Tallinna Rüütliordude muuseum

Oli ilus talvine Naistepäeva hommik ja minul parasjagu vaba päev. Plaane ma tegelikult suurt ei teinudki, kuid mõni mõte ikka oli. Enne aga kui Naistepäeva juurde tagasi lähen panen siia kaks pilti Balti jaamast, ajaloo tarvis. Seal käivad praegu kaevamistööd ja maa seest ilmusid välja 19. sajandist pärit raudteerööpad. Käisin neid lähemalt uudistamas. Ega siin midagi muud polegi öelda, kui arvan ja ka ajaloolased arvavad seda, et need rööpad on maha pandud umbes 19. sajandi lõpus ja need suunduvad just täpselt praeguse rongide depoo juurde. Rööpad ei ole väga sügaval maa sees. Rööbaste laius on silma järgi umbes 1.3-1.4 meetrit. Kahjuks see kaevatud auk väga sügav ei olnud, kuid all pool rööpaid oli näha mõnekümne sentimeetri paksust kultuurikihti. See on tavaline ja sellist pilti ma olen ennemgi näinud.

Tavaliselt mul meeldib kaua hommikuti magada, aga täna olin asine. Mu tee viis mind korraks apteeki ja teel sinna läksin mööda Vabaduse väljakust ja selline hea pilt tuli ikka ära teha, mis sest, et neid siin blogis juba palju on, mis sama asja kujutavad. Kui palju peab veel kaevama, et tähelinna müüri nurgakivi paistma hakkab? Kõndisin suht selle seina ääres ja selle seinaga on veel see asi, et see läheb kohati väga kõrgeks. See Harjumäe sein, mis pildiltki on näha, on suhteliselt loodis ehitatud, kuid sellel puuduvad igasugused toed või tugisambad. Mõtlesin, et mis nipiga see mullakuhjatis või mägi, mida see müür varjab, müüri lihtsalt oma vajumistega minema ei lükka. Selle sama müüri teine külg, mis sellelt pildilt kätte ei paista, on aga kaldus ehitatud. Ja see vast peab mäe raskuse kuidagi vastu. Äkki on sedasi, et mäes olev muld on kuhjatud kuidagi kihtidena, et muld ei saa pildi poolsele külje poole vajuda, vaid vajumise korral vajub seina poole, mis on kaldu ehitatud. Jätsin selle mõtte, kus see ja teine ning sain oma vitamiinid apteegist kätte. Pole ammu korralikult vitamiine võtnud ja tõin omale portsu kalleid abivahendeid. Miks ma üldse vitamiinide järgi läksin, on see, et vaatasin eelmine õhtu ühte saadet Jüri Linast. Vat see on alles tõeline ulme-mees! Kui ta aga jõudis tervise teemadeni ja vitamiinideni, siis korraga tundsin, et mul on mõned vitamiinid organismist puudu. Vat sedasi mõjub meedia inimestele.

Kappasin edasi kindla plaaniga minna Raamatukoi raamatupoodi. Ega mul kindlat raamatu soovi ei olnudki, kuid igaks juhuks, äkki hakkab midagi silma. Uurisin seal raamatuid oma tund aega ja tegelikult on mul omal kodus raamaturiiul lugemata raamatutest lookas. Kaks raamatut siiski ostsin. Esimene räägib inkvisitsioonist ja piinamistest vanal ajal ja ega teinegi targem pole, kuna see räägib segastest ja muidu hulludest ehk psühhiaatria minevikust. Selle viimase raamatuga on veel selline jama, et võtsin ta hiljem kätte, et läbi uuesti lapata, kuid raamatus on pooled lehed millegipärast tagurpidi. Sellist nalja ma pole veel näinud.

Astusin raamatupoest välja. Ilusat paksu laia lund sadas. Miinuseid võis olla kolme ringis ja plirtsust-plärtsust, käes on märts, polnud jälgegi. Plaanisin sammud sättida Paksu-Margareetasse, aga mitte kaugel raamatupoest, korraga selline vaatepilt. Rüütliordude muuseum ja talvisel ajal täitsa lahti kah veel. Astusin sisse. Võeti mind lahkelt vastu, maksin pileti ja sain kingituseks veel kaks postkaartigi. Pilet oli päris krõbeda hinnaga, 12 eurot, kuid härra ise, ilma minu nõudmata, põhjendas seda väga loogiliselt. Kuna tegu on eraettevõttega, siis lihtsalt muud moodi ei ole võimalik. Mees rääkis mulle ordenite ajalugu ja saamislugu. Kõik ordenid ja aurahad on nad ise oksjonitelt ostnud. See on ikka päris muljetavaldav kogu. Ja nagu hiljem selgub, siis vanemad ordenid ja aumärgid on tehtud kõik kullast ja hõbedast. Kel huvi on, minge kindlasti vaatama, sest minu pildid ei ole päris need, mida oma silmaga võib näha. Lisaks on pildi kvaliteet ka kohati üpris halb, sest läbi klaasi on raske pildistada. Pildistamise luba mulle anti ja asusingi uudistama.

Suurbritannia, Suur Meistri märk. 19. sajand, kuld. Hoiatan ette, et pilte tuleb palju. Ma ei tunne hästi ordude ja vabamüürlaste sümboolikat, kuid katsun siia loosse tuua väheke kummalisusi ja muud põnevat, mida minu silm märkas. 

Suurbritannia, Order of the Bath (1725), kaelaehe kandmiseks. Umbes 1900, kullatud hõbe. 

Tria juncta in uno - kolm ühinevad üheks.

Tegu on tsaari-venemaa ordenitega. Mitte midagi erilist silma ei hakka, kuid sellel pildil on kujutatud tegelikult praktiliselt kogu maailmas (väikeste eranditega) tollel ajal kasutusel olnud ordenite kujud. Kõige levinum neist on Malta rist.

Pildil olev medal avaldus mulle selles muuseumis nähtust kõige rohkem muljet. Seda kahel põhjusel. Tehniline lahendus oli suurepärane. Kuna medal on kahepoolne, siis selle taha oli asetatud peegel, mille peegeldusest sai uurida medali teist külge. Medal on valmistatud üpriski paksust materjalist, metalli kokku hoidmata ja materjaliks on loomulikult kuld. Tegu on India mälestusmedaliga, seoses Walesi printsi külaskäiguga Indiasse 1875-76.

Sama medali teine külg.

Nüüd aga läheb põnevaks. Ennem veel aga mõne sõnaga kuldvillaku ordust. Kuldvillaku ordu on roomakatoliiklik rüütliordu, mille asutas Burgundia hertsog Philippe III aastal 1430 Brugges, tähistamaks oma abielu Portugali kuninga tütre Isabellaga. Kuigi ordu nimetamine paganlike antiik-kreeka müütide aarde järgi andis alust rahulolematuseks, sai sellest üks prestiižemaid ordusid Euroopas. Ordu deviisid on: Sugugi mitte halb tasu töö eest ja Ei ühtki teist.

Loen mina seda uhket ja õilist juttu ja siis vaatan neid kuldvillaku ordeneid. No ei lähe kokku sellel ordenil kujutatu ordeni ametliku jutuga.

See orden on väga hea eksemplar selles mõttes, et see avab natukene kaarte, millest ma ikkagi päris lõpuni aru ei saa. On näha, et keskel on justkui mingi plahvatuse jäljendus, millest tulevad välja punased leegid ja kogu selle krempli küljes ripub nagu mingi kullast korjus, mitte lambanahk. Hiljem ühe teise aumärgi juures, mis on oma olemuselt täpselt sama, on leegid ja keskmine plahvatuse osa lilleks maskeeritud. Antud juhul on aga tegu Austria Kuldvillaku ordu kaelaehtega aastast 1900. All pool on näha veel mõned eksemplarid Austriast.

Nüüd aga mõned pildid Suurbritannia Sukapaela ordu märkidest. Kõige Üllam Sukapaela ordu on Ühendkuningriigi tähtsaim rüütliordu ja maailma üks vanimaid. Kuningas Edward III asutas ordu usutavasti 1348. aastal. Selle rajamise sümboolne tagamõte oli taastada legendaarse kuninga Arthuri Ümarlaud. Ordu deviis on: Häbi sel olgu, kes sellest halvasti mõtleb.

Märk 1845. aastast. Materjal kuld ja email. Püha Jüri tapab lohet. Ei ole vist üllatav, et seda sama sümbolit kasutas ka Venemaa ja kasutab tänini.

Windsori sõjaväe rüütli märk, 19. sajand, kuld ja kullatud hõbe. Mis riigi vappe näete? Eesti ja Soome?

Järgmiseks paar Prantuse märki.

Komandöri märk, Teine impeerium (1852-70), kuld ja email. Prantslased on Malta risti asemel kasutanud mingit muud variatsiooni ristist, millele mina ei oska nime anda.

Kõrge ohvitseri märk, viies vabariik (1958-), hõbe ja ülehõbetatud mingi muu metall. Mida uuemaks märgid lähevad, seda vähem need millegipärast kalleid metalle sisaldavad.

Sellel märgil on huvitav sümbol. Valge tuvi moodi lind (võib ka fööniks olla) põrutab pea ees alla. Tähendus? Pole aimugi.

Järgmiseks Portugal. Sõjaline Kristuse ordu (nimi ei klapi mitte kuidagi Kristusega). Ordu rajas 1317. aastal Portugali kuningas Dinis I. Selle liikmeteks said endised templirüütlid.

Sõjaväe ordu Torn ja mõõk, 1808.

Kraemärk. Rohkem infot selle märgi kohta ei lugenud välja. Meenutab Malta risti, aga alumine ots on teravaks ihutud.

Järgmiseks Rootis. Peamised Rootsi kuninglikud ordud asutas 1748. aastal kuningas Frederick I. Neist tähtsam on Seeravi ordu.

Rootsi märkidel on erinevalt teistest, mõned antiikelemendid esindatud. Mina ei tea, kuidas neid korvi moodi asju kutsutakse või mis need on, kuid Rootsis muuseumides käies olen samuti selliseid näinud..

Kuningliku Vasa ordu rüütli märk, 1772-1866, kuld ja email.

Venemaa keiserlikud ordenid. Peeter Suur asutas esimese Venemaa ordeni aastal 1698, olles just naasnud oma "Suure saarkonna" ringreisilt Euroopas.

Peetril on siin selline armas nägu ja jääb vägisi tunne, et see mees küll sõdimiseks oma hea südame tõttu ei olnud võimeline. Kuid mulle meenus seda pilti vaadates millegipärast "nõunik" lastelavastusest "Lumekuninganna." Nõunikul oli ka mingi taoline märk rinnas.

Märk aastast 1740. Ikka Malta rist, mis muu.

Muuseumis oli väike lauake, kus olid esindatud vabamüürlaste märgid. Mees, kellelt pileti ostsin, ütles, et neil on vabamüürlaste märke väga palju, kuid hetkel on väljas neist ainult vähesed. Ma sügasin seal laua taga kukalt ja mõtlesin, mis vahe küll on ülejäänud ordude märkidel ja vabamüürlikel märkidel? Arvan, et suurt polegi, ainult väike klassi vahe. Ühed on lihtsalt riiklikud ja teised vabamüürlikud, kuid punt on üks ja seesama.

