Saladuslik jõud inimeses

Lühilugu.

Jätk eelmisele loole ja veel paljudele teistelegi lugudele. Ilma kommentaaridetagi peaks asi mõistetav olema ja ka katseliselt teostatav. Kes tahab rikkaks (külluslikuks) saada? Aga kes tahab kuulus olla? Või äkki keegi soovib noor ja terve olla või hoopis terveks saada? Aga palun, lugege juhendit. Siit blogist leiab veel palju teisigi juhendeid, kuidas oma elu muuta. Häda on selles, et paljud ei viitsi (mugavustsoon) või ei loe juhendeid korralikult ning peale esimest ebaõnnestumist loobuvad katsetamast. Ka mul endal on mitmeid katseid pooleli (mitte sellest õpetusest) ja olen suhteliselt mugavaks läinud, ega tegele oma püstitatud katsete lõpule viimisega korralikult, aga ehk ei olegi vaja, sest äkki on õige hoopis nii, et las läheb, kuidas läheb? Aga siin on veel midagi, miks asjad ei taha õnnestuda. Esiteks, paljudel inimestel on uskmatus asja vastu. Teiseks – Elu „normaalne“ kulg, mis sõltub peaasjalikult välistest ärritajatest, viib mõtted tagasi elu „normaalsusele“ ja seetõttu ei võeta „uusi“ õpetusi kuigi tõsiselt ning nii sõidabki „normaalne“ elu meisse sisse. „Normaalne“ elu ei lase korralikult mõelda ning asjaga tegeleda. Pole mõtet üles lugeda asju, mida ma nimetasin välis-ärritajateks. Kogu meie elu on neid ärritajaid täis ja see peegeldub ka meie sisemuses, mis võtavad lõpuks sise-ärritajate vormi. Neist tuleb kuidagi vabaneda, kasvõi korrakski, näiteks hommikusel või õhtusel ajal.

Saladuslik jõud inimeses.

Surm on ainult ettekujutus

Võtke üks puupulk, selle ühte otsa siduge tükk nööri ja nööri otsa väike läikiv ese, näiteks nööp või sõrmus. Joonistage paberile ring ja tõmmake sinna kaks teineteisega risti asetsevat läbimõõtu, AB ja CD, ning märkige nende lõikepunkt M. Hoidke pendel nii käes, et läikiv nööp või sõrmus hõljub joone keskpunkti M kohal. Nüüd koondage oma mõtted joonele CD ja hoidke pendel liikumatult M kohal. Mis juhtub? Pendel hakkab teie tahtest hoolimata liikuma CD suunas. Koondage oma mõtted joonele AB ja seni CD suunas liikunud pendel hakkab varsti liikuma AB suunas. Kui nüüd mõtlete ringi suunas vasakult paremale, liigub pendel samas suunas; mõtlete aga vastassuunale, liigub pendel paremale poolt vasakule. 

Tingimuseks on, et katse ajal kätt vastu keha ei suruta. Kuidas saab seda nähtust seletada? — See on selge näide saladuslikust jõust, mis üha enam muutub inimkonna uurimiskeskpunktiks. See on sugestioon — mõtte jõud.

Liikumise suuna ettekujutus sunnib teie keha pendlit liigutama teie tahte vastaselt. Samuti on see tõenduseks, et teadlik jõupingutus on jõuetu sugestiooni mõju vastu, isegi tugevdab seda. Keegi õpib jalgrattaga sõitma. Teel äratab tema tähelepanu lamav kivi. See "hüpnotiseerib" teda. Kuigi ta pingutab kogu jõust, et kivist mööda sõita, sõidab ta ikkagi kivile otsa. See näitab, et inimest saab mõtte jõule allutada, ja see on inimkonda juba aegade algusest huvitanud.

Vanemad ja uuemad usuvormid nõuavad usku. Aga mis on usk? See pole muud kui ühe mõtte tõeks pidamine, idee, mis seisab kättesaamatus kõrguses uskliku mõttemaailmas. Kui palju ihulisi ja hingelisi muutusi on selline usk esile kutsunud! Me räägime siis imedest, ja kuigi ka paljud muud jõud võivad "usuteo" juures kaasa aidata, on üks siiski kindel: mõte, ettekujutus, mõjutab inimest sundivalt.

Teadus, mis otsib lahendusi ainult põhjendatud alustele tuginedes, on kaua aega keeldunud mõtte seletamatut jõudu tunnistamast. Kui 18. sajandil astus Mesmer oma tähelepanekutega mõtte jõu üle avalikkuse ette, kohtas ta suurt umbusku. Ta tegi katseid hüpnotiseeritud ehk unehõlma suigutatud inimestega, kes täitsid tema käske. Mesmer tõestas, et ühe inimese mõtteid võib nagu voolu teistele edasi anda. Tänapäeva teadus vaatleb seda "mõttevoolu üleandmist" kahtlevalt, sest sellele leidub loomulikum seletus. Pole üldse tarvis uskuda üleandmist kui sellist. Hüpnotiseerija äratab une tõttu kaitsetus seisundis olevas isikus teatud ettekujutuse — näiteks, et tal on hiigeljõud. Ja ainult see ettekujutus annabki hüpnotiseeritule hiigeljõu, mida ta tavaliselt ei tunne.

Kui nüüd ettekujutusel on selline võim, siis saab seda esile kutsuda ka ilma hüpnotiseerija abita. Inimene võib end ühe mõtte võimule allutada. Sest lõppude lõpuks on sugestioon inimese kaudu ikka tema enda sugestioon ehk nn autosugestioon. Igasugune sugestioon põhineb autosugestioonil. See oli "võlusõnaks" kuulsa Prantsuse teadlase Émile Coué' jaoks. Tema ravitulemused autosugestiooniga panid kogu maailma imestama. Tuletage meelde — ka teie olete mõnel korral tahtmatult kogenud autosugestiooni mõju. Lapsena tegite sõrmele haiget ja hakkasite nutma. Ema puhus sõrmele ja valu kadus. Ettekujutus "see enam ei valuta" oli valu kaotanud. - Heledalt hakkab tuli ahjus põlema. Veel on toas sama külm kui enne tulesüütamist, kuid teie tunnete juba soojust, sest näete tuleleeki. — Seltskonnas haigutab keegi. Seni ei tundnud te väsimust või igavust, kuid haigutate siiski. — Ettekujutus võib olla ka surma põhjuseks. Surmamõistetud mõrtsukal Inglismaal seoti silmad kinni ja viidi tapalavale. Naelaga kriimustati kergelt tema kaela ja valati sooja vett käsivarrele. Mõrtsukas arvas, et ta verest tühjaks jookseb ja — suri. — Mõnedes indiaanlaste suguharudes on pealike tarbeesemed pühad ja puutumatud — "tabu" — ja kes "tabuseaduse" vastu eksib, seda karistavad kurjad vaimud surmaga. Üks pealik kaotas oma piibu. Üks noor indiaanlane leidis selle, suitsetas mõnuga piipu, teadmata, kellele see kuulub, ja andis ka kahele teisele piibu suitsetamiseks. Samal päeval said kõik kolm suitsetajat teada, et piip kuulub pealikule, ja samal päeval nad surid. Indiaanlased ütlesid — kurjad vaimud on kätte maksnud, meie ütleme — ettekujutus tappis nad.

Kui tahtmatu sugestioonil on nii suur võim, siis peame püüdma oma mõttemaailma teadlikult kontrollida. Näiteks Prantsuse teadlase katsed tahtelise autosugestiooniga on tõestanud, et paljusid haigusi, mis on seotud närvisüsteemiga, võib autosugestiooniga parandada. Unetus, seedehäired, peavalu, liigesevalu, üldine kurnatus, hirmuhood, närvilisus, "lambipalavik" ja terve rida teisi haigusi leiavad autosugestioonis oma hävitava vaenlase. Inimese meeleolu muutub, melanhoolsed ja unistajad muutuvad elurõõmsateks.

Kuidas peaksin ma ennast sugestioneerima? Seda peate õppima. Asetuge toolile või diivanile nii mugavalt kui võimalik. Sulgege silmad ja keskenduge seinakella ühetoonilisele tiksumisele. Seejärel valdab teid nn "videviku meeleolu". Selles olekus korrake mõttes oma eesmärki väljendavat lauset: "Iga päev läheb mul igas asjas aina paremini ja paremini." Korrake seda lauset paarkümmend korda ilma igasuguse pingutuseta. Tehke seda mitu korda päevas, eriti enne magamajäämist ja hommikul ärgates — pooleldi ärkvelolekus. Sellises "suikumise olekus" ei sega teid kahtlused, ja korduval ettekujutusel on jõudu tungida teie sisemusse ja seda mõjutada. Teie tervis ja meeleolu paranevad kahtlemata.

Kui teile ei meeldi mõni toit, siis korrake alguses eelmainitud lauset ja lõpetuseks: "See toit maitseb mulle väga hästi." Ei ole mõtet kramplikult tahta: "Ma tahan, et see vastik toit mulle maitseks." Te peate eemaldama tahtepingutuse ja vastumeelsuse ettekujutuse. Sel viisil saab muuta end ja oma lähedasi elurõõmsateks ja terveteks inimesteks.

Aja jooksul kujuneb see saladuslik jõud, mis teie soove ja ettekujutust täide saadab, aina suuremaks. Eriti tähtsad on õhtused tunnid enne magamaminekut. Kes neid täidab kasulike ja väärtuslike mõtetega, teeb endale määratu palju head. See on ka üks põhjusi, miks tõsise ja ehtsa kunsti nautimine õhtul on nii soovitatav — saadud muljed süvenevad unes ja avaldavad püsivat mõju. Leidub inimesi, kellel kunagi ei vea ja kes istuvad alati "pigimäel", kes ei suuda tagasi tõrjuda õnnetuse ja saamatuse ettekujutust ning kurdavad pidevalt: "Ma ei suuda midagi." Kui need inimesed õpiksid autosugestiooniga kaitsma end takistavate ettekujutuste vastu, oleksid nad päästetud ja kuri saatus ei kiusaks neid enam. Kes pidevalt ütleb: "Ma vananen," see tõesti vananeb; ja kes ütleb: "Ma jään nooreks," see jääbki nooreks.

Daamid, on olemas üks võimas "kosmeetika", mis varustab teid paremate vahenditega kui kõige osavam juuksur. Tuntud Ameerika kirjanik Mulford tõestas: suremine on rumalus, surm on ettekujutus. Millal jõuab inimkond selleni, et võidab surma autosugestiooni abil, on veel teadmata, kuid mõtte jõud on suur, ja selle üle valitsemine on nooruse allikas igaühele. Ka siin on liialdused kahjulikud. Ei ole soovitav jätta tõsise haiguse puhul arsti kutsumata lihtsalt mõttejõule lootmise pärast. Kõige kohasem ja õigem on kasutada mõtte jõudu koos arstiabiga.

Teie sees on üks salajõud. Te võite sellega saavutada kõik, mida soovite, kuid suurem ja raskem ülesanne on leida õige eesmärk. Kui olete selle leidnud, siis saavutate ka edu.

Ainetel H. Kuchenbuchi järgi.

LÕPP

Allikas: Viljandi Uudised : erapooletu nädalaleht, 29 oktoober 1927.