Juubelilugu. See on selle blogi 300-s lugu!
Ajalugu ei paista teadvat sellest müstilisest kapist enam midagi. Imelikul kombel peetakse seda kappi tänapäeval isegi müüdiks, kuigi all olevas ajalehe artiklis on olemas jutt, kellele kapp kuulus ja isegi mitu pilti kapist. Huvitav on veel see, et mürgikapp olevat 3 meetrit kõrge olnud. See ei mahuks tänapäevasesse majja, sest ehitusstandardite järgi on normaalseks lae kõrguseks 2,5 meetrit. Teisalt, kõik vanad hooned on tohutu kõrgete lagedega, aga see ei lähe kokku mitte kuidagi tunnustatud ajalooga. Ajaloo järele olid inimesed vanasti väga lühikesed. Pikk naine oli 1,5 meetri pikkune. Meenus lugu väljakaevamistelt (kohta ei mäleta), kust leiti rüütli rõngassärk ja siis teadlased imestasid, et see ei mahu poisikeselegi selga.
Miks paljud asjad omavahel täielikus vastuolus on, seda ma katsungi uurida. Tegelikult on palju vastuseid nendele kummalisustele ja ilmselt on ka õige vastus peidetud nende vastuste sisse, aga kuidas seda kindlaks teha? Vastuolusid on aga palju isegi vanades ajalehtedes. Teise ajalehe artikli järele oli mürgikapp ainult 164 cm kõrge, kuid see väide on vale, kuna lisan loo lõppu pildi, mille kõrval seisab naine ja selle kaudu on võimalik aimata kapi kõrgust.
On teateid, mis kinnitavad, et kapp oli müügis Berliinis peetud oksjonil. Mõni aeg hiljem oli kapp juba Inglismaal oksjonil ja siis jäljed kapist kaovad. Ilmselt on tegu esemega, mis ei sobitu tänapäeval levitatava ajalooga kokku (hiiglase mõõtu kapp+tehnoloogilised imed kapil).
Veel üks kummalisus. Kapi küljes asus 6-tunnine ajanäitaja. Miks oli tarvis 6-tunnist kella? Moskva kremlis oli kunagi 17-tunnine kell. Osad piibliuurijad väidavad, et aasta kestis Moosese ajal 3 kuud jne. Aga ilmselt on sellele 6-tunnisele kellale mõistlikum seletus. Puusalt pakkudes võib ju arvata, et kui keegi proovis kappi avada, sai ta mürginõelalt suraka, mille keerukas lukk pani 6-tunnise kella tööle. Kui Lucrezia Borgia nägi, et kell töötab, sai ta välja arvutada aja, millal isik sussid nurka viskab. See tunduks justkui loogiline variant, aga artiklis on välja toodud ka kapi luku mehhanismi pilt ning kirjeldus ja seal ei iitsatata ka mitte sellisest võimalusest.
Lucrezia Borgia mürgikapp
Paavsti tütar kuritegude tumedaks tunnistajaks.
„Naerev päike sädelevates silmades, mis hiilgavad nagu ingel, kes seisab Jumala trooni juures, liikus ta nagu lastemängudes, läbi Vatikani saalide ja mööda treppe, venna juurest isa juurde, isa juurest mehe juurde..." See on Lucrezia Borgia, maailma ajaloo ühe suuremaid armukesi, paavsti tütar.
Tubli tosin veretööd pidi olema Lucrezia teadvuses, kui ta suri. Ta on jätnud maha omapärase, saladusliku tegudehulga, mida ajaloolastel on väga raske lahendada. Aga peale igasuguste legendide on veel hulk käegakatsutavaid tõendeid, mis annavad tunnistust sellest, kuidas see naine kohtles oma armukesi, kes talle hiljem ei meeldinud.
Ühes Berliini eramajas seisab teiste moodsate majariistade keskel tore luksusmööbel, mille saatuse kohta on proovitud kirjutada romaani. Seal on kuulus Lucrezia mürgikapp, mis on kohutav ja samas ka tore ese, millesse see naine sulges kõik oma elumaitsmise puutuvad esemed ja tunnistused.
Ta sai selle kapi oma vennalt kingituseks. Kapi kõrgus on peaaegu kolm ja laius kaks meetrit. Selle rikkalik ilustus, kallihinnalised klaasmaalid, mis kujutavad vanu müüte, tema kunstilised pronkslõiked ja kapil olev kuue tunni ajanäitaja, annavad sellele esemele kunstiväärtusliku ja eriskummalise välimuse.
Tema kultuurijalooline tähtsus seisab tema sala-avaustes ja mürgis, mis surmab kõik, kes kappi salaja katsuvad avada. Kui keegi keerab aimamata võtit, kargab sellest nähtamatult ja hääletult mürginõel ja torkab kätte. Nõelapistest pole tunda, kuid mürk mõjub kahe tunniga surmavalt. Kui sageli on paljud uudishimu ja salakuulamise lõbuks sattunud selle ohvriks. Hukkunute arv pole praegu veel kindel.
Peale Lucrezia Borgia surma 16. sajandil sattus kardetav kapp kardinal Ferdinand Medici omandusse. Hiljem sai Vene tsaar Aleksander I selle omale kingituseks. Üle saja aasta seisis kapp Tsarskoje Selo lossis, kus teda külalised imetlesid. Ka Rasputin olevat tema ees mitu korda sügavas mõttes istunud. Revolutsiooniaastatel päästeti see kapp Romanovite perekonna sõprade poolt suure vaevaga, mille juures sai kapp vigastada.
Seletus pildile. Jubedate mälestustega seotud ajalooline ese.
1. Lucrezia Borgia, Tiziani maali järgi (Kommentaar: Otsisin seda maali internetist ja ei leidnud).
2. Lukrezia roimade tunnistaja - mürgikapp, mis omal ajal Aleksander I-le kingiti ja 1917. aastal üle Soome piiri salaja Berliini viidi.
3. Üks kõrge kunstiväärtusega klaasmaalidest, mis kappi ilustavad.
4. Kapi hädaohtlik lukk, seestpoolt vaadates.
Teine pilt kapist (1935), mille järgi saab kindlalt väita, et kapi kõrgus pidi olema oluliselt suurem kui 164cm.
LÕPP
Allikad:
Postimees (1886-1944), nr. 253, 17 september 1928.
Postimees (1886-1944), nr. 249, 13 september 1935.
Oo, kus tuleb lugusid, nagu Vändrast saelaudu! Aitäh!
VastaKustutaKriksatull III teemale soovitan ka aeg-ajalt pilgu peale panna neil, kes FB-d ei kasuta. Veel parem, kui omi mõtteid ka juurde kirjutataks, kas kommentaariumis või kontakti vormi kaudu.
VastaKustutaHea lugu nagu tavaliselt Sinu sulest, aitäh. Mis see Kriksatull III on? Kas saaksid lingi siia panna?
VastaKustutahttps://valveroot.blogspot.com/2024/06/kriksatull-iii.html?m=1
KustutaMaal sarnaneb väga Laura de Dianti portreega, ainult naise nägu on teine.
VastaKustutaKapp näeb välja nagu hoone.
Ja ongi nii. Tõepoolest tundub sama maal olevat. Kõik detailid klapivad, aga miks ajalugu siin jälle kokku ei lähe? Seal pildil pidavat ju olema Lucrezia Borgia, Tiziani maali järgi, mitte Laura de Dianti!!! Kunstnik väidetakse küll sama olevat, aga ikkagi, kuidas jälle ajaloos on kõik ära puterdatud???
Kustuta