Algav lugu on vägagi huvitav just ajaloolisest seisukohast ja kirjatüki autor on uurija tüüpi olnud, kes lisaks koolitarkusele ka oma mõistust kasutada oskas. Hea ongi selle artikli juures just see, et ta jättis omapoolse seletuse asjale ja ajalehe tsensuur otsustas selle ka avaldada. Ma algul arvasin, et ei kommenteerigi seda lugu, sest, kes on ajalugu ise uurinud teise nurga alt või kasvõi selle loo blogi lugusid lugenud, taipab ise küsitavusi tekitanud kohad oma jaoks välja noppida. Aga, kuna ma aeg-ajalt jälgin ka blogi statistikat, siis paljude lugude peale satutakse kogemata ning see tähendab seda, et tuleks iga lugu põhjalikumalt lahti nämmutada. Pikalt selle looga ei tahaks tegeleda, vaid toon välja tähtsamad märksõnad ja kommenteerin põgusalt.
Huvitav leid Pulga talu maa pealt.
Kas mõne rootsiaegse ehitise jäänused?
Kuigatsis Soontaga asunduse järele oleva Pulga riigirenditalu pidaja Paul Mägi krundil on palju kivimürakaid – nii üksikult kui ka hunnikute kaupa. Et põldu juurde võita, on peremees nendega pidevalt vaeva näinud, kas neid lõhkudes või teadmata ajast kokku kuhjunud kivid eemale vedades.
Tänavusel (1926) põllupuhastuse käigus, kui kivikogud ära viidi, avastati esimese kivihunniku alt umbes kahe kolmandiku sülla (1,6 meetri) laiune ja ühe sülla (2,1 meetri) pikkune tellisahju moodi struktuur, milles alguses oli halli tuhka. Edasi kaevates tulid nähtavale inimese sääreluu ja reieluu, mis olid asetatud kagust loodesse. Pinnas, kus need luud lebasid, oli lubja- ja tuhakihiga kaetud. Luude kõrval, üksteisest võrdse vahemaa kaugusel, leiti kolm vasest nööpi. Tõenäoliselt kuulusid need nööbid inimesele, kelle luud sealt leiti. Telliskivid olid praegustest palju suuremad, nii pikkuse kui ka paksuse poolest, ja on siiani üsna heas seisukorras.
Sama ahju lähedal on suur kivi, millele on sisse raiutud number 824. Veel umbes kolmandiku tiinu (30 meetri) kaugusel, teise kahe kivihunniku alt, mis esimest poolringina ümbritsevad, tulid päevavalgele vanad rahad. Mõne aastaarvu järgi võib oletada, et need pärinevad vähemalt paarisaja aasta tagant, kuigi osad rahad jäävad täpse daatumiga seostamata. Raha hulgas oli vasest münte, mõned hõbedast ja võimalik, et isegi mõni kuldmünt. Lisaks leiti peeneid torusid ja läbipaistvast portselanist nõude, arvatavasti tasside ja taldrikute tükke.
Veel ühe kivihunniku alt tuli nähtavale telliskivitükke ja tuhka. Samast poolringist ning eelnevatega sarnase vahega viienda kivihunniku alt leiti põlenud raua jäänuseid ja muud prahti, mida tavaliselt sepatöökojast võiks leida. Talu ja riigimetsa piiril on madalal asuv kaev, mis on kividega maapinnast kuni poole sülla sügavuseni täidetud. Kaevu raketist võib veel paari jala sügavuselt maapinnas tunda. Samas kohas kasvas veel paar aastat tagasi hiiglaslik mänd, mille läbimõõt kännul ulatus ligi nelja jalani (1 jalg = 30cm). Selle puu vanust hinnati üle paari saja aasta, kuid puu alt kaevates tuli nähtavale vana raha. Juba umbes 33 aastat tagasi leidis praegune peremees kündes mõned vanad mündid, kuid toonane metsavaht pettis need talt välja.
Nimetatud leiukoht, Pulga talust mööduv tee, oli kunagi Pärnu tee, ja seda kutsutakse veel tänapäevalgi nii. Kõik asjaolud viitavad sellele, et seal võis kunagi asuda kas krematoorium või mingi põletuspaik.
Toimetaja märkus:
Meie kirjasaatja, kes on selle kirjutise autor, arvab, et telliskivil olev number 824 tähistab aastaarvu ja et krematoorium pärineb sellest ajast, üle tuhande aasta tagasi. Kuid leitud esemed viitavad vastupidisele. Kirjasaatja enda jutu järgi on leitud mündid vaid paarsada aastat vanad. Seega võib arvata, et tegemist on mõne rootsiaegse ehitise jäänustega, mille otstarve vajaks kohapeal täiendavat uurimist.
Allikas: Waba Maa, nr. 274, 21 november 1926.
Kommentaar
Suured tellised. Kes mööda vanasid kindluste ja losside paikasid üle Eestimaa on külastanud, on arvatavasti ka näinud suuri telliseid. Miks tänapäeval enam suuri telliseid ei tehta? Vastus: Väiksed tellised - väiksed inimesed, suured tellised - ... inimesed.
Krematoorium ei sobitu samuti Eestimaa keskaegsesse ajaloo pilti, kuid alternatiivselt seisukohalt, sobitub vägagi. Pealegi võis seal asuda suur linn. Miks aga paljud hooned ja isegi linnad äkki unustusse vajusid ja loodus need ehitised kiiresti oma rüppe võttis? Ajaloost on teada, et Eesti põletati söja käigus praktiliselt maatasa. See on aga ainult väide. Alternatiivne variant on - suur veeuputus, millest piibel räägib ja see ei olnudki võibolla nii kaua aega tagasi nagu üldiselt arvatakse.
Suur kivi, millel aastaarv 824. Õnneks on lisatud loole toimetaja märkus ja sellest selgub, et suure kivi all mõeldakse suurt tellist. On üpris loogiline ja usutav, et number tellisel tähendab aastarvu. Kui mõni blogi lugeja mulle kunagi külla satub, siis omalt poolt saan näidata oma maja pliidist välja tulnud kivi, millel on aastarv 1934. See lugu on ühtlasi päris hea tõestus, et meie ajaloole on kirjutatud 1000 aastat otsa ja selle üle arutleb ka loo toimetaja. Ainuke häda on see, et ta ei suutnud suuremat pilti kokku panna ja kui olekski pannud, oleks teda hulluks peetud ning artikkel poleks arvatavasti mitte kunagi ilmunud.LÕPP
