teisipäev, veebruar 21, 2023

Saladuste saladuse raamat

Algava loo sissejuhatuseks võib vast öelda sedasi, et sellised raamatud olid vanal ajal kindlasti olemas. Isegi kirjeldused on säilinud, et mida need raamatud endas sisaldasid, kuid üksikasjalised õpetused on kadunud. Kahjuks, tervet raamatut meil tänapäeval vist ei õnnetu enam oma kätes hoids. 
Algavasse teemasse toon välja huvitavamad teated selle raamatu kohta, mida mul õnnestus välja otsida vanadest ajalehtedest. Huvitav on veel see, et need raamatud korjati inimeste käest ära ja põletati, sest nende raamatute abil sai „matsi rahvas“ liiga lihtsalt ära elada. Ma endamisi siin mõtlesin, et mis siis kui need raamatud sisaldasid õpetusi ka mateeria muundamise ja antigravitatsiooni kohta. Kulla tegemise õpetus oli selles raamatus olemas. Kas oli võimalik ilma suurt jõudu kasutamata ja ainult teadmiste baasil ehitada suurtest kivimürakatest hooneid, nagu losse, kirikuid, katedraale jne. Üks salapärane kiitsakas läti mees ehitas Ameerikasse Koralli lossI. Ta ehitas seda öösel, kui keegi ei näinud. Võib ju arvata, et temagi mingit nõidust valdas ja nõiasõnu teadis. 
Samuti oli võimalik raamatust ammutatud teadmistega tulekahju paljalt ühe lause lausumisega kustutada. Teise raamatu järele, mis on senini kättesaadav ja mida ei saa algseks lugeda, tuli võtta tinataldrik, mille iga äärele tuli peale tuli kirjutada vastavad sõnad: Sator, Arepo, Tenet, Opera, Rotas ja see siis tulle heita. Kui see tehtud, pidavat tulekahju kustuma silmapilk.


Raamat sisaldas ka ussisõnu, mida kõigile teada-tuntud võlur Harry Pottergi valdas. Huvitav on veel märkida, et seda raamatut kutsuti veel „Mustaks Piibliks“. Eks see lugu folkloori ja legendide valdkonda rohkem läheb, aga las olla pealegi. 

Kuues ja seitsmes Moosese raamat ehk Moosese nõidumise ja vaimude väljakutsumise õpetus või ka Nõidumise ideoloogia ja „Must piibel“.

Saamislugu

Igaüks teab, et piiblis on ainult viis Moosese raamatut. Ometi teab rahvasuu neid raamatuid seitse olevat. Seitsme Moosese raamatu sündimise kohta lähevad arvamised lahku, ühed arvavad, et need olnud juba olemas enne Moosest. Sealt võtnudki Mooses oma tarkuse. Hiljem Iisraeli rahva ajalugu kirjutades lisanud ta enne leitud tarkuseraamatud oma raamatute juurde. Sama arvamise järgi on mainitud tarkuseraamatud Aadama poolt Eedenist kaasa toodud. Ta kirjutanud need veel sel ajal, kui ta patu küüsi ei olnud langenud ja terve loodus tema sõna kuulis.
Teise variandi järgi polnud olemas mingit Aadamast päritud tarkuseraamatut, vaid need pani Mooses ise kirja. Kui ta kibuvitsapõõsa põlemise järgi sai käsu Egiptusesse tagasi minna, õpetati talle kõiksuguseid imetegusid. Need kirjutas ta hiljemini iseäralikku raamatusse järeltulijaile mälestuseks. Isegi need tembud, mis Egiptuse targad oskasid, kirjutati tarkuseraamatusse üles. Mooses kirjutanud tarkused ja kunstid ainult oma järeltulijate jaoks üles, kuid juhuslikult on salapärased kirjad teistegi kätte sattunud. Kaua aega tuntud seitset Moosest ainult Juudamaal. Juudiusu asemele tulnud ristiusk. Ristiusulised saanud ka seitse Moosest enestele. Pea hakatud aga Jeruusalemmas ristiusulisi taga kiusama. Viimased põgenesid mööda maailma laiali, isegi Eestimaale. Nende põgenikkude läbi on raamat siiagi sattunud.
Kolmanda variandi järgi, kui Aadam ja Eeva elasid veel paradiisi aias, siis teadsid nad, kus oli Jumala tarkuse raamat. Peale paradiisist välja ajamist, haaras Aadam selle raamatu enesega kaasa. 

