Aja kiirenemise võimalikkusest

See on tegelikult juba üpris vana teooria ja olen selle kohta ka varemalt loo teinud ja võibolla põgusalt ka mõnes muus loos juttu teinud, kuid nägin põhjust sellest veel kirjutada. Vaidlesin Eesti ühe kõige suurema ulmeteoreetikuga (Arne loomulikult) selle sama teema üle kunagi ühes FB grupis. Õigemini, me ei vaielnud, vaid arutlesime. Mina pakkusin omi mõtteid, näiteks, et enam ei jõua 8-tunnise tööpäeva jooksul nii palju tööd ära teha kui aastakümneid tagasi. Seda kuulsin kunagi suhteliselt usutavast allikast, kes oli läbi elu märkmikku pidanud ja töid kirja pannud ja nagu välja tuli, umbes tund kuni kaks on tänaseks puudu. Vastuargument on, et see tuleb vanusest, sest vana ei jõuagi noorega võistelda ja Arne teadis öelda, et tema endiselt jõuab sama palju tööd ära teha sama aja jooksul kui vanasti ja ma üldse ei vaidlegi, kuid see teema on huvitav ja vajaks ikkagi lähemalt uurimist. Mina siiski läbi sabakondi või kõhutunnetuse arvan, et 20-30 aastat tagasi jõudis 20-aastane mees ühe tunni jooksul rohkem puid ära lõhkuda kui sama vana ja samade füüsiliste võimetega mees tänapäeval. Ma ise meenutan tihti oma lapsepõlve ja mõtlen kasvõi sellele, et kui suvel tahtsin õues kauem teiste lastega mängida ning kui isa rõdult tuppa kutsus, kauplesin tavaliselt pool tundi õues oleku aega juurde. Küll oli see suur rõõm ja pikk aeg. Lapse mäletamised ja täiskasvanu mäletamised ja aja tajumine ei ole kohe kindlasti 1:1, kuid jääb vägisi selline tunne, et ajaga on midagi tesitmoodi. Mis aeg on tänapäeval pool tundi? Mitte midagi...juba läinud.

Ma aegajalt vaatan vanu X-files'i osasid üle ja olen siin paari aasta jooksul jõudnud 7 hooajani. Iga osa on natukene alla tunni pikk ja tollel ajal (enne 2000) toodeti igal hooajal keskmiselt 22 osa ja see pani kukalt kratsima. Tänapäeval ei tehta praktiliselt ammu juba nii pikkade jagudega seriaale, millel on hooajal 22 osa. Tavaline taks kvaliteetseriaalidel on 10 osa. Ainult lühikestel naljaseriaalidel võib olla hooajal väga palju osasid, nagu näiteks "Sõbrad". Tuli ka uudis, et X-files'i hakatakse edasi tootma. Ootan huviga.

Järgmiseks, lõin Google otsingusse "Stargate" ja sain, et neid filme toodeti ühel hoojal samuti 22 ringis. Selliseid tulemusi saan ma tõenäoliselt paljude seriaalidega, mis toodeti milleeniumi ümber, kuid nüüd millegipärast enam ei suudeta kvaliteetseriaale, mis kestavad umbes 1 tund, üle 10 osa hooaja kohta toota. Ma tegelikult eriti seriaale ei vaata, kuid üks, mida vaatasin oli "Teisik" ja seda toodetigi ainult kaks hooaega ja 10 osa hooaja kohta.

Et mitte ainult enda tunnetuse ja paari seriaali võrdlusesse mitte kinni jääda, tegin ka Google'sse väikese päringu antud teemal. Vastuseid tuli palju, kuid kõigele vaatamata vastas mu kahtlus tõele. Kvaliteetseriaale tehakse tänapäeval keskeltläbi 10-13 osa varasema 20-24 asemel ja selliseid igapäeva seriaale ja rohkem mokalaada 20-minutilisi seriaale (koos reklaamidega pool tundi) toodetakse endiselt hunnikute viisi.

Netflixi seriaalid on vist kõik enamuses 10 osalised hooaja kohta.

Arvaku, mis nad tahavad, kuid üks variant lisaks aja kiirenemise teooriale on see, et meie noored või uus generatsioon ei suuda järjest ja kaua tööd teha. Ei oska kommenteerida, kuid ega inimene polegi loodud ainult töö jaoks ja mina kellelegi etteheiteid ei tee. 

Ma julgen väita, et kvaliteetseriaale oli vanasti sama keeruline või isegi keerulisem toota kui tänapäeval, sest kasutatav tehnoloogia on praegu kõvasti kaugemale arenenud, kui 30 aastat tagasi. Nii et lükkaks ka selle väite kõrvale.

Nüüd lähen korra teemast välja ja toon siia välja Arne mõtte. Nimelt, ta küsis küsimuse, et kus otsast võttis Richard Dean Anderson (MacGyver) aja, et kõik need seriaalid, milles ta osales, sinna peale jääda. Ta oleks pidanud istuma ainult terve elu stuudios! See on huvitav teema, kuid see kahjuks ei haaku ajakiirenemise teooriaga ja sellel rohkem ei peatukski, kuid mõtteainet on siin väga palju. Mõelge korra kasvõi Vaprad ja Ilusad seriaali peale või Santa Barbara jne. Mis inimesed need seal peavad olema, kes istuvad päevast-päeva, aastast-aastasse telestuudios?

