kolmapäev, jaanuar 25, 2023

Maa-alune maailm (Mundus subterraneus)

Paljud vanad raamatud, eriti 17. sajandist, on täis kohati kummalist ja mõistetamatut informatsiooni. Ülikoolid olid tollel ajal juba pea kõikides Euroopa riikides olemas. Oldi võimelised koostama atlaseid ja maakaarte. Olid olemas purskkaevud, akveduktid, ehitati suursuguseid losse ja kulda ning karda oli kuningatel jalaga segada. Samas teiselt küljelt, oldi äärmiselt vaesed, olid sõjad, oli nälg, olid epideemiad ja kõik muud koledused. Tundub vägisi sedasi, et oleneb, mis nurga alt mõnda teemat ka ei uuriks, vastavalt sellele saad ka tulemuse. Jääb vägisi mulje, et ajaloo uurimisel olen justkui osaleja kahe pilu katses...kord on nii ja kord on naa, olenevalt vaatlusest. Toon mõned näited mõlemast äärmusest.

17-18. sajandi õpetlaste ja targemate peade kohta on kirjutatud igasuguseid jaburdusi. Näiteks, üks kuulus õpetlane olevat öelnud, et Egiptuse püramiidid on isetekkelised ja vulkaanide jäänukid. Samal arvamusel olid ka enamus teised tolle aja õpetlased. Kas pole jaburdus? Kaine mõistus ja loogika ütleb, et nii ei saanud olla ja nii lollid ikka inimesed ka paarsada aastat tagasi ei saanud olla, pealegi need olid veel ühiskonna targemad pead. 

Siis öeldakse selle kauge aja kohta veel, et oli vist 16. sajand, et matemaatikat keegi ei osanud ja ülikoolides ka seda eriti ei õpetatud. Kaupmehed said ise kuidagi omale elementaarse matemaatika selgeks tehtud. Põhimõtteliselt sobivat tänapäeva 10-aastane laps tolle aja professoriks oma teadmiste poolest. Ja siis on hoopis teistsugune info, et kui kõrgel tasemel oli matemaatika, aritmeetika, kunst jne. 

Info, mida eelpool põgusalt kirjeldasin on pärit vanadest ajalehtedes ja kui tõsiselt üldse mingeid ajalehe artikleid võtta saab, ma ei tea. Tegingi selle loo just selle pärast, et proovida näidata ära tolle aja arusaamu ja taset, kuid ütlen ette ära, et ebaõnnestusin, sest ma ei tea, mis on tõde või mis ei ole. 

Muidugi on mul mingisugune üldine tunnetus ja võin öelda, et selles raamatus on nii tõtt kui valet, kuid kas on olemas ka kolmas variant? Kas on võimalik, et osa informatsiooni jääb halli alasse? See tähendab, et kui täna seda infot analüüsida, siis just nii oligi, aga kui analüüsida kahe aasta pärast, siis ei saanud see nii olla. Natukene segane jutt nagu see raamatki, kuid jääb vägisi mulje, et kõik variandid on ajaloos võimalikud, lihtsalt oleneb, kuidas või kas seda vaadeldakse.

Mundus subterraneus (1665)

Pildil on palju kummalisusi. Millegipärast on kaart tehtud sedasi, et lääne ilmakaar jääb üles ja sedasi on harjumatu kaarti vaadata. Ehk, kaardi kõige üleval olev maa peaks Gröönimaa olema.

Kaardile on joonistatud salapärane saar nimega Friisimaa, mis ühel hetkel lihtsalt haihtus ajaloost. Sellele on mul oma teooria ja see on seotud Atlantisega. Kummaline on veel see, et saarel olevad linnade nimed olid vanal ajal isegi teada. Nüüd peetakse seda muidugi fantaasiaks või tolle aja kartograafide eksituseks.

Novaja-Zemlja on kuidagi suurelt rõhutatud ja paistab ka sedasi, et hoovuste liikumiste kohta oli tollel ajal päris põhjalik info olemas. Hoovuste kohta võib vast nii öelda, et see kõik on üks kunstlik süsteem, mille loomise võimekus oli olemas eelmisel tsivilisatsioonil.

Sellel pildil on kõik öeldud geenitehnoloogia kohta ja võimekust seda kasutada. Vanasti oldi võimelised aretama kõiksuguseid mutante, mille gravüüre ja joonistusi on veel tänapäevalgi kuhjade viisi säilinud.

Hiiglaste teema, millest on eelnevalt väga palju juttu olnud.

Ja nüüd hakkab tulema. Maalused veeühendused mägede ja merede vahel.




 

 

Kõik maailma suuremad mäed on hiiglaslikud veereservuaarid. Mõned mäed on maa-aluste kanalite kaudu omavahel ühenduses. See on muidugi raamatu väide, mida mina ei tea kinnitada.

Samamoodi on kõik vulkaanid omavahel ühenduses.

Pildil on näha kahte kummalist keerist, üks on Botnia lahe ülaosas ja teine Norra meres. See oleks nagu mingi süsteem, mis saab alguse Valgest merest, kust tuleb vesi sellesse maa-alusesse kanalisse ja suundub läbi Botnia lahe Norra merre tagasi ja tekitab sedasi mingi omapärase veeringluse. Kahjuks, ei ole mul aega seda raamatut tõlkida, et täpsemalt teada saada, mida on tahetud öelda.




Mis mäe-tööstuslike masinatega siin tegu võiks olla, on mulle mõistetamatu. Pakun, et nende süsteemide näol on tegu masinatega, mis aitavad hoovuseid käimas hoida.

Sitsiilia. Jälle mingi kummaline maa-alune kanal. Ühest otsast tuleb vesi sisse ja liigub teisele poole. Selle näitlikustamiseks on isegi mingi mehike sinna vasakule äärde joonistatud. 

Oletus on see, et need võimsad maa-alused süsteemid on ehitatud mõne üliarenenud kadunud tsivilisatsiooni poolt, aga mis eesmärgil? Kas tõesti maailma merede veeringluse ja hoovuste tekitamine või on tegu hoopis mingit tüüpi energia ammutamise süsteemidega? Hetkel jääksin siiski esimese variandi juurde.

Selle pildi juures on veel üks väga oluline detail. Vaata Messina linna, mille kaitsev müür ulatub poolkaares merre. See müür kaitseb linna selle sama keerise eest, mida see toru tekitab. Ma pole Messinas ise käinud, kuid vaatasin Google mapsi tänavavaatega põgusalt seda kohta. Tundub nii, et mingi osa sellest müürist või kaitserajatisest võib olla isegi tänapäeval veel nähtav.


17. sajandil teati, et Suessi kanal oli olemas juba ammusest ajast ja praegusest kanalist all pool võib olemas olla senini mingi teine kanal, mis hoiab Punast merd ja Vahemerd ühenduses. Soovitan huvilisel see raamat ise üle vaadata, kellel vähegi aega, sest seal on veel palju huvitavat, mida kõike ei jõua siia kopeerida.

LÕPP


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar