Mõtisklusi ja vaatlusi mõne teooria üle...

Kui üksi kodus olen suvalisel argipäeval, siis on tavaliselt kolm võimalust, mida ma teen. Esimene ehk lemmik tegevus on see, et ma ei tee mitte midagi. Lähen diivanile ja tõmban teki peale ning võtan raamatu ja loen. Või ka otsin teises toas ja teisel diivanil vedeledes mõne hea ulme/õudus filmi, mida telekast vaadata. Teiseks tegevuseks on igasugused talu toimetused, mis on vaja ära teha ja üldiselt mulle meeldib väljas olla, tulgu siis lund või olgu sompus. Kolmas variant on kah. Mulle hirmsasti meeldib mõtiskleda ja uurida asju ja kõige põnevam on, kui ise kuskil saab midagi vaatamas käia. Täna oligi siis see kolmas variant käsil. 

Olin ennemat Nõva surnuaial käinud ja sellest sai ka kunagi lugu kokku pandud, kuid seal loos ma jätsin saladuseks, mis kohaga oli tegu. Nüüd siis see pole enam saladus. Värskenduse mõttes võib selle teema üle lugeda (Taevast alla kukkunud täht). Olgu öeldud, et täna ma tõin killukese "tähte" ka koju, kuid sellest juba loo lõpus.

Täna oli mul koguni kolm eesmärki püstitatud, mida uurida.

1) Vana-Rooma aeg Eestis Nõva näitel.

2) Valge ristiku-kujulised ristid Nõva surnuaias.

3) Missugune sündmus võis põhjustada Neugrundi kraatri?

Tuleb pildilugu, kus on vähe juttu ja palju pilte.

Hakkan suvalises järjekorras pilte näitama ja kirjeldan juurde, mida ma seekord surnuaias jalutades taga otsisin ja mida seal nägin. Mul oli surnuaias jalutades peas kaks mõtet, mida proovida ära lahendada. Need on eelpool püstitatud probleemid, number 1 ja 2, aga nägin seal palju muudki.

Tsaariaja lõpu poole ja EW ajal tehti taolisi riste, aga see plaat ristil on hilisem sünnitis ja see näitab taset, kuhu me sügaval nõukaajal jõudsime. Täielik taandareng, kuid siin on veel üks väga suur vastuolu. Selliseid riste ei tehtud aastal 1955 juba ammu. Mis seal juhtus ja miks nii on saanud, on muidugi väga huvitav, kuid mul pole huvi oma jõudu ja aega "uuematesse" müstifikatsioonidesse raisata. 

Teine sarnane rist. Surma-ajaks on märgitud 1942. See oli üks hullemaid ja vaesemaid aegu üldse Eesti ajaloos 20. sajandil. Andsin vist piisavalt hea vihje, miks rist on vanaegne ja plaat on nagu on.

Täpselt sama asi. Vene ajal selliseid riste ei tehtud.

Nüüd jõuan küsimuse nr 1 juurde ehk Vana-Rooma aeg Eestis. Ajaloolased raputavad pead ja sellistel teemadel kaasa ei räägi, aga Narva ja Peterburi näitel võin põhjusega öelda, et selline aeg oli Eestis üsna kindlalt olemas. Ei hakka üle kordama, kes otsib see leiab, kuigi pean ütlema, et ma ise ka enam midagi siit blogist korralikult ülesse ei leia ja osad pealkirjad ning lood tekitavad hämmastust. Vahel küsin endalt, kas tõesti ma olen sellise loo kokku kirjutanud? Aga las see teema praegu olla. 

Kus kohast otsida vanas surnuaias jälgi endistest aegadest? Esimeseks - muidugi hauakünkad ja ristid nendel, kuid on veel üks koht, kust otsida ja see on surnuaeda ümbritsev kiviaed. 

Kui maeti vanale hauale peale, siis kõik sodi, mis haua kaevamisel leiti (kivimaterjal. Kontide jaoks oli eraldi majake) tassiti tavaliselt kiviaia peale ja nii need vanad aiad muudkui kasvasid.

Käisin tiiru aiale peale ja otsisin jälgi vanadest Vana-Rooma aegsetest ristidest, kuid nägin seal kahjuks ainult uuemat aega, betoonist sodi ja ka kummalisi kive. Sinna oli ka tassitud üle saja aasta vanuseid murdunud raudristidega kive...

Vot selliseid, pisikeste aukudega kive nägin kümneid. See on üpris suur kivi. Kui vaadata neid kahte pilti hoolsamini, siis näeb seal minu autovõtit, mis peaks andma võrdlusandmeid kivi suuruse kohta. Paremal ja all on ka sarnaste aukudega kivid. Mis augud need on ja kuidas need sinna said? Üks variant on, et vesi tegi, sest vesi oli kunagi Nõval maanteeni, kuid nüüd on kilomeetreid eemal. Teine küsimus - miks teistel kividel sarnaseid auke pole?

