Mis saab meist pärast surma?

Alustan veidi kaugemalt. On üks asi, mida justkui järgnevast jutuajamisest vaimuga (Mis meist saab peale surma?) saaks teha. Inimesed, kes usuvad, et me oleme ahvist arenenud mõtteviisiga, liigitasin algul biorobotiteks või teise sõnaga "maiseks". Siis aga hakkasin mõtlema. Inimene ei saa olla pelgalt bioloogiline masin, sest siis ta ei hakkaks tööle - ta oleks surnud. Kuigi raamatus on öeldud, et vaim lahkub kehast mõni hetk enne surma, mis tähendab, et keha saab mõnda aega elada ka ilma vaimuta, aga siis puudub sellel teadvus. Ilmselt ikkagi peab olema kõige elava sees mingi keha tööle panev jõud.

Paljude inimeste sees on tegevad alamad vaimud/hinged ja paljud neist vaimudest on kurjad. Jutuajamisest vaimuga tuli välja ka see, et olen olnud selle mõtteviisiga nähtavasti eksiteel (ja ilmselt olen ka praegu), kui usun, et sellise tunnuse (ahvist inimeseks) järele saab välja raalida "maiseid". Seal on kirjas, et paljud usklikud, kes käivad kirikus ja ka paljud pastorid ei adu, mis on teispoolsus ja liigituvad tegelikult alamat hinge/vaimu sisaldavateks kehadeks, keda varemalt pidasin biorobotiteks. Mis on õige, mis on vale, ei tea siiani ja ilmselt mitte keegi ei tea, nii et neil teemadel pole mõtet vaielda. Ja ka algavat vaimuga jutuajamist ei tasu uskuda, kuid mingite pisikeste infokildude pärast otsustasin selle siia üles riputada. 

Mainin ära, et raamat on üle saja aasta vana ja ajad on läinud edasi. Mida me tänapäeval enda ümber üha enam näeme? Elektroonilist mõtlejat, kes nüüdseks on ka omale keha saanud, aga ta on niikaua meie liitlane ja abiline, kuni piir on ületatud, kust teda enam välja lülitada ei saa, ilma, et see füüsilisele maailmale etteaimamatut või isegi hukutavat tagajärge ei tooks. Niipea, kui piir on ületatud, avaldub ka selle tõeline pale (kurjus). Harry Potteris on läbi lillede näidatud, kuidas kurjus omale aegamisi keha ehitab, kuni ta lõpuks saab tulla. Matrixi IV filmi baasilt saab oletada, et need inimesed on enamasti kõik selle kurja jõu alluvuses (botid).

Järgmine teema enne, kui küsimuste/vastuste juurde jõuan, on nõiad ja teadmamehed, mida selles raamatus käsitletakse. Panen siia ainult olulisema. 

Olgu mõni koht selle arvamise tõenduseks.
"Teie ei pea mitte pöörama pomisejate ja nõidade ega teadmameeste poole; ärge otsige neid, et
teie neist roojaseks ei saaks." (3. Mos. 19, 31).

Mõelge ka järgnevale kirjakohale. „Ja kui üks hing pomisejate, nõidade ja teadmameeste poole pöörab, siis tahan ma niisuguse hinge vasta oma Palge panna ja teda ära kaotada." (3 Mos. 20, 6).

Õige nõia/teadmamehe, kes inimesi nõustab, selle elule tehakse lühike lõpp ja pange nüüd tähele! Kes sellise nõia käest abi käib otsimas ja ka seda saab, ka selle maine tee võidakse üsna ruttu ära lõpetada. Tõelisi nõidu/teadmamehi on aga väga vähe, kuid nad on siiski olemas ja niipea, kui nad oma tegevust on alustanud, siis üsna ruttu saab nende elutee otsa. Just selle tunnusmärgi järgi tunneb ära õige nõia/teadmamehe. Ülejäänud, kes aastaid/aastakümneid tegutsevad, pole mingid nõiad ega teadmamehed selle tõelise mõtte tähenduses.

"Ja kui ühe mehe või naise sees on pomiseja ehk teadmameeste vaim, need peab armuta surma
pandama." (3 Mos. 20. 27). 