Otsisin siis mõnda vandenõuteooriat aja kiirenemise kohta ja sattusin infole, et asi läks hapuks alates hetkest, kui käivati CERN'i osakeste kiirendi. 2012 avastati näiteks Higgsi boson. Arvatavalt sel ajal see kiirendi töötas siis juba täistuuridel. See on selline teooria, millele mina pikemalt peatuma ei jää, kuid lugesin selle jutu läbi ja sealt jäi kumama selline väide, et Mandela efektid hakkasid ilmusid just täpselt samal ajal kui see sama "põrgukatel" käivitati. 

CERN ja üldse igasugused katsetused tundmatuga, näiteks kvantarvutid ja katsed nende imelike masinatega, võivad meie maailma osaliselt ära lõhkuda ja pole sugugi imelik, et Rooma number IV asendus IIII. Kuid see on vast väike häda ja seda tuleks võtta pigem hoiatusena. Olete tähelepannud, et maailma valitseijad läbi käpiknukkude jooksevad juba mitu aastat amokki. Tehakse kõiksuguseid kummalisi ja tervemõistuse vastaseid otsuseid. Kas neil hakkas järsku kiire kuhugile? Kas nad teavad midagi, mida meie ei tea? 

Järgmiseks, Marie Curie. Tark naine, kes mängis radioaktiivsusega. Algul tehti sellega palju kurja, kuna nad ei teadnud veel päris täpselt, millega on tegu. Sama on ka uute tehnoloogiatega. Mis asi on tehisintelligents? Juba proovitakse pidurit asjale tõmmata, kuid kahtlus on, et hiljaks jäädi seekord. 

Teisest küljest, aga kui aja kulg kiireneb, siis kas füüsilised kiirused jäävad väiksemaks? Näiteks, kui ma sõitsin 30 aastat tagasi isa Žiguli tagaistmel ja isa kimas sajaga ning tegi rallit nii et žiguli vingus käes, sest rohkem kui neli käiku sellel ei olnud. See oli äge. Kas 100km täna või 30 aastat tagasi, vastavad samale tegelikule kiirusele? Seda vist ei saa mitte kuidagi mõõta enam ja need mälestused ja tundmused ei ole mõõdetavad, aga vanasti oli rohi rohelisem, mis on tõsi. Kes ei usu, see ärgu uskugu...

Kui lugeda vandenõuteooriate lehekülgedel infot igasuguste teooriate kohta, siis on seal alati kaks poolt. On uskujaid ja mitteuskujaid, kuid need mitteuskujad tavaliselt kirjeldavad oma mitteuskumist kuidagi kuivalt ja igavalt või ei oska nad seda üldse veenvalt teha. Muidugi tuleb arvestada ka seda, milline kogemus kellegil on või millist allikat keegi peab autoriteetseks. Vaidlustes pidavat tõde selguma, kuid kõikide teemadega see kahjuks nii ei ole. Üks inimene ühest USA vandenõuteooriate foorumist näiteks teatas täie tõsidusega, et on olemas selge füüsiline tõestus aja kiirenemise kohta. Kunagi ammu aega tagasi õpetati neil seal algkoolis kella tundmist. Sekundeid loeti sedasi: üks-mississippi, kaks-mississippi, kolm jne. Ja lapsed lugesid seda kiirustamata. Kõik jõudsid lugeda ja samal ajal kella sekundiosutit jälgida. Vaadake, mis juhtub tänapäeval, kui proovite sama teha. Proovige kasvõi 30-ni.

Üks isik kirjeldas aja kiirenemise võimalikkust Kali-Yuga (?) ajastu lõppemisega ja tõi näitena vanni, millelt on punn välja tõmmatud. Algul voolab vesi aeglaselt, kuid mida rohkem augu poole, seda kiiremaks vee vool muutub.

Neid teooriaid ja näited aja kiirenemise kohta on tegelikult ilmatuma palju ja mul pole mõtet neid kõike siia välja tuua. Mille ma aga toon välja, on minu mõõdupuu. Mina mõõdan vandenõuteooriaid piibliga, sest mingi muu tollipulgaga mul ei ole neid teooriaid võimalik mõõta. Kui midagi seesugust on seal kirjas, siis võib see vabalt olla tõe peegeldus, kuid uskumine ja mitteuskumine on alati subjektiivsed ning pole mõtet kunagi kellelegi sellisele midagi seletada, kes arvab hoopis teistpidi. Minu tass on tegelikult tühi, no mitte päris tühi, aga sinna mahub küll ja veel. Tavaliselt on inimeste tassid kahjuks ammu pilgeni tarkust täis ja sinna ei pane enam midagi juurde. Siin ma ei mõtle muidugi Arnet, sest ulmemõtlejate ja -kirjutajate ning huvitundjate tassid on alati tühjad ning nad janunevad uute teadmiste järele.

Kõigi "vandenõuteooriate" raamatus on kirjas sedasi: Ja kui neid päevi ei lühendaks, siis ei pääseks ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse neid päevi (Matteuse 24:22). 

Ja kõige lõpetuseks saan täna tsiteerida veel ühte raamatut, mida ma pole kunagi lugenud. Ma olen ammu öelnud, et kõikide religioonide tekstide sisse on mingil kujul tõde ära peidetud. Kes aga selle sinna peitis ja miks tõde ära peideti, on aga juba hoopis teine teema: Tund ei alga enne, kui aeg liigub kiiresti, nii et aasta on nagu kuu ja kuu on nagu nädal, ja nädal on nagu päev ja päev on nagu tund ja tund on nagu palmilehtede punutise põletamine...

LÕPP