Hakkan seekord teemaga valest otsast peale. Ennem esitan küsimused ja arutlen teema üle ja siis artikkel.
Kas uskuda või mitte? Pigem uskuda, kui arvesse võtta artiklis leiduvaid asjaolusid.
1. Võttis patendi peaaegu kõigis maades. Huvitav, kas patent on ka veel täna leitav?
2. Inglismaa teaduslikud ringkonnad olid leiutisest väga huvitatud.
3. Õpetlased on leiutise üle kontrollinud ja on kiitnud selle heaks ning ennustanud tootele kolossaalset tulevikku.
4. Ta ei varjanud oma leiutist, seletas kuidas asi toimib.
5. On olemas mõningane ähmane kirjeldus aparaadist, kust selgub, et tegu ei ole lihtlabase hüdroelektrigeneraatoriga. Selle aparaadi kirjelduse juures meenub miskipärast maaelektri püüdur, mis kasutas samuti mingeid pulkasid ja „radioaktiivset“ ainet karbikeses, millel olevat võime koondada elektrit ühte kohta.
6. Artikli viimane lause võtab kõik kokku, miks see leiutis ei jõudnud kunagi massidesse.
7. 1939 hakkas II maailmasõda. Hakkas osalt sellepärast, et I maailmasõjaga ei saanud tegelikult suurt midagi eelmiste tsivilisatsiooni leiutiste ja ajaloo kohta ära peita. On ebaloogiline, et kahe ilmasõja vahel on nii lühike aeg. Kui palju on igasuguseid kummalisi leiutisi tehtud kuni 1939ndate aastateni, millest ma ka kirjutanud olen FB-s ja Kriksatull II teemas. Palju sellest infost on kirjas vanades ajalehtedes, raamatutes ja ka ulmefilmides.
8. Ja lõpetuseks. Mis maailmas me praegu elaksime, kui energia oleks tasuta või äärmiselt odav? Milline oleks meie maailm täna, kui keegi ei saaks sind ekspluateerida ega mingeid makse kaela määrida? Milline oleks maailm, kui poleks võlga?
Kas mitte eelmine maailm või tsivilisatsioon, millest peaaegu terve see blogi räägib, ei olnud mitte samasugune, kus energia oli tasuta? Küsimusi ja oletusi on mustmiljon, seni aga kuni ei võrsu uut geeniust, kui sellisel üldse lastakse võrsuda, maksame me kõige eest praktiliselt hinge hinda. Ma ei kurdagi selle maailmakorra üle eriti, kuid ikka mõtlen ja unistan, et mis siis oleks kui….
Elektrit veekraanist
Inglismaa teaduslikud ringkonnad on praegu väga huvitatud ühest leiutisest, mille avaldas neil päevil noor Taani insener Oepensen.
Oepensen töötas hoolega juba mitu aastat oma idee kallal, elades ise Londonis. Ta ei hoidnudki oma leiutist väga saladuses ja on sellele võtnud ka patendi peaaegu kõikides riikides. Veel enam, ta annab lahkesti seletusi oma leiutise kohta ja levitab lendlehti.
Oepenseni leiutis seisab selles, et üsna lihtsa abinõu varal nagu tema kinnitab, on võimalik saavutada elektrienergiat puhtast jooksvast veest. Nii saab iga perenaine, kinnitades selle aparaadi köögis veekraani külge, valgustada elektrivalgusega tervet korterit. Seejuures Oepenseni aparaadi kasutamine olevat äärmiselt odav ja valgustamine selle abil ei tulevat korraliku korteri kohta aastas maksma üle ühe naelsterlingi.
Oepenseni aparaat kujutab endast mõne metallist plaadikese ja pulgakese, mis on asetatud metallist karpi. Olles asetatud vette, see aparaat süütab põlema harilikud elektrilambid. See imeaparaat olevat isegi suuteline panema käima väikese mootori ja annab ka küllaldaselt kütet korteri soojendamiseks, tee keetmiseks jne. Mitu sarnast aparaati ühendatult suurendavad vastavalt elektripinget ja annavad aukartustäratava elektrienergia.
Oepensen kavatseb oma leiutist veelgi täiendada ja leida abinõu, kuidas seda ara kasutada autodel, rongidel, laevadel ja lennukitel.
Kogu see asi kõlab veidi muinasjutuna, kui võtta arvesse, et seni on elektri saavutamiseks olnud vaja mitmesugust kütteainet või koskede jõudu. Nüüd aga tõotab see noor insener pakkuda igale kodanikule elektrivalguse ei millestki muust, kui vaid puhtast veest.
Õpetlased, kes seda leiutist on kontrollinud, olevat täiesti veendunud, et seda saab rakendada tegelikus elus ja ennustavad Oepenseni leiutisele kolosaalset tulevikku.