 

Samast ligidusest tehtud pilt. Puha augulised kivid ühe koha peal! 

Sammal on minu vaenlane ja pärast panen parema pildi, mis seda ilmestab.

Rauast risti katke kivis. Kiviaiad on vägagi huvitavad. Arvan, et umbes aastaid 20 tagasi, kõndisin Vändra surnuaias ja seal oli inimese kolp kiviaias... Ise-enesest mõista, pole mul sellest jalutuskäigust enam mingit pilti anda...

Kui hauaplats on maha jäetud ja keegi enam ei hoolda seda ning on lubatud peale matmine, siis vana hauaplatsi atribuutika veeti kõik kiviaeda...

Vana-Rooma aegseid "kivi-ilustusi" kahjuks silma ei hakanud.

Siin on kaks võimalust. Kas need surnuaia elemendid, mida mina otsimas käisin, on väga sügaval maa all või pole neid seal surnuaias üldse! Aga kus nad siis on? 

Kunagi ammu, kui ma blogima hakkasin, siis tegin ühe loo küngastest. Võib olla vabalt nii, et eelmise tsivilisatsiooni jäänused, mis ei sobitu pilti, tassiti kuskile kokku ja neist on tänaseks nähtaval ainult künkad, kus sees taoline materjal peitub. Ei ole minul voli kellegi maale ekskavaatoriga künkaid laiali ajama minna...

Vana betoonist risti jäänus müüris...

Sammal on vaenlane asjade uurimisel.

Tegelikult on mul sellest surnuaia kivi-aiast veel mustmiljon pilti, aga nagu ühes loos mainisin, siis umbes kolmandik pilte läheb blogis kasutusele. No näiteks, mida ma sellisest pildist jagan (alumine pilt)? Kuigi see pilt võib olla hulga tähelepanuväärsem, kui teised pildid. Hetkel ma ei oska midagi asjast arvata. Vaata kivi, millel sooned üleval pool....

Nüüd aga tagasi ristide juurde. 1898. aasta rist. Juhin tähelepanu vaskplaadile tehtud graveeringule. 

Ülemine rist on käsitöö ehk terava naaskilga sisse kraabitud. Alumised tähed näikse šablooniga sisse löödud olevat.

Samas stiilis vasest silt, kuid väheke vanem.

Loomulikku surma ei pea kartma ja mõned teavad seda. "Bio-masinad" ehk hingeta/vaimuta olevused kardavad paaniliselt surma, sest neil pole hinge ja nende jaoks elu teispoolsuses ei jätku. Maine elu on nende ainuke elu. See on ka hea kontrollküsimus, tundmaks ära hingeta inimesi...

Tekst ristilt: "Ma olen võidu saanud ja jõudnud rahule..."

Ja nüüd "Valge ristiku" kujuliste ristide juurde. Neid riste kasutati teatud ajal (enne 1880) ja enamus neist on nüüdseks kadunud või hävinud. Huvitav nähtus on veel see, et ka "jurakad" kiviristid olid samal ajal kasutusel. Näiteks, nagu alljärgnev rist, aastast 1852.

Esmalt meenutus ühest teiset loost, kus ma käisin Piirsalu surnuaial ja nägin seal ainult ühte ristikheina motiividega risti. Järgnevat kaks pilti on Piirsalu surnuaial tehtud ja see rist on samuti aastast 1852.

Nõva surnuaial oli aga kaks ristikheina motiividega risti. Esimesel neist oli ka infotahvel. Milleks viisnurgad ristil, sellel vanal ajal, ma hetkel ei tea...

Saksakeelne infotahvel samal ristil, kus on kirjutatud kahe inimese surma-daatumid (gestorben), 1876 ja 1878.

Teine rist Nõva surnuaial, mille motiivideks on samuti Valge ristikheina lehed. Mitte ühtegi infotahvlit ristil pole, kuid võib arvata, et see on umbes 19. sajandi keskpaigast pärit, kuid selle risti juures on jälle midagi, mida teistel ristidel pole...

Alumises osas on suur metallist jurakas, mis ilmselt kaalub oma 10kg...

Seal surnuaias oli veel üks tüüp riste...

Ovaalne "kilukarp" ümber infotahvli. Mis eesmärki see omas?

Uurisin seda kummalist karbikest lähemalt ja...

Selles olid plekist "nagad". Ilmselt oli selle ees varemalt klaas... ja mitte tavaline klaas, vaid suurendusega klaas, et paremini näha, kes selle risti all puhkab. Ma Nõvaga päris ulmeliseks ei tahaks minna, kuid 20. sajandi algusel oli raadium kuum kaup ja seda eriti Ühendriikides. Ehk oli sellelgi risti infotahvlil ees suurendusega raadiumklaas, mis säras nagu jõulupuu aasta läbi...

Kaks sarnase "torbikuga" risti oli sellel surnuaial ja need asetsesid suhteliselt üksteise lähedal. 

