Vits on vilets oksake...

Nagu ikka, üks asi viis teiseni ja otsustasin mõned mõtted kirja panna. Juhtusin internetis sirvima üht vana ladina keelset raamatut, aastast 1615, mille Google tõlgib kui "Vana ja uus Rooma: selle peamised hooned igas kohas, nt Kapitoolium, templid, amfiteatrid, teatrid, tsirkused, naumachia, triumfikaared, kohtud, basiilikad, sambad, obeliskid, paleed, basseinid, hipodroomid, akveduktid, aiad või pargid, erinevad festivalid, jahipidamine teatrites, kolossid, matused, teated valejumalate arvust, keisrid, matused, iidsed ohvrid".

Raamat on täis ilusaid pilte ja hakkasin siis ühte suvalist pilti raamatust hoolega uurima ja panen mõned mõtted ja kummalisused siia piltidena üles.

Tundub, et pilt nagu pilt ikka. Mulje vast ei peta, kui seda pilti üldiselt vaadata. Tähistatkse mingi lahingu võitu. Kolmele kõige tähtsamale mehele on kottide viisi kulda ja karda ette tassitud või see on hoopis sõjasaak, aga vahet pole tegelikult. Tõlkemasin ütles umbes sama.

Pildil võib näha erinevaid väeüksusi ja kes on lähemal väepealikule, need on ka tähtsamad. 

Pikakasvulised mehed on väepealikule kõige lähemal. Ma ei tahaks neid hiiglasteks kutsuda ja seda nad ka ei ole, kuid nad on sellised umbes 2 meetri pikkused poisid nagu ka väepealik ise. Kui mõni arvab, et need lühemad sõjamehed on noorukid, siis nii see ei ole. Kohe räägin loo ka juurde, miks see nii on.

Pildi võimendus ka kinnitab, et tegu pole poisikestega, aga ajaloost on teada või tegelikult ma ei saa öelda, et ajaloost, ühest vanast ajalehest lugesin, et Peeter 1 käis kunagi Hollandis ja talle seal väga meeldis (ei mäleta miks) ja ta kinkis 100 hiiglase mõõtu sõjameest Hollandile. Ei mäleta seda lugu täpselt, et kas andis rendiks või kuidas need asjad käisid, aga sõjamehed olid pikemad kui tema ise. Peeter olevat ametliku ajaloo järgi olnud vist 2,03 meetrit pikk. See on muidugi naljakas, teisest ajalehest lugesin, et ta pikkus oli alla 1,80. Kuskile vist pistsin selle info siia blogisse või Facebooki ka üles, ausalt ei mäleta. Lihtsalt igaks juhuks mainin, kui keegi soovib otsida info algallikat, siis peab ise natukene vaeva nägema. Aga olgu, tegelikult see eelnev jutt oli soojenduseks või sissejuhatuseks, nüüd siis üldse asja kallale, miks ma selle loo otsustasin siia üles riputada. Tegelikult on ju nii, et ma võin võtta (sina ka võid) suvalise vanema raamatu või pildi ja sellest saab kirjutada päris mahuka essee kokku, sest kummalisusi on kõik ajalugu täis.

Ma ei tea, mis jumalat või jumalusi Rooma riigis kummardati, aga väepealiku lähestikku hoiab ka üks nõid või šamaan. Eks uudiseid ja nõu teisest ilmast vajas keisergi.

Üks teadmata otstarbega atribuut hakkas veel seal odade vahel silma, aga las see praegu jääb.

Nüüd aga põhiteema juurde. Kõige taga, kuskil pimedamas nurgas mõlemal pool keisrit passivad 5 meest. Tegu on kindlasti väga tähtsate meestega, sest nad on pikad. Võiks arvata, et justkui keisri salateenistus või ihukaitse.

See poleks samuti nii põnev, kuid vaadake, mis imelikud "taparelvad" on neil meestel käes. Oleks nagu kirved, aga samas ei ole ka. Pilt või gravüür on üsna korralik ja oleks rumal arvata, et pildi autor kirve joonistamisega sedasi on eksinud. Siin aga tuli mulle appi juhus või vana hea Korben Dallas, kes peab miki-hiire maal oma alternatiivajaloo foorumit ja põhimõtteliselt ongi kogu ülejäänud lugu ja pildid laenatud tema foorumist.

Õelge mulle, mis asi see on? See näeb välja nagu oksahunnik, mille ülemisele osale oleks kinnitatud justkui kirvepea. Loogiline on, et seda ei saa kuigi edukalt võitluse käsirelvana kasutada. Wikist leiab teavet, et tegu on võimsa sümboliga, ja see sümbol tähendab, et kokku seotud rühm on tugevam kui üks oks üksinda. Mis see aga tegelikult oli? Vaadake algset pilti uuesti, kus mõlemal pool keisrit kuskil taga nurgas, pool peidus, asuvad 5 pikakasvulist meest nende samade "kirvestega". Teised sümbolite lehvitajad asuvad ikka esireas.