Möödunud või endise meistri märk (past masters?) Ma ei tunne hästi vabamüürlike sümboleid, kuid sellel märgil ajab üks sümbol teist taga. Kindlasti pole ka juhuslik sümbolite asetus. All pool mõned suurendused sümbolitest.

Minule teadmata kujund, mis oli esindatud ka mõne teise märgi juures. Üks hea kommenteerija ütles, et need on Pythagorose püksid. Mina ei tea kas on või ei ole, aga äkki on. Guugel näitas sarnast pilti, ainult üks säär peaks suurem olema, muidu klapib.

Ma mitte ei saa aru, miks vabamüürlased piibliga lehvitavad. Juu siis on pühad mehed koos nähtamatu püha looriga ümber pea.

Kahjuks ma ei tea, mis märgiga on tegu. Info on läinud kaduma. Must rüütel ja valge hobune. Kas see võiks märkida mingisugust tasakaalu?

Jälle see salapärane märk, mille katuseks on vinkel.

Asutaja märk, number 1544. 20. sajandi algus.

Past master's badge (Möödunud, mineviku või endise meistri märk), 1900. aasta. All pool on pildi suurendus selle märgi sümbolitest.

Põhja ja Ida Yorkshire märk. 20. sajandi algus. Mehikesel on käes DNA ahel? Kas see pole mitte meditsiini sümbol? Ühest vanemast blogi postitusest meenus, et vana-sarvikul oli kujutatud fallost täpselt samasugusena. Eks siit ka see DNA oletus. Mehikesel on jalas lendavad papud ja mütsil on samuti tiivad. Ei jaga sellistest sümbolitest kahjuks suurt midagi.

Templirüütlite orden, Pennsylvania Commandery, number 70, 1907. a. Seda polegi enne tähele pannud, et kolbal on punased silmad. Mida küll see võiks tähendada?

Ega saalis selliseid pisiasju ei märka. Hiljem pilte suurendades näeb.  
In hoc sicno vinces - Sel viisil võidate.
Keda nad koguaeg võita tahavad? Püha Jürka lõi ju lohe maha. Ikka vähe? Isekeskis mõtlesin, et tahavad inimkonna üle äkki võitu või on nad puhta lolliks läinud ja peavad plaani Jumalale seljamatt teha? Andku minna!

Mõlemad on huvitavad märgid, kuid fookus jäi pidama vasakpoolsel. Sellist kooslust pole julgenud oma kõige hullemates unenägudes ka ette kujutada. Omavahel on kokku poogitud elav lind ja taim. Ühine vereringe?

Vabamüürlaste lett sai läbi. Liikusin edasi. Mõtlesin jälle endamisi, et kõiksuguseid ordeneid ikka on tehtud, kuid põhiolemus on neil sama. Enamustel Malta rist, pealmine kujundus on vaid teine. Kas need sõjad on tõesti teater ja põrgu üheskoos inimestele. Kas Aadu löödi maha või veetis "vendade" seljataga oma hea elukese muretult Ladina-Ameerikas? Aga meie Päts? Tal sarnased ordenid olid rinnas. Või tuleb aeg-ajalt keegi ohverdada? Kui vaid teaks ja ei taha spekuleerida. Loen kunagi Pätsu raamatu läbi, saan targemaks.

Kui taoliselt riietatud meest näete, siis hoidke eemale. Kui aga teie rõivastus on ka samasuguseid märke täis, siis on juba hilja. See on muidugi nali. Ainult valitutel on sellised märgid.

Saksamaa märgid.

Ein Reich, eine wahrheit, ein got - Üks riik, üks tõde, üks jumal. Kas see ongi plaan?

Ikka üks ja see sama. Malta rist ja Püha Jüri tapab lohet.

Nunquam retrorsum - Ma ei tagane kunagi.

Per aspera ad astra - Läbi raskuste tähtede poole.

Providentiae memor - Pidage meeles oma saatust.

Väheke uuemad Saksa märgid. Paistab, et metall on juba tükimaad odavamaks läinud kui vanematel märkidel. Samuti on märkide nimetused juba hoopis roostesemaks muutunud. Nr 8. tegu peaks olema Saksa raudristiga, vormiks on ikka vana hea Malta rist.

Küll oli seal palju vaatamist ja igasuguseid riiuleid. Kõike ei jõudnud üles pildistada.

Puhtast hõbedast patšjokid.

Ühel seinal oli tahvel, mis seletas lahti lindude/loomade tähendusi.

Karu - esindab sõjalist jõudu, vastupidavust ja metsikust. Mis riiki tänapäeval karuga seostakse? Küll te teate.
Kotkas- peetakse lindude kuningaks ning ta esindab majesteetlikust, impeeriumi ja üllust.
Pistrik - sümboliseerib rüütellikkust, meelekindlust ja lootust.
Greif - sümboliseerib julgust, jõudu ja valvsust.
Hobune - esindab jõudu, tarkust, kartmatust ja lojaalsust.
Lõvi - on seotud kuninglikkuse ja päikesega, julguse, kindlameelsuse, iseloomu õilsuse, juhtimise ja metsikusega.
Paabulind - sümboliseerib ilu, jõudu ja vagadust.
Fööniks - on seotud igaviku, ülestõusmise ja lootusega ning sümboliseerib kasinust, vagadust ja kuninglikkust.
Hirv - on headuse, puhtuse ja vooruse sümbol.
Ükssarvik - on puhtuse ja süütuse sümbol. Purustatud ahela lisamine tähendas, et olles kord vaba, ei saa teda enam iialgi vangistada.
Hunt - on jõu, taiplikuse ja julguse sümbol.
Mina mäletan Punamütsikesest ja Seitsmest kitsetallest üht hoopis teist hunti.

Austria märkidega on toimunud mingi kummaline moondumine, kuid ilu on vaataja simades.

Nr 2. Suur teenete ordu aumärk, hõbe, 1922-38.

Ristide riidest osale on tehtud kummaline vorm. Kas see peaks päikest sümboliseerima?

Austria imperaator Francis I (1768 - 1835). Imperaatori nägu reedab midagi.

Austria-Ungari kuldvillaku ordu märk, emailitud kuld, 1830.

Sama märk, aga tehtud on see teemanditest.

Milleks väejuhtidele kepikesed? Marssal Svetozar Boroevic von Bojna (1856 - 1920) marssali kepp.

Hispaania märgid.

Suur komandöri märk. Rist on vähekese teise ilmega, aga põhiolemus on sama.

Kodanikuteenete orden, kullatud hõbe, email, 1926.

Krae märk, kullatud pronks, email, 1960-70.

Suurendus sellest kraemärgi ketist. Kas tuleb tuttav relv ette?

Kuldvillaku ordu (asutatud 1740), kuld ja email. Kas ma näen sellel märgil aatomeid või läks mul puru silma.

Mereväe teenete orden, 1931-37.

Hiina ja Jaapani ordenid. Need maad on minu jaoks kauged ja võõrad, aga kuidas siis nemadki ilma aumärkideta saavad?

Ma ei hakka lisama, mis aasta ja mis ordenid need sellised on. Panen siia selleks, et igalt poolt mõni märk oleks esindatud. Malta risti nemad vist ei kasutagi.

Jaapani keiser Akihito.

 

Mida sümboliseerivad tema käes olevad esemed? Rätik ja nuga? Kas võib olla, et keiser käsutati söögilaua tagant ruttu pildile ja ta unustas noa ja suu puhastamise rätiku käest panna. Vähe usutav, sest keisrit ei käsuta peale tema enda mitte keegi.

Ottomanide ordu märgid.

Tahtsin öelda, et mul oli ka kunagi selline täheke. Kandsin seda uhkusega koolivormil. Lenini pea oli keskel. Küll ta oli ikka üllas, lapsi ta võttis sülle. Aga tutkit vasja, tegu oli hoopis Ottomani impeeriumi heategevuse eest antava ordeniga, 1900.

Osmanite orden, 1885., teemandid, kuld, hõbe, punane ja roheline email.

Üks letikene oli ka naiste ordenite päralt.

Saksa ema auristid (anti alates 1938). Esimese klassi rist oli kullast ja selle risti pälvisid emad, kes olid sünnitanud vähemalt 8 last.

Saksimaa. Maria Anna ordenid.

Patšjokid. Arvatavalt mõne kindrali või marssali omad. Korstnapühkijatel olid teistsugused.

Uusaegsed ordud.

Etioopia imperaator Haile Selassie I, 1971. Kas on veel vaba ruumi mõne ordeni või märgi jaoks? Tähtis mees. Hakkasin mõtlema, et mul on ju ka mõni märk ja isegi kaks risti, mida rinnas kanda. Nii uhkeid mul pole ja metallgi on mõnevõrra teistsugune. Lusikaid tehakse samast materjalist tänapäeval, aga ilusad on minu märgid sellegipoolest. Kanda mul neid ei ole õnnestunud. Mees, kes mulle pileti müüs, teadis rääkida, et riiklikud teenetemärgid tuleb tegelikult riigile tagastada peale märgi saaja surma.

Aasia riikide ordenid (Asian states). Nr 6 on Vietnami Annami draakoni impeeriumi orden (asustatud 1886). Nr 7 on Liibanoni Teenete orden, hõbe ja email. 

Kummaline on see, et oleks nagu kaks suuremat leeri. Viisnurgad ja ristid. Viisnurgad esindavad kommunistlike maid? ja ristid kapitalistlikke? Siin võin eksida, sest kommunistlikes maades on samuti riste. Kuid on veel üks ordeni variant, mis on üles ehitatud vägagi maagilisele kujundile, mida varsti ka korraks näeb.

Egiptus. Iseseisvuse orden, 1955.

Hondurase ja Nicaragua ordenid.

Somaalia. Mehdi orden, hõbe ja email. Ilmus välja uus ordenite kujund. Taaveti täht. Mida küll see kujund võiks esindada? Ma arvan, et te teate.

Marokko, Somaalia ja Libeeria ordenid. 

Eesti ordenid. Kajuks ma ei leidnud kuskilt ordenite kirjeldusi, nii et riputan need siia ilma lisainfota. Üks infotahvel küll oli, aga ristid ja nende nimetused peate ise kokku ajama.

President Päts koos aurahade ja ordenitega. Põgusalt oli juba temast juttu. Mul ootab kodus riiulis juba ammu lugemist raamat Pätsist, Vang nr 12. Eesti märgid on ikka kõige ilusamad ja seda ilma igasuguse irooniata.

See on kõigest väike osa ordenitest, mis seal ägedas muuseumis olid välja pandud. Mees, kes pileteid müüs, ütles, et ta isegi tutvustaks ja tuleks minuga kaasa ja räägiks ordenitele tausta juurde, aga täna oli tal kiire. Soovitan minna ja kui saate tema veel kaasa rääkima, siis mis võiks veel parem olla?

