Coca-Cola

Internetis oli ringlemas selline pilt nagu allpool näha. Pildil pole tegelikult punast värvi. Sa mõtled selle ise välja.

Eriti hästi avaldub punane värv Coca-cola purgil, kui pilt on väiksem. Selleks paningi siia kahes erisuuruses pildid.

Suurendasin pilti ja tõepoolest ei taba minu silm selget punast värvi. Mingid vaevu märgatavad punakad laigud tulid pildilt siiski suurendades nähtavale. Kuid need on väga üksikud ning ma hetkel ei ole päris kindel, kas need laigud on süüdi kuidagi inimajus pettekujtelma loomises või on süüdi hoopis mustad triibud ja sinakas taust, mis tekitab illusiooni punasest värvist. Tegin vaevumärgatavatele laikudele punased ringid ümber.

Kes mõistab natukenegi arvutimaailma ja kuidas see toimib, see teab, et pilt mida arvutiekraanil näeme, dekodeeritakse koodist - ühtedest ja nullidest. Igal virtuaalsel asjal, kui nii võib öelda, on kood. Kes ütleb meile, et sama pole ka päris maailmas? Näitlikustamiseks võtan selle sama Coca-Cola purgi. Oletame, et see purk on minu ees ja et see minu ette saaks tekkida, on see tähistatud koodiga 89521475631 pluss mingid nüansid juurde (kui külm või soe on purk, mis värve ja mis kirjasid sellel on eksponeeritud, mis värvi on selle sees olev kihisev vedelik ja mis lõhnaga see on jne). Lühidalt, kõike mida me oma viie meelega seda purki vaadates, katsudes kogeme, on virtuaalmaailmas tähistatud mingi koodiga, Näiteks, punase värvi kood inimsilmale on numbrite vahemikus 8000-st kuni 9000-ni. Sinna vahemikku mahuvad kõik punased toonid, mis inimese nägemisse on kodeeritud. Matrixi filmis jooksis meie maailm samuti mingites numbrites või tähestikus ja oletame korra, et meie "päris" maailm jookseb samamoodi koodis. Ainuke häda (tegelikult õnnistus) on see, et aju on dekodeeritud numbrite maailma asemel nägema asju ja värve, ehk maailma nii, nagu me seda reaalselt näeme ja kogeme. Tõestada ei saa, ümber lükata samuti mitte. Tõestuseks võibki olla see samune pilt, mis loob meile kujutelma, et see purk on punane. Üks näide siia juurde. Kui sa ostad omale prillid, mis neid kandes, keeravad maailma tagurpidi ja kannad neid nädal aega. Su aju saab lõpuks vimkast aru ja keerab pildi õigeks tagasi. Jama juhtub aga siis, kui prillid ninalt eemaldad, siis on maailm jälle tagurpidi. Oletame, et ühiväljas on harjutatud inimest nägema koodi asemel kõike seda, mida me näeme, siis peab olema mingi õhkõrn võimalus aju "ära lollitada" ja näha jälle koodi...

Nägemine nägemiseks, aga Coca-Cola purgi vaatlemiseks ja avamiseks võtab inimene appi ka kõik ülejäänud meeled, nagu kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsemeel. Kuidas aga nüüd proovida kõiki neid tegevusi Coca-Cola purgiga asjatamisel numbritega seletada? Seda ei oskagi seletada, sest inimene ei ole virtuaalsuses jõudnud algtasemest kaugemale. Ehk virtuaalses maailmas elades oskab inimene jäljendada virtuaalsust ainult läbi suhteliselt algelise aparaadi, mis loob virtuaalsust, mida saab tajuda ainult nähes. Järgmise mõõtme virtuaalseks jäljendamiseks on veel terve kalender minna. Et vaatamise tasemelt kaugemale minna, tuleb appi võtta ülikeerukas matemaatika. Me võime proovida ette kujutada sellele numbrile, mida eespool näitena tõin, mingisuguseid astmeid, murdusid ja mis iganes tasandeid, millest meil pole aimugi, sest binaarkoodis neid omadusi Coca-Cola purgile anda ei saa. Aga, et just meie maailm ka päriselt virtuaalne võib olla, sellest tekivad ka iga meele kogemise juures vimkad sisse. Nägemismeele juures on vimka see, et me näeme punast purki, kuigi punast see pilt endas ei paista sisaldavat. Maitsemeele juures võiks mõelda sellisele petekale, et paljude olendite liha, mida inimene pole enne söönud, maitseb nagu kanaliha. Siin võiks mõelda, et kanaliha kood on kirjutatud maitse kohapealt sarnaselt osade teiste olendite lihaga.