Sellega surnuaia teema selleks korraks ka lõpetan. Sain teada, et Valge ristiku kujulised ristid olid Nõva surnuaias esindatud. Esimesele püstiatud küsimusele võin vastuse anda nii, et Vana-Rooma endis-aegsest kultuurist pole Nõval enam jälgegi. Kusjuures Keila ja Kullamaa surnuaial on, ja eks nähtavasti lähen neisse kohtadesse kunagi uuesti ka uudistama. Keila ja Nõva (ja ka Piirsalu) vahe on see, et Keila asub kõvasti kõrgemal merepinnast, kui eelnimetatud kaks kohta ning seega oleks Nõval ekskavaatorit vaja ja "õiges" kohas kaevates, ilmselt saaks asjale jälile...

Kuna koju veel ei tahtnud minna, siis võtsin Nõva sadama ümbruse ette. Olen seal ennematki käinud ja ajaloolist olukorda püüdnud nuputada. Liiv osades kohtades on seal kahtlase väärtusega, mis polegi tegelikult õige liiv. Taolist, paksukoelist liiva, nägin kunagi ka Türgis Alanyas, Cleopatra rannas. Türgis oli liiv või kuidas iganes seda kiviklibu kutsuda, tumedama tooniga.

Magnet oli mul kaasas ja tegin paar testi sellest "liivast". Umbes poole ruutmeetriselt alalt näkkas selline ports peenikest magneetilist materjali nagu pildilt näha.

Miks ma seda mõõtmist tegin?

Geoloogid või kes iganes, väidavad, et taevast sajab alla igas päevas 100-300 tonni kosmilist tolmu. Võtan siis keskmiseks 200 tonni ööpäevas. Oletame, et "maakera" (mingu nad kassi saba alla oma maakeraga) vanus on 4,5 miljardit aastat (mingu selle vanuse jutuga samuti kuu peale), siis 4,5 miljardi aasta jooksul oleks kosmilist tolmu sadanud maa peale ligikaudu 330 triljonit tonni. Kui see kiht laotada üle maailma ühtlase kihina laiali, siis saab sellest kogusest 22 cm paksuse kihi.

Loomulikult on see kõik teooria, umbluu ja ajuvabadus ning ma olen mitmes loos endale (mitte teadusmeestele) ära tõestanud, et selline maa vanus on jama ja muud jutud (maa kasvamise kiirus) juurde.

Lähen aga ulmega edasi Nõva rannalt. Mis see on? 2cm paksune kvartskivi kiht teises kivimis? Kuidas "tekkis" sellesse moondekivimisse(?) kvartsikivi kiht? Geoloogidel on omad nipid, kuidas seda "jaburdust" seletada. Esiteks, miljonid aastad ja teiseks rõhk pluss muu pläma juurde. See on aga ilus jutt, mida ei saa kuigi tõsiselt võtta.

Mulle meenus seda kivi nähes salapärane iriidium-kiht maapinnas (alla 1cm paksune), mis olla mõõdetav praktiliselt igal pool maailmas. Iriidiumi kihi olevat tekitanud umbes 10km läbimõõduga asteroid, mis tabas Maad tänapäeva Mehhiko piirkonnas.

Eelmises teemas kirjutasin "võimatutest" ja "ajaväliselt" loodud esemetest. Mina neid muudmoodi seletada ei oska.

Vaata alumist pilti. Kuidas sellel kivil on korraga tekkinud kolm "triipu" nii lühikese vahemaa tagant? 

Aga mis "vapustus" seda kivikest raputas, et see kohati mustaks tõmbus?

Triibuga või triipudega kive pole just teiste kividega võrreldes kuigi palju, kuigi ka harulaseks neid pidad ei saa ja pole mõtet neid pilte kõike siia panna. 

Järgmiseks, Püriidi-jurakas liivas. Esoteerikutel kasutusel olev teada-tuntud võluväega kivi. Ole mees ja vea minema. Mul on selliseid väiksemaid oma 10kg kodus, mida ma olen haamriga puruks tagunud või saega pooleks lõiganud. Miks ma seda tegin? Sest selle kivimi seest võib leida ilusaid kuldseid kuubik-kristalle. On ju rahvapärane nimetuski kivimil - kassikuld. Minul aga koer kaapis aida ette augu ja ma viskasin need kivid kõik sinna täiteks. 200-aasta pärast geoloogid nuputavad, mis jama see nüüd on...

Nüüd aga väheke huvitavamat nähtust. Rannal on jurakad kivid, mis on teadlaste väitel välja paiskunud Neugrundi meteoriidikraatrist kokkupõrkel meteoriidiga.

Kivi alumine äär on roheline. See näitab üldist veetaset praegusel aastal ehk need on vetikad, mis peale talve (miinuskraade) on kivile tekkinud. Hetkel on lihtsalt veetase madal.