Astusin uksest välja ja oppa, vanad vaasid ühe vana hoone katusel. Poola kuningalossil Varssavis oli enne II MS terve lossi ülemine äär nende vaasidega kaunistatud. Pilt peaks leitav olema kuskilt blogist, aga see blogi hakkab üle pea kasvama, sest ma ise ka ei leia enam midagi üles. Isiklikult ei usu, et need urnid/vaasid lihtsalt kaunistused olid. Kuskil peaks üks pisike teema ka nende vaaside kohta olema.

Ja selle maja kõrval oli selline uks. Kui ma ei eksi, siis see on Tallinna üks vanemaid uksi, kuskilt 19. sajandist. Tegu vist oli Ungari saatkonna hoonega.

No mis mehike see nüüd meie kultuuriruumis selline on? Kus kõik eestlased on? Meil olid saksad ja ordud ja mustpead ja kõiksugu muid tegelasi, aga eestlane oli põllal ja kõplas kapsaid. All pool põlvi ja üleval pool varbaid on selle mehikesega mingi imelik lugu.

Lõpetuseks ütlen ainult seda, et läks vist liiga pikaks jälle.

LÕPP

Roosiristlased

Igasuguste salaseltside ja -ordude teemad on alati huvitavad ja inimeste meeli köitnud. Kuid see teema on just sellepärast huvitav, et roosiristlased olid väidetavalt vabamüürlaste eelkäijad. Kui lugeda algavat lugu, mida juhtusin lugema ühest vanast ajalehest, siis tundub, et sinna vennaskonda kuulusid tublid mõtlejad, kes proovisid maailma saladusi lahendada, nagu ka mina siin pool ekraani. Tänapäeva müürlastel oleksid samuti justkui avalikut üllad eesmärgid, kuid ometi ei klapi see roosiristlaste osas just ühes ja kõige olulisemas. Ehk, kuidas saab tänapäeval vabamüürlaste liikmeks? Liikmeks saab ainult juhul, kui on olemas kahe "venna" soovitused. Roosiristlastel oli aga nii, et kui sa oled valmis ja juba piisavalt arenenud, siis sind kutsutakse sellesse ordusse. Paljuski läheb nende filosoofia kokku, vähemalt minu pilgu läbi, idamaiste tarkustega. Budismis vist oli sedasi, kui õpilane on valmis, siis õpetaja tuleb ise tema juurde, mitte õpilane ei pea õpetajat otsima. Kes aga meie müürlased tänapäeval on? Telekas ka vahest mõnda näidatakse. Ma ei tahaks kommenteerida, aga eesti keeles on neid häid sõnu küll, mida mõne kohta öelda, kuid nagu eelnevalt olen öelnud ja salaja sisimas lootnud, et äkki nad proovivad sedasi äratada magajaid? Kuid järjest rohkem ma kahtlen selles.
Ma ei tahaks ka roosiristlasi siin ülistada, ega okultismi kui sellist, kiita. Aga seda teksti lugedes kargas korraks pähe, et roosiristlased võisid olla eelmise "maailma" valvurid, kuid tõeline roosiristlus hävitati 18. sajandil. Võibolla on selle organisatsiooni "tõelised" meistrid veel tänapäevalgi kuskil põranda all tegutsemas, kuid neid vahetas välja pealtnäha sarnane jõud - vabamüürlased. Siis juhtus midagi, ja see aeg klapib väga ilusti selle ajaga, kui kadusid oskused ja teadmised, millest terve see blogi ajalooline pool räägib. Ma ei tahaks öelda, et sellel vanal ajal olid inimesed, õigemini valitsused "head". Inimesed on ikka head, aga kui ma arvestan võimalusega, et on olemas kõige "looja", siis ta lasi mingil põhjusel sellel maailmal hukkuda ja lasi tulla uuel. Minule isiklikult tundub ühtepidi vaadates, et ega see maailm, mis praegu on, see nüüd hea mõte küll ei ole, kuid inimese arengu seisukohalt võib see olla parim variant ja katsuks siis ka seda tõestada "peaarhitektile".
Selle blogi eesmärk (õigemini minu eesmärk) ja roosiristlaste eesmärk tundub olevat sama - maailma äratundmine. Kuid roosiristlastel oli veel midagi palju üllamat. Nad tahtsid need saladused viia ka oma maailma juhtidele. Vaatan ja mõtlen korra meie juhtide peale ja siis isenda peale...oeh, kuid see polegi minu eesmärk, sest "meie" ei tundu olevat selle maailma eesmärk.
Roosiristlaste õpetuste juurde kuulub ka teadmine või õigemini uskumus, et kogu maailm asub meie endi sees, mitte meist väljaspool. Ka sellest ma tegin kaks lugu tagasi ühe loo, kus ma proovisin seda kirjeldada nii nagu parasjagu oskasin.
Ka räägitakse algavas loos salajasest piibli võtmest. See on nüüd see tarkus, mida sajad ja sajad piiblitundjad on asjatult taga otsinud. Miks nad seda leidnud pole, siin võib olla mitu vastust. Esiteks, piibli tõlked võivad ajas sedasi muutunud olla, et võti enam ei hakka hambasse. Teiseks, piiblist on erinevaid peatükke eemaldatud (Moosese 6 ja 7 raamat ja Tooma evangeelium). Põhjuseid võib olla veel, aga kui uskuda algavat kirjatükki, siis roosiristlastel oli võti piibli muukimiseks ja selle lugemiseks.
Ärge võtke midagi kunagi puhta kullana. Selle loo panin siia lihtsalt silmaringi laiendamiseks ja mõtisklemiseks. Ühtegi salaorganisatsiooni ma heaks ei kiida, kuid kui tegu on millegi salajasega, siis on seal ka midagi varjata. Maailma tundma õppijal võib kasulik olla teada ka salajasi asju, iseasi palju selliseid asju maailmale just avaldatakse.

Roosiristlaste saladus

Müstilised, arusaamatud asjad on inimesi alati huvitanud. Ikka juurdlevad ja katsuvad inimesed neid lahendada. On olemas sajad usud, usklike ühendused ja ordud. Igaüks katsub leida teed ärauurimata poole. Sarnastest ühingutest on kõige enam mõjutatud okultistlike seltside arenemist roosiristlased.
Herbert Kuchenbuch avaldas roosiristlaste kohta huvitava kirjutise.
Meie teadvus on ehitatud inimeste viie meele kogemustele. Aga on olemas algusest saadik inimesi, kes väidavad, et kuuenda meelega olevat võimalik tungida sügavatesse elu saladustesse. Nad usuvad sellega omavat nõialaterna, mis neid viiks maailma keskpunktiks ja laseks seal neil hiilata. See müstiline maailm, mida nad usuvad siis näha mõistvat, on täiesti teistsugune kui see, mida meie viie meele abil mõistame. Ja viie meele teadlased nimetavad seepärast seda fantastiliseks salateaduseks.

Anno MDCXXV Roosiristi märk tarkusekivi jaoks.

Seda asjaolu võib võtta kuidas tahetakse, aga üks on kindel: ta on mänginud kõikidel aegadel suurt osa terves maailmas. Ja mida asjalikumaks ja masinlikumaks meie aeg läheb, seda rohkem tunnevad end inimesed kutsutud olevat kõige saladusliku poole ja seda suuremaks kasvab „salajase vennastuse“ liikmete arv.
Vanemaid ja huvitavamaid sarnaseid ühendusi on „Roosiristid“. Juba 16. sajandist alates mõjutavad nad kogu okultistlikku liikumist Saksamaal. Oma salajastes raamatutes lähevad roosiristlased kuni Kreeka ja Rooma ajani tagasi. Nad tahavad Moosese ja egiptlaste õpetusi edasi arendada. Teadus teeb suure vahe Kreeka ja Rooma uskude vahel, samuti Israeli ja Egiptuse uskude vahel, aga roosiristlased väidavad, et nimetatud uskudel on aluseks ühine salaõpetus.
Mis on roosiristlaste sihid? Maailma äratundmine, mis samuti on jumala äratundmine, ja selle äratundmise arendamine inimsoo juhtideni. Nende õpetuste järgi jaguneb kogu maailm seitsmesse isesugusesse maailma või „mateeria seisukorda“. Need on: Jumala maailm, jumalavaimu ja eluvaimu maailmad, siis veel mõtte-, ihade-, ja kehamaailm.
Inimese ülesanne on kuni kõrgema maailmani välja tungida, s. o. Jumalaga ühineda. On inimene nii kaugele saanud, siis on tema „usurändamine“ lõpul ja ta aitab siis kui ärganud jumala poeg teisi pimeduses eksivaid vendi valguse poole. Maapealne elu on valude ja rõõmudega – nii õpetavad roosiristlased – annab inimestele „kogemusi“. Ja „armastus ülalt“ aitab sellele kaasa. Aga ühest maapealsest elust on vähe selleks, et koguda kõiki hädavajalikke kogemusi. Palju kordi peab inimene uuesti maapeale tagasi tulema, paljudes uutes kehades elama, et kõiki „ärkamiseks“ vajaminevaid teadmisi koguda.
Roosiristlased usuvad uuestisündimisse. Neli piinamata tarkuse olevust, „saatuse isandat“, valvavat kehast vabanenud hinge uuesti kehastumise järele.
Inimene sündivat uuesti, kui tähed nii seisavad, et hädatarvilisemad kogemuste ja edusammude tingimused on täidetud. Nagu kõikide salateadustega, nii tegutsevad roosiristlased ka täheteadusega. Nende „nägijate“ teadete järgi sündivat inimene iga 2100 aasta jooksul kaks korda. Ja ühel korral mehena, teisel korral naisena. Sest „mina“ jaoks on hädavajalik ühendada nii mehe kui ka naise kogemusi. Huvitav on, et roosiristlased oma õpetust uuestisündimisest toetuvad piiblile. Nad toetuvad sellele, et Eelia tuli oma jüngrite ette ja ütles neile, et ta olevat Ristija Johannes (Matt. 17, 12-13).
Salakirjad kõnelevad palju kahekordsest ärkamisest. Sellel müstikal on hulk tähendusi. Ühe järgi nähakse esimeses surnust ülestõusmises liha ülestõusmist kehalises uuestisünnis ja teises jumal-inimese ülestõusmist jumalike annete sisemist äratamist. Neid andeid õpetlaste juures äratada on „meistri“ jumalik ülesanne. Seda saavutatakse palvega, isikliku kasvatusega ja eeskuju näitamisega. Roosiristlased väidavad, et nad oma õpetusele sugugi propagandat ei tee. Nad asuvad ühe inimese teele alles siis, kui see inimene paljude uuestisündimiste tõttu on juba „küps“ sel silmapilgul, kui see oma vaimsel teel juhatajat vajab. Samm-sammult, vastavalt selle inimese sisemisele arenemisele, pühendatakse seda inimest saladustesse ja see tõuseb siis aste astmelt.
Kõige enam hindavad roosiristlased tarkust. Kord tulnud noor mees targa juurde ja küsinud, mis peab ta tegema, et saada targaks. Tuli üks kord, tuli teine kord, tark ei vastanud ikkagi. Lõpuks viis tark noormehe vee juurde ja ütles: „Mille järgi igatsed sa, kui sa vees oled?“ – „Õhu järgi!“ – „Vaata, nii tugevasti, kui sa vees õhku nõuad, niisama tugevasti pead sa elus tarkust nõudma. Siis võid targaks saada.“
Tugev olla võib ainult inimest päästa. Iga roosiristlase õpilane peab sisseastumisel loobuma kõigist salateaduslikest ja usulistest ühingutest ning ordudest. Erand on ainult ristiusul. Temale õpetatakse, et „et inimene kannab kõiki asju, taevast ja põrgut, valgust ja pimedust, elu ja surma oma südames.“ Siis õpetatakse temale maailma arenemist roosiristlaste vaadete järgi. Õpilane saab seletust siis jälle vennastuse sümbol-pildi kohta. „Kabala“ (salajase arvuõpetuse) kohta ja saab lõpuks müstilise „piibli võtme“. Lõpuks võetakse õpilane ordu kõige madalamasse astmesse vastu. Katsel küsitakse: „Võivad maagid (roosiristlaste targad) kulda teha?“ – Õpilane peab selle küsimusele jaatavalt vastama.
On aga roosiristlased siis alkeemikud, mustkunstnikud, kes end keskajal palju vaevasid, et lihtsast metallist kulda teha ja nii ühe hoobiga rikkaks saada? On nad nende seast, kes tahavad tarkade kivi leida? Imekivi leida, millega oleks võimalik kulda teha, ja haigeid terveks teha? Ei sugugi! Roosiristlased näitavad ainult end nii, et oma „teadmisi“ varjata. „Sool“, „tuli“, „tarkade kivi“, millest salajastes kirjades kõneletakse, need on kõik inimliku hinge olemused. Kui orduvennad metallist kõnelevad, mida nad tahavad kullaks muuta, siis tähendab see seda, et nad tahavad madalamat loodust vaimu ümber asetada.
Õpilane jääb nii kaua õpilaseks, kuni „roosid tema ristil õitsenud on“. Selle sümboolse ütlemisega võetakse inimese keha ristina ja roose müstilise hinge organina, millega jumalat tuntakse. Vanemate vendade tervitus on? „Võiksid roosid su ristil õitseda!“ Vastuseks öeldakse: „Ja ka sinu omal.“ 