Kui see leiutis tõesti peaks leidma tee praktilisse ellu, ei tea, mis siis peale hakata praeguste suurte elektrijõujaamadega ja kust saaksid siis veel linnavalitsused sissetulekut, kui kodanikud hakkavad endile ammutama soojust ja valgust selgest veest, nagu seda tõotab noor Taani õpetlane. (Sakala Pühapäev : Sakala kaasanne, 14 september 1935, Elektrit veekraanist)
Panen siia pildi veekraanist elektrit tootvast aparaadist, mille on koostanud tehisintelligents. Ma ei tahaks selle mõistuse fantaasiaid ja pilte siin blogis eriti kajastada, kuid äkki keegi pole veel ise selliseid tööriistu internetis katsetanud. Saab lihtsalt aimu, mida ja kuidas see mõttevorm genereeib. Robotiks kasutasin Dall-e-2 tehisintelligentsi.
LÕPP
Väga huvitav lugemine, tegelikult võiks nüüd edasi uurida, kas selle aparaadi joonised on kusagil patendiametis säilinud, mõnes arhiivis. Meil on tänu sellele loole palju allikaid, kus kaudu edasi liikuda. Leiutaja nimi, aastaarv jne... Nende abil peaks leidma lisainfot.
VastaKustutaKüll oleks hea, kui keegi kellel on aega ja annet, et kuidas sellist infot kuskilt kätte saab, tegeleks sellega. Paljast guugeldamisest vist siin ei piisa.
KustutaPeab proovima, näiteks Google translated kasutades, võõrkeelsed ajalehearhiivid, päringud patendiameti arhiividesse...Üheinimesr jaoks,muude tööde kõrvalt on seda palju,kuid kui see töö näiteks kusagil grupis või foorumis püstitada, siis koos grupiga võib see isegi õnnestuda.
KustutaElektri teemasid ja leiutiste kirjeldusi on siin blogis teisigi, mida uurida. No näiteks atmosfäärielektri seadmed. Nende kohta on hiiglama palju erinevaid ähmaseid kirjeldusi, isegi uduseid pilte. Näiteks, atmosfäärielektri püüdurid, mis sisaldavad magneteid, mis aitavad elektrit ligi meelitada. Järgmiseks metallid, mida on kasutatud veel vanematel aegadel, nagu plaatina, elavhõbe ja obeliskide tippude katteks mõeldud electrum. Siis veel on ähmane kirjeldus maa-elektri püüdurist, mida ma ka käesolevas loos mainisin. Iseasi on see, et kas atmosfääris on hetkel piisavalt elektrit? Siin on selline teooria või võimalus, et mingil ajal oli maailm puudest lage ja atmosfäär lausa särises elektrist. Näiteks, kui hobune ratsutas, lõi elekter sabast maapinda ja isegi Eestis täheldati, et lumehelbe kukkudes vastu maad, käis praks ja oli sädet näha. Ma ei mõtle ise midagi välja, see on kõik siin kirjas kuskil. Miks praegu elektrit atmosfääris vähe on, on see, et on palju puid. Kõik elav taimestik saab kasvada ainult elektri abil, kui nüüd jälle maa lagedaks tehakse ja puid hoolimatult maha võetakse võib see avalduda hoopis vastupidi. Küttepuid polegi enam vaja, sest atmosfäär on jälle elektrit täis. Tuleb vaid ühendada vastavad seadmed ning võib vabalt t-särgiga talvel oma kasvuhoones käia ja tomateid süüa. Metsade häving muidugi toob jälle teistpidi kahju ja liikide hävinemise. Mis aga õige on ja kuidas õige oleks, kes seda teab? Fakt on see, et praegu veel tasuta elektrit pole, sest mõistus meil enam ei võta või kellegi karvane käsi ei lase infot massidesse.
VastaKustutaJah, kõik see on huvitav, kuid nagu sa ise ütles, leiame me selle tehnoloogia kohta vaid ähmaseid kirjeldusi. Oepenseni loo teeb eriliseks see, et tal oli võetud seadme kohta patent, mis tähendab, et seadmest peab olemas kusagil detailne kirjeldus ja mis veel oluline, see ei olnud ammu sajandeid tagasi, vaid alles hiljuti. Sellepärast usun, et on reaalne selle seadme skeem leida. Minu arvates, oled lõpuks jõudnud millegi väga käega katsutava jälile, mis ei ole enam lihtsalt teooria. Muuseas, Oepensen ei pruukinud seda seadet ise välja mõelda, vaid ka see võis olla maha kopeeritud eelmisest tsivilisatsioonist. Oepenseni elulugu tasuks uurida, kes ta täpsemalt oli, kus kohast tuli ja mis temast sai.
KustutaVäga hea, et on asjast huvitatuid teisigi, kes uurivad ja viitsivad mõelda. Samas, kindlasti olid kunagi olemas täpsed joonised ja kirjeldused teistele tasuta energiat andvatele elektriseadmetele, pean silmas just atmosfääsielektri vidinaid. Krt, üks teadusliku kraadita, n.ö harimata Eesti mees, palgati Peterburi ülikooli juurde tööle 20 saj. esimesel poolel, kuna tema leiutatud atmosfäärielektri masin pani katsepõldudel põllukultuurid vohama. Ja meil pole kuskil isegi kõige udusemat kirjeldust nendest aparaatidest, mida ta kasutas. Isegi ajakirjanduses on ainult ähmane jutt. Mul tunne, et osad ajalehed on lihtsalt kuhugi ära kadunud. Kordan, see on kõigest tunne, pole ise üle kontrollinud.
Kustuta