On sellega kuidas on. Maailma mõistmisel on see teadmine väga heaks stardipositsiooniks, et edasi minna. Kui maailm on virtuaalne, siis pidi selle maailma arhitekt looma mingi tohutult keerulise virtuaalse süsteemi koos kõigega, mida me tajume oma kõigi meeltega. Peamiseks kroonjuveeliks on aga inimene ise. Inimese teema on aga hoopis keerulisem, kui terve maailm ja kõik asjad, mida maailm endas sisaldab. Inimese juurde ma selles teemas ei tuleks, kuid väga lühidalt saab öelda nii, et inimesed on oma arengutasemelt algtasemel, ehk ollakse võimelised looma virtuaalset maailma (arvuti), mida saab tajuda ainult läbi nägemise. Järgmine tase võiks olla see, kui luuakse virtuaalne maailm, millega kaasneb peale nähtava virtuaalsuse ka virtuaalne lõhna tajumine. Ei ole üldsegi kindel, et inimkond üldse niikaugele suudab areneda. Tehnilise poole pealt ma ei pea silmas mingit tossuaparaati, mis aktiviseerub, kui arvutimängus näiteks süüa tehes toidu lõhnad ninna kanduvad. Arhitekt on selles kõiges jõudnud nii kaugele, et ta on virtuaalsusesse pannud kõik viis meelt ja lisaks veel teised meeled, mida ainult osad inimesed tajuvad või kasutada oskavad. Üks neist meeltest on nähtavasti intuitsioon, teine ajas selgeltnägemine ja kolmas kaugvaatlus. Kui kaugele see maailm üldse ulatub ja mis meeled inimese arengul veel avalduda võivad, pole kellelegi teada peale arhitekti. Kuid ka see on tegelikult alles kukepea. Arhitekt on teinud midagi veelgi uskumatumat. Ta on pannud hinge inimese sisse ja seega võib öelda, et inimene ise on selle maailma kõige suurem müsteerium. Piltlikult öeldes, arhitekt on loonud midagi, kus virtuaalsuse sisse on pandud elu. Mis asi "elu" oma olemuselt üldse on ja kuidas tehniliselt seda saavutada saab, pole mulle veel kohale jõudnud. Hoomata on seda väga raske ja ette kujutada võime me ainult seda, mida me ise näinud oleme ja sealt kohast tulekski proovida edasi fantaseerida. Nüüd kui seda mõistame, siis võib oletada, et iga inimene on mingi ülikeeruline muutuv number ülikeeruliste tasemete ja astmetega. Ometi sisaldavad kõik asjad ja olendid kuskil koodis ühte ja sama numbrit, mille läbi on kõik asjad ja olendid terve maailmaga ühenduses. See samane Coca-Cola purk, kui meil õnnestuks see transleerida virtuaalsesse koodi, ehk näha seda numbrina, siis kuskil selles numbris peab olema koodijupp, mis on olemas ka igas inimeses. Sedakaudu me oleme ühenduses kõigi ja kõigega ja sedasi toimivad ka inimeste meeled, millega saab seletada ettenägemisvõimet või selgeltnägemist ükskõik mis inimese või objekti suhtes.

Nüüd jõuan oma mõttekäiguga korraks Matrixi filmi juurde tagasi. Ilma sellise infota ei toimuks ka "tavainimeste" arengut. Läbi selliste filmide ja raamatute tilgutatakse maailmakõiksusesse informatsiooni, mis aitab inimest tema arenguteel edasi. Praegu ma pean tavainimesena silmas ennast, sest tänu sellisele infole avanes minus mingi fantaasiamaailma portaal, mida kaudu saab edasi mõelda ning proovida nuputada, et milleks on see maailm vajalik ja miks mina selles olen? Kui uuesti maailma kinni jään või mõttetööd harrastavad inimesed kinni jäävad, siis tilgutatakse siia maailma järgmine pakett infot, mis peaks edasi aitama. Küsimus on pigem selles, et kuhu maani infot tilgutatakse ja kust maalt peaks juba üsnagi selge olema, mis koht see selline on, kus me elame. Ehk ongi see üks arhitekti eesmärkidest, et miks ta selle maailma lõi? Teemast korra täiesti välja minnes, olen tihti mõelnud, et miks ma seda maailma uurin, nii ajaloo poolelt, kui mis iganes otsast. Võtsin ühel õhtul enne magama jäämist üle hulga aja piibli jälle kätte ja lugesin Koguja raamatu esimest peatükki. Ei jõudnudki kuigi palju lugeda, kui sain jälle laksu vastu näppe, nagu ma pidevalt olen saanud, kui ma intensiivsemalt uurin ulmeteemasid. Mida ma peaksin järgnevast kirjakohast järeldama? Koguja kogemused 1:13. Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele endi vaevamiseks! Kui olin selle kohani jõudnud, meenus mulle üks teine kirjakoht, mis tuleb Tooma evangeeliumist: Kes maailmast ei puhka, see kuningriiki ei leia! Sellest lausest tuleb õigesti aru saada. Õige pole see, et peab maailmas puhkama, vaid et maailmast peab puhkama. Kuidas aga tõeliselt maailmast puhata, ma veel ei tea öelda. Teemasse tagasi.

Kui terve maailm koosneb koodist, siis on loogiline, et keegi saab koodi muuta. Ei peatu hetkel asjadel, kuigi see on ka huvitav teema, vaid peatun inimese juures. Ma umbes tean, kuidas inimeńe saab enda koodi mõnevõrra muuta ja tegelikult neid tehnikaid on hästi palju, kuid 100% toimivust ei saa kinnitada. Inimene sünnib maailma ja ta omab enda unikaalset koodi, mis sisaldab ka koodijuppe, mis tulevad vanematelt. Näiteks, on soodumus mõne haiguse tekkeks või alkoholismiks jne. Oletame, et kui on soodumus alkoholismiks, siis inimese koodis on kuskil number 035. Ja kui inimesest saab mingite sündmuste jada tõttu reaalselt alkohoolik, siis lisandub koodi -1 ehk 035-1. Sama on ka haigustega. Oletame, et inimesel on soodumus diabeedi tekkeks, siis on inimese koodis kuskil number 00200. Ja kui inimesel avaldub mingi diabeedivorm, siis lisandub koodi vastav number. Ja nüüd jõuangi kõige olulisema juurde sellistes asjades, mis inimest teinekord päris põhjalikult vaevavad. Põhjustest ma sedapuhku ei hakka kirjutama. Sellest on küll ja küll juttu olnud ja kõige parem või arengule kõige olulisem on see, kui inimene lõpuks ise taipab, miks tal üks või teine häda kallale on kippunud. Ka neid põhjuseid ma ei proovi praegu lahata, miks mõni inimene sünnib haigena ja teine sureb väga noorelt või kolmas kogeb justkui põhjuseta kohutavaid hetki elus. 