 Roosrist „pühas tules“. Müstiline sümbol 17. sajandist.

Kui õpilane on edusamme teinud, võib ta juba igal ööl peetavat templiteenistusest osa võtta. „Templiteenistusel“ viibib ka „meister“. Tema ei ole küll kehaliselt kohal, aga juuresolijad tunnevad tema „vaimset tulemist“. Suur hulk roosiristlasi jätavad sarnasel templiteenistusel oma kehad maha ja elavad jumalateenistusel vaimselt kaasa – kuna nende eksinud kehad kuskil kaugel, kaugel teisel maailmajaol asuvad.
Kõik see on väga müstiline ja saladusrikas on ka jutustus ordu peameistrist, Christian Rosenkreuz’ist. Ta olevat 13. sajandil suure vaimse õpetajana ilmunud ja ühest endisest salaordust tegeliku vennastuse loonud. Krahv Germainina olevat ta 18. sajandil uuesti sündinud ja ühes teises kehas elavat see meister veel praegugi. Nii austatakse teda praegugi veel seltskonnas, kes peavad end roosiristlaste järeltulijateks. Rahvusvaheline peakorter asub Kalifornias, „Mount Ecclesias“. Meistri vaimse mõju all olevat hulk suuri mehi sündinud ja oma töid loonud.
Nii nimetavad roosiristlased Goethet oma „vennaks“. Ja on tõesti imelik: tema töödes on palju kohti leida, mis on kooskõlas ordu õpetustega. Kõige tähendusrikkamad olevat neist kohtadest mõned müstilised kohad „Faustis“ ja „Wilhelm Meistris“.
Christian Rosenkreutz, roosiristlase vägevam vaimujõud, olevat igal pool tegevuses, kus vaim valguse poole püüab. Temast väidetakse, et ta olevat selleks oma õpetuse ilma toonud, et kindlat kaitset luua uueaja Euroopas ja Ameerikas üleskerkivale materialismile.
Roosiristlased on imelikud vennad. Keskaja romantika kajastus on neis alles hoidunud tänaseni masinate ajajärguni.  

LÕPP

Kasutatud kirjandus: Roosiristlaste saladus, Päewaleht, nr. 332, 5 detsember 1927, Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv DIGAR.

Saladuste saladuse raamat

Algava loo sissejuhatuseks võib vast öelda sedasi, et sellised raamatud olid vanal ajal kindlasti olemas. Isegi kirjeldused on säilinud, et mida need raamatud endas sisaldasid, kuid üksikasjalised õpetused on kadunud. Kahjuks, tervet raamatut meil tänapäeval vist ei õnnetu enam oma kätes hoids. 

Algavasse teemasse toon välja huvitavamad teated selle raamatu kohta, mida mul õnnestus välja otsida vanadest ajalehtedest. Huvitav on veel see, et need raamatud korjati inimeste käest ära ja põletati, sest nende raamatute abil sai „matsi rahvas“ liiga lihtsalt ära elada. Ma endamisi siin mõtlesin, et mis siis kui need raamatud sisaldasid õpetusi ka mateeria muundamise ja antigravitatsiooni kohta. Kulla tegemise õpetus oli selles raamatus olemas. Kas oli võimalik ilma suurt jõudu kasutamata ja ainult teadmiste baasil ehitada suurtest kivimürakatest hooneid, nagu losse, kirikuid, katedraale jne. Üks salapärane kiitsakas läti mees ehitas Ameerikasse Koralli lossI. Ta ehitas seda öösel, kui keegi ei näinud. Võib ju arvata, et temagi mingit nõidust valdas ja nõiasõnu teadis. 

Samuti oli võimalik raamatust ammutatud teadmistega tulekahju paljalt ühe lause lausumisega kustutada. Teise raamatu järele, mis on senini kättesaadav ja mida ei saa algseks lugeda, tuli võtta tinataldrik, mille iga äärele tuli peale tuli kirjutada vastavad sõnad: Sator, Arepo, Tenet, Opera, Rotas ja see siis tulle heita. Kui see tehtud, pidavat tulekahju kustuma silmapilk.

Raamat sisaldas ka ussisõnu, mida kõigile teada-tuntud võlur Harry Pottergi valdas. Huvitav on veel märkida, et seda raamatut kutsuti veel „Mustaks Piibliks“. Eks see lugu folkloori ja legendide valdkonda rohkem läheb, aga las olla pealegi. 

Kuues ja seitsmes Moosese raamat ehk Moosese nõidumise ja vaimude väljakutsumise õpetus või ka Nõidumise ideoloogia ja „Must piibel“.

Saamislugu

Igaüks teab, et piiblis on ainult viis Moosese raamatut. Ometi teab rahvasuu neid raamatuid seitse olevat. Seitsme Moosese raamatu sündimise kohta lähevad arvamised lahku, ühed arvavad, et need olnud juba olemas enne Moosest. Sealt võtnudki Mooses oma tarkuse. Hiljem Iisraeli rahva ajalugu kirjutades lisanud ta enne leitud tarkuseraamatud oma raamatute juurde. Sama arvamise järgi on mainitud tarkuseraamatud Aadama poolt Eedenist kaasa toodud. Ta kirjutanud need veel sel ajal, kui ta patu küüsi ei olnud langenud ja terve loodus tema sõna kuulis.

Teise variandi järgi polnud olemas mingit Aadamast päritud tarkuseraamatut, vaid need pani Mooses ise kirja. Kui ta kibuvitsapõõsa põlemise järgi sai käsu Egiptusesse tagasi minna, õpetati talle kõiksuguseid imetegusid. Need kirjutas ta hiljemini iseäralikku raamatusse järeltulijaile mälestuseks. Isegi need tembud, mis Egiptuse targad oskasid, kirjutati tarkuseraamatusse üles. Mooses kirjutanud tarkused ja kunstid ainult oma järeltulijate jaoks üles, kuid juhuslikult on salapärased kirjad teistegi kätte sattunud. Kaua aega tuntud seitset Moosest ainult Juudamaal. Juudiusu asemele tulnud ristiusk. Ristiusulised saanud ka seitse Moosest enestele. Pea hakatud aga Jeruusalemmas ristiusulisi taga kiusama. Viimased põgenesid mööda maailma laiali, isegi Eestimaale. Nende põgenikkude läbi on raamat siiagi sattunud.

Kolmanda variandi järgi, kui Aadam ja Eeva elasid veel paradiisi aias, siis teadsid nad, kus oli Jumala tarkuse raamat. Peale paradiisist välja ajamist, haaras Aadam selle raamatu enesega kaasa. 

Raamatu taust ja erinevad versioonid raamatust

Raamatu näol on tegemist seletusega tegudest, mida tegid vanad heebrealased. Tõlgitud Moosese Kabalast ja Talmudist inimsoo kasuks. Raamat sisaldas Egiptuse tarkade õpetusi.

Raamat, mis sisaldab suure hulga pilte ja märke igasuguste nõiduste jaoks, oli soomlastel 238-leheküljeline. Eesti kõige vanemate eksemplaride kohta puudub täpne teadmine, aga 1872. aastal ilmus Rakveres L.Oppermanni trükikojas 40-leheküljeline „Kuues ja seitsmes Moosese raamat“, kuid mis oli pettus olnud, sest nõiduda sai sellega sama palju kui piibli viie Moosese raamatuga.

1893. aastal avaldati ajalehes Wirmalise lisa M.J. Eiseni (Kroonlinna Eesti koguduse õpetaja) artikkel või palve Eesti rahvale, kus ta palus omale saata lugusid "Seitsmendast Moosesest", et hiljem selle kohta raamat trükkida. 1896. aastal saigi raamat valmis ja läks trükki. Raamatus oli 216 lehekülge ja maksis 40 kopikat. 

Esimese maailmasõja eel kirjastas üks Tallinna kirjastusäri „6. ja 7. Moosese raamatu“, mis oli asetatud punaste tähtedega trükitud pealkirja kandvasse ümbrikusse (vaata linki raamatule loo viimasest osast). Selle sisuks oli küll mitmesugused lausumise- ja nõiasõnad ühes igasuguste rohuretseptidega, aga väga populaarseks raamat ei saanudki.

Väga head äri nõiaraamatutega tegi Viljandimaal 1912. aastal Holstre valla mees Jaan Pill. Tema koostas omapärase raamatukese 8-leheküljelise, mille tiitellehel oli järgmine tekst: „Sõnadega arstimise õpetus. Jaan Pill. Trükitud A. Renniti trükikojas, Viljandis."

20. sajandi algul ilmus 32-leheküljeline saksa keelne raamat, mis maksis tervelt 3 rubla. Selle nimetus oli tõlkes „Kuues ja seitsmes Moosese raamat, see on: Moosese maagiline vaimudekunst, kõigi saladuste saladus.“

Ja siis ühes vanas ajalehes oli väga huvitav lõik, et 1934. aastal korraldati "kirjanduslooline näitus" Tartus, kus oli vanade raamatute sektsioon. Seal oli klaasi alla välja pandud "algne" piibel, ehk piibli esimene trükk aastast 1739, mis sisaldas endas 6. ja 7. Moosese raamatut. Siit võib järeldada, et algset piiblit on muudetud. 

 

1934. aastal pandi müüki üks haruldane piibel samast sarjast ja nähtub, et eest, kus asuvad just Moosese raamatud, on lehti puudu.

 

Ühest teisest ajalehe artiklist lugesin veel midagi taolist, et üks poiss uuris vanaisa paksu ja rasket piiblit ning avastas, et ühelt kohalt on lehed kadunud. Poiss uuris vanaisa käest, et mis lehed need kadunud on, aga vanaisa ei ütelnud. Piibli ja kirikuga on minu jaoks palju segaseid asju esile kerkinud. Kuid ma ei hakka neid selles loos välja tooma. Võibolla kunagi pajatan neist mõtetest lähemalt, kuid see klapib just kirikute esialgse otstarbe ja piibli muutmisega.

Raamatu kirjeldus

Kuuendat Moosese raamatut kutsuti ka „Saladuste Saladuseks“, mis sisaldas salapäraseid märke ja nende nõiaväge, samuti nõiasõnu ja vaimude märke.

Huvitavama osa raamatust moodustavad piibli lausete „nõiaväe“ seletused ja juhatused, kuidas piibli lauseid tarvitades võib ennustada tulevikku, seletada unenägusid, arstida haigeid, panna teist inimesi end armastama, oma tahtmist täitma jne. Raamatu teine osa sisaldab müstilisi seadusi Saalomoni ülemlaulust, maagilisi palveid ja sajatusi. Raamatu lõpus on 1300. a. koostatud vanad käsikirjad. Siin on igale nõidumisliigile oma eriline salakeel ja -märgid.

Vaimude väljakutsumiseks on raamatus määratud kindlad ajad kuu seisu ja ilma järgi.

Mitu lehekülge raamatust on täidetud juhatusega, „kuidas Taaveti laule kasutada inimsoo tervendamiseks". Neil lehekülgedel antakse juhatust enneaegse sünnitamise vastu, kuidas võita kohtuprotsesse, kihlvedusid, kahevõitlusi, mõõgavõitlusi, saada tagasi varastatud varandus, pääseda tormist, võtta vaenlaselt jõud ja võim, arstida palavikuhaigeid jne. Raamat sisaldab seletusi tähtede mõjust inimeste saatusele. Ühes kohas antakse õpetust allikate kasutamiseks nõidumisel.

Vanemad inimesed teavad veel mõnel pool praegugi jutustada nõidadest ja nende „imetegudest“, mida nad teinud selle raamatu ja kurjavaimu abil. Nõiad võisid teha oma vaenlasele nõidumisega igasugust kurja. Vihamehe loomadele ja vihamehele endale lasti käia luupainaja vaevamas; nõid võis teha teistele nõidusega haigusi. Kõige huvitavamaks kiusatuseks, mida Eesti nõiad teinud, olnud see, kui pandud teisele isikule varesed järel käima. Harjumaal olnud 1800. aasta ümber elanud mees, kes oli tuntud kuulsa nõiana. Sel mehel olnud kodus „6 . ja 7. Moosese raamat", mida ta vahetevahel lugenud. Mees käinud karjas. Kord läinud ta ühe naabriga tülli ja pannud sellele varesed järel käima, isegi püssikuul neid ei võtnud ja tüütasid meest seni, kuni ta läks nõida paluma. Alles siis lendasid varesed laiali ja jätsid vaese mehe rahule. Sama nõid teinud ka pisuhändu (tulekera), mis lendasid taeva all tulehagu sabaks taga. Ükskord see nõid teinud peerupilbastest haraka ning lugenud sõnad peale. Kohe pistnud pilbastest harakas lendu ja kädistanud. Siis aga järsku kukkunud maha ja lagunenud pilbasteks. Nõid öelnud teises toas seisvale teenijatüdrukule viibates: „Triinu, pagan luges issameiet“. Haraka lagunemine oli olnud „issameie“ süü.

Seitsmel Moosesel olnud rahva arvamise järgi mustad lehed ja valge kiri. Mõnel pool teatakse kõnelda, et raamatus olid mõned laused mustad ja teised punased. Teisel pool jälle arvati, et raamat noore tuvi verega on kirjutatud. Teised jälle arvavad, et valged ja punased tähed olevat segi, tähtsamad kohad aga on kõik punasega trükitud. Ühe variandi järele oli suur mustade kaantega raamat, mille kõik algustähed (peatähed) olid punase trükiga.

Väljavõte Soomes levinud "Mustast piiblist".

Kiri olevat raamatus juur ja selgesti loetav, eespool suuremad, tagapool väiksemad tähed. Väga imelik on siinjuures veel see asjaolu, et seda raamatut kõik lugeda oskavat, isegi kirjaoskamatud, sest raamatu kirjatähed olid olnud erilised.

Sisaldavat raamat Egiptuse kunste ja nõidusi, Nagu teada, tegi Mooses Vaarao ees mõnesuguseid imesid, mida praegusel ajal ükski ei suuda teha. Selgus aga, et Egiptuse targad ja nõiad need täpselt järgi tegid. Siis tegi Mooses juba selliseid imetegusid, mille kohta isegi Egiptuse targad pidid lausuma: „See on Jumala sõrm! Seda ei või meie teha!" Seitsme Moosese abil saanud kõik võimatumadki asjad võimalikuks. Isegi surnuid lastud haudadest üles tõusta ja kodukäijaid haudadesse kinni panna. Kõige rohkem olevat raamatu abil vaime ja surnute hingesid välja kutsutud, kes lühikese ajaga kõiksugu tööde ja toimetustega hakkama saanud. Häda sellele, kes vaimudele ei leidnud tööd juhatada. Sellel läks lõpuks räbalasti. Siiski võis ainult sellel halvasti minna, kes raamatut kogemata luges, raamatu saladustega tuttav olemata. Raamatu omanik ei tarvitsenud midagi karta. Kõigi varjamiste peale vaatamata olevat kõrvalised isikud seitsme Moosese kallale pääsenud ja seda lugeda saanud. Kord juhtunud sellane juhtum õpetaja pojaga, kui õpetaja ise kodust välja sõitnud, kord koolipoisiga koolmeistri kodust äraolekul, kord toapoisile härra toas üksi olles jne. Sääraseid lugusid teab rahvajutt õige palju puhuda. Keelatud raamatut lugedes ikka juhtus midagi erakordset, kuid õnneks laseb muinasjutt harilikult raamatu omaniku õigel ajal koju tulla, millega suurem õnnetus hoiti ära. Omanik kihutas vaimud sedamaid oma teed, päästes õnnetu lugeja kimbatusest.

Peale Egiptuse tarkuse olevat seitsmes Mooseses muidki saladusi ja imesid. Sealt leiame viha sõnad, valu äravõtmise sõnad, peksusõnad, vere peatamise sõnad, ussisõnad, roosisõnad, luumurru parandamise sõnad, lendvasõnad, tulekustutuse sõnad, tuulesõnad ja sõnad kõiksugu juhtumite kohta, mis üldse ette võisid tulla. Kel selline vägev raamat, ei tarvitsenud karta ei sõda ega metsloomi, haigust ega kurja silma. Ühtlasi võis raamatu abil rikastuda. Ainult loomuliku surma eest ei suutnud seitse Moosest inimest päästa.

Seitsmendas Moosese raamatus peituvat saladusevõti, millega Mooses muutis kepi maoks, põletas kibuvitsa põõsast nii et põõsas ara ei põlenud ja viis Israeli rahva Punasest merest läbi. Sellest kõneldakse ju piibliski, kuid piibli järele tuleb välja, et Mooses igasuguse silmamoondamise ja mustkunsti alal oli üsna kodus. See silmamoondamise ja mustkunsti käsiraamat olevatki Moosese seitsmes raamat.

Mida sai ravida

Üldiselt sisaldab raamat Jumala sõnu, mis ravib inimese ja kodulooma terveks kõigist haigustest. Eraldi on välja toodud sõnad hamba- ja kõhuvalu ravimiseks. Sai ravida ussi nõelamist, marutõbe, roosi, luumurde, luupainajaid. Arstimine sünnib harilikult sõnadega. Haigele, või haigele kohale loetakse sõnu peale ja valu kaob nagu „peoga pühitult“. 

Mis imesid sai teha.

Andis võimu tormi ja tule üle. Vaime välja kutsuda, rikastuda, terveneda, vaenlastest vabaneda, nähtamatuks muutuda, kulda valmistada, võimu ja austust saada. Samuti oli võimalik raamatu abil tulevikku ennustada.

Keegi Tõnu Vastseliinast (sünni ja surma daatum teadmata), kellele oli see raamat, ennustas tulevikku ette nii: „Tuleb aeg, mil saks ja talupoeg söövad ühes lauas, inimesed lähevad omal jalal nekrutiks (sõjaväkke), varemalt rööviti selle tarbeks inimesi. Raudussid jooksevad mööda maad, kõik küla tänavad on kohtuid täis, kuid raske on õigust saada. Aegamööda lähevad inimesed hirmus targaks, aga kui nad teedele katuseid peale hakkavad ehitama, siis ei jõua nad selle ettevõtmisega valmis.“

Tõendus sõnade toimimise kohta.

Paljud usaldusväärsed inimesed kinnitavad, et tõesti olevat mõju otse imeväärne. Paistetus hakkab otsekohe alanema, valust piinatud ja hirmutatud inimene uinub magama ja ärgates pole enam jälgegi järel endisest tüütust haigusest. Ka haige loom muuruvat kohe rahulikuks ja paranevat silmnähtavalt.

Viljandimaal räägitakse, et peremees võinud lasta seitsme Moosese abil vihma sadada ja ära keeda, päikest paista ja pilve minna või jälle põuda tulla. Tähtigi sadanud taevast, nagu lund maha, kui vastavast kohast raamat lahti lüüa ja lugeda. Isegi enda või teiste isikute kuju võis raamatu abil muuta. Pilistveres kõneldakse, kuidas mees end mitu korda täkuks ja siis veel mõneks muuks loomaks muutnud, viimaks koguni sõrmuseks. Ka oli võimalik juuresolijate silmi nii „ära teha“, et need asju nägid, mida tõepoolest ei olnud olemaski. Näiteks laskis raamatu omanik neile, keda soovis nuhelda, uputuse kaela tulla. Vesi tõusis toll-tollilt kõrgemale. Inimesed tõstsid riideid üles ja ronisid kõrgemaile kohtadele. Teised inimesed sealsamas kõrval aga ei näinud üldse vett. 

Mõningaid õpetusi ja loitse nendest raamatutest

Võta uus anum, mine allikale ja ütle: „Allikas, allikas! Laena mulle anumas vett!" Selle järgi keeruta veeanumat seitse korda ümber pea, viska vesi tagurpidi allikasse tagasi ja lausu: „Allikas, allikas, võta tagasi, mis mulle andsid, sest see, mis mulle tänasel päeval juhtus, on minust nüüd lahkunud."

Mida peab noormees tegema, et neiu teda armastama hakkaks.

Võta sulg kuke sabast ja vajuta (märkamatult) sellega kolm korda vastu neiu kätt (raamatus on õpetuse järel märkus: Probatum, mis tähendab proovitud ehk meetod toimib.)

Roosi (naha mikroobne põletik) ravimise sõnad:

„Meie Issand Jeesus Kristus.

Reisis üle mere ja maa. Kolm roosi

oli tema käes, üks valge, teine sinine,

kolmas punane. Üks lendas ära,

teine kuivas ära, kolmas kadus

ära selle roosiga. See Issanda Poja

ja Pühavaimu nimel.“

Sõnad kõhuvalu arstimiseks:

Ekssada pentron kilusem. Laade

Naamed Paader. Tewili Peedu.

Saandus Aamen. Aroola. Mussa.

Saminka. Nisastus kamandus essa eit.

Ema kand, teeden purs suune kuiku.

Suu Potsku wenni häte

wenniku Aamen."

Ussisõnad on palju selgemad:

„Oh sa hullu ussikene. Maa alla maakene.

Enne keri kerasse. Enne vaata varju alla,

enne kurda kulu alla, enne kui sala valusid,

nägemata näpistasid. Valu kadugu. Paistus alanegu."

Raamatute ära korjamine

Kunagi vanasti olevat kirikupapid koos mõisnikega selle neile nii kahjuliku raamatu rahva käest ära korjanud ja ainult mõned eksemplarid olevat suudetud päästa.

Rahvajutu järgi olevat seitsmes Mooses varemalt ära korjatud. Mõne variandi järgi sündinud ärakorjamine juba sakslaste meie maale tulles. Nimelt saanud sakslased aru, et nad eestlasi iialgi ei suuda ära võita, kuna need omavad seitsmendat Moosese raamatut. Sellepärast korjatud kõigepealt kõikvõimsad raamatud ära. Allaheitmine läinud siis juba kergesti.

Teisal arvatakse, et seitse Moosest on alles 100 aasta eest rahva käest ära korjatud. Õpetajad ja mõisnikud panid tähele, et talupojad raamatu abil üksteisele väga palju kahju teinud. Kurja takistamiseks otsustatud siis raamatud ara korjata. Paari vöörmündri seltsis käinud õpetajad kõik vallad läbi. Talud jn saunad otsitud seejuures hoolega läbi. Kui õpetajal suur hunnik raamatuid koos olnud, lasknud ta nad metsas ära põletada. Nii saanud kõik seitsme Moosesega piiblid otsa. 

Viljandi pool kõneldakse, et raamatuid ei põletatud ära, vaid need viidud Peterburisse.

Et talupojad vanad piiblid kergemine käest ära annaksid, antud õpetajate poolt neile uued piiblid vastu. Viimastes olnud aga ainult 5 Moosese raamatut. 

Üks teisend sellest ära-korjamise seletusest kõneleb, et õpetajad ei olevat kuuendat ja seitsmendat Moosese raamatut lasknud sel kujul trükkida kui vanasti vaid jaganud teksti üksikute sõnade viisi terve piibli sisse ära. Nii leiduvat seitse Moosest veel praegugi piiblis. Kunst olevat aga seda välja lugeda. Kel see õnnestub, võivad praegugi imet teha.

Suurest hävitamisest olevat ometi mõni üksik seitsme Moosesega piibel järgi jäänud. Kuusalus kõneldakse, et selline eksemplar leiduvat ainult Roomas. Püha isa lugevat seda seal ja panevat selle abil kõik maailma rahvad oma sõna kuulma. 

Mõisnike valitsuse ajal lugesid seda veel mõisnikud ja kirikuõpetajad. See olevatki neil võimaldanud talurahvast orjuses pidada.

Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis olev raamat 6. ja 7. Moosese raamat (1914)

Tegu on vägagi huvitava raamatuga, mida ei tasuks lugeda kõige algsemaks, kuid lugesin selle raamatu läbi ja panin tähele sealt elemente, mis tunduvad tõesed. Raamatu eessõnas on öeldud midagi kummalist. Nimelt, see raamat on välja antud just seetõttu, et rahvas ometi aru saaks, et kõik ennemuistsed jutud „Seitsmest Moosesest“ liialdatud on, kuid nagu teisest allikast lugesin, on see tekst pandud sinna ainult tsensori jaoks. Raamat on ise saksa keelest tõlgitud ja sisaldab endas üpriski kummalisi nõidusi. Raamatu hind oli oma aja kohta krõbe, tervelt 2 rubla ja 50 kopikat. Raamat saadeti müügile kinnistes ümbrikutes nagu see omane oli suurele „saladusele“. 

Toon sellest raamatus välja ühe huvitava koha.

Raamatus mainitakse Luciferi sala-riiginõunikku Astarothi, et too ilmuks riituse läbiviia ette inimese kujul ilma hariliku kombepärast halba haisu tekitamata. Sama öeldakse ka Lutsiferile, et ta võib minna, aga ilma igasuguse paha haisuta.

On teada-tuntud tõsiasi, et osade vaimude ilmumisel on tunda väga vänget haisu. Sellest on kirjutatud ja isegi tõsielu sugemetega filme tehtud.

Toon sealt raamatust siia kaks õpetust, kuidas raskel ajal hakkama saada.

Kuidas haisvat vett jälle heaks ja värskeks võib teha.

Seda abinõu tarvitavad meremehed ja inimesed niisugustes paikades, kus vesi haruldane on.

Kui vesi nõus haisema on läinud, selleks aja tükk rauda punaseks ja kustuta see vees ära. Seda korda  sagedasti, siis muutub vesi nõus üsna puhtaks ja halb ollus vajub põhja.

Ülihea kunst näljahäda ja kallite aegade puhul

Kallite aegade ja näljahäda puhul, palveta 7 päeva järjestikku igal hommikul ja õhtul usinalt ja usklikult oma Jumala poole. Peale hommikupalvet viimasel päeval võta üks leht ühelt taimelt, mida harilikult süüakse või mõnelt puult, mida parasjagu hõlpsam saada on. Kirjuta selle peale mee ja kastega või vihmaveega need sõnad: "Vaata! Leiba tahan ma teile sadada lasta taevast." Teise külje peale kirjuta: "Manna." Suitsuta seda viirukiga ja anna seda kellegile süüa. See peab inimest 7 päeva üleval, ilma et nälga tunneks. Nõnda võib iga inimene ennast 49 päeva üksteise järel üleval pidada, ilma et nälga tunneks.

 

Kas mmuinasjutt või mitte? Otsustage ise.

 

Loo lõpetuseks. Ütlen seda natukene moodsamas keeles. Ärge kunagi pöörduge teispoolsuse alamastme programmijuppide poole (vaimud, haldjad, nende loitsud jne), kui te just „Kaval Antsud“ ei ole. 

LÕPP

Kasutatud allikad:

Põhja Eesti : Narva ja Alutaguse häälekandja, 9 aprill 1931

Alutaguse Elu : Jõhvi ja Alutaguse häälekandja, 11 aprill 1931

Sakala Pühapäev : Sakala kaasanne, 12 november 1933

Päevaleht, nr. 224, 18 august 1932

Sakala Pühapäev : Sakala kaasanne, 21 august 1932

Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 17, 24 aprill 1933

Postimees (1886-1944), nr. 118, 2 mai 1928

Rahvaleht (1923-1940), 5 juuni 1928

Waba Maa, nr. 270, 18 november 1930

Meie Maa (1919-1944), 21 märts 1938

Meie Maa (1919-1944), 19 november 1932

Tallinna Post, 3 detsember 1937

Postimees (1886-1944), nr. 58, 28 veebruar 1934

Põhja Kodu, 9 detsember 1935

Wirmalise lisa, 26 august 1893

Saarlane : üleüldine politika ajaleht maa- ja linnarahvale, nr. 45, 5 november 1896

6. ja 7. Moosese raamat : See on Moosese magikline vaimude kunst, kõikide saladuste saladus : Sõna-sõnalt vana käsikirja järele.

Uudisleht, nr. 41, 28 mai 1930

Kuidas minust sai modell ehk maailm on igaühe enda sees

Ma ei teagi, kuidas seda juttu täpselt nüüd alustada, aga esmalt pean vist ära kirjeldama oma tänase päeva, sest sellel päeval võis olla mingi päästik, mis viis mu teadmiseni, mida valmiskujul minus eelnevalt ei olnud. See teadmine on ristivastupidine minu eelnevale mõttemudelile. Selle päästiku võis avada olukord või tegevus, milles ma mitte kunagi varem pole olnud. Aga kõigest lähemalt juba järjekorras.
Ma aegajalt vahetan mõtteid Facebook’i gruppides teiste isemõtlejatega ja seal vahest keegi jagab minu jaoks mingit poolikut infot ühe lause ja pildiga (tegelikult enamus infot on poolik), väites, et just nii ongi, ise seda põhjalikult lahti seletamata. Mina tahan aga väidetele tervikvarianti sellisel juhul, kui inimene „surmkindlalt“ väidab, et ainult nii ja just nii ongi. Ma ei ütle loomulikult seda pahapärast, vaid ma tahan ju teada, kui tema väidab, et nii just ongi. Muidugi ma seda senini ei ole saanud, aga paljud taolised infokillud panevadki uurima ja edasi mõtlema. Ka mina ei suuda anda loomulikult mingeid käegakatsutavaid kinnitusi, kuid ma proovin vähemalt selle looga lõpuni lahti kirjeldada, kuidas mina midagi näen. Mul on lõputu hulk infokilde, mida siin blogis teistega olen jaganud ja samuti FB gruppides. Ma ei väida kunagi, et nii on, sest ma lihtsalt ei tea. Nüüd siis aga tänase päeva juurde.
Mu teine pool on ehtekunstnik ja tema uue kollektsiooni jaoks oli tarvis mees- ja naismodelli. Fotostuudio oli renditud, fotograaf, naismodell ja meikija olid palgatud, kuid häda oli selles, et puudus meesmodell. Ja oh üllatust, mina sobivat selle kollektsiooni meesmodelliks küll ja veel. Kästi väike habe kasvatada. Nädala jagu siis kasvatasingi. Mul on selline hea omadus, et kui ma tulevikus midagi tegema pean või kuskile ebameeldivasse kohta minema pean, no näiteks hambaarstile, siis enne kui see päev kätte jõuab, mind see teema ei huvita ja ma ei anna energiat sellele. Ei ole õhevil ega ootel, ma saan sellised tulevikusündmused endas välja lülitada, kuni hetkeni, mil päev kätte jõuab.
Jõudsin siis enne kella 10 hommikul stuudiosse, kuupäevaks oli 18 veebruar 2023. Fotograaf juba asjatas. Meikar tegi mu näo korda, juuksed vahuga õigesse asendisse. Sain siis vastava rõivastuse selga ja ehted külge. Minul justkui oleks pidanud lihtne olema, sest mu ehete hulka kuulusid ainult kraenõel ja mansetinööbid. Teemaks oli must-kollane ja kevad või midagi taolist. Tiriti mind siis ekraani ette ja hakati valgustust paika sättima. See võttis päris kenakese aja. Valgus paigas, siis selgus, et ma ei oska poose võtta. Muidugi ei oska ja ei osanud isegi loomulik kohati olla, aga professionaali juhendusel said klõpsud lõpuks tehtud.
Alguse ja lõpu osa olin mina pildistamisobjektiks. Keskmise aja sisustas naismodell. Sain seda pealt vaadata ja see on ikka ime, mida professionaalid suudavad. Mida meik ja soengu sättimine ning vastav rõivastus teevad. Nägin modelli enne meiki ja pärast juba valmis mukituna ning koos ägeda rõiva- ja ehte kollektsiooniga. Fantastiline.

Minu tehtud amatöörlik klõps tänasest fotoshootingust.

Minu puhul see kindlasti nii mõjuv ei olnud, sest ma ikka piilusin ka korra peeglisse. Mina olin justkui ikka mina. Fotoshooting lõppes kell 16.00 ja nagu ma aru sain ning emotsioone tabasin, siis kõik vajalik sai purki. Näod olid rõõmsad. Ma ise ühtegi pilti veel ei ole näinud, sest see oli alles üks osa tervikust. Nüüd lähevad fotod töötlusesse.
See tegevus ja olemine viis mu oma mõtetega fotomaailma sisse. Tavaliselt ma proovin ikka vabadel hetkedel mõtiskleda eluolemuse jms üle. Mul oli vabu hetki küll ja ma eriti ei viitsinud mõelda, sest olin justkui fotomaailma sees, kuid mitte ka õhevil. See on tegelikult kõigile osapooltele päris raske töö. Aga katsun asju ikka rahulikult võtta. Ma olen seda ennemgi mõelnud, et oleks vaja ennast välja lülitada maailma olemuse uurimisest, sest kes maailmast ei puhka, see kuningriiki ei leia. Seda pole mul hetkel õnnestunud teha, sest segavaid faktoreid on väga palju. Esmalt peaksin vabanema telefonist, arvutist, internetist ja kõigest häirivast. Lühiajaliselt muidugi, sest need esemed on minu maailma osaks saanud. On võimalik muidugi kõigest taolisest vabaneda, aga kas ma seda ka päriselt tahaksin? Arvan et mitte, piisaks pausist. Arvan ka, et see fotoshooting oligi väga väikene paus, mis avaldus mulle kohe väga oodatud moel ja tegelikult sellest kirjutada tahangi. Kuidas aga tõeline ja pikem paus välja nägema peaks, ma veel ei tea. Näiteks Fred Jüssi läheb kolmeks päevaks metsa ja istub lõkke ääres. Tuleb tagasi ja annab head infot oma vaatenurga ja mätta otsast.
Suundusin peale pildistamist oma ajutisse peatuspaika, et süüa ja natukene puhata. Lugesin ka vahelduseks paar ulmepostitust läbi inglise keelsest foorumist ja suundusin edasi bussile. Teel bussipeatusesse lõi klaariks. Tuli info ja võtsin infolt kohe ka sabast kinni ja proovisin seda enda jaoks „söödavaks“ mõelda, sest infokildudega peab tegelema, et neid mitte „raisku“ lasta. Kunagi ei tea, millal uus ja äge mõte tuleb. Õigemini, mida ise ajust välja otsin ja nüüd katsungi lahti kirjeldada seda infot ja et seda kergem aru sada oleks, siis teen seda arvutite näitel.
Ma ei pea ennast muidugi selle mõtte idee originaalautoriks, sest maailmas ei ole mitte midagi originaalset. Kõik on juba olnud. Kõik mõtted on varemalt juba mõeldud ja kõik teod on varemalt tehtud. Kuid ma ei vehi seda informatsiooni ka kuskilt maha. See on minu enda mõte ja tuleb minu enda seest ning mis kõige tähtsam, ma oskan seda lõpuni kirjeldada. Enamus on kuulnud vast väljendeid. Kõik on sinu sees või otsi vastuseid endast jne, aga tehniliselt lahti kirjeldatud ei ole või ma pole sellest aru saanud. Seega, ärge võtke seda kirjutist kriitiliselt, sest see kirjeldus on tegelikult just minu enda jaoks, sest paremat ma pole trefanud.
Enamus inimesi on näinud Matrixi filmi, vähemalt esimest osa. Seal on väga palju infot, aga seal puudub kõige tähtsam. Seal võibolla mõnes kohas öeldakse mokaotsast ja vihjatakse sellele võimalusele, kuid tegelikult räägitakse ja näidatakse Matrixit/maailma meist väljas olevana. Seal filmis ja maailma tajumisel me tunneme, et me elame selle maailma (Matrixi) sees, mis ise asub meist väljas. See on meist eraldi. Tegelikult on kõik vastupidi. Maailm on minu ja meie kõigi sees korraga. Matrixit ei ole väljas. Matrix/reaalsus on meis igaühe aju sees eraldi. Kirjeldan seda tehnilise poole pealt arvuti või mängukonsooli näitel.
Meie aju on kõvaketas või ka näiteks ühe mängukonsooli plaat. Näiteks Playstationi strateegiamängu plaat, kuhu peale on kirjutatud terve mängumaailm. Parem vast on võtta ikkagi arvutid kirjeldavasse ossa näitena. Kui me sünnime, siis meil on kõigile laetud ajju operatsioonisüsteem, no ütleme näiteks Windows. Mõnevõrra erinev operatsioonisüsteem on installitud loomadele ja lindudele. Ma ei saa öelda, et kas kõigele elavale on operatsioonisüsteemid laetud, no näiteks puudele. Puud on tõenäoliselt lihtsalt programm, nagu kõik ülejäänud materiaalne maailm. Kuid sünnihetkel on meie ajusse installitud puhas maailm, nagu arvutit poest ostes, ei ole tavaliselt operatsioonisüsteemil peale Windowsi enda midagi muud. See sisaldab ainult platvormi ennast koos kõigega, et Windows toimiks. Nii on ka meie ajus sündimise hetkel juba olemas maailma programm. Hiljem kasvame suuremaks, saame uusi teadmisi ja õpime ning saame kogemusi. Need on selle kõvaketta lisaprogrammid ehk meie aju teadmised. Praktiliselt kõik arvutid (ajud) on omavahel internetti (võrku) ühendatud. On mõned erandid, kuid see pole teemaks, see on juba peenhäälestus. No näiteks osad väga sügava puudega inimesed võivad lahti ühendatud olla ja osadel inimestel võib olla oskus ise ennast lahti ühendada. Miks me aga oleme kõik nii erinevad, kuigi oleme võrku ühendatud? Aga arvutid on samuti võrku ühendatud, kuid iga arvuti on absoluutselt isemoodi sisuga. Maailmas toimuvad suured muutused kirjutatakse automaatselt meie aju mingisse sektsiooni, mida me ei saa muuta ja meil puudub ligipääs seda muuta. Kuid on olemas teatud seltskond, kes saab ja kes muudab maailma. Läbi selle seltskonna teadmiste (häkkimise) ja manipulatsiooni võtavad inimesed need manipulatsioonid omaks ja läbi võrgu muutub maailm kõigi jaoks. Õnneks, hetkel nad ei oska maailma aluseid täielikult muuta (windowsit täielikult kokku jooksutada). Läbi ühenduse jõuab see muutus meie kõvaketastele (ajju). Ajus nagu ka arvutis on osad taolised krüpteeritud alad, millele me ligi ei tohigi pääseda, et süsteemi läbi oma rumaluses ära ei lõhuks. Aga on olemas ka tumedad alad, kuhu me võime modima pääseda, aga tavaliselt eriti ei oska, sest puudub väljaõpe. Mõni oskab kah,  näiteks oma tervist parandada, mõnda kasulikku infot hankida jne. Ehk kogu maailm on tegelikult meie iga ühe sees alati valmis kujul olemas. Meie asi on nüüd otsida oma kõvakettalt (ajust) äärealasid, et mõistma hakata, kuidas see maailm toimib ja kuidas ning kui palju me seda maailma mõjutada suudame. Kuidas saavad teadjad ja selgeltnägijad infot? Ei otsi nad seda kuskilt ühisväljast, need vastused on juba kõik ajus olemas. Nad pääsevad õigetele sektoritele ligi ja loevad otse oma ajust infot, mis on piltlikult öeldud juhtmega kõigi teiste ajudega ühenduses. Kuidas aga on võimalik tulevikku näha? Sest aju sisaldab algandmeid nii alguse kui lõpuga. Mäng või operatsioonisüsteem on alati algusest lõpuni meie ajus valmiskujul olemas. Maailma tuleviku kõiki käike ja sündmuseid ei ole aga sinna terviklikult kirjutatud. Seega, tulevik on küll valmis, kuid mõnda vähetähtsamat asja maailma mõistes ja võibolla väga tähtsat asja üksikisiku mõistes, saab muuta. Magamine on puhkus ajule ja mõjub nagu taaskäivitamine arvutile. Unes me saame juhuslikult või mõni ka teadlikult, kolistada ringi varjatutes ja krüpteeritud saale-alades ja teinekord on meil võimekus neist meile mõistmatutest kõvaketta osadest infot välja tuua.
See oleks üldine kirjeldus sellest mõttest, kuid ma võin arvutite näitel vastata ka palju peenematele küsimustele. See aga pole praegu selle mõtte (postituse) eesmärk. Selle eesmärgi võib igaüks ise endale püstitada, kui tahab mingeid vastuseid, siis uurib neid sellest (arvuti) kirjeldusest lähtuvalt ja ka mina proovin seda tulevikus teha. Siit võib kooruda veel nii mõndagi välja ja tekkinud seoste baasil mõnele heale küsimusel kirjeldatud metoodikat kasutades mõni vastuski saada. Hiljem, kui tulevad vastused, äkki tulevad ka oskused, kuidas oma kõvakettal ringi hulkudes maailma „lubatud“ piires muuta ja vajadusel isegi asju enda kasuks pöörata. Lõpetuseks, nagu arvuti korpusel ja selle sisul ning tarkvaral on looja, on ka inimesel looja. Ei saa selline „elu“ tekkida juhuslikult. Nii nagu kooleb Windows lõpuks kõvakettal ära, sureb ka inimene kunagi. Maailm jääb aga püsima ainult tänu sellele, et surnud inimese kõrval on alati olemas elav inimene, mis seda maailma edasi kannab. Kui sureb viimane inimene, pole enam ka seda maailma, sest hävis viimane aju, mis kandis seda maailma.

Olin juba juttu lõpetamas ja saatsin läbi telefoni pildi, mille ka siia laadisin (loo ainuke pilt) läbi FB arvutisse ja kui FB lahti tegin nägin ma esimese asjana postitust, mis kandis sõnumit: Universe: Everything you've ever needed is already inside you. See pole ammu juhus, et sellised "kokkusattumused" juhtuvad. Mina kirjutan sellest lugu ja teinekord piisab ainult mõtlemisest (loe kanakuudi lugu) ja FB juba jagab lühisõnumit sellest. Kuid seekord oli mul hea meel. Ma suutsin kõik taolised sõnumid lahti kirjutada selle jutuga, et need minu jaoks enam ei mõjuks tühipalja sõnakõlksuna. Tõenäoliselt ma võiksin praegu ka ära vastata, miks sellised seosed ja ühendused FB ja "reaalsuse" vahel viimasel ajal eriti tugevaks on läinud, kuid las see jääb hetkel iga-ühe enda nuputada.

LÕPP

Must piibel

Mõtlesin, et koostan vahelduseks ühe teistmoodi loo raamatust, mida vanad eestlased kasutasid. Loo sissejuhatuses ma katsun seda tulevast lugu sättida natukene selle blogi algse mõtte kohasemaks. Ette võin ära öelda, et ega sellist raamatut enam avalikult kätte pole võimalik saada. Kindlasti mõni originaal on Eestis kuskil kellegil veel olemas, kuid see on varjule pandud. Paavstil olla ka selline raamat. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tegi mõni nupukas ärimees oma variandi sellest raamatust ja nagu tänapäevalgi, müüb selline kirjandus väga hästi. Loo sisse katsun panna nii palju infokilde ja proovin taastada selle raamatu esialgset olemust ja üldisemalt sisu nii palju kui võimalik. Seega, ei tea öelda, millal loo avaldan ja palju sinna üldse materjali ning mis materjali jätan, sest ei taha, et lugu liiga pikaks veniks. Samas, välja rookida ka nagu paljut ei tahaks, sest info, mis mulle näib ebavajalikuna, on teisele jälle vajalik...

Lugu on koostamisel.

Füüsilise maailma teoreetiline olemus

Üks huvitav teema, mille kallal mõtelda, on füüsilise maailma olemus või õigemini, kuidas see maailm ehitatud on. Ametlikku seisukohta ei hakka tutvustama ja seda vast teab iga-üks ise juba koolis õpitust. Ma pean ütlema, et ei saa öelda, et koolis õpitu otseselt vale oleks, sest, kui taevasse vaadata ja analüüsida koolis õpitut, siis justkui paljud asjad klapiks. Kuu tundub vaadeldes ümmargune, tähed ei muutu grammigi suuremaks, kui neid läbi binokli või teleskoobi vaadata, seevastu aga planeedid küll. Olen ennemat pakkunud välja variandi, et maa platvorm on reaalne ja taevas on virtuaalne. Kuidas tegelikult on, ei tea, sest on tekkinud nii ametlikus kui ka alternatiivkosmose käsitluses vastuolusid. Maailma tehislikkuses ma aga ei kahtle, seda kinnitab ka ametlik kosmoloogia. Näiteks kuu. Kuu on nii täpselt siia maa kõrvale sätitud, lausa millimeetrise täpsusega, mis ei saa olla juhus. Teiselt poolt vaadates, aga kuuga on suured anomaaliad. Loe siit teemast kuu kohta juurde.

Ma olen vanu kultuure põgusalt uurinud, kasutades allikateks vanu ajalehti ja raamatuid. Peab ütlema nii, et see tekitab segadust, kuid arvan seda, et nii Babüloonlaste, Atlantide, Inkade, Hüperborealaste jne näol oli tegu väga kõrgelt arenenud kultuuridega. Ma olen maa ja kosmose teemat mõnes loos kindlasti käsitlenud, kuid algavas loos kasutan maailma mõistmiseks piibli abi. Ei tasu ära ehmatada, sest paljud arvavad, et piibel on väga igav raamat. Osad alternatiivuurijad väidavad, et piibel on võltsing või desinformatsioon. Mina väidan, et piibel on juhend ja suhteliselt täpne ning seda kõigi rahvaste jaoks. Moslemid saavad suhteliselt samad teadmised koraanist, hindud aga oma pühakirjadest, budistid jälle oma õpetustest jne, sest põhitõed on samad. Kui kurjus või mis iganes siin oma plaane inimkonnaga haub, siis tal tundub olevat kokkulepe kõrgemaga. Tõde peab alati mingil kujul kõigile kättesaadav olema. See on tegelikult iga asjaga nii. Meenutage või paari aasta tagust aega. Tõde oli koguaeg olemas ja seda kõige kõrgemal tasemel, kuid poliitikud ajasid mingit muud kummalist udu, mida tuli päevad ja ööd teles ja raadios. 

Enne kui algava teema juurde lähen, soovitan ingise keele oskajatel sirvida läbi see raamat. Seal kirjeldatakse kõik-võimalikke variante maast ja kosmosest läbi ajaloo. Tegelikult ei peagi keelt nii väga oskama, võib ka ainult pilte vaadata. Näiteks üks variant maast ja selle kujust ning kosmosest (vaata alumist pilti).

Tetraeedriline Maa.

Nüüd teema juurde. See kord ei venita teemat väga pikaks, kuigi mul on arvutis palju tekste ja pilte huvitavatest maailmade käsitlustest, kuid siiski jään ühe võimaliku variandi juurde.

Sellel pildil on lihtsustatult kujutatud Babüloonlaste nägemus maailmast ja kosmosest. Ülemised veed, alumised veed, taevad ja maa.

Babüloonlaste pilt ja Heebrelaste maailma käsitlus lähevad paljuski kokku. Katsun ära näidata ja välja tuua, nagu pildilgi näha, maailma väga põgusalt sedasi nagu seda piiblis on kirjeldatud.

Toon piiblist välja ainult huvitavamad kohad. Ülejäänud maa ja taeva elementide kohta saate ise piiblist näpuga järge ajada kui huvi on. 

Hakkan pihta võibolla kõige huvitavamast ja selleks on uksed ja aknad taevavõlvil. Pildil on neid avausi ülemiste vete kohale joonistatud õige mitu.

Taeva luugid. 

Esimene Moosese raamat 7:11. "Sel aastal, mil Noa 600 aastat vanaks sai, teise kuu seitsmeteistkümnendal päeval, otse selsamal päeval lõhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taeva luugid tehti lahti."

Iiob 38:22. "Kas sa oled käinud lumeaitade juures ja näinud rahe aitu".

 

Tegelikult läheb see sama peatükk väga huvitavalt edasi, kuid tundub ju uskumatuna, et vihmavesi tuleb ülevalt, mitte ei aura vete pinnalt taevasse. Kui vaadata seda pilti uuesti, siis vee ringlus on üks. Ülemised veed lastakse läbi uste ja akende taevasse ning see sajab alla. Vesi imbub maapinda ja suundub läbi maa uuesti ülemiste vete kihtidesse. Mõelge korra, kuidas tekib põud või kuidas liigsed sajud. Meile räägitakse päikese aktiivsusest ja ilmastikust üldiselamlt. Aga äkki tekib põud või üleujutused taevavõlvi uste ja akende avatusest/suletusest? 

Teisiti mõeldes, siis ametlik maailmakäsitlus räägib täpselt samuti suletud süsteemist. Vesi ju ei kao ilmaruumi nagu ka õhk. Väidavad, et kosmoses olev vaakum ei saa õhku maalt endasse imeda, sest gravitatsioon ei lase. Mõelge nüüd korra teistpidi, Kui kütad majal ahju ja lähed õue korstent vaatama, siis suits läheb otse joones taevasse, kui just eriti madal õhurõhkkond ei ole. Aga kuidas? Gravitatsioon peaks ju suitsu kohe maapinnale tirima. Sama on ka vee aurustumisega. Kas gravitatsioon mõjub alles kuskil kõrgustes? Rääkige ja öelge, mis tahate, et õhurõhk, niiskus ja temperatuur mängivad siin rolli. Kui räägite mulle teadusest, siis peab olema ka teaduskatse ja see peab alati korratav olema. Nimetage mulle üks katse, kus on proovitud imiteerida maakera ja selle atmosfääri püsimist vaakumis ilma seinata ruumis. Sellist katset minu teada ei ole, seega väidan, et ametlik maailmakäsitlus on täpselt samasugune hüpotees ja teooria nagu ülemised ja alumised veed. 

Taevavõlv või kuppel (firmanent). 

Laulud 24:2. Sest tema on selle rajanud merede peale ja on jõgede peale selle kinnitanud! 

Iiob 26:7. Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale!

Esimene Moosese raamat 1:6 Ja Jumal ütles: "Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!"

Iiob 37:18. Kas sa ühes temaga laotad pilvekatet, vastupidavat nagu valatud peeglit?

Teine Moosese raamat 24:10. Tema jalge all oli nagu safiiridest tehtud põrand - otsekui taevas ise oma selguses!

Õpetussõnad 8:27. Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonestas sõõri sügavuse pinnale,

Jesaja 40:22. et see on tema, kes istub maasõõri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud, kes laotab taevad laiali loorina ja venitab neid otsekui telki elamiseks selles.

Hesekiel 1:22. Ja olendite peade kohal oli midagi taevalaotuse taolist, kohutava jää sarnast, mis oli välja laotatud ülal nende peade kohal!

Hesekiel 1:26. Ja nende peade kohal oleva taevalaotuse peal oli midagi, mis paistis safiirikividena, midagi aujärje sarnast! Ja selle aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli keegi, kes oli välimuselt inimese sarnane! 

Kommenteeriks juurde. Jumala aujärg asub Põhjanaela juures ja kui tuleb aeg, siis rullitakse taevatähtedega tikitud kardin eest ja aujärg saab kõigile nähtavaks. Ehk, kas kuppel võetakse täielikult maha või avatakse see osaliselt.

Maa vundament. 

Iiob 9:6. Kes põrutab maa oma asemelt, nõnda et selle sambad vabisevad,

Iiob 38:6. Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi.

Tegelikult on piibli uurijad leidnud väga palju kirjakohti, mis puudutavad maa ja kosmose ehitust, kuid ma ei hakka neid siia juurde otsima, sest loo mõte oligi näidata pealiskaudselt seda, mis koht see tegelikult võib olla, kus me elame. Piiblist ma tahaksin kunagi lahti harutada veel kaks peatükki ja need mõlemad puudutavad lähiajaloo mineviku sündmuseid, olevikku ja saabuvat tulevikku. Millal seda teha jõuan, ei tea, ja kas üldse, aga mõte on olemas.

LÕPP