Nüüd põhiteemani. Algava küsimuste-vastuste vastuste andjaks oli hindu, kes oli hariduseta ja inglise keelt ei osanud, kuigi seanss viidi läbi inglise keeles, sest vaim, kes temasse asus, oskas paljusid keeli. Pealtnägijad tõendasid, et poiss ei oleks ealeski midagi sellist rääkida osanud, kuna ta polnud neist asjust teadlik. Poisi sees oli kaks vaimu ja ta langes iseenesest vastavasse seisundisse ning siis ta hakkaski jutustama...

Mis saab meist peale surma?

Küsimus. Sina ütled end vaimu-olevuse olema, kes Mr. A. füüsiliste elundite kaudu kõneleb, eks ole nii?

Vastus. Nõnda küll.

Küsimus. Kes sa siis oled?

Vastus. Mina olen mees, kes maapeal elades Indias asus ning ma tarvitasin suure osa oma eluajast nende tõsiasju uurimisteks, mis seda maailma puutuvad, milles ma nüüd elan.

Küsimus. Kas Mr. A. teab, et sina tema suu kaudu kõneled?

Vastus. Ei tea. Tema ainelist keha valitsev võim, see on tema vaimukeha, on teadmatuse olekus ning mina olen nüüd see, kes temas valitseb.

Küsimus. Kui nüüd sina, nagu ütled, praegu Mr. A. vaimu asemel tema füüsilises kehas oled, kas siis tema vaim kehast välja on läinud?

Vastus. Nõnda see on.

Küsimus. Kus see siis on, ehk õigemine: kus tema on?

Vastus. Siinsamas toas teadmatuse olekus.

Küsimus. Aga kuidas see võimalik on? Kas siis inimese vaim ka enne suremist kehast lahkuda võib?

Vastus. Võib küll, ja vahetevahel teebki ta nõnda. Aga kuidas siis sina, Piibli tundja, seda tõde veel ei tea?

Küsimus. Kas siis Piibel seda kuulutab?

Vastus. Päris kindlasti. Eks ütle ometi üks apostel lausa, et teda vaimumaailma kolmandasse ringi tõsteti, aga tema maaline keha suri ometi alles hulk aega hiljemini.

Küsimus. Täitsa õige, seda Piibli kohta tunnen ma muidugi, aga apostel Paulus ise ei näi selle kohta üsna selgusel olema, kas ta selkorral oma maalises kehas oli, või sellest väljaspool.

Vastus. See on väga võimalik. Sest palju on neid, kes sellest sündmusest läbi käies, mida teie oma aru kohaselt „suremiseks" nimetate, ning oma maalisest kehast lahkumise järele, mõni aeg veel oma kehast lahusolemist ei märkagi. Ka pärast seda muudatust on nad veel tõelised meeste- ja naisterahvad. Apostel oli eelnimetatud korral oma kehast väljaspool ning ta keha oli „loves".

Küsimus. Kui nüüd inimese vaim kehast väljaspool on, kas siis vaimu ja keha vaheline ühendus ikka veel alles püsib?

Vastus. Muidugi! Sest kui nii ei oleks, siis sureks ju maaline keha ära.

Küsimus. Kas aga niisuguses olekus võimalik on väljaspool oleva vaimu ja tema maalise keha vahelist ühendust katkestada?

Vastus. On küll. Seda võib äkiline kohkumine korda saata. Sellepärast ongi väga hädaohtlik niisuguses uimastuse olekus olevat isikut vägivaldselt üles äratada (kuna siis vaim väga tihti kehast lahus on). See võib keha ja vaimu vahelist ühendust purustada ja keha jääbgi surnuks.

Küsimus. Mina olen õpetanud ja õpetan veelgi, et vaimu ja vaimu-keha maalisest kattest lahkumine kohe surma järele sünnib Kas mul õigus on?

Vastus. Ei, selles sa eksid. Lahkumine sünnib just enne keha suremist.

Küsimus. See on õieti imelik.