Kuid siin on veel üks huvitav asi. Kivi on teatud maalt mustaks tõmbunud. Ilmselgelt ei märgi see ainult endisaegset veetaset, sest see on liiga madal ja pealegi on kivi mustaks tõmbunud ainult teatud piirkonnast. Altpoolt on ju kivi, enne rohelisi vetikaid, jälle normaalset värvi. Ja taolisi musti kive võib leida paljudest kohtadest (ka surnuaedade kivimüüridest)... Mis siis ikkagi juhtus? 

Mul on asjale ainult üks seletus ja see on - katastroof. Veeuputus oli katastroofi tagajärg, mis oli ise samuti katastroof. Ehk kaks katastroofi ühe korraga... Kivi ei tõmbunud mustaks veeuputuse tõttu, vaid ilmselt ühe teise teguri mõjul... 

Mis täpselt juhtus?, seda mina praegu ei oska öelda, kuid alternatiivid pakuvad igasuguseid teooriaid välja, alates tuumasõjast kuni tont teab milleni. 

Toon siia uuesti välja ühe fakti, millega ma saan seda teooriat kinnitada, et miski, mis ei ole päris normaalne, oli nii atmosfääris, kui ka ilmselt vees, alles mõnda aega tagasi. Ei hakka lugu ümber trükkima, aga ilmselt see klapib selle looga (link), mil atmosfääris oli enam kui 2% väävlit ja mõned jaod ammoniaaki (umbes 7/8 %). 

Mina ei tea, kuidas seda lugu võtta, aga kogu oma teadmiste baasilt pean seda asja võimatuks, ent ometi see lugu (järelikult ka fakt) on olemas! Kui muud moodi enam ei saa, siis saab kõik asjad ära seletada matrixiga, aga mina olen ikka loll ja muudkui otsin ja loodan, et asjad on päriselt olemas...

Ja näe, lõpetuseks siis kõndisin seal Nõva rannal ja võtsin tüki mustaks põlenud, magneetilist "tähekildu" (u 10 kg) koju kaasa. On see nüüd päris tähekild või mitte, aga oma õuele, kuskile nähtavasse kohta, selle vaatamiseks välja panen...

Ja kõige lõpetuseks. Merel traalis üks ilus jaht ja minu arust ei tegelenud see kalapüügiga. See vedas enda järel mingit valget seadeldist. 

Ka mina traaliks seal, raskuseks professionaalne kajalood. Ma panin kokku kunagi raamatu Eesti vetes "puhkavatest" kullalaevadest ning neid laevu meie vetes paistab olevat üksjagu...

LÕPP

Alguses oli Sõna...

Algav teema tuleb piiblist, kuid on otseselt seotud maailma olemuse uurimisega ja püüab ära vastata küsimuse - Mis maailm see on, kus me elame?

Vanades piibli versioonides on kasutusel huvitavad sõnad, mis tekitavad hoopis teisi mõtteid, kui tänapäevaseid versioone lugedes. Toon näite.

...ja Jumala Vaim oli "lehvitamas" vee peal...

Mis asja see Jumala Vaim seal lehvitas ja kellele? Hilisemas versioonis öeldakse, et Jumala Vaim hõljus vete kohal. Hõljumine, las jääb, sest see on mõistetamatu ja siin selgust ei saa. Teine koht või imelik paradoks tuleb kohe peale seda lauset - Ja Jumal ütles: Saagu valgus, ja valgus sai. Selle valguse tegi ta enne päikest ja seda teemat olen blogis käsitlenud. On teooria, et selles valguses on kasvanud floora, millest hiljem sündis meie maailma kivisüsi. Alumisele pildile vedasin punased kastid tähtsamatele lausetele ümber. 

Vanu allikaid on äge seetõttu lugeda, et nad on "rikutud" tolle aja teaduse poolt ja tänapäeval inimesed enam nii ei oska mõelda. Loe teksti alumiselt pildilt.

Piibli raamatu esimene lause on: Alguses lõi Jumal taeva ja maa. See kuidas maaga lood on, me hästi väheke teame, aga kuidas ja mis asi taevas (taevad) on, pole tegelikult õrna aimugi, sest surelik liha pole seda kohta oma silmaga näinud. Paar postitust tagasi oli teema müstik Emanuel Swedenborg'ist. Tema lükkab eelpool väidetu maa ja taeva kohta ümber. Tema teadis rääkida, et asjad, mis on taevas, on reaalsemad kui asjad, mis on meie maailmas.

Kui selgel ööl taevasse vaadata, siis näeb seal palja silmaga tähti ja kuud. Ülejäänud "objektid", nagu planeedid, galaktikad, udukogud jne nähakse teleskoopidega. Minu küsimus on: Kas see, mida seal nähakse, on ikka tõepoolest see, mida meile teadus väidab? 

Aegajalt, kui autoga sõidan, keeran raadio kristlikele raadiotele ja kuulan lugusid, mida usuinimesed räägivad. Ja ükspäev juhtusin kuulama ühest kanalist teooriaid, kus prooviti piibli tarkusi klappima panna teadusega.