Mussolini peab "vitsakimpude" vahel kõnet ja vunts viskab käppa.

Asja edasi uurides, saame teada, et neid vennikesi Vanas-Roomas, kes "punt-kasevits-kirvestega" ringi jalutasid oli hoopis 12 ja neid kutsuti liktoriteks (ladina keeles lictor; sõnast ligare, mis tähendab "siduma"). Liktorid olid Vana-Rooma kõrgema magistraadi teenrid ja auvahid, ihukaitsjad. Vaid vähesemad olid neist meestest tähtsamad.

Konsul hobusel ja tema liktorid.

Impeerium on ladinakeelne sõna, mis laiemas tähenduses tõlgitakse umbkaudu kui "käsuõigus".

Sisuliselt võib aru saada sedasi, et neid "kaseoksa-kirveid" (ladina keeles - fasces, mille Google tõlgib kui "sa saad") kandsid ihukaitsjad, kellel oli käsuõigus. Miks pidid ihukaitsjad selliseid jurakaid "kasutuid" sümboleid igal pool kaasas vedama?  

See on koht, kus me peame suuresti lootma oma tervele mõistusele. Ilmselt on ihukaitsja peamine eesmärk mõne tähtsa või jõuka isiku keha kaitsmine. Sel juhul on meil liktorid, kes kaitsevad inimest, kellel oli käsuõigus. Liktorid näivad olevat olnud parimatest parimadt sõdalased, omamoodi iidsed eriväed. Ainult liktorid kandsid Rooma riigis neid imelikke atribuute, mis ilmselgelt pidid olema nende tööga seotud. Need pidid olema nende töövahendid.  

Meile aga räägitakse, et need imelikud atribuudid olid lihtsalt oksad, mis olid kokku seotud käevarre jämeduseks kimbuks, mille otsa oli mõnikord pandud kirves, mis seoti punase nahkpaelaga selle oksahunniku külge kinni. Sisuliselt peaksime uskuma, et liktorid kasutasid eliidi kaitsmiseks midagi, millel on küttepuu hunniku omadused.

Kaasaegne taaslavastus.

Kas võis olla hoopis nii, et see kirve taoline moodustis oli hoopis päästik?

 

Põhimõtteliselt ei saa seda relva kasutada kui võitluskirvest. Neil relvadel on erinev suurus ja kuju. Mõnel on kirve välimusega seade "oksakimbu" külge kinnitatud ja mõnel puudub see sootuks. Ja see salapärane "kirves" oli iidsete ihukaitsjate relv.

 

Järgmiseks, pildid Saksa-Rooma keisri Sigismund'i ihukaitsjatest.

Mis need siis nüüd sellised on, et eliitsõdurid neid mööda sõjavälju kaasas vedasid?

Tegelikult on omamoodi naljakas, et selliseid haokubusid kandsid Vana-Rooma eliitsõdurid, millega nad tegid hoobilt vaenlase kahjutuks.

Selline internetileht nagu Alamy pakub vaatamiseks sellist pilti ja selle juures on tähelepanuväärne tekst.

 

 

Viimane tsepeliinide rünnak, ööl vastu 29.–30. jaanuari 1916 konflikti algusest peale on Saksa lennuvägi pomme Pariisile visanud. Pealinna kaitsmiseks õhurünnakute eest kasutati elektrilisi relvasid (electrical fasces) ja heledaid rakette. 17/10/2013 - 20. sajandi kogumik. 

Lööge nüüd Google otsimootorisse sisse selline sõna nagu fasces või vajutage siia. Nende samade kaseokste kimpudega lasti tsepeliine alla. Mida oligi arvata. Kõik info on kuskil olemas, küll väikeste kildudena, aga siiski olemas. Suurt valet on lihtsalt ümber nii palju, et päris raske on seda tähele panna.

Just täna lugesin uudist kuskilt portaalist, et Saksa merevägi katsetas laserit, millega saab kauge maa tagant droonid ära hävitada. Üks lask kulutab 10 KW energiat ja maksab umbes paar eurot. Selle tehnoloogia kohta võib lugeda ka vanadest ajalehtedest, kus väideti, et on relvad, millega saab kauge maa taha põhimõtteliselt terve linna silmapilk ära hävitada. Tundub nii, et kõik need tehnoloogiad ja üleüldse kõik, mätsiti kinni 20. sajandi algusel. 