Kuidas siis enda koodi muuta? Neid meetodeid on väga palju nagu ennist mainisin, kuid selliseid probleeme lahendada nagu alkoholism ja narkomaania, tuleks esmalt proovida oma iseloomuga tegeleda. Pealtnäha lihtne ülesanne ja tegelikult see ongi lihtne ülesanne, kuigi öeldakse teinekord, et see on võimatu. Kuid kas inimene ise on nõus või pigem tahab ennast kätte võtta ja oma koodi muuta? Kui ei ole, võib abi saada mujalt, näiteks meditsiinist, aga inimene ise ja keegi teine, kes hädas olevat inimest aitab, saab koodi muuta ainult nii palju, et peale sidekriipsu olev number ära kaob. Näitlikustamiseks võtan alkohooliku koodi, kus 035-1 muutub jälle 035-ks, ehk probleem on kadunud, kuid oht alkoholismiks on endiselt olemas. Täielikult seda 035 välja juurida inimesed ise ei saa, kui see kood oli inimeses loomishetkel olemas. Seda koodi saab muuta ainult arhitekt, kuid kuidas inimene arhitektiga jutule saab, see sõltub inimesest endast. 

Neid ridu kirjutades meenus, et ka inimese DNA ei ole mitte midagi muud kui üks kood või numbrite jada. Ehk on see isegi see sama põhikood, mille arhitekt on inimese sisse istutanud ja mida näeavad ainult need, kes on maailma mõistatused ära lahendanud. Inimene virtuaalsuses ongi koodi nägu. Maailma välimus on maskeering, millest inimene ei suuda läbi näha ja veel vähem seda mõista. Õnneks, inimene on programmeeritud nii, et ta näeb kõike muud kui mingit robustsest koodi. Aga kui eemaldada maskeering, siis paljastub tõeline saladus: Jumal tegi inimese oma näo järgi. Järelikult, Jumal on ise samuti mingi kood - võibolla mingi superkood, mis sisaldab iseendas kõikide inimeste ja asjade koodi ehk tervet maailma korraga.

Nüüd aga katsuks nuputada, kus kohas meie maailm asub? Matrixi filmis näidati, et meie maailm asub mingi kasti sees. See tuleb loomulikult sellest loogikast, et inimene ei oska virtuaalsust mitte kuskil mujal ette kujutada, kui arvutikorpuses asuvate komponentide sees.

Kui ma arvutis trükin seda teksti siia blogisse ja vaatan ekraanile, siis kus kohas täpselt või mis komponendi sees toimub see tegevus, mida ma arvuti ekraanilt näen?

Emaplaat=matrix. King James piibli versioonis (1611 aasta) esineb sõna "Matrix" viis korda. Eesti keelses 1968. aasta piibli versioonis on matrixi vasteks - emakoda ja 1739. aasta piiblis on vasteks - lapse-kodda. Teine Moosese raamat 34:19 Kõik, kes avavad emakoja (matrixi), on minu päralt...

Vaadates seda ülikeerulist virtuaalsust loovat arvuti emaplaati, võin sedasi öelda, et täpset kohta, kus toimub tegevus või siis lihtsamalt, kus on virtuaalne arvutitöölaud (desktop) koos kõigi kaustade ja programmide otseteedega, sellist täpset kohta emaplaadil polegi. Tegevus tundub toimuvat igal pool korraga ja kõigi komponenti koosmõjul. Siin meenusid kohe kuldsed sõnad briti ulmekirjanikult Arthur Charles Clarke'lt (1917-2008): Igasugune piisavalt arenenud tehnoloogia on maagiast eristamatu. Samas, kui proovida mõelda, et kui algeline on tegelikult see pildil olev emaplaat, võrreldes maailmaga, kus me elame, siis fantaasia ei küüni ligilähedalegi kirjeldamaks seda emaplaati, mida oma koduks võib lugeda. Looja loodud emaplaadi kirjeldamiseks võib vast niipalju öelda, et ilmselt see ei saa füüsiline asi olla. Kui proovida mõistatada, kes on selle maailma arhitekt ja kuidas ta seda maailma haldab, siis siin ei aita ka kõige parem fantaasia. Analoogiat tuua meile tuntud arvuti ja päris maailma vahel ei ole vast mõtet, sest kindlasti ei ole maailma arhitekt patsiga poiss, kellel on hiir näpus.

Loo lõpetuseks ütlen, et teemasse sisse minna, kirjutasin seda lugu justkui teadmises, et maailm ongi virtuaalne. Kuidas asjad tegelikult on, ei tea siin maailmas vist küll keegi ja kas üldse ongi vaja seda teada? 

Kuna seda Coca-Cola teooriat hetke kogemuste juures kinnitada ei ole võimalik, siis las ta ka jääb nii. Ma printisin selle Coca-Cola pildi välja, kasutades must-valget printerit. Selle pildiga enam silma ära ei õnnestu petta. Virtuaalne punane on kuhugi kadunud!

 

Printisin selle pildi välja ka värvilise printeriga, sooviga tuvastada luubi all punast värvi. Tõepoolest, tuvastasin joontel mõned üksikud punakad täpid, kuid neid oli väga vähe ehk peaaegu olematu kogus võrreldes teiste toonidega. Saan järeldada ainult ühte. Aju loob punase tooni koosmõjus teiste toonidega, mis pildil nähtavad. Tegelikult on taolisi pettepilte väga palju, kuid huvitav ongi just see, et kuhu võib välja jõuda fantaseerides asjades üle, mis pole loogikaga seostatavad.

Olgu see maailm milline tahes, kuid ikkagi on maailm kummaline. Arvan endiselt, et ahvist inimest ei saa mitte ühegi valemiga, kulugu selleks või terve igavik...