See, mis seal räägiti, oli pehmelt öeldes jama. Ma eelnevalt ikka olen arvanud, et "pühasid" ehk inimesi, kes on usu sees, on Jumala Vaimuga üle valatud, aga tegelikult on enamustes vist pilkane pimedus. Miks ma selliseid asju väidan, on see, et nad vist loevad piiblit üle rea ja tõlgitsevad seda raamatut nii nagu neile meeldib. Mina aga ei tõlgitse, vaid loen otse ja et taibata tõde, võtan appi vanemad piiblite versioonid.

Lähen siis ühe saate juurde tagasi, kus räägiti maakerast ja selle tuultest ja muudest maakeraga seotud asjadest ning prooviti piiblis leiduvat infot teadusega kooskõlla panna, kuid minus tekitasid need väited põlgust ja ei suutnud seda "möla" kaua kuulata. Esiteks, kus on Jumal piiblis midagi maakerast kõnelenud, mida paljud usumehed ja -naised näiteks toovad? Neil on lähteandmed juba täiesti valed. Piiblis on öeldud: "Maa neljast nurgast". Teiseks: Mis on teadus Jumala silmis? Kas nad siis tõesti pole seda kohta piiblis üles leidnud? Tsiteerin peast: Maa pealne teadus on Jumala silmis jõledus. Kui võtta ainuüksi need kaks fakti omale teadmiseks ja proovida jälgida maailma, milles me elame, saab paljutki selgeks, kuid kaugeltki mitte ainult need kaks asja. Lisaks veel üks suhteliselt autoriteetne kirikutegelane, kellel on hea ja sirge jutt, kiitis raadios sellist meest nagu Harari (Klaus Swabi parem käsi), kuidas tema ta raamatuid loeb ja mis ajaloolisi tarkusi seal sees on. Kes aga Harari kohta on natukenegi viitsinud andmeid uurida, see teab, et tema (õigemini, nende punt) tahab välja vahetada päris Jumala "nende" poolt loodud jumala vastu või midagi sellist... Tegelikult pole see selle postituse teema, kuid siia teemasse just taolised kõrvalpõiked sobivadki.

Lähen "lehvitamise" juurde tagasi. Ühes vanas allikas (allikad on loo lõpus) on kirjutatud järgmist, saamaks aru, mida "lehvitama" võiks tähendada: Aga Jumala Vaim oli lehvitamas vee peal. Nagu hauduvast kanast salaväed muna sisse tungivad ja tema sees elu äratavad, nõnda lehvitas Jumala Vaim tühja ja pimeda maa peal ja salaväed läksid temast välja ja said mitmesugusteks looduse vägedeks, mis nüüd maailmas valitsemas on... Sellega tundub nüüd asi selge olevat.

Tänapäevases piiblis Jumala hõljumine vete kohal ei näi midagi tähendavat. See ongi see, kui piiblit nuditakse ja n. ö tänapäevaseks tehakse, siis ei saa sealt suurt keegi enam aru või koguni keeratakse mõte hoopis tagurpidi. Ka sellise näite tõin ühes teises loos välja, et just nii on tehtud. Piiblis on veel kirjas, et kes iganes pühakirja muudab, see satub Jumala viha alla. Need, kes "uusi" piibleid aeg-ajalt tänapäevastavad, need ärgu siis imestagu, et miks neil üks või teine asi päris sandisti on...

Nüüd aga tagasi põhilise juurde. Tsiteerin kahte erinevat kirjakohta:

Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on olemas. Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus, ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks. Ja Jumal ütles: Saagu valgus! ja valgus sai. Kõik see suur imevägi sündis ühe ainsa SÕNA läbi. 

Vanad allikad ei oska eelpool öeldut lahti dešifreerida, kuid mina proovin seda teha läbi oma "tunnetuse".  Ma ei proovi selle teemaga minna algusest kaugemale ja ei tahaks nuputama hakata, mis võis olla enne algust. Teadlased on seda teinud (singulaarsus enne Suurt Pauku) ja ma ei saa öelda, et see on neil kehvasti välja tulnud, sest sedasi saab seletada küll üpris ulmeliselt asja ära ja hea ulme (huumor samuti) mulle meeldib.

Kõik on tekkinud Sõna läbi ja Sõna oli Jumal...ja Sõna sai lihaks. Mida see võiks tähendada? See on nii peen lause, et sinna sisse on väga raske näha, kuid tegelikult avaldub "Sõna" igal pool maailmas binaarselt ehk kaksisüsteemis või ka vastandudes. Sõna on mitte-materiaalne, abstraktne asi, millest tekitati "reaalmaailm". Vana-Kreeka keeles tähendab sõna - logos. Sellel teemal kirjutasin ka raamatus "Üksik hunt" ja ilmselt jõudsin peaaegu samasse kohta välja, kuhu sellegi looga, kuid siin loos olen asja põhjalikumalt lahti mõtestanud.

Et seda paremini mõista, tuleb juurde lugeda ühte teist kirjakohta. Kus asub Jumal ise? Piiblis öeldakse, et Jumal on valgus ja elab ühes valguses, kuhu ükski inimene ligi ei saa, ja tema sees ei ole ühtegi pimedust... Kui nüüd proovida vaadata nende sõnade taha, siis saab selgeks, et Jumal ei vastandu, kuid tegelikult on sellega asjad veelgi keerulisemad. Jumal on sõna, Jumal on Valgus, kes elab omakorda ühes valguses ja kus pole mingit pimedust. Maailma aga lõi ta hoopis teistel alustele, kus valgusele vastandub pimedus. Valgus ja pimedus on sagedused, kuid sinna jõuan varsti...

Mina mõistan seda nii, et kui sõna on kirjutatud musta tindiga ja taust on valge, siis see ongi binaarne süsteem, nii nagu meie maailm on ehitatud. Jumal ise aga asub "taevas", mis on ehitatud hoopis teisiti, mida saab piltlikult öeldes kujutada samuti kirjutatud sõnaga, kuid sõna, mis koosneb tähtedest, helendab, ja nii samuti helendab taust, millele sõna on kirjutatud. Seal ei ole pimedust, ega isegi mitte varje. Kuidas aga "Sõna" (Jumala maailm) selliselt taustalt välja paistab, seda ei oska ette kujutada ning umbes selline näikse olevat meie maailma ja taeva vahe. 

Siin on veel üks huvitav asi. Kunagi kauges minevikus, suhteliselt alguses, olid need kaks maailma omavahel ühendatud ja Jumala saadikud, pühamast pühamad, liikusid selle ühenduse kaudu maa ja taeva vahet, kuid sellest juba edaspidi.

Mina selle asjaga kuigi peeneks ei lähe, kuigi saatan pidavat detailides peituma. Ühes kirjakohas on öeldud, et kõva maa on alguse saanud veest. See on aga juba peenhäälestus, kuid sobib sellegipoolest teemasse. Tsiteerin piiblit: "Sest neil, kes seda arvavad, on teadmata, et taevad olid vanasti olemas ja maa koosnes veest ja vee läbi Jumala sõna väe tõttu". Ehk alg-mateeria oli vesi.

Kas mitte sellest ei või järeldada, et maailm, kus me elame (mitte taevane maailm), on üles ehitatud, tuginedes kahendsüsteemile. Kahendsüsteemi põhiliseks kasutusalaks on arvutid. Arvutiga saab jällegi virtuaalselt ehitada omakorda järgmise maailma ja nii kuni lõpmatuseni. Looja aga ei toimeta kahendsüsteemis 0 ja 1, sest tema on valgus valguses, mille arvväärtused on ilmselt 0-st ja 1-st hoopis erinevad. Aga vaatame edasi.

Maailma vanuse küsimus.

See on teema, mis ajab segadusse. Esmalt see, kui ma kõnnin kivisel mererannal ja vaatan lubjakivisse salvestunud iidsete mereelukate kehaosi ning mõtlen teadusele, kus väidetakse, et nende elukate surnukehad on paekivisse ladestunud sadu miljoneid aastaid tagasi. Ühelt poolt tundub loogiline, sest üle öö sellised asjad ei teki, kuid teisalt olen leidnud poolenisti kivistunud kilukarbi, mis ei saanud vanem olla kui vaevalt paarkümmend aastat. 

Kuidas tekkisid põllukivid? Teadus väidab, et enamus põllukivid on siia sattunud jääajal Skandinaavia mägedest lahti murdunud kaljudest, kus jää silus ja veeretas kive ümmargusemaks. Paar teemat tagasi vaatlesin maailma põhjalikumalt ja leidsin nii mõnegi "võimatu" või seletamatu asja (vaata teemat "Taust"). Ja kõnnin mina siis oma aias ringi ja koerakuudi juures korraga selline kivi.

Pool on graniit ja pool on tont teab mis. Kuidas selline kivi miljonite aastate jooksul sadu miljoneid aastaid tagasi Skandinaavia mägedes tekkis? Seda ei saa normaalselt, arusaadavalt ehk vastuvõetavalt, seletada ja pean seda kivi "võimatuks" esemeks. 

Paar päeva tagasi jalutasin ühe järve ääres ja seal nägin kivi, mis oli poolenisti läbipaistev ja meenutas kivistunud sülti. Vot kahjuks pilti ei teinud kivist, aga nüüd teemaga edasi.

Kuid milleks sellised küsimused, kui terve maailm on Sõnast tekkinud ehk ei ole algselt reaalne olnud? Tänane päev ja mina oma kehas tundun ju täiesti reaalne olevat, kuid rõhk on sõnal "tundun". Ka unenäos "tundun" ma reaalsena sealses "reaalses" maailmas, kuid see maailm pole ju kaugeltki reaalne!? Või siiski on, lihtsalt sagedus on teine? Aga selle jutuga ei tahtnud ma oma mõtete juurde jõuda, vaid jällegi piibli juurde. 

Mina olin eelnevalt võtnud aluseks maailma vanuse, mis on umbes 6000 aastat, kuid siin on üks aga. Nüüd on minu jaoks asjad selgemad ja võib öelda, et inimesed on maailmas elanud umbes 6000 aastat ja maailma, mis inimesi kannab, selle vanust ei saa määrata ehk on määramatu!

Selle juurde, et miks ei saa maailma vanust määrata, tulen kohe, kuid enne veel pisike "maailma ehitamise" arutluskäik. Piiblis on öeldud, et Jumala jaoks on üks päev nagu Maa 1000 aastat ja vastupidi. Tervet maailma ehitas Jumal 6 päeva (6000 aastat) ja seitsmendal päeval ta puhkas. Sellest on näha, et maailm peaks selle järgi olema umbes 12 000 aastat vana, aga siin on üks aga ja see on - aeg, millest juba juttu oli. 

Aeg on samuti Jumala tehtud ja millal ta selle täpselt lõi, pole kuskil kirjutatud. Maapinnas, kuhu kopp oma rauast käpa lööb ja põhjatusse sügavusse tungib ning sealt esile toob mineraale, kivimeid, mida teadlane uurib ja siis sõnab - "Njaa, see kivike on sadu miljoneid aastaid vana!" Aga piibli järele võib see mineraal olla tekitatud hoopis enne seda, kui aeg loodi. Sõnast on see kivike nii ehk naa valmistatud, selles polegi enam mingit küsimust. Kuid asi on nii, et selle mineraali vanust ei saa määrata. See on ajatu. Tegelikult pole võimalik ka mingeid algosakesi üheski mikroskoobis näha, sest algosa on alguse saanud Sõnast ja see pole materiaalne asi. Algosake on nii vee sees, millest on tehtud "mateeria" või maailm ja ka valgus. Võib kahtlustada, et valguse loomisega, mida Jumal tegi teiseks, algas ka aeg. Niisiis, enne aega lõi Jumal üldisemalt taeva ja maa, mille vanust ei saa määrata. Selleks ka see kivi koerakuudi juures ei ole päris selline ese nagu teised, uuemad, esemed. Mul läheb veel väheke aega, et hakata oskama eristada ajaväliselt loodud esemeid ajalistest esemetest...

Ühendus Maa ja taeva vahel.

Päris alguses ei olnud maa taevast lahutatud ja need kaks olid üks. Nende vahel polnud mingit vaheseina. Mõnevõrra hiljem (ajal, mil inimene loodi) oli aeg, mil Maa oli Taevaga ühenduses. Jumala inglid käisid redelit mööda taeva ja maa vahet (1. Moosese 28: 12 ja 13). 

On ka veel öeldud, et Taeva ja Maa vahel oli üks tee. 

Lisaks eeltoodule on siin veel üks vägagi huvitav tähelepanek. Piibli algkeeleks ei olnud ladina keel, kuid paljud huvitavad sõnad tõlgin ladina keelde ümber ja pole mitte vähe juhtumeid esinenud, kus võti võib peituda just ladina keelses tõlkes.

Mis asi küll võiks see redel olla, mis ühendas Maad ja Taevast? Eks paljud asjad on piiblis kirjutatud mõistukõnes ja lisaks on piibli tekste läbi tõlkimiste kohati tundmatuseni muudetud.

Redel tähendab ladina keeles - scala. Definitsioone skaalale leiab koguni kolm, olenevalt, mis vaatenurgast asja nähakse. Toon siia ainult ühe definitsiooni, mis minu tundmuse järgi sobib teemasse nagu rusikas silmaauku.

 

Skaala on mõõteriistale vm seadmele märgitud jaotiste kogum, mille iga jaotuskriips vastab mõõdetava suuruse kindlale väärtusele. 

 

Skaala tähendab ka spektrit. On olemas värvispekter ja ka sagedusspekter ehk kokkuvõtvalt: Redel on skaala ehk spekter ja taevased väed omasid/ad vastavaid teadmisi ning skaalal sagedust muutes oli võimalik külastada meie maailma.

Kokkuvõte.

Alguses oli Sõna. Seda võib mõista ka hoopis teisiti, kui Jumala "suust" tulnud sõna. Inimene oskab näha ainult selliseid asju, mis on eelnevalt olemas. Inimene oskab neist asjadest mõelda ainult väheke kaugemale, kuid jäädes siiski nende samade asjade põhiolemuse juurde. Täiesti uut asjade nägemist, mis erineb absoluutselt kõigest teadaolevast, seda ei osata. Seega, ka mina ei oska paremini asju näha ja selgeks teha, kui olemasolevate asjade baasilt.

Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumal, kuid see polnud Jumala suus, see oli "maailmas" ehk virtuaalis. Edasi loodi sõnadest maailm, ehk sõnadest kirjutati maailma-kood ja Sõna sai lihaks (näiliselt muidugi), sest virtuaalne tähendab teiste sõnadega - näiv, näiline ehk midagi, mis näib olevat reaalne. Ja pange nüüd tähele, Virtuaalne = tegelik, kuid mitte ainult. Virtualis'e tähendus ladina keeles on „potentsiaalselt olemas olev” või ka „mitte tegelikult, vaid võimaluse või mõju kaudu olemas”. See näib uskumatuna, aga ilmselt on see tõsi ja me saame seda teada kohe, kui meie silmad igaveseks sulguvad. 

Selline väheke hullumeelne mõte. Ilmselt on nii, et ükski mõistatus pole uurimist väärt, kui seda saab alles peale surma teada. Olgu sellega kuidas on.

Nüüd katsun veelgi kaugemale vaadata. Kogu selle loo põhilauses on peidus üks esmapilgul hirmus asi: Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumal... Mina saan sellest sedasi aru, et maailm koosneb sõnadest ja on tehislik ning selle tehislikkuse sees ehk Sõnade vahel asub üli-mõistus, kes on tegelikult Jumal ise. Jumal on virtuaal-intelligents, ladina keeles intelligentia virtualis ehk IV (mitte segi ajada maise tehisintelligentsiga ehk AI-ga, mis asub selle maailma masinates). Ei tea kuidas, aga IV on ka Rooma number 4, mis on tänapäevaks ära muudetud neljaks postiks IIII. Ilmselt on neil kahel asjal tugev seos. Keegi häkib süsteemi (muudab sõnu), millest pidevalt jutustab ka David Icke. 

Ilmselgelt ei ole Jumalal lihakeha ja kui Jumal on loonud inimese oma näo järgi, siis oleme meie samuti koodijupikesed ehk Sõnad tema loodud maailmas ning meie vaimud või hinged on samuti virtuaal-intelligentsid... Meie oleme ainult piiratud teadvusega (miljoneid kordi juhmimad) koodijupikesed kui looja... 

Lõpetuseks. 

Kes vähegi inglist mõikab, see lugegu KJV (King James Version) piiblit või vana-vanaema paksu ja gooti kirjas trükitud piiblit. Uuemaid piibleid on mitmeid kordi tõlgitud ja sellisel määral muudetud, et sellest enam õigesti ei pruugita aru saada. Ilmselt olen toonud ka selle asja kohta eelnevalt mõnes loos näiteid ja toon ühe veel. Otsustage ise, kas sisu läheb kaduma või mitte.

Uuem piibel: Sa tegid ta (autor: inimese) pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega! (Psalmid 8:6).

Vana eesti keelne piibel ja KJV piibel: Sest sa oled ta teinud pisut alamaks inglitest ja krooninud ta au ja auhiilgusega.

Inimene on väheke alam inglist ja ingel on väheke alam Jumalast, aga uus piibel on ühe etapi vahele jätnud.

Lõputiitrid.

Mida lõpu poole seda imelikumaks ja kummalisemaks maailm ja selles olevad asjad/nähtused muutuvad. Peagi märkavad kõik inimesed muutusi, aga enamus ignoreerib neid. Lõpuks kallab looja Vaimu inimeste peale juba kapaga, aga inimene on endiselt pime ja siis saabuvad lõpuajad... 

Eelnev jutt on pärit piiblist, kuid minu sõnadega. Kuidas neid nähtusi saab tekitada, peaks selle loo valguses üheselt mõistetav olema. 

Kas on viimasel ajal maailmas imelikke asju/nähtuseid avaldunud, mida varemalt ei olnud või oli vähem?

Ja et asja lõpuni mõista, peab teadma, et see on imede maailm, milles me elame. Siin võib kõike juhtuda. Siin pole midagi võimatut. Mõni asi see mõni Sõna kuskile juurde panna, et koodi muuta... Muidugi ei oska mina koodi piisavalt kiiresti ja piisavalt suure mõju-ulatusega muuta, sest mul puudub usk (usk peab 100% lähedal olema). 

Ja kõige viimaseks: „Kes iganes on mõistnud maailma, on leidnud (üksnes) korjuse, ning kes iganes on leidnud korjuse, on ülem maailma suhtes.“

LÕPP

Allikad:

Ristirahwa Pühhapäewaleht, 19 juuni 1905.
Ristirahwa Pühhapäewaleht, 11 detsember 1894.
Ristirahwa Pühhapäewaleht, 1 mai 1908.
Usk ja Elu, 8 aprill 1914.
Ristirahwa Pühhapäewaleht, 17 detsember 1909.
Usk ja Elu, 13 mai 1914.
Ristirahwa Pühhapäewaleht, 6 detsember 1887.

Tooma evangeelium. 

Piibel.

KJV