 

Toon siia ka välja Korben Dallase nägemuse, et milline võis olla selle relva käitamisetehnoloogia umbkaudne suund. Isiklikult arvan, et meil pole õrna aimugi, kuidas ja mis suunas oli tehnoloogia arenenud võrreldes tänasega, kuid meil kahjuks ei ole aimu ega mingit muud võrdlusmomenti  ja peame leppima sellise tehnoloogiaga, mis meil on.

 

Elekter ja heli

 

Nagu juba lugeda sai, tuleb eeldada, et see relv oli elektriline, mille pulgad või vitsakimbud ei ole mitte puust vaid on metalltorud või -vardad. Pole õrna aimugi, mis võis olla selle relva elektrilaengu allikas. Tehnoloogiliselt meenutab see relv võimast elektrikaablit. Allpool näete tükki 19. sajandi Atlandi ookeani kaablist.

 

 

Mingi sarnasus on neil kahel esemel olemas, aga see on kõik oletus, samuti ei ole teada, et kust elektrilaeng võiks tulla. Ka tundub olema nii, et neid relvasid oli kahte eri tüüpi, millest üks oli elektriline ja teine ​​akustiline/resonants?

 

Jeeriko pasunad 

 

Ma kunagi alustasin Jeeriko pasunate teemal oma uurimust, aga kuidagi jäi see teema soiku ja nagu ikka siin elus juhtub, et varem või hiljem tuleb kõik minuni. Korben Dallas on selle teema juba kirja pannud ja mul ei olnudki vaja muud teha kui lugeda ja tõlkida.

Me kõik teame, et Joosua 6:1-27 järgi langesid Jeeriko müürid pärast seda, kui Joosua Iisraeli armee marssis ümber linna ja puhusid oma pasunaid. Eespool mainitud Sigismundi friisis näeme otse selle vitstest punutud salapärase relva kõrval ka trompetit. Kas see on lihtsalt kokkusattumus?

 

 

Kui tänapäeval panna suur sümfooniaorkester Hiina müüri äärde ja nad seal mängiksid ja puhuksid oma pille, siis ilmselgelt ei kuku Hiina müür kokku. Jeeriko linna müürid aga langesid, kui mingi seltskond puhus pasunaid müüri ääres. Jeeriko langenud müürid meenutavad ühe teise linna rususid. All pool on kaks pilti 1871. aasta Chicago suurest "tulekahjust".

Ilmselgelt olid need mingid erilised trompetid või pasunad, mitte nagu need, mis meil praegu on.

 

Sheng instrument

 

Sheng on Hiina suu kaudu puhutav instrument, mis koosneb vertikaalsetest torudest. See on üks vanimaid Hiina instrumente, mille kujutised pärinevad aastast 1100 eKr. 

 

Tegu olevat tavalise orelimuusika instrumendiga. Wiki ütleb, et selle leiutas Kreeka leiutaja ja matemaatik Ctesibius umbes 285–222 eKr.

 

Vortex relvad

 

Vortex võiks tõlkes tähendada kas keerist või pöörist. 

 

Üleval on kujutatud helikahureid, mille alumisse osasse paigutatud laeng tekitab pärast plahvatust rõngakujulise heli/õhumassi lööklaine, mille kiirus ulatub kuni 300 kilomeetrit tunnis.

 

Salarelvad

Natsi doktor Richard Wallauschek.

 

See võib tunduda ulmekirjandusena, kuid 1940. aastate alguses olid natside insenerid suutnud välja töötada helikahuri, mis suutis sõna otseses mõttes inimese organid seestpoolt lahti raputada. Või vähemalt nii nad väitsid. Dr Richard Wallauscheki disainitud kahur koosnes metaangaasi põlemiskambrist, mis viis kahe suure paraboolse reflektorini, mille lõpliku versiooni läbimõõt oli üle 3 m. Plahvatuse impulss tekitas 44 Hz sagedust. Relv muutis plahvatuse müraks, mis võis tappa. See infraheli, mida suurendasid plaadi reflektorid, põhjustas 300 meetri kaugusel peapööritust ja iiveldust. Relv oli suuteline inimese tapma 50 meetri kaugusel poole minutiga.

Tuumakütuse kimp meenutab samuti selle loo uurimisobjekti.

Lõpetuseks. See teema vajab veel lisauuringuid. Mõelda on selle üle piisavalt. Vana-Rooma sõjamehed ei lohistaks seda küttepuude kimpu läbi sõdade, kui sellest ei oleks kasu ühel või teisel viisil. Selle teema kohta on aga liiga vähe teavet saadval ja vajab veel täiendavaid uuringuid.

Loo originaalviite leiab siit.

 

LÕPP