LÕPP

Purulollid

Inimkonna teema vajab sellist üldist, pealiskaudset läbi nämmutamist, sest seoses selle teema lahti seletamisega võivad ära kaduda ka mõned „vandenõuteooriaid“. Siin blogis on tegelikult inimkonna teema osades postitustes juba kaudselt läbi kajanud, kuid tervikpilti pole jõudnud veel kokku panna. Olgu öeldud, et kogu info on eelnevalt juba kuskil üles kirjutatud, mina eriti ise midagi ei ole juurde mõelnud vaid lihtsalt püüdsin pildi kokku panna nii nagu oskasin. See teema läheks lõpuks väga keeruliseks, kui siia proovida sisse tuua veel inimese psühholoogia/psühhopaatia, kuid sellest võibolla kunagi teinekord. Ilmselt kunagi võtan uuest ka "maailmade" teema veel eraldi ette, sest selle kohta on tekkinud mõned mõtted. See teema sobiks tegelikult ka sellesse teemasse, kuid ei soovi lugu liiga pikaks ajada. Alustan siis kohe päris algusest.

Vandenõuteooriaid on hästi palju. 

Nagu välja on tulnud, siis osad vandenõuteooriad polegi mingid teooriad vaid on päris sündmused/salajased toimingud. Osad teooriad on senini teooriad ja osad on täielik jama.
Need vandenõuteooriad, mis on tõeliseks osutunud, nende kohta ei tahakski suurt rääkida, saate ise guugeldada.

Need teooriad, mis on senini teooriad, nendes on vähemalt neljasugust infot: 

- Teooriad, mis suure tõenäosusega varsti liigituvad reaalsuseks.
- Teooriad, mis on ulme ja jäävadki vähemalt esialgu ulmeks.
- Teooriad, mis ongi fantaasia ja mis ei saagi mitte mingil tingimusel reaalsuseks.
- Teooriad, mis on täielik jama (vale, suitsukate, müra). 

Täielikku jama on tavaliselt „ulme“ eetrisse paisatud selleks, et peita mõnd päris „sündmust“.
Miks ma vandenõuteooriad loosse tõin on see, et siit hakkabki kogu pall veerema.
On teatud hunnik vandenõuteooriaid, milles "peavad" osalema miljonid inimesed. 

Näiteks kolm põhi-vandenõu teemat, kus „osaleb“ kõige rohkem inimesi on:

- Kosmost pole olemas
- Lame maa
- Antarktika

Kui kosmost pole olemas ja maa on lame, siis teavad seda kõik „astronaudid“ ja tähtsamad NASA jt. riikide kosmoseagentuuride töötajad. Huvitav on siin ära märkida selline asi, kahjuks allikat ei mäleta, sel ajal kui astronaute veel eriti palju ei olnud, siis väideti, et kõik, kes on „kosmoses“ käinud, usuvad eranditult Jumala/looja olemasolusse. See võib tulla muidugi mitmest asjaolust. Esiteks vandenõuteooriast, et kosmost ei olegi olemas, on kuppel, kust edasi ei saa. Kupli (firmanent) „teooria“ kõige tuntumaks allikaks on vast piibel. 

Ja teiseks, paljud „astronaudid“ kuulusid tol ajal salaseltsidesse, kes nii või naa uskusid looja olemasolusse, muidu sinna salaseltsi ei pääsegi.

Kui maa on lame, siis peaksid kõik taiplikumad kaugsõidu kaptenid ja lennukite piloodid seda teadma, kosmonautidest rääkimata. Kui maa on lame, siis peaksid seda teadma paljud sõjatööstusega seotud inimesed: GPS navigatsioon, kaugmaa rakettide navigatsiooni süsteemid, osad neist suudavad navigeerida lisaks GPS-le ka täheatlase järgi. Satelliit-TV ja geostatsionaarne orbiit. Satelliitide ehitajad, saatjate/vastuvõtjate tehnikud peaksid taipama, et midagi on valesti. Väidetavalt isegi snaiperid peavad kauglasu puhul arvesse võtma Coriolise efekti. Kindlasti on veel selliseid elukutseid või mingite ametite esindajaid, kes peavad niivõrd-kuivõrd teemaga kursis olema. Meenus kohe WRC Rally Soome etapp, kus mõned kiiruskatsed sõideti põhja pool ja kommentaator lajatas "lamemaalastele" ära, et seoses maa kumerusega võib kohati ülekande pilt katkeda ja see pidavat ka kinnitama, et maa on ümmargune. Küll oli uhkus ja ärapanemine hääles sellel kommentaatoril, aga jama oli see, et mitte üks kord pilt ei katkenud. Kas maa on nüüd siis lame? Selle kohta ma kommentaari ei kuulnudki.

Järgmiseks Antarktika. Siin teemas on erinevaid vandenõusid, kuid kui Antarktikaga on mingi "vandenõuline" teema (jäämüür, suviti läbipääs läbi avatud jäämüüri teistele "tundmatutele" mandritele, suurem maakera jne), siis ka sellest peavad teadma väga paljud inimesed.
Kes suudavad miljonitel inimestel suud kinni panna, et nad ei räägiks välja „raputavaid“ kõike muutvaid saladusi avalikult kogu inimkonnale? Saab muidugi nii öelda, et on vilepuhujaid osadele teemadel, kuid need vilepuhumised kaovad üleüldisesse mürasse ja peavoolumeedia ei käsitle neid teemasid üldse või käib neist faktikontroll üle. Isegi endisaegsed tuntud astronaudid on kosmose ja kuul käimise kohta andnud selliseid ütlusi, millest meedia rääkida ei soovi. Ühele väga kuulsale astronaudile pandi piibel ette, et ta käe sellele asetaks ja vannuks, et räägib tõtt ja ainult tõtt. See kartlik astronaut keeldus sellest protseduurist. Samas,  arvestades üldisi asjaolusid (miljonid teadjad), siis vilepuhumist on tegelikult ikkagi väga vähe. 