Raamatu taust ja erinevad versioonid raamatust

Raamatu näol on tegemist seletusega tegudest, mida tegid vanad heebrealased. Tõlgitud Moosese Kabalast ja Talmudist inimsoo kasuks. Raamat sisaldas Egiptuse tarkade õpetusi.
Raamat, mis sisaldab suure hulga pilte ja märke igasuguste nõiduste jaoks, oli soomlastel 238-leheküljeline. Eesti kõige vanemate eksemplaride kohta puudub täpne teadmine, aga 1872. aastal ilmus Rakveres L.Oppermanni trükikojas 40-leheküljeline „Kuues ja seitsmes Moosese raamat“, kuid mis oli pettus olnud, sest nõiduda sai sellega sama palju kui piibli viie Moosese raamatuga.
1893. aastal avaldati ajalehes Wirmalise lisa M.J. Eiseni (Kroonlinna Eesti koguduse õpetaja) artikkel või palve Eesti rahvale, kus ta palus omale saata lugusid "Seitsmendast Moosesest", et hiljem selle kohta raamat trükkida. 1896. aastal saigi raamat valmis ja läks trükki. Raamatus oli 216 lehekülge ja maksis 40 kopikat. 
Esimese maailmasõja eel kirjastas üks Tallinna kirjastusäri „6. ja 7. Moosese raamatu“, mis oli asetatud punaste tähtedega trükitud pealkirja kandvasse ümbrikusse (vaata linki raamatule loo viimasest osast). Selle sisuks oli küll mitmesugused lausumise- ja nõiasõnad ühes igasuguste rohuretseptidega, aga väga populaarseks raamat ei saanudki.
Väga head äri nõiaraamatutega tegi Viljandimaal 1912. aastal Holstre valla mees Jaan Pill. Tema koostas omapärase raamatukese 8-leheküljelise, mille tiitellehel oli järgmine tekst: „Sõnadega arstimise õpetus. Jaan Pill. Trükitud A. Renniti trükikojas, Viljandis."
20. sajandi algul ilmus 32-leheküljeline saksa keelne raamat, mis maksis tervelt 3 rubla. Selle nimetus oli tõlkes „Kuues ja seitsmes Moosese raamat, see on: Moosese maagiline vaimudekunst, kõigi saladuste saladus.“
Ja siis ühes vanas ajalehes oli väga huvitav lõik, et 1934. aastal korraldati "kirjanduslooline näitus" Tartus, kus oli vanade raamatute sektsioon. Seal oli klaasi alla välja pandud "algne" piibel, ehk piibli esimene trükk aastast 1739, mis sisaldas endas 6. ja 7. Moosese raamatut. Siit võib järeldada, et algset piiblit on muudetud. 
 
1934. aastal pandi müüki üks haruldane piibel samast sarjast ja nähtub, et eest, kus asuvad just Moosese raamatud, on lehti puudu.
 
Ühest teisest ajalehe artiklist lugesin veel midagi taolist, et üks poiss uuris vanaisa paksu ja rasket piiblit ning avastas, et ühelt kohalt on lehed kadunud. Poiss uuris vanaisa käest, et mis lehed need kadunud on, aga vanaisa ei ütelnud. Piibli ja kirikuga on minu jaoks palju segaseid asju esile kerkinud. Kuid ma ei hakka neid selles loos välja tooma. Võibolla kunagi pajatan neist mõtetest lähemalt, kuid see klapib just kirikute esialgse otstarbe ja piibli muutmisega.

Raamatu kirjeldus

Kuuendat Moosese raamatut kutsuti ka „Saladuste Saladuseks“, mis sisaldas salapäraseid märke ja nende nõiaväge, samuti nõiasõnu ja vaimude märke.
Huvitavama osa raamatust moodustavad piibli lausete „nõiaväe“ seletused ja juhatused, kuidas piibli lauseid tarvitades võib ennustada tulevikku, seletada unenägusid, arstida haigeid, panna teist inimesi end armastama, oma tahtmist täitma jne. Raamatu teine osa sisaldab müstilisi seadusi Saalomoni ülemlaulust, maagilisi palveid ja sajatusi. Raamatu lõpus on 1300. a. koostatud vanad käsikirjad. Siin on igale nõidumisliigile oma eriline salakeel ja -märgid.
Vaimude väljakutsumiseks on raamatus määratud kindlad ajad kuu seisu ja ilma järgi.
Mitu lehekülge raamatust on täidetud juhatusega, „kuidas Taaveti laule kasutada inimsoo tervendamiseks". Neil lehekülgedel antakse juhatust enneaegse sünnitamise vastu, kuidas võita kohtuprotsesse, kihlvedusid, kahevõitlusi, mõõgavõitlusi, saada tagasi varastatud varandus, pääseda tormist, võtta vaenlaselt jõud ja võim, arstida palavikuhaigeid jne. Raamat sisaldab seletusi tähtede mõjust inimeste saatusele. Ühes kohas antakse õpetust allikate kasutamiseks nõidumisel.
Vanemad inimesed teavad veel mõnel pool praegugi jutustada nõidadest ja nende „imetegudest“, mida nad teinud selle raamatu ja kurjavaimu abil. Nõiad võisid teha oma vaenlasele nõidumisega igasugust kurja. Vihamehe loomadele ja vihamehele endale lasti käia luupainaja vaevamas; nõid võis teha teistele nõidusega haigusi. Kõige huvitavamaks kiusatuseks, mida Eesti nõiad teinud, olnud see, kui pandud teisele isikule varesed järel käima. Harjumaal olnud 1800. aasta ümber elanud mees, kes oli tuntud kuulsa nõiana. Sel mehel olnud kodus „6 . ja 7. Moosese raamat", mida ta vahetevahel lugenud. Mees käinud karjas. Kord läinud ta ühe naabriga tülli ja pannud sellele varesed järel käima, isegi püssikuul neid ei võtnud ja tüütasid meest seni, kuni ta läks nõida paluma. Alles siis lendasid varesed laiali ja jätsid vaese mehe rahule. Sama nõid teinud ka pisuhändu (tulekera), mis lendasid taeva all tulehagu sabaks taga. Ükskord see nõid teinud peerupilbastest haraka ning lugenud sõnad peale. Kohe pistnud pilbastest harakas lendu ja kädistanud. Siis aga järsku kukkunud maha ja lagunenud pilbasteks. Nõid öelnud teises toas seisvale teenijatüdrukule viibates: „Triinu, pagan luges issameiet“. Haraka lagunemine oli olnud „issameie“ süü.

Seitsmel Moosesel olnud rahva arvamise järgi mustad lehed ja valge kiri. Mõnel pool teatakse kõnelda, et raamatus olid mõned laused mustad ja teised punased. Teisel pool jälle arvati, et raamat noore tuvi verega on kirjutatud. Teised jälle arvavad, et valged ja punased tähed olevat segi, tähtsamad kohad aga on kõik punasega trükitud. Ühe variandi järele oli suur mustade kaantega raamat, mille kõik algustähed (peatähed) olid punase trükiga.

Väljavõte Soomes levinud "Mustast piiblist".

Kiri olevat raamatus juur ja selgesti loetav, eespool suuremad, tagapool väiksemad tähed. Väga imelik on siinjuures veel see asjaolu, et seda raamatut kõik lugeda oskavat, isegi kirjaoskamatud, sest raamatu kirjatähed olid olnud erilised.
Sisaldavat raamat Egiptuse kunste ja nõidusi, Nagu teada, tegi Mooses Vaarao ees mõnesuguseid imesid, mida praegusel ajal ükski ei suuda teha. Selgus aga, et Egiptuse targad ja nõiad need täpselt järgi tegid. Siis tegi Mooses juba selliseid imetegusid, mille kohta isegi Egiptuse targad pidid lausuma: „See on Jumala sõrm! Seda ei või meie teha!" Seitsme Moosese abil saanud kõik võimatumadki asjad võimalikuks. Isegi surnuid lastud haudadest üles tõusta ja kodukäijaid haudadesse kinni panna. Kõige rohkem olevat raamatu abil vaime ja surnute hingesid välja kutsutud, kes lühikese ajaga kõiksugu tööde ja toimetustega hakkama saanud. Häda sellele, kes vaimudele ei leidnud tööd juhatada. Sellel läks lõpuks räbalasti. Siiski võis ainult sellel halvasti minna, kes raamatut kogemata luges, raamatu saladustega tuttav olemata. Raamatu omanik ei tarvitsenud midagi karta. Kõigi varjamiste peale vaatamata olevat kõrvalised isikud seitsme Moosese kallale pääsenud ja seda lugeda saanud. Kord juhtunud sellane juhtum õpetaja pojaga, kui õpetaja ise kodust välja sõitnud, kord koolipoisiga koolmeistri kodust äraolekul, kord toapoisile härra toas üksi olles jne. Sääraseid lugusid teab rahvajutt õige palju puhuda. Keelatud raamatut lugedes ikka juhtus midagi erakordset, kuid õnneks laseb muinasjutt harilikult raamatu omaniku õigel ajal koju tulla, millega suurem õnnetus hoiti ära. Omanik kihutas vaimud sedamaid oma teed, päästes õnnetu lugeja kimbatusest.
Peale Egiptuse tarkuse olevat seitsmes Mooseses muidki saladusi ja imesid. Sealt leiame viha sõnad, valu äravõtmise sõnad, peksusõnad, vere peatamise sõnad, ussisõnad, roosisõnad, luumurru parandamise sõnad, lendvasõnad, tulekustutuse sõnad, tuulesõnad ja sõnad kõiksugu juhtumite kohta, mis üldse ette võisid tulla. Kel selline vägev raamat, ei tarvitsenud karta ei sõda ega metsloomi, haigust ega kurja silma. Ühtlasi võis raamatu abil rikastuda. Ainult loomuliku surma eest ei suutnud seitse Moosest inimest päästa.
Seitsmendas Moosese raamatus peituvat saladusevõti, millega Mooses muutis kepi maoks, põletas kibuvitsa põõsast nii et põõsas ara ei põlenud ja viis Israeli rahva Punasest merest läbi. Sellest kõneldakse ju piibliski, kuid piibli järele tuleb välja, et Mooses igasuguse silmamoondamise ja mustkunsti alal oli üsna kodus. See silmamoondamise ja mustkunsti käsiraamat olevatki Moosese seitsmes raamat.

Mida sai ravida

Üldiselt sisaldab raamat Jumala sõnu, mis ravib inimese ja kodulooma terveks kõigist haigustest. Eraldi on välja toodud sõnad hamba- ja kõhuvalu ravimiseks. Sai ravida ussi nõelamist, marutõbe, roosi, luumurde, luupainajaid. Arstimine sünnib harilikult sõnadega. Haigele, või haigele kohale loetakse sõnu peale ja valu kaob nagu „peoga pühitult“. 

Mis imesid sai teha.

Andis võimu tormi ja tule üle. Vaime välja kutsuda, rikastuda, terveneda, vaenlastest vabaneda, nähtamatuks muutuda, kulda valmistada, võimu ja austust saada. Samuti oli võimalik raamatu abil tulevikku ennustada.
Keegi Tõnu Vastseliinast (sünni ja surma daatum teadmata), kellele oli see raamat, ennustas tulevikku ette nii: „Tuleb aeg, mil saks ja talupoeg söövad ühes lauas, inimesed lähevad omal jalal nekrutiks (sõjaväkke), varemalt rööviti selle tarbeks inimesi. Raudussid jooksevad mööda maad, kõik küla tänavad on kohtuid täis, kuid raske on õigust saada. Aegamööda lähevad inimesed hirmus targaks, aga kui nad teedele katuseid peale hakkavad ehitama, siis ei jõua nad selle ettevõtmisega valmis.“

Tõendus sõnade toimimise kohta.

Paljud usaldusväärsed inimesed kinnitavad, et tõesti olevat mõju otse imeväärne. Paistetus hakkab otsekohe alanema, valust piinatud ja hirmutatud inimene uinub magama ja ärgates pole enam jälgegi järel endisest tüütust haigusest. Ka haige loom muuruvat kohe rahulikuks ja paranevat silmnähtavalt.
Viljandimaal räägitakse, et peremees võinud lasta seitsme Moosese abil vihma sadada ja ära keeda, päikest paista ja pilve minna või jälle põuda tulla. Tähtigi sadanud taevast, nagu lund maha, kui vastavast kohast raamat lahti lüüa ja lugeda. Isegi enda või teiste isikute kuju võis raamatu abil muuta. Pilistveres kõneldakse, kuidas mees end mitu korda täkuks ja siis veel mõneks muuks loomaks muutnud, viimaks koguni sõrmuseks. Ka oli võimalik juuresolijate silmi nii „ära teha“, et need asju nägid, mida tõepoolest ei olnud olemaski. Näiteks laskis raamatu omanik neile, keda soovis nuhelda, uputuse kaela tulla. Vesi tõusis toll-tollilt kõrgemale. Inimesed tõstsid riideid üles ja ronisid kõrgemaile kohtadele. Teised inimesed sealsamas kõrval aga ei näinud üldse vett. 