Vastus. Küllap ma seletan. Vähe aega enne suremist vabaneb inimese vaimu-keha oma füüsilisest kattest ning lehvib oma täies kogus mahajääva keha kohal üleval, kuna ta aga sellega ikka veelgi mõne peenikese ja õrna sideme sarnaselt ühendatud on. Füüsiline keha on alles elus, kuid inimene ei viibi enam selle seespool, ta on vaimukehas, kuid teadmatuses. Alles kui see peenike vaimline side täitsa katkeb, siis sünnib täieline lahkuminek ja kehas kustub aineline elu. Sellekohane side on ju ka Teie füüsilises elus olemas, nimelt see side, mis sünnitamise silmapilgul ema ja last üksteisega ühendab. Niisuguse ühenduse sideme katkemine on siis inimese uue ja kõrgema olevuse ringisse astumise algus, niihästi inimese maalisesse olekusse tulemisel kui ka siit lahkumisel.

Küsimus. Kas ma sinult veel mõnda asja järele küsida tohin?

Vastus. Küllalt.

Küsimus. Mis otstarbeks sina Mr. A. keha oma valitsuse alla võtad?

Vastus. Selleks, et tema kaudu selle maailmaga ühendusesse saada, millest lahkunud olen.

Küsimus. Aga mis jaoks siis?

Vastus. Ma katsun sellega inimestes vaimumaailma tõsiasjalisust kinnitada.

Küsimus. Aga eks selle tõepärasust tunnistada juba muidugi kindlaks? Näituseks meie kristlased tunnistame seda tõeks.

Vastus. Omamoodi küll. Teie pühakiri Piibel on sellest asjast tunnistusi täis, Teie ütlete küll ka, et selle antud õpetust õigeks tunnistate, aga teie kirikus-käijatest ei omanda tuhande seast mitte ükski neid tõsiasju, mis Piiblis vaimu-maailma asjadest leiduvad.

Küsimus. Kas see ütelus vahest liig vali ei ole?

Vastus. Ei ole ühti. Sa tead ju hästi küll, et nii mitmed Piiblilugejad end selle mõttega ära on harjutanud, kõik selles nimetatud vaimu-elu tõeasjad olevat küll tõesti sündinud, aga tuhandete aastate eest. Aga nõua neilt uskumist, et needsamad asjad ka nüüdki sünnivad — mis nad siis küll vastavad? Eks ütle nad kõike seda tühiseks ja võimatuks asjaks.

Küsimus. Kas nad selles siis eksivad?

Vastus. Mikspärast niisugune küsimine? Kas sa siis arvad, et vaimu-maailm nüüd teistsugune on, kui enne ja Kristuse päivil? Peaaegu kõigekujulisi Piiblis jutustatud vaimude ilmumist sünnib ka tänapäevalgi.

Küsimus. Aga kui nii on, miks siis seda tõsiasja mitte paremini ei tunta?

Vastus. Sellepärast, et inimeste meelsus liiga ainelise-olu (materialismuse) poole kaldub. Ja et lugu nõnda on, saab vaimu-maailma tuntavaks saamine ikka aina raskemaks.

Küsimus. Mikspärast nõnda?

Vastus. Sellepärast, et need inimese sisemised võimed, millega ta vaimu-maailma tunda ja märgata võib, tarvitamise puudusel nõrgaks ja jõuetuks jäävad. Eks teie sedasama nähtust oma füüsilises maailmas küll selgesti ei märka? Kui teie oma silmi ehk kõrvu enam sugugi ei tarvita, siis tulebki kord niisugune aeg, mil need elundid küll kehal veel alles on, aga otsata raskeks saab nende kaudu niisuguseid asju näha ja hääli kuulda, mida harjutatud silm ja kõrv hõlpsasti tunneb.

Küsimus. Kas sa sellega tahad öelda, et paljudele kristlastele, kes tulevast elu usuvad, ometi kõik see tõsidus tundmata jääb, mis vaimu-maailmasse puutub?

Vastus. Otse nõnda. Kui sa ei usu, et asjalugu nii on, siis päri nendelt seda järele. Katsu, kas sa leiad enam kui ühe saja seast, vahest tuhandestki, kellel vaimu-maailmast midagi rohkem teadmist on, kui tume mõte taevase elu peale umbses kauguses ja tulevikus?

