Todid

Rahvas, kelle asupaik pealpool pilvi. 

Legend kadunud maailmajaost

Legend kadunud maailmajaost elab tänapäevani (1932. aastani) ühe India salapärasema suguharu keskel. Need on n. n. todid või toduarid, väike rahvas, veidi üle 800 hinge, kes elavad Hindustani (India) poolsaare lõunapoolsel serval. Kogu muust maailmast eraldatud Siniste mägede (Nilgiri) teravatipuliste harjadega, olid todid kuni eelmise sajandi teise pooleni eurooplaste poolt avastamata.

Sinimägede elanikud.

Muistse legendi järele saanud todid Sinised mäed igaveseks valdamiseks „Ida kuningate" poolt, kelle riik ootamatult vajunud ookeani põhja mitmeid tuhandeid aastaid enne meie aega. Metsikute lainete küüsist pääsenud ainult Siniste mägede elanikud, todide kauged esivanemad. Sellest ajast saadik ei lasku todid iialgi orgu, kartes uut katastroofi.

 

Sinised mäed.

Todide rahvas on vanem kui draviidid ja kolarid, – rahvad, kes asusid Indias enne aarialaste tulekut. Todide ürgvanusest annavad tunnistust nende kükloopilised ehitised, mis asuvad laiali Nilgiri mägede pilvepealseis kõrguses. Nende mälestussammaste ehitusviis, kui ka savi- ja pronksnõud, mis siit leitakse, tunnistavad ürgvanast, tundmatust ajast. Olendid, kes kujutatud ehitiste seintel ja nõudel, on nii kummalise välimusega, et tahtmatult tungib esile nende võrdlus jälkide loomadega, mis Berrozi väite järele asusid maakeral esimese kaose ajal.

Todide ehted, mis pärinevad esimesest aastatuhandest.

Jumalate sarnased...

Välise kuju poolest erineb todide rahvas täielikult kõigist oma naabritest. Hennecey, teadusemees, kes uurinud todide rahvast, kirjutab oma raamatus neist: „Samuti nagu inglane erineb hiinlasest, samuti erinevad todid kõigist teistest pärismaalastest... Dodid sarnanevad tõeliselt jumalaile, nagu neid kujutasid vanad kreeklased." Iseloomulik on ka see, et naabersuguharud osutavad todidele otse jumalikke austusavaldusi, nende seas isegi tigedad ja inetud kääbused „kurumba", kelle pilk ebausklikkude pärismaalaste arvamise järele surmab inimese.

Kombed ja vaated.

Todid on pikakasvulised, hästiarenenud muskulatuuriga. Juuksed ja habe on neil hästi tihedad. Nad on kõige karvasem inimsuguharu. Neil on kullinina ja õiged näojooned. Naiste tüüp on kaunimaid maailmas. Perekondlikuks korraks on todidel – polüandira. Noort tütarlast peetakse kõigi ta mehe vendade kui ka lähemate sugulaste ja sõprade naiseks. Ta elab kordamööda iga mehega kuu aega. Praegusel ajal on todid pooleldi rändrahvas, kelle kogu elu keskendub pühadel pühvlihärgadel. Toiduks on neile pühvlilehmade piim, marjad ja metspuuvili.

Naisuurija Blawatskaja, kes uurinud todide elu, nimetab neid Siniste mägede kuningateks ja valitsejateks, pidades neid kunagi uhke, ammukadunud suguharu järeltulijateks. Samal arvamisel on teisedki todide elu uurinud õpetlased.

LÕPP

Kasutatud allikad:

Sõnumed (1931-1933), nr. 102, 7 mai 1932

https://en.wikipedia.org/wiki/Nilgiri_Mountains