Nüüd jõuangi selle looga kohta, kus peab kasutama ühe tuntud poliitiku kuulsaid sõnu, et "70% rahvast on lihtsalt puruloll“. Kas siis need purulollid valdavalt töötavadki nendel ametipostidel, et suurt midagi ei leki?
Siit kohe ka järgmine küsimus, miks on enamus inimestest purulollid? Muuseas, väidan, et see ütlus peab paika, sest vastasel juhul elaks inimkond väga hästi, ilma sõdade, nälja ja moodsa katkuta. Paljud võivad siin vastu vaielda, et see tavaline inimene ei saa mitte midagi teha. Selline mõtteviis on juba iseenesest vale, sest saab küll ja ainult tavaline inimene saabki ja mitte keegi teine. Tavaline inimene ongi kõige tähtsam, mitte see väike ja kitsas poliitikute klikk ja eliitringkond. Toon ühe näite. Kui „tavaline“ inimene ei valiks omale sõduri elukutset, siis ei saaks ka sõdasid olla, sest pole kedagi, kes poliitikute/eliidi „jamasid“ klaariks. Olgu, ajateenistus on kohustuslik ja tuleb minna. Käid ära, sõtta sind ei saadeta ja sellega ongi asi lõppenud. Kes aga väga tahab, see nihverdab ennast ka sellest kohustusest ausalt vabaks. Maailm on tänu "eliidile" ebastabiilne ja hetkel justkui näib, et igal „normaalsel“ riigil peab olema sõjavägi. Olgu, ma pole sellega nõus, aga kui „inimene“, kes mõtleb teistmoodi, kui see 70% purulolle, siis ta võib armees palgaline olla küll, kuid siin on üks aga. Oma riiki ja kodu võib ja peabki kaitsema, kuid võõrale maale sõjaväe mundris ükskõik mis nimetuse all (näiteks: rahumissioon või korratagamine) minemine on vale. Kui kõik sõdurid üle maailma nii mõtleksid ja oma jalga mitte kunagi vormis ja püssiga teise riigi territooriumile "raha eest" ega ka patriotismist ei tõstaks, poleks samuti sõdasid. Siin on ka veel selline asi, et mitte keegi ei sunni kunagi palgalist sõdurit mõnele välismissioonile minemast, tegu on alati vabatahtliku otsusega. Venemaa kohta ei kommenteeriks ja poliitiliseks ei läheks, kuid kui Eestis kuulutatakse välja üldmobilisatsioon, siis vaevalt keegi sind Moskva alla kaevikusse saadaks, ikka jääksid Eestimaa pinnale. Kui juhtub, et tahetaksegi Eestimaa piirest kaugemale saata, siis saada nad ise sinna samasse, kus päike kunagi ei paista ja oled õige mees ja jääd õigeks meheks.

Järgmiseks, miks aga on maailmas 70% purulolle? Nüüd lähebki asi põnevaks. Enne kui seda teemat lahkama hakkan, ütlen ära, et purulollide olemasolu on vajalik selleks, et näha, kes on kes ja mis on inimese sisu. Olen seda vist varemgi kuskil öelnud, et maailmas, kus on kõik hästi, seal ei avalduks inimese tõeline olemus. Selles, praeguses maailmas, aga avaldub ja inimene saab teha omad järeldused ja saab korrigeerida/õppida/muutuda paremaks inimeseks. Kui maailmas oleks ainult 30% purulolle, siis oleks siin ilmas meil kuldne elu nagu eelpool põgusalt kirjeldasin. Selle maailma eesmärk saabki olla ainult see, et eraldada terad sõkaldest. Kes tahab sõkal olla? Mitte keegi ma arvan, mõtelge ja käituge siis vastavalt! Kas aga puruloll saab tera olla? Seda vastust ma ei tea päris täpselt tänaseni, kuid ilmselt isegi saab erandjuhul, kuid see ei ole purulollide eesmärk.
Nüüd aga läheb asi ulmeks ja „vandenõuteooriaks“, ütlen veel kord, tegu pole minu väljamõeldisega, vaid kõik info on kuskil olemas ja mina katsun seda ulmet omavahel kokku panna sedasi, kuidas mina seda hetkel näen. Teooriate kohta ütlen alati hetkel või praegu, sest seda loen senikaua ulmeks, kuni seda mitte kuidagi „katseliselt“ tõestada ei saa. Samuti võib mõni teooria ka ajas muutuda, olenevalt kättesaadavast infost ja isiklikust tunnetusest.

Kes on siis need 70% purulolle?
Siin saab tuua lausa kaks erinevat infoallikat. Esiteks Hollywood, kes algselt proovis „purulolle“ kujutada zombidena, kahjuks inimesed (siin pean silmas neid, kes ei liigitu „purulollide“ alla) ei tahtnud kuidagi ärgata ja viimase aja filmides räägitakse juba päris avalikult, keerutamata ja kõva häälega. Näiteks Matrixi film, kus öeldakse et väga paljud „inimesed“ on tegelikult botid.

Kaader filmist Matrix 4.

Bot on tarkvaraprogramm, mis töötab Internetis ja täidab korduvaid ülesandeid. Kuigi osa robotiliiklusest pärineb headest robotitest, võivad halbadel robotitel olla veebisaidile või rakendusele tohutu negatiivne mõju.

Ma ise imestan, et miks Hollywood seda kõike teeb? Jääb justkui mulje, et nad sooviksid, et inimesed mõtlema hakkaksid. Õnneks, mõned ikka hakkavad mõtlema kah!
Teine allikas, mis inimesi kaheks lahterdab, on piibel - "Need on need, kes tekitavad lõhenemisi, maised, kellel ei ole Vaimu" (Juuda 1:19). Vaata nüüd ümberringi ja küsi endalt, kes tekitavad lõhenemisi? 1739. aasta eesti pudi-keelses piiblis on see kirjakoht öeldud minu meelest veelgi paremini: Need sinnatsed on, kes isseennast ärralahhutawad, lihhalikkud, kellel waimo ep olle. Piiblist sobiks siia nüüd tuua teinegi väga tähtis ja teemasse sobituv kirjatükk eliidi  või tegelike valitsejate kohta. NB! Väikese riigi president ja poliitikud ei ole tegelikud valitsejad. Nagu ma ammu juba olen arvanud, et päris püramiidi tipus ei olegi inimesed. Püramiid vast ei oleks siin õige sõna, aga las ta olla praegu. Pauluse kiri efeslastele 6:12 "Sest meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega." Piiblist peaks ka kunagi ühe loo tegema, kuid mul on selle raamatu ees aukartus, see on kõige suurem „ulme“ raamat üleüldse, mis tõsimeeli räägib elust, surmast, heast, kurjast, eetikast, moraalist, kasvatusest, taevast, maast, inimestest, dimensioonidest, tulevikust, ajast, eksortsismist jne üleüldse kõiksugusest ulmest. Häda on ainult selles, et see raamat on kirjutatud suhteliselt raskelt loetavana ja üldjuhul ei saa enamus inimesi suurt midagi aru, mida seal öelda on tahetud. Paljud ütlevad, et piibel pole täpne või piibel on võltsing. Ma ütleks selle kohta nii, et piibel on täpne, aga inimesed on loonud piiblist meile ebaõige kujutuse. Ma pole mingi piibli asjatundja, aga uue testamendi olen mõttega läbi lugenud, paar osakest ka vanast testamendist. Piiblis on kirjas, et seda raamatut ei saa peita ega muuta. Seda tabab hirmus häda, kes seda teha proovib. Piibli teema tundub igav olevat, kuid väidan, et see on igav ainult selle pärast, et seda on võibolla igavalt serveeritud. Ma mingil ajal riputasin ühte Facebooki gruppi üles pildi Jeesusest ja küsisin küsimuse, mis on pildil valesti?

Ei tulnud ühtegi pakkumist, ega ka ühtegi küsimust, et ma ise vastaksin, mis selle pildi juures valesti on. Sellest järeldan, et see raamat on äärmiselt ebapopulaarne, kuid see selleks. Tõin selle teema siia sellepärast, et see on tähtis, see näitab ära kui valeks kõik on keeratud. Tsirkust teevad inimesed, aga raamat tundub õige olevat. See on täpselt nagu Hollywoodi kinoga. Tsirkust tehakse kinolinal kõvasti, aga info on õige. Vaadake nüüd seda "Jeesuse" pilti uuesti ja lugege kirjakohta Pauluse esimesest kirjast korintlastele 11:14 "Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid". Kui selles raamatus on sedasi kirjas, mille sõnade autoriks on Jumal ise, siis on ka loogiline, et Jumala poeg oli ja peab olema "poisipeaga" absoluutselt igal maailma ikoonil või pildil nii nagu Jumal on öelnud. Reaalselt on aga kõik täpselt vastupidine. Oeh, kui palju on piiblis kohti, mille vastu eksib terve maailm, erilisteks eksijateks ja eksitajateks on aga just need, kes väidavad endid seda raamatut kõige paremini tundvat. Tõlgendatakse ja tõlgitsetakse seda raamatut just nii, kuidas heaks arvatakse. Õnneks on olemas ka raamatu tõelisi tundjaid, kuid huvi korral peate nad ise üles leidma. Eks see raamat on põlu all vist ka sellepärast, et seal on need samad "VANDENÕUTEOORIAD" kõik ilusti kirjas. Lame maailm, kunstlik maailm, kuppel taevaste kohal, ülemised veed, hauatagune maailm, surnust üles ärkamine, silmapilkne tervenemine jne jne.

Nüüd aga lõpuks tagasi jälle purulollide juurde.

Vandenõuteooriate maailmas nimetatakse selliseid inimesi biorobotiteks.
Selle ulmelise info põhjal võib vast oletada nii, et maailmas elab umbes 30% hingega inimesi, ülejäänud on inimkujulised biomehaanilised korduvülesande programmiga võrku ühendatud olendid. Päris jube definitsioon inimese kohta. Kordan lugejale üle, tegu on ulmega, fantaasiaga, millel ei ole midagi ühist päris eluga. Miks ma seda ütlen, on see, et teema on vastav ja lugejad on erinevad. Sain kunagi korralikult kommentaariumis kurjustada, kui proovisin ühes teemas võrrelda inimesi programmidega.

Kuidas teha vahet, kellel on hing ja kellel mitte? Mulle tundub, et selle küsimusega tegelemine ei kuulu inimeste valdkonda, see on rohkem Looja teema. Arvan, et inimeste välistunnuste järgi ei ole võimalik seda küsimust lahendada. Ei ole näiteks nii, et inimene, kellel on kõrvanibu pea külge justkui kinni kasvanud (PS, need inimesed ei oska keelt torru ajada), et selle inimese puhul on tegemist hingeta olevusega. Ei ole ka nii, et ülejäänute, rippuvate kõrvanibudega ning rullis keelega tegelaste sees, aga istub hing. 

Inimese keha ja selle võimed/omadused on muidugi hoopis teine teema ja sellega, nagu ajaloost teada on, on tegelenud nii mitmegi riigi teadlased.
Ma panen siia alla nüüd originaalsuuruses ühe ägeda pildi uurimiseks inimestele, keda hingede teema eriti huvitab. Ma algul arvasin, et ma teen sellest ühe põhjalikuma loo, kuid loobusin sellest mõttest praeguseks. Tegemist on Robert Fluddi teadvuse kaardiga. Robert Fludd (1574-1637) oli arst, kes illustreeris oma inimteadvuse mudelit 1619. aastal. Huvitav on märkida, et Robert Fluddi arvates, asus hing kolmes kohas korraga. Hinge asukoht on märgitud ladina keelsete sõnadega Hic anima est - siin asub hing. Pildil on veel väga palju huvitavat, kes viitsib, võtab ladina keele translaatori ette ja hakkab uurima, kuigi see peaks niisamagi mõistetav olema. Mulle üldiselt keeled hästi külge ei hakka. Olen pidanud ikka päris palju vaeva nägema, et saada osad keeled sellisele tasemele, et hakkama saada. Häda vist ongi selles, et "kui pead" õppima, siis ei edene, aga kui tahad õppida, siis edeneb üliväga. Näiteks olen uurinud päris paljusid ladina keelseid raamatuid ja ka ühe raamatu lausa eesti keelde tõlkinud (leitav siit blogist, kasuta blogi otsingut ja trüki sinna "sümbolid") ning huvitaval kombel ma mõikan päris paljusid ladina keelseid sõnu. Kuidagi loogiline tundub see keel.

Põhiteemasse tagasi. Rusikareegel justkui oleks selline, et igast kolmest maa elanikust ainult üks on hingega ja teised kaks on puhtad maa tooted. Kuidas siis ikkagi vahet teha hingega ja hingeta inimestel? Ma olen seda teemat põgusalt Matrixi lugudes juba puudutanud ja ei hakka olulisemaid jutupunkte üle kordama. Toon siia kõige olulisema välja. Hingeta inimene kardab paaniliselt surma, see tasuks meelde jätta. Samas on see loogiline, sest kui tema keha sureb, siis seal polegi nagu rohkem midagi. Kui aga sureb hingega inimese maine keha, siis tema elu alles algab. 

Kas pole mitte iidamast-aadamast otsitud elueliksiiri ja ka praegu otsitakse seda pingsalt. Alles ükspäev lugesin peavoolumeedia kanalist umbes sellist uudise pealkirja, et vananemisele loodetakse anda tagasikäik. Kes aga sooviks siin maailmas igavesti elada? Kui sa vastad, et sa soovid igavesti elada, siis mõtle see teema enda jaoks korralikult läbi ja küsi siis see küsimus endalt uuesti. Siin peab muidugi vahet tegema ka sellel, et kui hingega inimene pannakse püssitoru ette ja öeldakse, et nüüd lähed looja karja, siis enesealalhoiuinstinkt (see ja paljud teised programmid on inimkeha standardvarustuses ning on installeeritud inimkeha sisse, et keha ei lõppeks asjatult ja enneaegselt, no kasvõi puhtast uljusest) paneb su tegema kõik selleks, et ellu jääda. Ainult treenitud "vaimuga" inimene saab sellised programmid endas välja lülitada. Neid inimesi võidakse hiljem kutsuda õilsateks või kangelasteks. Kuid ärge laske ennast eksitada, kangelane saab ka robot olla, oleneb roboti programmist. 

Kas hingega või hingeta, kuid kõik koos me moodustame inimkonna ja küllap on looja sedasi teinud, et me ei avastaks üksteise saladusi. Üha enam küsin endalt küsimusi, kas ongi üldse vaja pragusid lüüa sellesse maailma? Samas, tahaks kõike teada. Kuidas aga enda juures kindlaks teha, kas olen hingega varustatud või mitte? Küsin siis nii, kuidas lugu haakis? Kui haakis, on lootust...

LÕPP

Mõned klõpsud Eestimaast

Tõmbasin oma telefoni pildipanga arvutisse ja jäin mõnda pilti vaatama, mida ma selle aasta jooskul teinud olen. Sai kevadel seigeldud Haapsalust kuni Vastseliinani ja sealt Peipsi äärt mööda koju tagasi. Eesmärgiks oli teha peatus suurtemate mõisate ja losside juures. Ma vist eriti palju ei eksi, kui ütlen, et vähemalt Lõuna-Eestis on suured lossid umbes 20 km vahega üksteisest. Ja kõik need suured lossid nagu Helme loss, Rõngu loss jne asusid suure veekogu ääres, mida tänapäeval enam eriti märgata ei ole. Mõtlesin, et postitan mõned tripil olles tehtud pildid blogisse üles. Samas on siin mõned pildid ka tripi välised. Midagi eriskummalist sellel reisul olles silma ei hakanud, sest kõik need teemad on juba sellisel tasemel siin blogis ära lahatud, kui palju on mõistust antud, et olemasolevast infost aru saada. 

Need kaks pilti ei ole nüüd reisu pildid, aga tahtsin need siia ikkagi panna, kuna siin tundub olevat tegemist väikese anomaaliaga. Ülemisel pildil on Tallinna Vanalinnas keegi hea inimene kaevanud augu, et ma sinna näha saaksin. Ei ole midagi uut selles, et nn vana kultuurikiht algab tänasest teekatte kõrgusest umbes meeter alla poole. Ma olen selle pildi siia blogisse pannud ka korra ja lahanud seda pilti natukene, aga vaadake nüüd alumist pilti. Pilt on võetud Kalamajast. Head inimesed on kaevanud suure vundamendiaugu ja mida ei ole, on kultuurikiht. Ometi on teada, et Kalamaja oli vanal ajal Tallinna (nüüdse vanalinna) eeslinn. Kalamajas on hooned mattunud nagu igal pool mujal, kuid selles vundamendiaugus pole vist kunagi elu olnud. Sinisavi paistab üpris maapinna lähedal.

Ei mäleta, kus ma pildi tegin, aga mis on pildil valesti? Kus on kotiriides inimesed, kes just orjusest vabanenud olid?

Nüüd natukene nuputamist. Vaadake seda risti. Mis aastal on see rist tehtud? Miks on ristil viisnurgad?

Minu isa maja on maja paberite järgi ehitatud u. 1860. aastal. Palk on veel kõva, pole häda midagist. Majal vundamenti ei ole, palk on pandud otse maa peale. 160 aastaga erilist kultuurikihti ei ole tekkinud, uks on omal kohal, aknad ka, aga vaadakse nüüd pildil olevat viinaköögi keldrit. Millal see maja siis ehitati või mis on juhtunud? Suurem mees võib otse katusele astuda.

Pildil vist on Vastselliina kindluse org. Praegu on seal väikene jõekene, vanasti ulatusid veed aga kõrgele künka servani.

Üks väga kihvt ulme-vana (Elukulg) on tähelepanu juhtinud kõiksugu vanadel müüridel olevatele aukudele. Miks need augud müürides on ja kuidas nägid need müürid originaalis välja, seda vist ei tea keegi.

Ma ausalt ei mäleta, kus kohas ma selle pildi tegin, aga miks on 1840. aasta Eesti mõisa tapeedil mongoliitse rassi esindajad?

Vist on see alumine pilt tehtud Keila kirikuaias. Kas Matrix viskab vimkasid või kuidas see on võimalik, et tühjale kiviplaadile on jäänud rõngasristi kujutis? Torino surilina effekt?

Vaade suvalisele seinale Rogosi mõisa siseõuest. Silm sirkel, nina vinkel ehitustehnoloogia.

Rogosi mõisa välissein. Küll on ikka palju arhitekte selle maja kallal nokitsenud.

See pilt eksis siia kogemata ära vist. Peaaegu kõik vanad majad on mattunud, neid ei ole mõtet enam pildistada.

Mõisaprouad ja -preilid saivad 18. sajandil omale säänsed uhked hauaplaadid. Puhas raud. Kas sepp tagus selle alasil välja ja tegi peitliga nikerdused pääle? Ja muidugi sümbolism, okultism ja mis iganes ismidega see kaua aega tagasi elanud rahvas tegeles. Kõikenägev silm, püramiid ja kaks põlevat tõrvikut, mille otsad on alla suunatud, et näidata kadunukesele teed sealpool ilmas.

Selle kivi ma panin lihtsalt selleks siia, et äkki mõni teadjam oskab öelda, mis kiviga on tegu. Saatsin küsimuse ka vastava ala teadlastele, kuid vastust ei ole saanud. Kivi sisaldab endas läbipaistvaid kihte nagu õhuke kile, mitmekordselt üksteise peal ja jätab justkui petlikku mulje, et kivi koosneks nagu hõbedast.

Suvaline vana kõrvalhoone Lihula mõisa kõrval orus. Kui hoonete joonised tehti hiljem ja needki valesti, siis öelge mulle hääd inimesed, kuidas see võlv on ehitatud, ilma et kokku ei kukuks. 

Kõik tähelinnad ja suured lossid asuvad kõrge künka peal. Enamus lossid on väidetavalt kuskil 13-15. sajandil ehitatud. Kes kuhjas iga 20 kilomeetri takka need vallid nii kõrgeks, et sinna sai lossi või kindluse ehitada? Talupoeg kuue hõlmaga tassis?

Jälle need augud, siin pildid aga korrapärased. Tõenäoliselt asetsesid neis aukudes põrandatalad.

Kõik see org oli kuni kindlusemüürini vett täis, nüüd aga..

Lihula Alexandri väravad. Tänapäevane hale koopia võrreldes sellega, mis kunagi siin võis olla. Ja miks just Lihulas Alexandri väravad? Terve Euroopa on Alexandri väravaid täis ja nüüd korraga Lihulas kah!

1929. aastal nägi juba see kant väga mannetu välja.

Küll tahaks näha, kuidas need talupojad u. 700 aastat tagasi või veelgi enne neid tulevasi kindluse asemeid mullaga täitsid. Tegelik vastus sellele küsimusele on see, et need nn künkad, millel lossid asusid olid vanasti otse mere ääres.

Huvitav on märkida, et vanade kroonikate järele olevat 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algusel Lihula all olnud sadam, kuigi meri (Matsalu laht) asub mitme kilomeetri kaugusel Lihulast (Kaja, nr. 186, 9 august 1934 tr. 1). Siin blogis on palju teemasid ja oletusi, et miks veetase oli vanasti hoopis teine kui tänapäeval.

Paljud vanad müürid on laotud paekivist. Vaadake neid kive lähemalt, kui mõnikord mõne vana hoone juures olete. Kivid on kõik soonilised. Kuidas need kivid välja raiuti või on siiski tegu tehnoloogilise tööga. 

Jätkuvalt Lihula. See vallikraav on juba päris kinni vajunud või kinni aetud. 100 aasta pärast pole enam arugi saada, et siin kunagi vesi voolas.

Tõenäoliselt pole sellel majal midagi kummalist, kuid minu põlvkonna inimesed ei oska aimatagi, miks on sellel majals sellised väikesed peened süvendid. Mis oli nende eesmärk?

See sama maja Lihulas, mille "võimatu samba" pilti eespool näitasin.

Tänapäeval enam aknaid vaja pole. Küsimus suurele ringile, mitu korrust maja on mäe sees? Kui ma teaksin, siis ütleksin ise.

Milline maja see kunagi oli, seda me vist enam isegi ei oska oletada, aga küll on erinevatel ajastutel proovitud seda maja oma käe järgi sättida. Välja on kukkunud nagu alati.

Viimane pilt Keilast. Kirikuaia väravapost. Vanasti neil kaugetel vaesetel aegadel, kui inimesed langesid kui loogu katku kätte, sest maski veel ei tuntud, ja käidi kotiriides ringi, siis tehti selliseid aiaposte. Tänapäeval, täistehnoloogilisel ajastul, võid igast ehituspoest osta igasuguseid aiaposte, aga meie tehnoloogiline ajastu, seda kotiriides ajastut ei saa tehnoloogiliselt enam ilmaski kätte.

LÕPP