Küsimus. Kardan, et sul õigus on.

Vastus. Täitsa õigus! Aga ühtlasi kasvab nüüd juba ka nende arv, kes Piiblit suurema arusaamisega loevad ja selles avaldatud suuri tõsiasju märkavad, mis viimaste aastasadade jooksul juba koguni kõrvale jäetud olivad. Vaimu-maailma mõju käib nüüd vägeva voolusena üle teie maailma ning murrab materialistilise mõtlemise- ja tundmiseviisi kõvast koorest läbi. Nii mitmed teie suurte mõtlejate ja jutlustajate seast hakkavad juba vaimu-maailma lähedust paremini tundma ja seda ka tunnistama.

Küsimus. Aga kas siis kõigil elust lahkunutel lubatakse füüsilise maailmaga ühenduses olla, milles sa end nüüd ütled olema?

Vastus. Ei sugugi mitte. Nii mõnigi tahaks seda küll, aga ei või.

Küsimus. Mikspärast mitte?

Vastus. Sellepärast, et nende soovi põhjuseks mitte igatsus pole, teile maa peal tulu tuua, vaid ainult enese igavus, ja tahtmine selle maailmaga jälle ühendusesse saada, millest ta ära lahkunud on.

Küsimus. Kas siis niisugune igatsemine võõriti on?

Vastus. See on nendele kahjulik, kui mitte armastuse ja puhta kaastundmuse nõue selle juures ajajaks ei ole ning seda ei pühitse.

Küsimus. Ole nii hea ja seleta asja paremini. Ma ei saa sinust õigesti aru.

Vastus. Ma seletan siis. Kui niisugune vaim, kellel armastus ja puhas kaastundmus kihutajaks puudub, mõne maailmas elava inimese üle valitsema hakkab, teeb ta sellega niihästi enesele kui ka sellele teisele kahju.

Küsimus. Kuida ta sellega siis endale kahju teeb?

Vastus. See takistab tema täienemist ja edenemist vaimu-maailmas. Soov ja tung füüsilise maailmaga ligidasesse ühendusesse saada, paljalt selle ühenduse pärast, viivitab tema kasvamist ja edenemist kõrgemale elu- ja mõtlemiseastmele. Kui aga niisuguse ühinemise püüdmise põhjuseks igatsus on, oma armastuse ja puhta kaastundmuse soovile tegevusevälja saada, siis ei ole vaimule sellest mingit viga, vaid see on koguni ta enese edenemisele tuluks. Nõnda ei olnud Kristuse ühinemine füüsilise maailmaga Tema olemise kõlblisele ja vaimlisele kõrgusele sugugi kahjuks ega vähendanud seda. Tema otsata armastus ja puhas kaastundmus ilmus veel seda tuntavamalt ja vägevamalt nähtavale.

Küsimus. Milviisil võib aga vaimu valitsemine inimesele kahju teha, kelle üle ta valitseb, kui temal selleks ainult oma tuju täitmise soov on?

Vastus. Selsamal viisil, kui maalises elus kõlblikult kõlvatu õpetuseandja oma suurema mõistusevõimu mõjul tema juhatuse alla antud õpilasele kahju teha võib. Niisugused vaimud, kes inimese üle valitsema mitte armastuse ajamisel ei tule, vaid ainult oma igatsust füüsilise maailma järele täita tahavad, need on alles madalal kõlblise olemise astmel, niisama madalal ehk madalamalgi, kui nende Valitsuse all olevad inimesed. Ja niisugusest ühendusest ei või mingit tulu tõusta.

Küsimus. Aga kust see siis õieti tuleb, et see igatsemine füüsilise maailma järele nende juures edasi kestab, kes siit maailmast lahkunud ja vaimu-maailmasse läinud on? Eks hävita olukorra täielik muutumine seda täitsa ära?

Vastus. Ei sugugi. Väga palju on vaimu-maailmas niisuguseid, kes teie maailmas elades oma mõtteid ja soovisid iialgi ainelisest olemisest kõrgemale tõsta pole tahtnud või suutnud. Nemad olivad oma meelte ja harjumiste poolest „mullast võetud maalised olevused". Niisugustena astuvad nad siis vaimu-maailmassegi, nendel puudub iga teadmine ja harjumine selle maailma asjadest, ning sellepärast tundub neile sealne olek vastikult ja õudselt. Oma maalised himud ja tungid viivad nad sinna ligi ning sellepärast ihaldavad nad õieti jälle vahelgi füüsilisesse elusse tagasi pöörata. Mõnikord lubatakse nendele seda soovi täita ning siis sünnivadki sarnased lood, millest teie Uues Testamendis mitmes kohas kõneldakse. Kurjad vaimud käivad inimesi kiusamas, nende kehade ja meelte üle valitsemas. Kristus võis oma maalises elus elades niisuguseid vaimusid näha ning need võisivad Teda näha, ja Tema ülesandeks oli neid välja ajada.

Küsimus. See on küll kole tõeasi, tui lugu nii on.

Vastus. Nõnda see on küll. Ning selles ongi seletus suurema osa nende koledate kurjategude kohta, mis teie maailma nii tihti roojastavad. Kui teie näha võiksite, nagu meie siinpool seda võime, siis märkaksite küll, kuidas teie kõrtsides ja muudes joomakohtades sarnased vaimud üsna kubinal liiguvad, kes oma maalises elus joodikud, kaardimängijad ja porduelulised olivad. Kuna nad oma maalistes himudes alles täiesti kinni on ning neid vaimu-maailmas kuidagi täita ei saa, siis otsivad nad ometi sellestki lõbu rahustust, et oma endistes lõbupaikades ümber luusivad ja teisi patule kihutavad. Igaüks kangekaelne ja ümberpööramatu vaim, kes timuka käe all kehast lahkub, on seltskonnale ähvardavaks hädaohuks. Eks te ole tähele pannud, et mõne ärahukkamise järele lühikese aja jooksul kolm ehk neli tapmist järjestikku sünnib. Eks sa märka, mis selle põhjuseks on?

Küsimus. Kas siis need halvad ja maalise meelega vaimud niisugust koledat tegevust alati avaldavad?

Vastus. Õnneks mitte, sest muidu oleks ju teie maailm hirmus asukoht. Aga ainult harvadel nendest on jõud ja võimus füüsiliselt talitada, elavate inimeste üle valitseda, ning nendelgi ainult siis, kui nende ohvritel vastuseismise jaoks tahtmine liig nõrk on. Tihedamini ilmub nende tegevus inimeste meele peale mõjumisel. Aga kõige selle kurva nähtuse taga ilmub õnneks ometi see tõe-asi, et Jumala looduse-kõiksuses (universumis) halbtus ikka vähenema hakkab. Nii mitmetel teist jääb aga veel tähele panemata, et Jumal vaimumaailmaski headuse võidulesaamiseks tööd teeb. Ehk küll ka teie Piibelgi kõneleb, et Kristus vaimudele on jutlust ütelnud, et nad Jumalas elaksivad, siiski ei mõtle te ometi selle peale, et Tema ärapäästev võim mujalgi mõjub ja töötab, kui maalise olemise kitsastes piirides.

Küsimus. See on üliilus mõte, aga minule pole see sugugi uus. Sest mina olen ju mõne aja eest niisuguse usuteadlise seisukoha maha jätnud, mis seda tõsiasja salgab, et „Jumala heldus igavesti kestab". Aga mina tahaks sinult veel midagi muud küsida. Eks niisugune vaimude valitsus ka väga hädaohtlik ei ole?

Vastus. Täiesti! Sellepärast et endistel aegadel Israeli rahva juures kõiksugust ümberkäimist „nõidadega" nii kangesti keelatigi. Need vaimud, kes sel ajal inimestes valitsesivad, olivadki halvad. Sest nad olivad niisuguste inimeste vaimud, kes maa peal elades kõigeraskemaid kuritöösid olivad teinud ning roojaselt elanud. Niisugusest valitsemisest ei võinud siis muid tagajärgesid olla kui halbu, ning kuna Israeli lastel, nende selleaegsel ajaloo-järgul, hauataguse elu kohta teadmised alles väga vähesed olivad (nagu seda Piibli vanematest raamatutest näha võib), siis oli nendel ärakeelatud niisuguste vaimudega ühendust pidada, kelle maalisest elust parandatud mõjud nendest madalal astmel olevaid vaimusid kujutasivad. Sa oled aga vist märganud, kuidas ka sellelt ajajärgult, mil nõidadega ümberkäimist nii väga kardetavaks peeti, ometi väga palju tunnistusi inimeste ühendusest kõrgemat laadi vaimudega olemas on. Näituseks sündis tihtigi inglite ilmumist ning — nimetatud kange keelu kõrval — näitas end keegi Jumala sulane, prohvet Samuel, pärast surma Endori naisele ja kõneles kuninga Sauliga. Hilisematelt aegadelt näed sa, kuidas üks Jeesuse Kristuse apostel — kellel omal vaimu-maailmast rohkesti teadmist oli — seda hädaohtu tundma näis, mis vaimude valitsemises peituda võib, aga ühtlasi tunnistab ta, et selles ka head olla võib, sest ta kirjutas: „Ärge uskuge iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad Jumalast on."

Küsimus. Niiviisi võivad siis inimesed, keda madalad vaimud valitsevad, eksiteele sattuda?

Vastus. Nõnda on asi küll. Kui muinasaja prohvetid, kellele vaimude-valitsemine üleüldiselt tuntud oli, end teadmata ja valeliste vaimude valitsuse alla andsivad, siis ei olnud nad enam Jumala prohvetid, vaid nendest saivad otse valeprohvetid, kellest nii tihti juttu on. Mida siis muidu need sõnad tähendavad, mida sa Piiblist tunned: „Vale-vaim on kõikide prohvetite suus?"

Küsimus. Sa ütled siis, et vaimu-maailmas ka teadmatuid, tõsidusest kõrvale minevaid vaimusid olla võib? Kas siis need kohe sinna sisse astudes, tarvilist valgustust ei saa, nii et valelikku olekut nende juures enam olla ei või?

Vastus. Asi pole nii. Inimesed astuvad vaimu-maailmasse otse niisamasugustena oma loomuse, teadmise ja valgustuse, kui ka harjumiste poolest, kui nad seda teie maailmast lahkudes olivad, ning seal asuvad nad niisugustesse ringkondadesse, mis nende oleku kohane on. Ja sellesse nad jäävad, kuni aegapidi oma meele, kõlbluse ja vaimlise oleku poolest edenenud kõrgema astme kohaliseks saavad. Sa tead ju küll, et teil oma maailmas kõigsuguseid ja kõigemoelisi isikuid on. Otse niisama on lugu meie maailmaski. Seal on hukkaläinud, teadmatuid ja tigedaid; teisi on jälle, kes ise mitte kõlbliselt nii halvad ei ole, kes aga Jumalast ja tõsidusest midagi ei tea; mõningaid on, kes ainult vähe-viisi valgustust ja teadmist osaks on saanud, aga oma loomuses ja soovides häid püüdeid avaldavad; on teisi veel paremaid, targemaid ning nii ikka edasi kõrgemale, kuni niisuguste vaimu-olevuste liiki jõutakse, kes oma teadmises ja täielises olekus nii kõrgel järjel on, et meie seastki mõni neid näinudki ei ole.

Küsimus. Sinu sõnade järele ei oleks siis isik vaimu-maailma astudes palju parem ühtegi kui siinses maailmas?

Vastus. Nõnda küll! Oma loomuse poolest on ta meie maailmasse tulles üsna niisamasugune, kui ta teie maailmast lahkudes olnud: hea või halb, jumalakartlik või jumalavallatu, rumal ja teadmata või tark ja valgustatud, enamasti muidugi nende kahe äärejoonte vahel. See, mida teie „suremiseks” nimetate, ei muuda iseenesest isiku loomust sugugi; kurjategija on edaspidigi ikka kurjategija, roojane on ikka roojane; õiglane on ikka õiglane ning aus ning püha on edaspidigi seda. Aga oma ümbruse poolest on ta ometi hoopis paremates oludes kui teie juures. Sest igasse vaimuilma elu ringi, ka kõige alamassegi, voolab seal rohkesti kõrgematest ringidest häid mõjusid ja äratusi. Niiviisi liiguvad head vastuvõtjad vaimud aegapidi alamatest ringidest ikka kõrgemale, jõuavad täielisemale elu- ja mõtlemiseväljale.

Küsimus. Aga kust see ometi tuleb, et see suur tõeasi väga suurele jaole kristlastele tundmata ja võöras on?

Vastus. Sellepärast, et teie õpetajatestki selles asjas paljud nii nõrga nägemisega on. Nad loevad küll Piiblit, aga selles neile kuulutatud tõsidused jäävad nägemata. Mis võiks näituseks veel selgemini vaimude täienemise tõsiasju tunnistada, kui see ühe apostli ilmutus, et Kristus vaimu-maailmas jutlustas ja suure hulga neid vaimusid parandusele saatis, kes maalises ilmas jumalavallatud ja madalal kõlblisel järjel olivad olnud? See on kindel tõeasi, et Läänemaaliste aadete tungimine ristiususse selle kohta halvasti ja segavalt on mõjunud. Vanad Rooma arvamised ja mõttesihid on teie usuteaduse ära rikkunud, seda külmaks, armutaks ja tigedaks teinud. Jumalat kujutavad need kõigevägevamaks ülemvalitsejaks, mitte armuliseks isaks, ning karistusi peavad nad kättemaksmiseks, mitte parandavaks tegevuseks.

Küsimus. Kas siis kõik teie maailmas asuvad hea poole juhatust ja selle mõjusid vastu võtavad?

Vastus. Sugugi mitte, ei enam ühtegi kui inimesed teie juureski. Mõningad on maa peal elades oma loomuse niisuguseks kujundanud, et nad ka meile tuleku järele veel kaua aega headuse vastu üsna tõrksad ja tuimad on; alles kibedat ja mõrudat äranähtuse-teed käies võivad nad vähehaaval kõrgemale järjele kerkida. Selle vastu on teised oma loomuse ju maa peal nii puhtaks ja ausaks täiendanud, et vaimu-maailma saades kohe kõrgemasse ringisse astuvad, ning nendel on hõlbus veel ülemale tõusta.

Küsimus. Kas sa siis arvad, et lõpeks kõik end hea poole pööravad?

Vastus. Seda ei julge ma öelda, sest meil ei ole siinses elus tuleviku kohta enam ega paremaid teadmisi kui teilgi. Aga meie teame seda ometi, et Jumal üle kõige on ning et Tema poole püüdmine terves kõiksuses ikka enam laieneva voolusena liigub. Aga mikspärast sa minult seda asja järele pärid? Sa oled ise ju kirikuõpetaja ja usud Piiblit, eks ole? Küsi sellelt! Eks see ütle ju sinule, et Jumal kord „kõik kõiges” saab olema, et igaüks tahtmine ja püüe Tema loodud kõiksuses (universum) lõpeks Tema ees end kummardab, ning et Tema Kristus mitte seni ei puhka kui ükski ärakadunud lammas veel kaotsil on.

Küsimus. Otse nõnda on see küll. Aga sajad tuhanded kristlased usuvad igavese põrgu olemasolemist. Kas siis selleks midagi alust ei ole, mille peal see arvamine põhjeneb?

Vastus. Kahtlemata on. See kole teotus Jumala vägevuse ja headuse kohta põhjeneb kahe võõriti tõlgitud sõna peale, mis teie Piiblis leiduvad.

Küsimus. Missuguste peale?

Vastus. Sa tead neid küll Ma olen ju kuulnud, sind võõriti tõlkimisest kõnelema. (Kõne all olevad sõnad on järgmised: Nemad lähevad igavesesse valusse. Igaüks teravam Piibli uurija teab, et selle kohane kreeka keeli sõna õieti tähendab: väga kaua aega (aiou) kestva karistuse alla. „Karistus" on aga parandust püüdev tegevus.)

Küsimus. Nii mitmed sinu nimetatud asjad näivad minule juba õige tuttavad olema; ma ei suuda aga öelda, millal või kus ma neid õppinud olen. Eks see ole küll imelik?

Vastus. Ei sugugi. Sinule on neid õpetatud.

Küsimus. Kes on õpetanud?

Vastus. Muidugi keegi meie maailmast, kes sind juhatavad.

Küsimus. Aga ega mina ometi vaimude valitsuse alune ei ole?

Vastus. Füüsiliselt küll mitte, aga oma meele poolest ometi. Nad äratavad sinus mõtteid ning sina sead need sõnadesse ja avaldad seda oma arvamisena.

Küsimus. Kas see siis võimalik on?

Vastus. Otsi aga ise Piiblist selle kohta vastust. Inimese meele juhtimine ehk inspiration*) (õigemini öeldud vaimline suggestion**) on ometi tõeasi.

Küsimus. Kas siis inimesed veel nüüdki niisuguse juhatuse alused on?

Vastus. Nii mitmed on. Eks ma sinule ei öelnud, et vaimu-maailma mõju nüüd vägeva voolusena teie maailma üle käib?

Küsimus. Kas siis loota võib, et inimesed aegapidi vaimu-maailmasse puutuvaid tõsiasju paremini mõistma õpivad kui nüüd?

Vastus. Päris kindlasti. Eks sa isegi ausameeleliste isikute suust selle kohta tunnistusi pole saanud, et nemad kõigest väest selgema valgustuse järele igatsevad kui nüüd raamatuteadlastelt ja kirjatundjatelt saadaval on? See igatsus on otse suurema valgustuse eelkäija.

Küsimus. Kas siis Piibel kõrvale jääb?

Vastus. Ei sugugi. Aga sellest saadakse paremini aru kui enne.

*) Piibli keeles: vaimust sisseandmine.

**) Kindel, äravõitev pealemõjumine, sisseandmine.

Paar tähelepanekut eelnevast jutuajamisest.

1) Inimestel, kellel on langetõbi, selle kehas istub veel üks vaim ehk võõras vaim, kes hoogude ilmnemisel proovib päris inimkeha kasutaja vaimu nurka suruda ja võim keha üle enda kätte võtta. Kui teadus selliseid asju niipidi vaataks, siis me teaks teispoolsuse kohta juba päris palju.

2) Kui mõnes riigis hukatakse või lihtsalt lüüakse tänaval mõni suuremat sorti kurjategija maha, siis tema vaim jääb veel mõnda aega maa peale ja ümbruskonnas juhtub paar kolm tapmist, mis on selle sama kurja vaimu töö, läbi teiste inimeste. Ka selliseid asju võiks tähelepanelikumalt uurida. Päti vaim võtab mõne nõrgema vaimuga keha üle ja viib kuriteo täide. Süüdi aga jääb nõrgem vaim, kes seda inimeses olemise kehastuse tõttu nüüd kannatama peab.

3) Kui laps sünnib ja tema sisse tuleb vähearenenud vaim, siis kasvata ja õpeta teda palju tahad, aga hunt vaatab ikka metsa poole.

Lõpetuseks.

Mida uskuda, mida mitte või kust enda siin maailmas äraolemiseks uusi killukesi oma arenguteele korjata, see on igaühe enda otsustada. Minuga juhtus vahepeal nii, et "miski" sõitis sisse, mis viis minult rahu ja ei lasknud normaalselt olla. See viis sihi ja tee. Vantsisin kuidagi paigal ja see mulle ei meeldinud. Panin olukorra enda jaoks kirja ja sain mingi õpiku-laadse asja juhuks, kui on oht, et see uueti peaks korduma ning mul on olemas ka tehnika, kuidas sellest vajadusel hoiduda. Teisest küljest, siin maailmas me ju elame ja peame igas olukorras kuidagi hakkama saama. Vahest võibolla ongi hea mõelda asjadele ainult maisest või kehalisest vaatevinklist ja muidugi, meiega ei juhtu mitte midagi, kes me ise ei ole. Kui midagi juhtub, siis see peabki just nii olema ja ei saa olla kuidagi teisiti.

LÕPP 

Kaustatud allikas: Arthur Chambers, Inimene ja vaimumaailm (1908).