Kas me oskame vanades allikates olevat informatsiooni analüüsida?

Distantseerisin ennast mõneks ajaks (võibolla ka jäädavalt Facebookist), kuid siiski pean ütlema, et messenger on mul alles, kuna selle kaudu on mul aeg-ajalt tarvis kõnesid teha. Nüüd võib Kriksatull III teema lukku panna, kuhu kogusin lühiteateid, mida postitasin Facebooki. Edaspidi hakkan pikemate postituste vahele blogisse ka lühipostitusi tegema. Üks asi veel. Mingil aja võibolla ei postita enam mitte kuskile mitte midagi, sest kui leian vaimu, siis kirjutan valmis teise osa raamatust "Püha Graal ehk enne kella nelja".

Milleks see teema? Tegelikult on see pikk jutt ja siia tuleks välja tuua terve artikkel vanast ajalehest või isegi ümber panna raamat (kui kuskilt kätte saaks), pealkirjaga "Kes on Kalevipoeg, Suur-Tõll ja nende kaastegelased?", 1911, Villi Andi ehk Friedrich Kuhlbars. 

Kes Kuhlbarsi kohta Vikist informatsiooni loeb, siis see ilmselt paneb ka tähele, et seal antud teost mitte ei mainita kõigi teiste tema teoste kõrval. Huvitav, millest see küll võib tulla?

Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Konrad Mägi.

Tavaliselt oskab inimene teha analüüsi selle maailma baasilt, mis teadmised ja hoiakud on ta omaks võtnud. Aga, mis teadmiste ja hoiakute baasilt tegid inimesed analüüsi üle saja aasta tagasi? Etteruttavalt ütlen, et Kalevipoega ma ei ole kunagi lugenud, kuigi säärane paks vanaaegne raamat on mul riiulis täitsa olemas. Miks ma pole lugenud, ongi see, et mulle hetkel ei istu värsivormis tekste lugeda, kuid kellele istub, sellel soovitan see raamat uuesti läbi lugeda ja proovida seda analüüsida moel, kuidas seda vanasti tehti. See aga vajab muidugi ka rohkem taustateadmisi, kuid paljusid asju saab ka loogiliselt tuletada.

Allolevat teksti lugedes turgatas ka, et Kalevipoja salmid on millegipärast nummerdatud! Maailmas on olemas ainult mõned raamatud, mis on sarnaselt nummerdatud ja üldjuhu on neis väga palju müstilist ja ilmselt ka peidetud teadmisi ning varjatud ajalugu. Egas Kalevipoegki siis teistsugune saa olla!?

Kuidas teha analüüsi Kalevipoja näitel.

Jutustused "Kalevipojas" on sagedasti mõistukõned, millest tuleb lugejal tuum ise välja koorida.

Näiteks: Ilma-neitsi, Kõue tütar, on kuldsõrmuse ära kaotanud (Kp. X. 889). Kalevipoeg hakkas sõrmust kaevust otsima, kuhu see kukkunud, ja ei leia seda mitte üles. Sortsid veeretavad kangelasele veskikivi kaela...

Enne, kui analüüsini jõuan, tuleks kondiprooviks mõtiskleda öeldu üle ja proovida loetust teha oma järeldus ja kui see tehtud, siis lugeda vanaaegset analüüsi. Siit võib välja joonistuda muster, kuidas tuleks proovida vanu, tsensori käe alt läbi käinud tekste, analüüsida. 

Tuum: Aeg, millal välk (kuldsõrmus) alla maapõue langes, kust seda keegi, ka Kalevipoeg enam kätte ei saa, on mööda läinud; vili väljadel on valminud ja veskikivid võetakse tarvitusele...

LÕPP

Allikas: Viljandi Teataja : politika, kirjanduse ja majanduse ajaleht, 11 september 1911.