuu.
* Valguse ja varju kunst.
* Kas loogika petab? Kosmos.
Pilt internetist - Naljamehed.
Kuu ja tema mõju ilmade kohta — Ilmade mõju inimeste kohta.
Ükski asi ilmas ei leidu erandina, ei kujune ühel või teisel kombel vabana kõigest oma ümbruse mõjust. Ütleme — möödaläinud suvi oli vihmane, selleks pidivad siis looduseriigis oma mõjuvad põhjused valitsema. Ühest niisugusest looduseriigi nähtusest kirjutab Sidney tähetorni direktor Russel ajakirjas „Ciel et Terre“. Mõnda aega oli Russel tähele pannud, kuidas vihma rohkus Uus-Guineas kuu liikumistega lähedases ühenduses seisis. Russel järeldas, et mida rohkem kuu lõunapoolsetele maakera osadele lähemale jõudis, seda suurem vihmarikkus seal valitses; nihkus aga kuu oma käigul enam põhjapoole, siis algasivad 7—9 aasta pikkused põua-ajad. Üheksateistkümne aasta vältusel oli Russel niisugust vaheldust kolm korda tähele pannud. Russel ei pea õhumuutusid otsekoheseks kuu mõjuks, vaid arvab, et üks ühine seadus kuu kui ka vihmarohkuse üle valitseb ja looduse käigus mõjuvat osa etendab. Nagu Inglise meteorologia- ja ilmadeteaduse-ajakiri „Monthly Weather Reviev" kirjutab, et Russeli otsus, mis kuu mõju ilmade seisukorra kohta tähtsamaks peab kui see ehk tõsiselt võimalik on, suurele hulgale vististe mitte meeldima.
Teadus tunneb aga siiamaani kuu otsekohesest mõjust ainult ilmameredel vaheldavat öö ja päeva veetõusu ning mõõna. Siin olgu veel meelde tuletatud, et ka 15 päeva pikkustel veetõusudel ookeanis lähedane ühisus sellega on, kas kuu oma ringkäigu ajal lõuna või põhja pool maavööd seisab. Kes julgeb aga siiski tõendada, nagu oleks Russeli tähelpanekud ebatõde, ehk olgu küll tema arvamise tõekspidamisel tulevikus selgituseraskusid ära võita. Iga kord, kui kuu peale kõige kaugemale lõuna-taevakaare alla ulatamist põhja poole kalduma hakkab, järgnevad ikka kuivad ilmad. Kui tähtis aga küsimus ilmade vahelduse korrast üleüldse on, näeme sellest, et Russeli poolt tähelpandud ilmamuutused igal maal leidub: põud ja vihm vaheldavad kordamisi —sajab ühelpool maailma osas vihma, siis valitseb teisel pool kuiv. Nüüd, kui hommikupoolses Austraalias ja Uus-Guineas põud on, siis põhjeneb see osalt idapoolsetes tuultes, mis enesega niiskust ühes ei too. Nähtavasti on ülemistes õhukihtides mõni korratus sündinud. Küsitav on, kas kuu oma sagedate muudatustega neid mõjuvaid korratust võib sünnitada. Tõenäoliselt võib vististe see olla, et siin aastasadade vältusel muutuv päikese soojus, õhukihtide rõhumine, mitmekordselt muutuv õhuvoolude soojus, külmus, niiskus ühes kuuga kaastegevad on. Suur tähtsus on ilmade mõjul üleüldse looduseriigis ja iseäranis veel inimeste elus; sellest leiame huvitava näpunäite Prantsuse ajakirjas „Revue Scientifiquo." Keegi isand Dexter võrdleb siin näituste abil, kuidas hea ning paha ilm, õhuniiskus ja tuul inimeste vaimuelu kohta mõjuvad. Tähtjamad otsused selle kohta on järgmised:
„Paras, mõõdupäraline õhuseis edendavat inimeste seltskonnas riidusid, nõdrameelsust ja enesetapmist; külmad ilmad vähendavat aga märkimisväärselt vägivalla-tegusid. Kui baromeetri seis madal on, siis muutuvat kallaletungimised, riiud, enesetapmised iseäranis rohke-arvuliseks; kaastegevaks põhjuseks selle juures võivat rohkem õhukihtide soojust ning jahedust, kui õhu tihedust pidada. Dexter peab vastuvaidlemata tõeks, et õhu vähene raskus inimeste vaimuelu nõdremaid püüdeid edendavat. Niisama kahjulikult mõjuvat ka tuulised ilmad: nad edendavat rahutut olekut; vaikne ilm olevat aga väga kosutav, — ainult enesetapmist juhtuvat heade ilmadega, nagu mai- ja juunikuus, harilikult rohkem kui muil aegadel. Elu ja surm, külm ning soojus — nad vaheldavad alatasa ilmaruumis.
LÕPP:
Allikas: Kirjandus ja Teadus : "Teataja" lisaleht, 30 oktoober 1904.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar