Nagu ikka, üks asi viis teiseni ja otsustasin mõned mõtted kirja panna. Juhtusin internetis sirvima üht vana ladina keelset raamatut, aastast 1615, mille Google tõlgib kui "Vana ja uus Rooma: selle peamised hooned igas kohas, nt Kapitoolium, templid, amfiteatrid, teatrid, tsirkused, naumachia, triumfikaared, kohtud, basiilikad, sambad, obeliskid, paleed, basseinid, hipodroomid, akveduktid, aiad või pargid, erinevad festivalid, jahipidamine teatrites, kolossid, matused, teated valejumalate arvust, keisrid, matused, iidsed ohvrid".
Raamat on täis ilusaid pilte ja hakkasin siis ühte suvalist pilti raamatust hoolega uurima ja panen mõned mõtted ja kummalisused siia piltidena üles.
Pildil võib näha erinevaid väeüksusi ja kes on lähemal väepealikule, need on ka tähtsamad.
Pikakasvulised mehed on väepealikule kõige lähemal. Ma ei tahaks neid hiiglasteks kutsuda ja seda nad ka ei ole, kuid nad on sellised umbes 2 meetri pikkused poisid nagu ka väepealik ise. Kui mõni arvab, et need lühemad sõjamehed on noorukid, siis nii see ei ole. Kohe räägin loo ka juurde, miks see nii on.
Pildi võimendus ka kinnitab, et tegu pole poisikestega, aga ajaloost on teada või tegelikult ma ei saa öelda, et ajaloost, ühest vanast ajalehest lugesin, et Peeter 1 käis kunagi Hollandis ja talle seal väga meeldis (ei mäleta miks) ja ta kinkis 100 hiiglase mõõtu sõjameest Hollandile. Ei mäleta seda lugu täpselt, et kas andis rendiks või kuidas need asjad käisid, aga sõjamehed olid pikemad kui tema ise. Peeter olevat ametliku ajaloo järgi olnud vist 2,03 meetrit pikk. See on muidugi naljakas, teisest ajalehest lugesin, et ta pikkus oli alla 1,80. Kuskile vist pistsin selle info siia blogisse või Facebooki ka üles, ausalt ei mäleta. Lihtsalt igaks juhuks mainin, kui keegi soovib otsida info algallikat, siis peab ise natukene vaeva nägema. Aga olgu, tegelikult see eelnev jutt oli soojenduseks või sissejuhatuseks, nüüd siis üldse asja kallale, miks ma selle loo otsustasin siia üles riputada. Tegelikult on ju nii, et ma võin võtta (sina ka võid) suvalise vanema raamatu või pildi ja sellest saab kirjutada päris mahuka essee kokku, sest kummalisusi on kõik ajalugu täis.
Ma ei tea, mis jumalat või jumalusi Rooma riigis kummardati, aga väepealiku lähestikku hoiab ka üks nõid või šamaan. Eks uudiseid ja nõu teisest ilmast vajas keisergi.
Üks teadmata otstarbega atribuut hakkas veel seal odade vahel silma, aga las see praegu jääb.
Nüüd aga põhiteema juurde. Kõige taga, kuskil pimedamas nurgas mõlemal pool keisrit passivad 5 meest. Tegu on kindlasti väga tähtsate meestega, sest nad on pikad. Võiks arvata, et justkui keisri salateenistus või ihukaitse.
See poleks samuti nii põnev, kuid vaadake, mis imelikud "taparelvad" on neil meestel käes. Oleks nagu kirved, aga samas ei ole ka. Pilt või gravüür on üsna korralik ja oleks rumal arvata, et pildi autor kirve joonistamisega sedasi on eksinud. Siin aga tuli mulle appi juhus või vana hea Korben Dallas, kes peab miki-hiire maal oma alternatiivajaloo foorumit ja põhimõtteliselt ongi kogu ülejäänud lugu ja pildid laenatud tema foorumist.
Õelge mulle, mis asi see on? See näeb välja nagu oksahunnik, mille ülemisele osale oleks kinnitatud justkui kirvepea. Loogiline on, et seda ei saa kuigi edukalt võitluse käsirelvana kasutada. Wikist leiab teavet, et tegu on võimsa sümboliga, ja see sümbol tähendab, et kokku seotud rühm on tugevam kui üks oks üksinda. Mis see aga tegelikult oli? Vaadake algset pilti uuesti, kus mõlemal pool keisrit kuskil taga nurgas, pool peidus, asuvad 5 pikakasvulist meest nende samade "kirvestega". Teised sümbolite lehvitajad asuvad ikka esireas.
Asja edasi uurides, saame teada, et neid vennikesi Vanas-Roomas, kes "punt-kasevits-kirvestega" ringi jalutasid oli hoopis 12 ja neid kutsuti liktoriteks (ladina keeles lictor; sõnast ligare, mis tähendab "siduma"). Liktorid olid Vana-Rooma kõrgema magistraadi teenrid ja auvahid, ihukaitsjad. Vaid vähesemad olid neist meestest tähtsamad.
Impeerium on ladinakeelne sõna, mis laiemas tähenduses tõlgitakse umbkaudu kui "käsuõigus".
Sisuliselt võib aru saada sedasi, et neid "kaseoksa-kirveid" (ladina keeles - fasces, mille Google tõlgib kui "sa saad") kandsid ihukaitsjad, kellel oli käsuõigus. Miks pidid ihukaitsjad selliseid jurakaid "kasutuid" sümboleid igal pool kaasas vedama?
See on koht, kus me peame suuresti lootma oma tervele mõistusele. Ilmselt on ihukaitsja peamine eesmärk mõne tähtsa või jõuka isiku keha kaitsmine. Sel juhul on meil liktorid, kes kaitsevad inimest, kellel oli käsuõigus. Liktorid näivad olevat olnud parimatest parimadt sõdalased, omamoodi iidsed eriväed. Ainult liktorid kandsid Rooma riigis neid imelikke atribuute, mis ilmselgelt pidid olema nende tööga seotud. Need pidid olema nende töövahendid.
Meile aga räägitakse, et need imelikud atribuudid olid lihtsalt oksad, mis olid kokku seotud käevarre jämeduseks kimbuks, mille otsa oli mõnikord pandud kirves, mis seoti punase nahkpaelaga selle oksahunniku külge kinni. Sisuliselt peaksime uskuma, et liktorid kasutasid eliidi kaitsmiseks midagi, millel on küttepuu hunniku omadused.
Kas võis olla hoopis nii, et see kirve taoline moodustis oli hoopis päästik?
Põhimõtteliselt ei saa seda relva kasutada kui võitluskirvest. Neil relvadel on erinev suurus ja kuju. Mõnel on kirve välimusega seade "oksakimbu" külge kinnitatud ja mõnel puudub see sootuks. Ja see salapärane "kirves" oli iidsete ihukaitsjate relv.
Mis need siis nüüd sellised on, et eliitsõdurid neid mööda sõjavälju kaasas vedasid?
Tegelikult on omamoodi naljakas, et selliseid haokubusid kandsid Vana-Rooma eliitsõdurid, millega nad tegid hoobilt vaenlase kahjutuks.
Tegu olevat tavalise orelimuusika instrumendiga. Wiki ütleb, et selle leiutas Kreeka leiutaja ja matemaatik Ctesibius umbes 285–222 eKr.
Lõpetuseks. See teema vajab veel lisauuringuid. Mõelda on selle üle piisavalt. Vana-Rooma sõjamehed ei lohistaks seda küttepuude kimpu läbi sõdade, kui sellest ei oleks kasu ühel või teisel viisil. Selle teema kohta on aga liiga vähe teavet saadval ja vajab veel täiendavaid uuringuid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar