Roosiristlased

Igasuguste salaseltside ja -ordude teemad on alati huvitavad ja inimeste meeli köitnud. Kuid see teema on just sellepärast huvitav, et roosiristlased olid väidetavalt vabamüürlaste eelkäijad. Kui lugeda algavat lugu, mida juhtusin lugema ühest vanast ajalehest, siis tundub, et sinna vennaskonda kuulusid tublid mõtlejad, kes proovisid maailma saladusi lahendada, nagu ka mina siin pool ekraani. Tänapäeva müürlastel oleksid samuti justkui avalikut üllad eesmärgid, kuid ometi ei klapi see roosiristlaste osas just ühes ja kõige olulisemas. Ehk, kuidas saab tänapäeval vabamüürlaste liikmeks? Liikmeks saab ainult juhul, kui on olemas kahe "venna" soovitused. Roosiristlastel oli aga nii, et kui sa oled valmis ja juba piisavalt arenenud, siis sind kutsutakse sellesse ordusse. Paljuski läheb nende filosoofia kokku, vähemalt minu pilgu läbi, idamaiste tarkustega. Budismis vist oli sedasi, kui õpilane on valmis, siis õpetaja tuleb ise tema juurde, mitte õpilane ei pea õpetajat otsima. Kes aga meie müürlased tänapäeval on? Telekas ka vahest mõnda näidatakse. Ma ei tahaks kommenteerida, aga eesti keeles on neid häid sõnu küll, mida mõne kohta öelda, kuid nagu eelnevalt olen öelnud ja salaja sisimas lootnud, et äkki nad proovivad sedasi äratada magajaid? Kuid järjest rohkem ma kahtlen selles.
Ma ei tahaks ka roosiristlasi siin ülistada, ega okultismi kui sellist, kiita. Aga seda teksti lugedes kargas korraks pähe, et roosiristlased võisid olla eelmise "maailma" valvurid, kuid tõeline roosiristlus hävitati 18. sajandil. Võibolla on selle organisatsiooni "tõelised" meistrid veel tänapäevalgi kuskil põranda all tegutsemas, kuid neid vahetas välja pealtnäha sarnane jõud - vabamüürlased. Siis juhtus midagi, ja see aeg klapib väga ilusti selle ajaga, kui kadusid oskused ja teadmised, millest terve see blogi ajalooline pool räägib. Ma ei tahaks öelda, et sellel vanal ajal olid inimesed, õigemini valitsused "head". Inimesed on ikka head, aga kui ma arvestan võimalusega, et on olemas kõige "looja", siis ta lasi mingil põhjusel sellel maailmal hukkuda ja lasi tulla uuel. Minule isiklikult tundub ühtepidi vaadates, et ega see maailm, mis praegu on, see nüüd hea mõte küll ei ole, kuid inimese arengu seisukohalt võib see olla parim variant ja katsuks siis ka seda tõestada "peaarhitektile".
Selle blogi eesmärk (õigemini minu eesmärk) ja roosiristlaste eesmärk tundub olevat sama - maailma äratundmine. Kuid roosiristlastel oli veel midagi palju üllamat. Nad tahtsid need saladused viia ka oma maailma juhtidele. Vaatan ja mõtlen korra meie juhtide peale ja siis isenda peale...oeh, kuid see polegi minu eesmärk, sest "meie" ei tundu olevat selle maailma eesmärk.
Roosiristlaste õpetuste juurde kuulub ka teadmine või õigemini uskumus, et kogu maailm asub meie endi sees, mitte meist väljaspool. Ka sellest ma tegin kaks lugu tagasi ühe loo, kus ma proovisin seda kirjeldada nii nagu parasjagu oskasin.
Ka räägitakse algavas loos salajasest piibli võtmest. See on nüüd see tarkus, mida sajad ja sajad piiblitundjad on asjatult taga otsinud. Miks nad seda leidnud pole, siin võib olla mitu vastust. Esiteks, piibli tõlked võivad ajas sedasi muutunud olla, et võti enam ei hakka hambasse. Teiseks, piiblist on erinevaid peatükke eemaldatud (Moosese 6 ja 7 raamat ja Tooma evangeelium). Põhjuseid võib olla veel, aga kui uskuda algavat kirjatükki, siis roosiristlastel oli võti piibli muukimiseks ja selle lugemiseks.
Ärge võtke midagi kunagi puhta kullana. Selle loo panin siia lihtsalt silmaringi laiendamiseks ja mõtisklemiseks. Ühtegi salaorganisatsiooni ma heaks ei kiida, kuid kui tegu on millegi salajasega, siis on seal ka midagi varjata. Maailma tundma õppijal võib kasulik olla teada ka salajasi asju, iseasi palju selliseid asju maailmale just avaldatakse.

Roosiristlaste saladus

Müstilised, arusaamatud asjad on inimesi alati huvitanud. Ikka juurdlevad ja katsuvad inimesed neid lahendada. On olemas sajad usud, usklike ühendused ja ordud. Igaüks katsub leida teed ärauurimata poole. Sarnastest ühingutest on kõige enam mõjutatud okultistlike seltside arenemist roosiristlased.
Herbert Kuchenbuch avaldas roosiristlaste kohta huvitava kirjutise.
Meie teadvus on ehitatud inimeste viie meele kogemustele. Aga on olemas algusest saadik inimesi, kes väidavad, et kuuenda meelega olevat võimalik tungida sügavatesse elu saladustesse. Nad usuvad sellega omavat nõialaterna, mis neid viiks maailma keskpunktiks ja laseks seal neil hiilata. See müstiline maailm, mida nad usuvad siis näha mõistvat, on täiesti teistsugune kui see, mida meie viie meele abil mõistame. Ja viie meele teadlased nimetavad seepärast seda fantastiliseks salateaduseks.

Anno MDCXXV Roosiristi märk tarkusekivi jaoks.

Seda asjaolu võib võtta kuidas tahetakse, aga üks on kindel: ta on mänginud kõikidel aegadel suurt osa terves maailmas. Ja mida asjalikumaks ja masinlikumaks meie aeg läheb, seda rohkem tunnevad end inimesed kutsutud olevat kõige saladusliku poole ja seda suuremaks kasvab „salajase vennastuse“ liikmete arv.
Vanemaid ja huvitavamaid sarnaseid ühendusi on „Roosiristid“. Juba 16. sajandist alates mõjutavad nad kogu okultistlikku liikumist Saksamaal. Oma salajastes raamatutes lähevad roosiristlased kuni Kreeka ja Rooma ajani tagasi. Nad tahavad Moosese ja egiptlaste õpetusi edasi arendada. Teadus teeb suure vahe Kreeka ja Rooma uskude vahel, samuti Israeli ja Egiptuse uskude vahel, aga roosiristlased väidavad, et nimetatud uskudel on aluseks ühine salaõpetus.
Mis on roosiristlaste sihid? Maailma äratundmine, mis samuti on jumala äratundmine, ja selle äratundmise arendamine inimsoo juhtideni. Nende õpetuste järgi jaguneb kogu maailm seitsmesse isesugusesse maailma või „mateeria seisukorda“. Need on: Jumala maailm, jumalavaimu ja eluvaimu maailmad, siis veel mõtte-, ihade-, ja kehamaailm.
Inimese ülesanne on kuni kõrgema maailmani välja tungida, s. o. Jumalaga ühineda. On inimene nii kaugele saanud, siis on tema „usurändamine“ lõpul ja ta aitab siis kui ärganud jumala poeg teisi pimeduses eksivaid vendi valguse poole. Maapealne elu on valude ja rõõmudega – nii õpetavad roosiristlased – annab inimestele „kogemusi“. Ja „armastus ülalt“ aitab sellele kaasa. Aga ühest maapealsest elust on vähe selleks, et koguda kõiki hädavajalikke kogemusi. Palju kordi peab inimene uuesti maapeale tagasi tulema, paljudes uutes kehades elama, et kõiki „ärkamiseks“ vajaminevaid teadmisi koguda.
Roosiristlased usuvad uuestisündimisse. Neli piinamata tarkuse olevust, „saatuse isandat“, valvavat kehast vabanenud hinge uuesti kehastumise järele.
Inimene sündivat uuesti, kui tähed nii seisavad, et hädatarvilisemad kogemuste ja edusammude tingimused on täidetud. Nagu kõikide salateadustega, nii tegutsevad roosiristlased ka täheteadusega. Nende „nägijate“ teadete järgi sündivat inimene iga 2100 aasta jooksul kaks korda. Ja ühel korral mehena, teisel korral naisena. Sest „mina“ jaoks on hädavajalik ühendada nii mehe kui ka naise kogemusi. Huvitav on, et roosiristlased oma õpetust uuestisündimisest toetuvad piiblile. Nad toetuvad sellele, et Eelia tuli oma jüngrite ette ja ütles neile, et ta olevat Ristija Johannes (Matt. 17, 12-13).
Salakirjad kõnelevad palju kahekordsest ärkamisest. Sellel müstikal on hulk tähendusi. Ühe järgi nähakse esimeses surnust ülestõusmises liha ülestõusmist kehalises uuestisünnis ja teises jumal-inimese ülestõusmist jumalike annete sisemist äratamist. Neid andeid õpetlaste juures äratada on „meistri“ jumalik ülesanne. Seda saavutatakse palvega, isikliku kasvatusega ja eeskuju näitamisega. Roosiristlased väidavad, et nad oma õpetusele sugugi propagandat ei tee. Nad asuvad ühe inimese teele alles siis, kui see inimene paljude uuestisündimiste tõttu on juba „küps“ sel silmapilgul, kui see oma vaimsel teel juhatajat vajab. Samm-sammult, vastavalt selle inimese sisemisele arenemisele, pühendatakse seda inimest saladustesse ja see tõuseb siis aste astmelt.
Kõige enam hindavad roosiristlased tarkust. Kord tulnud noor mees targa juurde ja küsinud, mis peab ta tegema, et saada targaks. Tuli üks kord, tuli teine kord, tark ei vastanud ikkagi. Lõpuks viis tark noormehe vee juurde ja ütles: „Mille järgi igatsed sa, kui sa vees oled?“ – „Õhu järgi!“ – „Vaata, nii tugevasti, kui sa vees õhku nõuad, niisama tugevasti pead sa elus tarkust nõudma. Siis võid targaks saada.“
Tugev olla võib ainult inimest päästa. Iga roosiristlase õpilane peab sisseastumisel loobuma kõigist salateaduslikest ja usulistest ühingutest ning ordudest. Erand on ainult ristiusul. Temale õpetatakse, et „et inimene kannab kõiki asju, taevast ja põrgut, valgust ja pimedust, elu ja surma oma südames.“ Siis õpetatakse temale maailma arenemist roosiristlaste vaadete järgi. Õpilane saab seletust siis jälle vennastuse sümbol-pildi kohta. „Kabala“ (salajase arvuõpetuse) kohta ja saab lõpuks müstilise „piibli võtme“. Lõpuks võetakse õpilane ordu kõige madalamasse astmesse vastu. Katsel küsitakse: „Võivad maagid (roosiristlaste targad) kulda teha?“ – Õpilane peab selle küsimusele jaatavalt vastama.
On aga roosiristlased siis alkeemikud, mustkunstnikud, kes end keskajal palju vaevasid, et lihtsast metallist kulda teha ja nii ühe hoobiga rikkaks saada? On nad nende seast, kes tahavad tarkade kivi leida? Imekivi leida, millega oleks võimalik kulda teha, ja haigeid terveks teha? Ei sugugi! Roosiristlased näitavad ainult end nii, et oma „teadmisi“ varjata. „Sool“, „tuli“, „tarkade kivi“, millest salajastes kirjades kõneletakse, need on kõik inimliku hinge olemused. Kui orduvennad metallist kõnelevad, mida nad tahavad kullaks muuta, siis tähendab see seda, et nad tahavad madalamat loodust vaimu ümber asetada.
Õpilane jääb nii kaua õpilaseks, kuni „roosid tema ristil õitsenud on“. Selle sümboolse ütlemisega võetakse inimese keha ristina ja roose müstilise hinge organina, millega jumalat tuntakse. Vanemate vendade tervitus on? „Võiksid roosid su ristil õitseda!“ Vastuseks öeldakse: „Ja ka sinu omal.“ 

 Roosrist „pühas tules“. Müstiline sümbol 17. sajandist.

Kui õpilane on edusamme teinud, võib ta juba igal ööl peetavat templiteenistusest osa võtta. „Templiteenistusel“ viibib ka „meister“. Tema ei ole küll kehaliselt kohal, aga juuresolijad tunnevad tema „vaimset tulemist“. Suur hulk roosiristlasi jätavad sarnasel templiteenistusel oma kehad maha ja elavad jumalateenistusel vaimselt kaasa – kuna nende eksinud kehad kuskil kaugel, kaugel teisel maailmajaol asuvad.
Kõik see on väga müstiline ja saladusrikas on ka jutustus ordu peameistrist, Christian Rosenkreuz’ist. Ta olevat 13. sajandil suure vaimse õpetajana ilmunud ja ühest endisest salaordust tegeliku vennastuse loonud. Krahv Germainina olevat ta 18. sajandil uuesti sündinud ja ühes teises kehas elavat see meister veel praegugi. Nii austatakse teda praegugi veel seltskonnas, kes peavad end roosiristlaste järeltulijateks. Rahvusvaheline peakorter asub Kalifornias, „Mount Ecclesias“. Meistri vaimse mõju all olevat hulk suuri mehi sündinud ja oma töid loonud.
Nii nimetavad roosiristlased Goethet oma „vennaks“. Ja on tõesti imelik: tema töödes on palju kohti leida, mis on kooskõlas ordu õpetustega. Kõige tähendusrikkamad olevat neist kohtadest mõned müstilised kohad „Faustis“ ja „Wilhelm Meistris“.
Christian Rosenkreutz, roosiristlase vägevam vaimujõud, olevat igal pool tegevuses, kus vaim valguse poole püüab. Temast väidetakse, et ta olevat selleks oma õpetuse ilma toonud, et kindlat kaitset luua uueaja Euroopas ja Ameerikas üleskerkivale materialismile.
Roosiristlased on imelikud vennad. Keskaja romantika kajastus on neis alles hoidunud tänaseni masinate ajajärguni.  

LÕPP

Kasutatud kirjandus: Roosiristlaste saladus, Päewaleht, nr. 332, 5 detsember 1927, Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv DIGAR.