Mõningaid õpetusi ja loitse nendest raamatutest

Võta uus anum, mine allikale ja ütle: „Allikas, allikas! Laena mulle anumas vett!" Selle järgi keeruta veeanumat seitse korda ümber pea, viska vesi tagurpidi allikasse tagasi ja lausu: „Allikas, allikas, võta tagasi, mis mulle andsid, sest see, mis mulle tänasel päeval juhtus, on minust nüüd lahkunud."

Mida peab noormees tegema, et neiu teda armastama hakkaks.
Võta sulg kuke sabast ja vajuta (märkamatult) sellega kolm korda vastu neiu kätt (raamatus on õpetuse järel märkus: Probatum, mis tähendab proovitud ehk meetod toimib.)

Roosi (naha mikroobne põletik) ravimise sõnad:
„Meie Issand Jeesus Kristus.
Reisis üle mere ja maa. Kolm roosi
oli tema käes, üks valge, teine sinine,
kolmas punane. Üks lendas ära,
teine kuivas ära, kolmas kadus
ära selle roosiga. See Issanda Poja
ja Pühavaimu nimel.“

Sõnad kõhuvalu arstimiseks:
Ekssada pentron kilusem. Laade
Naamed Paader. Tewili Peedu.
Saandus Aamen. Aroola. Mussa.
Saminka. Nisastus kamandus essa eit.
Ema kand, teeden purs suune kuiku.
Suu Potsku wenni häte
wenniku Aamen."

Ussisõnad on palju selgemad:
„Oh sa hullu ussikene. Maa alla maakene.
Enne keri kerasse. Enne vaata varju alla,
enne kurda kulu alla, enne kui sala valusid,
nägemata näpistasid. Valu kadugu. Paistus alanegu."

Raamatute ära korjamine

Kunagi vanasti olevat kirikupapid koos mõisnikega selle neile nii kahjuliku raamatu rahva käest ära korjanud ja ainult mõned eksemplarid olevat suudetud päästa.
Rahvajutu järgi olevat seitsmes Mooses varemalt ära korjatud. Mõne variandi järgi sündinud ärakorjamine juba sakslaste meie maale tulles. Nimelt saanud sakslased aru, et nad eestlasi iialgi ei suuda ära võita, kuna need omavad seitsmendat Moosese raamatut. Sellepärast korjatud kõigepealt kõikvõimsad raamatud ära. Allaheitmine läinud siis juba kergesti.
Teisal arvatakse, et seitse Moosest on alles 100 aasta eest rahva käest ära korjatud. Õpetajad ja mõisnikud panid tähele, et talupojad raamatu abil üksteisele väga palju kahju teinud. Kurja takistamiseks otsustatud siis raamatud ara korjata. Paari vöörmündri seltsis käinud õpetajad kõik vallad läbi. Talud jn saunad otsitud seejuures hoolega läbi. Kui õpetajal suur hunnik raamatuid koos olnud, lasknud ta nad metsas ära põletada. Nii saanud kõik seitsme Moosesega piiblid otsa. 
Viljandi pool kõneldakse, et raamatuid ei põletatud ära, vaid need viidud Peterburisse.
Et talupojad vanad piiblid kergemine käest ära annaksid, antud õpetajate poolt neile uued piiblid vastu. Viimastes olnud aga ainult 5 Moosese raamatut. 
Üks teisend sellest ära-korjamise seletusest kõneleb, et õpetajad ei olevat kuuendat ja seitsmendat Moosese raamatut lasknud sel kujul trükkida kui vanasti vaid jaganud teksti üksikute sõnade viisi terve piibli sisse ära. Nii leiduvat seitse Moosest veel praegugi piiblis. Kunst olevat aga seda välja lugeda. Kel see õnnestub, võivad praegugi imet teha.
Suurest hävitamisest olevat ometi mõni üksik seitsme Moosesega piibel järgi jäänud. Kuusalus kõneldakse, et selline eksemplar leiduvat ainult Roomas. Püha isa lugevat seda seal ja panevat selle abil kõik maailma rahvad oma sõna kuulma. 
Mõisnike valitsuse ajal lugesid seda veel mõisnikud ja kirikuõpetajad. See olevatki neil võimaldanud talurahvast orjuses pidada.

Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis olev raamat 6. ja 7. Moosese raamat (1914)

Tegu on vägagi huvitava raamatuga, mida ei tasuks lugeda kõige algsemaks, kuid lugesin selle raamatu läbi ja panin tähele sealt elemente, mis tunduvad tõesed. Raamatu eessõnas on öeldud midagi kummalist. Nimelt, see raamat on välja antud just seetõttu, et rahvas ometi aru saaks, et kõik ennemuistsed jutud „Seitsmest Moosesest“ liialdatud on, kuid nagu teisest allikast lugesin, on see tekst pandud sinna ainult tsensori jaoks. Raamat on ise saksa keelest tõlgitud ja sisaldab endas üpriski kummalisi nõidusi. Raamatu hind oli oma aja kohta krõbe, tervelt 2 rubla ja 50 kopikat. Raamat saadeti müügile kinnistes ümbrikutes nagu see omane oli suurele „saladusele“. 
Toon sellest raamatus välja ühe huvitava koha.
Raamatus mainitakse Luciferi sala-riiginõunikku Astarothi, et too ilmuks riituse läbiviia ette inimese kujul ilma hariliku kombepärast halba haisu tekitamata. Sama öeldakse ka Lutsiferile, et ta võib minna, aga ilma igasuguse paha haisuta.
On teada-tuntud tõsiasi, et osade vaimude ilmumisel on tunda väga vänget haisu. Sellest on kirjutatud ja isegi tõsielu sugemetega filme tehtud.

Toon sealt raamatust siia kaks õpetust, kuidas raskel ajal hakkama saada.

Kuidas haisvat vett jälle heaks ja värskeks võib teha.
Seda abinõu tarvitavad meremehed ja inimesed niisugustes paikades, kus vesi haruldane on.
Kui vesi nõus haisema on läinud, selleks aja tükk rauda punaseks ja kustuta see vees ära. Seda korda  sagedasti, siis muutub vesi nõus üsna puhtaks ja halb ollus vajub põhja.

Ülihea kunst näljahäda ja kallite aegade puhul
Kallite aegade ja näljahäda puhul, palveta 7 päeva järjestikku igal hommikul ja õhtul usinalt ja usklikult oma Jumala poole. Peale hommikupalvet viimasel päeval võta üks leht ühelt taimelt, mida harilikult süüakse või mõnelt puult, mida parasjagu hõlpsam saada on. Kirjuta selle peale mee ja kastega või vihmaveega need sõnad: "Vaata! Leiba tahan ma teile sadada lasta taevast." Teise külje peale kirjuta: "Manna." Suitsuta seda viirukiga ja anna seda kellegile süüa. See peab inimest 7 päeva üleval, ilma et nälga tunneks. Nõnda võib iga inimene ennast 49 päeva üksteise järel üleval pidada, ilma et nälga tunneks.
 
Kas mmuinasjutt või mitte? Otsustage ise.
 

Loo lõpetuseks. Ütlen seda natukene moodsamas keeles. Ärge kunagi pöörduge teispoolsuse alamastme programmijuppide poole (vaimud, haldjad, nende loitsud jne), kui te just „Kaval Antsud“ ei ole. 

LÕPP

Kasutatud allikad:

Põhja Eesti : Narva ja Alutaguse häälekandja, 9 aprill 1931
Alutaguse Elu : Jõhvi ja Alutaguse häälekandja, 11 aprill 1931
Sakala Pühapäev : Sakala kaasanne, 12 november 1933
Päevaleht, nr. 224, 18 august 1932
Sakala Pühapäev : Sakala kaasanne, 21 august 1932
Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 17, 24 aprill 1933
Postimees (1886-1944), nr. 118, 2 mai 1928
Rahvaleht (1923-1940), 5 juuni 1928
Waba Maa, nr. 270, 18 november 1930
Meie Maa (1919-1944), 21 märts 1938
Meie Maa (1919-1944), 19 november 1932
Tallinna Post, 3 detsember 1937
Postimees (1886-1944), nr. 58, 28 veebruar 1934
Põhja Kodu, 9 detsember 1935
Wirmalise lisa, 26 august 1893
Saarlane : üleüldine politika ajaleht maa- ja linnarahvale, nr. 45, 5 november 1896
6. ja 7. Moosese raamat : See on Moosese magikline vaimude kunst, kõikide saladuste saladus : Sõna-sõnalt vana käsikirja järele.
Uudisleht, nr. 41, 28 mai 1930

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar